„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
LINNAFOORUMI TULEMUSED Luua asumivanema koht, viia öine meelelahutus vanalinnast välja, vähendada kruiisilaevade mahtusid päevas, tuua rohkem istumisalasid Raekoja platsile (0)
16. juuni 2022
Foto Albert Truuväärt

“Raekoja plats on sündmusruum,” ütles arhitekt Johan Tali. „Jõululaat võiks toimuda üle vanalinna, et see ei oleks kontsentreeritud ühte putkamajandusse. Võiks uuendada ka vanalinna päevi, mille korraldusse võiks olla rohkem kaasatud kohalik asumiselts.“

Vaata galeriid (27)

Juuni keskpaigas toimus Eesti Arhitektuurikeskuse poolt läbiviidud Vanalinna Linnafoorum, kus ruumiloome eksperdid, kogukonnaliikmed, ettevõtjad ja linnajuhid osalesid ruumi analüüsivates aruteludes. Poolteist päeva kestnud intensiivne arutelu on seljataga. Eksperdid esitlesid oma parimaid ideid, kuidas ja mida peaks senisest teisiti tegema, et hoida vanalinna elatavust ja mitmekesist kasutust nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Kultuur on vanalinna pärandi kandja. „Vanalinna saab tuua elanikke juurde läbi hea avaliku ruumi korraldamise,“ rääkis Tali. „Tuleb panna õlg alla kultuuriasutuste toimimisele. Lisaks tuleks teha valikuid vanalinna pindade kasutuse osas, ei saa ainult kõrgema pakkumise põhjal rentnikke valida.“

Paraku kultuuriasutused vinduvad vanalinnas, turistid ei käi ja kohalik on mujale kolinud. „Meie idee on luua eraldi linnaettevõtte,“ lausus Tali. „Sarnaselt nagu Tallinna Tööstuspargid, vanalinna kinnisvara, brändi ja sisu haldamiseks. Eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid ära majandada vanalinna pinnad eesmärgipäraselt. Paikkondlik kultuur ilmneb läbi ettevõtluse.“

Vanalinn konkureerib ostukeskustega

Vanalinn on väikepoodnikest tühjaks jooksnud. „Tuleks ära kasutada ajalooliselt väljakujunenud olemasolev tänavatasapinna kaubanduse ruumiline struktuur,“ kirjeldas Tali. „Ostukeskuste aeg on läbi. Meie idee on luua pop-up meede ajutiste vahekasutuste leidmiseks loomevaldkonnale. Teised ja kolmandad korrused tuleks kasutusele võtta, lisaks pakkuda ka lühiajalisi rendipindu.“

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm tõdes, et vanalinnas võiks tõepoolest rohkem istumisalasid olla. „Hea näide on viimased vanalinna päevad,“ kommenteeris ta. „Kui avamine toimus õhtul kell seitse, aga päeval kell kolm oli lava ette pingid pandud, olid need istumiskohad juba siis täis, sest inimesed nautisid raekoda.“

„Ettevõtluse poole pealt saaksime lihtsamalt korraldada linnale kuuluvate pindade asutusele andmist,“ lisas Vimm. „Täna oleme piiratud avaliku sektori regulatsioonidest ning peame lähtuma sellest, mis on hind. Kui saaksime anda selle kellelegi korraldada, kes ei pea alati sellest lähtuma, siis on see väga hea mõte.“

Bastionivööndi roheala on linna kopsud

Elava ja ühendatud bastionivöönd. Arhitektid Villem Tomiste ja Indrek Peil pakkusid välja kesklinna õueala printsiibi. „Bastionivööndi välisküljel olev hoonestus, mis liigub Balti jaamast mõõda Suur-Ameerika, Liivalaia, Pronksi, Jõe tänavani läbi sadama,“ kirjeldas Tomiste. „Tegemist oleks kesklinna õuealaga, kus lapsed saaksid üle tänava käia seal, kus nad tahavad, autod sõidaksid samas koridoris, kus rattad ja punastele radadele on võimalik istutada puid ja nende vahele mõned peatuskohad autodele.“

Selline konstruktsioon vähendaks Peili sõnul vanalinna survet. „Et me saaksime samasuguste võtetega vanalinna tänavaelu,“ rääkis ta. „Saame kanda selle samasuguse mustri laiali, kui otsitakse kultuuriobjektidele uusi asukohti, siis vaataksime kesklinna suuremalt alalt ja tunnetame seda kesklinnaliselt, et mitte ainult kulgeda tänavaruumis, vaid seal ka elada.“

Bastionivööndi roheala park on linna kopsud. „Sellel on kolm siiret: mereni, Kopli suunas ja Ülemiste suunas,“ märkis Tomiste. „Asja idee on, et kesklinn oleks tervik, millel on suur liiklusmagistraal.“

Ametisse peaks asuma vanalinna kuraator

Vanalinna linnafoorumi kuraator ja arhitekt Sille Pihlak ütles, et vanalinnas võiks olla oma kuraator, kes tegeleks asumiarenguga ja on saavutamas piirkonniti täpsema ja asumi arengule pühendunud tegevused. „Ta võiks olla seotud Strateegiakeskusega nagu on tänaseks linnakunsti kuraator,“ sõnas ta. „Lisaks oleks vaja vanalinna spinn off’i ehk uut juhtimise mudelit, mis kaasaks kohalikku kogukonda, ettevõtjaid, töötavaid inimesi, koguduse liikmeid ja koolide lapsevanemaid.“

Ideeks on luua asumi põhine poliit-projekt, mis on innovaatiline ja iseseisev üksus. „Meil on vaja vanalinna varade eraldi juhtimist ja rohkem autonoomiat linnaosavalitsusse,“ selgitas Pihlak. „Laiem eesmärk oleks, et linnavalitsuses oleksid asumite põhine juhtimine.“

Pihlaku sõnul võiks teha vanalinna kinnisvara audit. „Kaasame vanalinna kuraatori otsustusprotsessidesse,“ lausus ta. „Luua asumile visioon või skeem, mis suunaks ka arengut ja kinnisvara haldamist ning kindlasti kaasata kohalikud üldplaneeringute otsustesse.“

Vanalinnas on puudu kogu elukaare vajalikud funktsioonid: munitsipaallasteaed, vanadekodu. „Ideena võiks luua kogu elukaare vanalinn,“ ütles Pihlak. „Pensionärid ei taha liikuda linnast välja, vaid sinna jääda. „Nad tahaksid seal kohvikutes istuda, kontserditel ja teatrites käia.

Samamoodi on Pihlaku sõnul ka munitsipaallasteaedadega. „Meil ei ole ühtegi munitsipaallasteaeda vanalinnas ja Pärsti lasteaed on hea näide sellest, kuidas väga tundlikkuse konteksti ehk vanasse mõisahoonesse saab integreerida nüüdisaegse lasteaia,“ lisas ta.

Vanalinna uurija ja teadur Triin Talk kiitis vanalinna vanadekodu ideed heaks. „Seda ideed ma ei olegi varasemalt kuulnud,“ sõnas ta. „Siin ei tasuks karta, et vanainimestel on raske liikuda ja nad ei saa munakivitänavatel käia. Olles tihe vanadekodu külastaja viimasel ajal siis olen näinud, et nemad ei liigu niikuinii. Külastajad liiguvad nende juurde ja see oleks väga hea, kui saaks neile külla minna linna, mitte sõita kusagile kaugele.“

Vanalinnas võiks olla nii autoliiklust kui ka parkimist vähem. „Lühiajaliselt võiks teha nii, et esialgu saaksime ülesse numbrikaamera, mis on viis kohalike ja külaliste eristamiseks, tasu võtmiseks ja trahvimiseks,“ rääkis Pihlak. „Võiks mõelda ka näiteks Bolt drive erisoodustuse peale, mis kehtiks vanalinna inimestele. Nagu teame, siis Vabaduse väljakul ja Balti jaamas on mitmeid laenutatavate autode parkimiskohti. Meie hulgas on palju vanalinlasi, kes on praeguseks autost loobunud, mina kaasa arvatud, seega ei peakski autod üldse vanalinna pääsema.“

Pikaajaliseks ideeks pakkus Pihlaku grupp välja täisaetud bastionite väljakaevamise. „Et tekitada paar korrust vahetuva funktsiooniga ruume: parkimine, prügimajandamine, minilaod, sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused,“ kirjeldas Pihlak.

Öörahu tagamine vanalinnas

Talk tõi välja, et kuna mitmes riigis on kasutusel sildid heakorra tagamiseks, võiksid need ka meie vanalinnas olla. „Nagu kampaania, mille alla käivad sildid, plakatid, sotsiaalmeedia tegevus,“ selgitas ta. „Selleks, et tänavatel olijad saaksid aru, et nad on elamispiirkonnas ja nad võiksid olla pigem vaiksed tänaval.“

Lisaks võiks monitoorida tänavamüra ning kommunikeerida tulemusi avalikult. „Näiteks müravalgusfoor tänavatel,“ lausus Talk. „Kui sõidad piirkiiruse piires, tuleb rõõmus nägu, aga kui mitte, siis kurb. Selliseid südamele koputamise meetmed võiksid tulla. Ja regulaarsed politsei ja mupo reidid tänavatel, aga siinkohal mõtlen jalgsi patrulli, mitte autoga, sest nii näeb ja kuuleb rohkem, mis vanalinnas toimub.“

Talki sõnul võiks vanalinnas olla öösaatja/-võõrustaja, kes üritab tänavatel korda luua. „Ka inimesi suunata ja suurematele lärmajatele öelda, et aeg on koju minna,“ lisas ta. „See oleks pehmem suunamine.“

Linna ja ööeluettevõtete vahel võiksid olla hea tahte kokkulepped. „Et nad järgiksid elementaarseid nõudeid, ei müüks liiga purjus inimestele alkoholi ja ei lubaks neil lärmata,“ rääkis Talk. „Linn saab omalt poolt natukene ähvardada või sanktsioneerida terassilubade äravõtmisega, mis on nende pädevuses.“

Talk ütles, et pikemas plaanis võiks alkoholi jaemüügi kellaajaline reguleerimine toimida litsentsisüsteemi kaudu. „Öörahu algaks kell 22.00 ja nädalavahetuseti kell 24.00,“ märkis ta. „Seda saab teha linnavolikogu määrusega Alkoholiseaduse par. 42. alusel.“

Riigi/linna pindade kasutuse kureerimine

Avalikus omandis hooned peaks pakkuma teenuseid eelkõige kohalikele elanikele ja mitmekesistama kesklinna kasutusi, mida eraomanikud ei paku. „Baare, pubisid, klubisid ei peaks riik/linn vanalinnas pidama, sest neid on piisavalt ja rohkemgi,“ nentis Talk.

Pikemas perspektiivis võiks Talki sõnul liikuda selles suunas, et öist meelelahutust vanalinnast välja juhtida. „Tallinnas võiks pidude piirkonnad olla eelkõige vanades tööstuspiirkondades ja mujal väljaspool elupiirkondi,“ lausus ta. „See ei tähenda meelelahutuse välja tõrjumist, vaid seda, et aktiivne ööelu ei peaks olema põhifunktsioon.“

Ülekoormatud linnaruum ei meeldi kohalikele ega turistidele. „Oluline on vältida vanalinnas turismi monokultuuri,“ ütles Talk. „See peletab kohalikud linnasüdamest eemale, vähendab atraktiivsust ööbimisega turistide seas.“

Peamiseks lahenduseks oleks kruiisiturismi hajutamine. „Kruiisilaevade mahtude piiramine ühes päevas,“ sõnas Talk. „Lisaks kruiisituristide bussitranspordi vähendamine ja nende jalgsi vanalinna suunamine.“

Turismi hajutamine

Vanalinna võiks siduda ümbrusega. „Muuta seda orgaanilisemalt ja rohkematest kohtadest seotud naaberasumitega ja merele,“ rääkis Talk. „Lisaks võiks vanalinnas olla hajutav viidasüsteem.“

Suveniiriturg Raekoja platsilt bastionaalvööndisse. „Raekoja platsile võiksid eelkõige jääda pop-up poed, toitlustus ja näiteks kaubandus,“ lisas Talk. „Aktiviseerida laiemat piirkonda. Üritused ja avalikud tualetid võiksid liikuda rohkem bastinaalvööndisse.“

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et ainult järelvalve ja karistamisega kuskile ei jõua. „Tuleb pidada dialoogi ühise eesmärgi ja väärtuste loomise nimel, mida on tehtud juba ligi 30 aastat,“ märkis ta. „Meil on Eestis keelatud müüa alkoholi purjus inimestele, kuid meil ei ole ühtegi karistust selle eest tehtud. See on eeskätt vanalinna probleem. Kui tahame, et ettevõtted meiega konstruktiivselt dialoogi peavad ja ühiste väärtuste loomise nimel töötavad, peavad nad arusaama, et kui nad seda ei tee, võib järgneda ka karistus, aga praegu seda karistust lihtsalt ei eksisteeri.“

Vimm lisas, et ainult kruiisituristidele tähelepanu pöörates hajutamise eesmärki ei saavuta. „Enne Covid-19 külastas Tallinna 4,5 miljonit turisti aastas, kellest umbes 5000 olid kruiisituristid,“ kinnitas ta. „Olles ise aastate pikkuse giidikogemusega oskan öelda, et kõikidest hotellidest algavad linnatuurid kell üheksa, sest see on kõikide gruppide soov. Siin tuleb leida võimalus koostöö turismifirmadega, et üritada suunata sinna poole, et turistid kes tulevad, külastaksid meid erinevatel aegadel.“

Vanalinn on Vimma sõnul pärl, kuid lisaks sellele on meil ka palju muud näidata. „Peame turismis tooma esile ka teisi kohti,“ lausus ta. „Ma arvan, et see aitaks hajutamis küsimust lahendada, et grupid ei tuleks ainult vanalinna ja ei veedaks kogu oma aega seal, vaid tulevad hommikul vanalinna ja teise osa päevast veedavad mujal. Sellest võidaks nii vanalinn kui ka kõik teised Tallinna osad.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.