"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ARHITEKT: Ehitusmaterjalide tarneraskuste lahenduseks on põhumajade tootmine (4)
17. juuni 2022
Kaasaegne põhumaja.

Täna, 17. juunil kuulutab kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi žürii välja parimad projektid, mille eskiisi alusel alustatakse Jõgevamaale esimeste professionaalsel tasemel toodetud põhumajade projekteerimist ja ehitamist.

Konkursi ja sellele järgneva põhumajade ehitamise projekti eesmärk on viia kodumaisel ehitusmaterjalil põhinev keskkonnasõbralik majatootmine uuele tasemele ning mitte sõltuda ehitusmaterjalide tarnimisel teistest riikidest. Põhumaja arhitektuurikonkursi žürii esimees Hannes Praks selgitas, et konkursi käigus otsis žürii A-energiamärgisele vastavaid arhitektuuriliselt ja elamismugavuselt kõrgetasemelisi ning reaalseks elluviimiseks sobivaid põhumaju, mida rajada Eesti hajaasustuspiirkondadesse.

Modernse põhumaja konkursile laekus seitse tööd, mille hulgast kuulutab žürii 17. juuni pärastlõunal välja oma lemmiku ja veel neli eskiisi, millega liigutakse edasi projekteerimise ja ehituse etappi.

Konkursi eestvedajad on veendunud, et põhumajade laialdasem kasutuselevõtt võimaldab Eesti riigil saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaneutraalsuse eesmärke. Praeguses majandusolukorras, kus esineb nii materjali- kui ka energiadefitsiit, tuleb leida ehituses ja majade soojustamisel uusi, keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Põhk on Eesti kohalik taastuvressurss, mis võimaldab ehitada keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid maju, mille kvaliteet on võrreldav puitmajaga.

Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova kinnitas, et põhumajadel on oluliselt suurem potentsiaal kui Eestis seni rakendatud. „Kui tänaseks on Eestis ehitatud vaid sadakond käsitööna valminud põhumaja ja selle valdkonna kompetents on olnud väga väike, siis konkursil välja valitud arhitektuurikavandite alusel alustatakse esmakordselt põhumajade tootmist professionaalsel tasemel.“

Ossipova lisas, et kui põhumaja vastab kõikidele kaasaegse eramu tingimustele, siis saab seda finantseerida kodulaenuga. „Põhumaja elamiskvaliteet on võrreldav puitmajaga, kuid selle ehitamisel on mitmeid eeliseid. Lisaks sellele, et ehitusmaterjalina kasutatavad põhuplokid valmivad Eestis ega sõltu rahvusvahelistest tarnetest, on nendest maja ehitamine ka soodsam.“

Hajaasustusega piirkondadesse põhumaja ehitamiseks saab taotleda ka MES-ikaaslaenu või KredExi maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis vähendab laenutaotleja jaoks oluliselt omafinantseeringu osakaalu.

Teraviljatootja Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde lisas, et kasutades hoonete ehitamisel soojustusmaterjalina põhku ning viimistluses kohalikke ehitusmaterjale nagu savi, liiv, lubi ja kanepikiud, saavutatakse ühe korraga nii madal ökoloogiline jalajälg, energiatõhusus kui ka tervislik sisekliima, mis on kõik olulised märksõnad tänapäevase keskkonnasõbraliku maja ehitamisel.

„Pärast konkursitulemuste avalikustamist alustame väljavalitud tööde autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks. Plaan on alustada kohe pärast võidutööde väljavalimist majade projekteerimist ning püstitada esimesed 3–4 põhumaja Jõgeva valda juba järgmisel aastal,” täpsustas Kalde.

Suuremõõdulised põhuplokid Sadalas. Foto Andrus Needo
Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lohutaja
19. juuni 2022 09:39
https://www.ohtuleht.ee/828043/ka-esimene-maja-ei-pea-minema-vaenlasele
hunt
18. juuni 2022 17:20
Ka Niff - Niff ehitas oma maja õlgedest...
ehitaja
18. juuni 2022 10:32
Eks ka tuleohutuse nõuded peavad olema rangemad.
Ajaloolane
17. juuni 2022 09:07
Oli kord meil tubli ukrainlasest riigipea Nikita, kes siinseid aborigeene oma suurest tarkusest lisaks maisikasvatusele ka kõikjale savimaju ehitama sundis ja mida siis mõned kuulekamad ka siin seal tegid. Ja seda muidugi kohalike materjalide otstarbekama kasutuse sildi all! Ning sellest ajast mäletan ka üht sellist maja, mis siis eluks ajaks meelde sööbinud õpetliku näitena juba esimeste sügisvihmade saabudes lihtsalt koost lagunes ja kokku vajus jättes järele vaid veel tänaseni rohust välja paistva punetava savihunniku. Kahju ainult, et tänased arhitektid enam sellega seonduvat õpetlikku tõsilugu ei tea, kui seda ehk teinekord nägema juhtuvad.