"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Ukraina sõjapõgenikud hakkavad Eestile tulu tooma 2030. aastal (2)
16. juuni 2022
Foto: Mats Õun / foto on illustratiivne

„Kui sõjapõgenike sissetulekutase jõuaks 10 aastaga järele eestlaste tulutasemele, hakkaksid riigile laekuvad iga-aastased tulud kulusid ületama juba 2030. aastal.,“ rääkis Arenguseire Keskuse aastakonverentsil Eesti pikaajalise toimetuleku teemal majandusdoktor Magnus Piirits.

Kui aga põgenike sissetulekute tase ühtlustuks Eestis elavate vähemusrahvuste tulutasemega, hakkaksid riigi tulud ületama põgenikega seotud kulusid alles 2060. aastal. Rändemudeli põhjal tehtud arvutused kinnitavad, et tuleks püüelda selle poole, et lõimida sõjapõgenikke eelkõige eesti kogukonda. Keskmine kulu sõjapõgeniku kohta 2022. aasta jooksul on 7590 eurot ja tulu 3920 eurot.

Ukraina sõjapõgenikega seotud pikaajalised kulud Eestile sõltuvad nende ühiskonda lõimumise kiirusest ja sellest, millise kogukonnaga lõimutakse, selgub Arenguseire lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi kuludele ja tuludele“.

Parimaks kiire lõimumine

„Venemaa-Ukraina sõja kestus on raskesti prognoositav. Seetõttu on raske prognoosida ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike kodumaale naasmise osakaalu ja aega,“ ütles Piirits. „Nendes oludes peame arvestama ulatuslike lõimimistegevustega, et põgenikud saaksid võimalikult hästi igapäevaeluga hakkama ja koormus meie sotsiaalsüsteemile püsiks jõukohane.”

Sõjaolukorra jätkudes kaasneksid pikaajaliselt seoses sõjapõgenikega Piiritsa sõnul riigile märkimisväärsed kulud. „Suurimad kulud on seotud üldiste avalike teenuste, tervishoiu, vanaduspensioni ja muu sotsiaalse kaitsega. Kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium, kus sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele,“ lisas ta.

Sõjapõgenikega kaasnevad riigile kulud, millest suurimad on kulutused üldistele avalikele teenustele (mitteisikustatud kulud). Suuruselt järgmised on isikustatud kulud, nagu tervishoid, vanaduspension ja ülejäänud sotsiaalne kaitse. Nende kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium see, kui sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.

Kui kohanemisaeg on pikem (mudelis arvestatud kuni 16 aastat) ning sõjapõgenike sissetulekutase ei jõua selle aja jooksul järele eestlaste omale, vaid ühtlustub siinsete rahvusvähemuste tulutasemega, jäävad Eesti riigi tulud parima stsenaariumiga võrreldes kolm korda väiksemaks.

Rahvaarvu kahanemise vastu

Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, selgub Arenguseire teisest lühiraportist Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule.
„Eestisse elama jäävad sõjapõgenikud suurendavad hüppeliselt rahvaarvu, kuid tulevikus hakkab rahvaarv siiski vähenema madala sündimuse ja seda praeguse pikaajalise prognoosi järgi mittekompenseeriva sisserände tulemusel,“ kommenteeris Piirits.

„Sõjapõgenike Eestisse jäämine lükkab edasi eelkõige rahvaarvu vähenemist. 10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat.“

„Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks vanemaealiste ja tööealiste inimeste suhtarv, mis paraneb märgatavalt kuni 2050. aastani. Sõjapõgenikud saavad Eestis pikaajalises plaanis pigem hästi hakkama, sest kolmandik põgenikest on lapsed ja täiskasvanute haridustase on Eesti keskmisega sarnane,“ ütles Piirits.

Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi on 30–34-aastastest põgenikest kõrgharidusega ligikaudu 50% ehk sama hea haridustasemega nagu Eesti inimesed keskmiselt.
Arenguseire konverentsil esinenud Soome ekspeaminister Alexander Stubb rõhutas, et Venemaa-Ukraina sõjast võib saada ajaloo murdepunkt, mis toob laialdasi tagajärgi maailmakorrale. „Kui 1989. aastat on peetud ajaloo lõpuks, siis 2022. aastal algas ajalugu uuesti,“ ütles Stubb. „Ukrainas toimuva sõja tagajärjed saavad olema laiemad Venemaast ja Läänest. Me võime olla tunnistajateks üleilmse korratuse tekkimisele,“ lisas ta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõdemus
16. juuni 2022 09:21
2030 aastal ei oleks tegemist enam mingite Ukraina sõjapõgenike vaid ilmselt juba püsielanikkonnaga. Ja jääks vaid küsimus, anda neilegi nn. "hall pass" kui Ukraina riik peaks selleks ajaks juba ammu kaardilt kadunud olema.
Tõdemus
16. juuni 2022 09:27
Sest vastupidisel juhul peaksid nad kõik juba 2030 aastaks ammu kodus tagasi olema. Nii lihtne kogu see küsimus tegelikult ongi!