"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kõlvart: kõik kriisid jõudsid ühekorraga meieni, ilma riigi suurema abita ei tule omavalitsused ja inimesed selle mõjudega toime (1)
15. juuni 2022
Mihhail Kõlvart Foto Aleksandr Gužov

“Viimasel ajal algab iga võimalik linnavalitsuse eelmise perioodi kirjeldus sõnadega, et “eelmine periood oli raske” ja seda saame ka praegu konstateerida,” märkis linnapea Mihhail Kõlvart tänavuse esimese poolaasta ja sellele eelnenud kriiside väljakutsetest rääkides.

“Ei ole isegi mõtet rääkida eelnevast kahest aastast ja koroonaperioodist, sest tegelikult juba viimased pool aastat tõid meile väga palju täiendavat väljakutseid,” lisas Kõlvart, kelle sõnul on  selle viimase perioodi jooksul nii tallinlased kui ka linnasüsteemi töötajad näidanud, et nad on suutelised tundma teiste inimeste valu ning neid toetama ja abistama.

“Tallinna linn võttis vastu suurema osa sõjapõgenikest – see tähendab umbes 30 000 inimest. Esimesest päevast peale suutsime me reageerida operatiivselt ja väga konkreetselt ja teiseks on see töö tehtud südamega ka meie linnasüsteemi inimeste poolt – inimesed läksid vabatahtlikult vastuvõtukeskusesse töötama 24/7 ja tegid kõik selleks, et põgenikke vastu võtta ja luua neile normaalseid tingimusi,” kiitis linnapea.

Rasked ajad ootavad ka majanduses

Kõlvarti sõnul on tallinlased on väga palju teinud selleks, et inimesi aidata, ent linnavalitsuse jaoks tähendas see ka lisatööd, mis jätkub ka edaspidi.

“Me peame lähtuma sellest, et see on pikaajaline süsteemne väljakutse, mis toob terve rida küsimusi, mida tuleb lahendada – olgu nendeks majutamise või hariduse küsimused,” rääkis ta. “Kõik need teemad on meiega väga pikaks ajaks. Loomulikult me kõik tunneme juba praegu, et meid ootavad ka majanduses rasked ajad. Juba praegu peame üle vaatama meie investeeringud, sest hinnad kasvavad ja on raske prognoosida, mida teeb ehitusturg sügisel või järgmisel aastal.”

Kõlvarti sõnul tuleb raha hoida, et sügisel saaks linn inimesi aidata. “On väga suur tõenäosus, et see vajadus tekib,” lausus ta. “Ja juba praegu, teise lisaeelarvega eraldasime täiendavalt vahendeid sotsiaalhoolekanne valdkonnale. Ja ma näen, et see täiendav vajadus tekib veel ka sügisel.”

Kuigi praegu pole võimalik ennustada, milliseks kujunevad sügisel ja talvel energiahinnad, on  Tallinnas hinnatõusuga toime tulekuks loodud 18 miljoni euro suurune reservfond.

Riik peaks rohkem appi tulema

“Me peame arvestama muidugi ka sellega, et ühel või teisel viisil võib koroona tagasi tulla. Ehk siis praegu tulevad kriisid mitte mingis kindlas järjekorras üksteise järgi, vaid korraga. Ja mulle tundub, et ka riigi tasandil võiks rohkem selle peale mõelda ja rohkem samme ette võtta, sest omavalitsused üksi ei saa sellega hakkama, rääkimata tavainimestest. See arusaam, et hoidke raha kokku või võtke laenu, ei ole pädev,” kritiseeris Kõlvart.

“Juba praegu tuleb mõelda, kuidas inimesi toetada ja milliseid otsuseid vastu võtta, et seda olukorda leevendada.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Vanamees
15. juuni 2022 16:45
Alati võib vahetada ametit, kui senisest enam jõud ja mõistus üle ei käi. Ning õnneks Tallinnas tööpuudust pole: päris palju korralikke kojamehi veel puudu!