"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tõnu Mertsina: kiire hinnakasv ei mõjuta kõiki ühtviisi (0)
16. juuni 2022
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul panevad maikuu 20-protsendine ja aasta esimese viie kuu ligi 16-protsendine hinnakasv muretsema kõiki, kuid samas on inflatsiooni tajumine on väga erinev, vahendab BNS.

“Praegune kiire hinnakasv lööb paljusid inimesi valusalt, kuid kui vaadata ajas laiemat pilti, siis näitas juba ligi 30 aastat tagasi USA majandusteadlane Robert Shiller oma uuringuga, et inimesed tajuvad hinnakasvu oluliselt kiiremana, kui see tegelikult on. Ka Eestis on tavaliselt inimeste inflatsiooni ootused olnud kõrgemad, kui tegelik hinnakasv. Viimastel kuudel on hinnakasv liikunud aga ootustest tublisti kõrgemale. Huvitav on ka see, et kuigi Eesti inimesed arvavad, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis halveneb oluliselt, siis nende kindlustunne kestvuskaupade ja eluaseme ostmiseks lähiajal nõrgenenud ei ole,” märkis Mertsina pressiteates. 

Statistika võib olla petlik

Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahindade kasvu number võib tema sõnul olla mõnevõrra petlik, kuna see ei sisalda kõiki kulusid, näiteks eluaseme hindade tõusu. Samas on Tallinnas eluasemehinnad kasvanud selle aasta esimese viie kuuga 22 protsenti ja ülejäänud Eestis 21 protsenti. Tarbijahindade indeks ei näita ka intressikulude muutust, samal ajal on teada, et intressimäärad on tõusmas.

Inflatsiooni mõju ja tajumine sõltub ökonomisti selgitusel paljuski sissetulekust, kulude suurusest ja nende struktuurist – madalama sissetuleku ja kulude suuruse juures on eluaseme ja toidu, ehk sundkulude, osakaal tarbimiskorvis suurem, kui kõrgema sissetuleku juures.

“Kui jagada inimesed kulude suuruse järgi kümnesse rühma, siis kõige madalama kuludetsiili juures ehk kõige väiksemate kuludega rühmas on eluasemele ja toidule minevate kulude osakaal 59 protsenti, kuid suurima kuludetsiili juures on see vaid 26 protsenti. Kui nendele kulutustele lisada veel autokütus, siis on need osakaalud vastavalt 61 protsenti ja 30 protsenti. Seega saavad madalama sissetulekuga inimesed toidu- ja energiahindade tõusust tugevama löögi,” nentis Mertsina. 

Tarbimine kasvab hindadest kiiremini

Siiski – vaatamata kiirele hinnakasvule ja juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele on tarbimismahu kasv tugev. “Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud jaemüük aastases võrdluses 12 protsenti. Selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11 protsenti. Aasta esimese viie kuuga on Swedbanki eraisikute kaardimaksete käive suurenenud aastases võrdluses 28 protsenti ning inflatsiooni arvestades 11 protsenti. Ühest küljest on tugeva tarbimise põhjuseks suured hoiused, mis ei ole küll ühtlaselt jaotunud, aga ka pandeemiast taastumine. Esimeses kvartalis suurenes enim just nende kaupade ja teenuste tarbimine, mis pandeemia ajal kõige enam kannatasid,” selgitas ta. 

Kuigi Eesti inimeste ostujõud on juba eelmise aasta sügisest languses, on pikemas tagasivaates pilt Mertsina sõnul hoopis parem. Viimase kümne aastaga on palgad kasvanud hindadest oluliselt kiiremini ning keskmine palk on praegu ligi 85 protsenti kõrgem, kui kümme aastat tagasi, samas kui hinnad on kasvanud ligi 38 protsenti.

“Enne praegust langust vähenes viimati reaalpalk 2011. aasta kevadel. See on võimaldanud inimestel sääste koguda, mis peidavad endas nõndanimetatud ootel olevat nõudlust. Lisaks pakkumispoolsetele häiretele on varasem pikaaegne ostujõu tugev kasv olnud üheks eelduseks kiirele inflatsioonile. Paljud ettevõtted saavad praegu oma kõrgele tõusnud tootmishinnad tugeva nõudluse tõttu edasi suunata lõpptarbijatele,” tõi ökonomist välja. 

Inimesed peavad inflatsiooni mööduvaks nähtuseks

Mertsina leiab, et tarbimise kasvu võib toetada ka inimeste arvamus, et selline kiire inflatsioon on mööduv, tugev palgakasv püsib ja nende ostujõud ei jää pikaks ajaks langusesse. Samas nentis ta, et kütteperioodil ootavad ees suuremad energiakulud, mis hakkavad nõudlust rohkem piirama.

“Eelmise aasta keskpaigast on hinnatase järsult üles hüpanud ja isegi, kui kuises võrdluses millalgi hinnakasv pidurdub, siis aastases võrdluses näeme veel mõnda aega kiire inflatsioon numbreid. See võib tegeliku hinnakasvu suhtes siis petliku pildi tekitada. Mida kauem kiire hinnakasv püsib, seda laiapõhjalisemaks see muutub ja seda rohkem see hinnaootustesse kinnistub. Kiire ja püsiv hinnakasv rikub neid signaale, mida kaupade ja teenuste hinnad ning nende muutus näitavad,” tõdes ta. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.