"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Erki Savisaar: riik peab hinnatõusule kiiresti reageerima, langetada tuleb nii aktsiise kui ka käibemaksu (0)
17. juuni 2022
Erki Savisaar Foto Scanpix

Elektri- ja kütusehindade alandamine läbi aktsiisi ja käibemaksu langetuse peaksid olema valitsuse tööplaanis selgelt laual, samuti toiduainete käibemaksu langetamine,“ ütles endine keskkonnaminister ning praegune Riigikogu liige Erki Savisaar Pealinnale.

„Loomulikult oleks parimaks lahenduseks nutikas lähenemine, kus saame toetuse suunata otse abivajajateni. Kahjuks meie e-riik ei suuda sellisel tasemel nutikaid lahendusi pakkuda. Tarbimismaksude alandamine tooks märkimisväärse võidu neile inimestele, kes peaaegu kogu oma sissetuleku kulutavadki just toidu- ja esmatarbekaupadele ning kodukuludele,“ sõnas ta.

Praegustes oludes peavad toetused olema universaalsed. „Olukord, kus keegi peab hakkama oma vaesust tõestama, alandab inimväärikust ja tekitab mõttetu halduskoormuse,“ lisas ta.

Edukus vaid koos

Ta selgitas, et eelmisel talvel võeti energiakriisi toetusmeetmed ja tänavune lisaeelarve vastu just Keskerakonna nõudmisel. Kriisides suureneb väärtuste polariseerimine ja majanduslik ebavõrdsus. „Saame olla edukad vaid siis, kui liigume edasi kõik koos, ületades lõhesid ja vältides lõkse, millega jäetakse kehvemasse seisu osa meie elanikkonnast. Tasandades kriiside negatiivseid mõjusid, tugevdame meie ühiskonna vastupidavust ja solidaarsust. Edukas riik koosneb õnnelikest inimestest ning loomulikult tuleb olla nii inimestele kui ettevõtetele abiks nende raskete aegade üle elamisel. Inflatsioon on normaalne nähtus, aga 20-protsendiline inflatsioon pole seda kindlasti.“

Pikemaajaliselt mõtleks ta aga eeskätt energeetikale, milles Eesti riik peab olema iseseisvam. „Oluliselt tuleb tõsta tuuleparkide ja tuumajaama rajamise tempot, käivitada tuleb vesiniku tootmine ning oluliselt rohkem tuleb panustada biogaasi tootmisesse, sh gaasi tootmine biojäätmetest. Praegu me impordime suures koguses inflatsiooni, saab ka teisiti. Olulise energiasäästu annab samuti majade renoveerimine ning päikesepaneelide kasutamine katustel ja fassaadidel.“

Globaalne kriis, kohalik toetus

Savisaare meelest tuleb inflatsiooni juurpõhjuseid otsida peamiselt märkimisväärselt kallinenud kütuse ja energiakandjate hindadest, mis avaldavad mõju nii transpordi- kui ka teistele sektoritesse sh toidusektorile. „Energiahinnad on oluliselt tõstnud nii tavainimeste kui ka ettevõtete kommunaalkulusid. Lisaks on Ukrainas toimuva tõttu katkenud või muutunud tavapärased tarneahelad. Alternatiivsete tarneahelate ülesehitamine võtab aega, mis tekitab turul defitsiiti ning kindlasti on ka hind teine,“ sõnas ta.

Mida aga saab kohalik võim selles olukorras teha?

Tallinna linn tegutses COVID-19 kriisi tingimustes operatiivselt ja tõhusalt, rõhutas Savisaar. Ta prognoosis, et ka uuel kütteperioodil tuleb rakendada erinevaid meetmeid. Tõsiselt tasub kaaluda lastega peredele ja pensionäridele ühekordse toetuse maksmist ning linnavara üürivatele ettevõtjatele soodushindade kehtestamist.

Vitsur ei näe riigil kiireid hoobasid hinnatõusu kontrolliks

Seevastu majandusekspert Heido Vitsur ei näe riigil võimalusi sekkumiseks. „Eesti riigi käsutuses ei ole hoobasid, millega me hinnataset kiiresti kontrollima saaks hakata. Näiteks selleks, et energia hindadega midagi saaks juhtuda, oleks vaja teha suuri investeeringuid, kuid selleks kulub paratamatult aastaid,“ rääkis endine presidendi majandusnõunik ning praegune LHV panga analüütik Vitsur.

„Kõrgetest hindadest on saanud uus reaalsus ja sellega tuleb meil leppida. Ka sellega, et meie hinnatõus oli Euroopa suurim. Kõige olulisemaks hinnatõusu juurpõhjuseks oli loomulikult energia kallinemine ja paraku on see koht, kus kiiresi midagi muuta ei ole võimalik,“ märkis Vitsur.

Tema sõnul ei saa me loota ka sellele, et hinnad võiks lähitulevikus odavamaks muutuda, sest ülejäänud hindade kallinemine oli esimeses järjekorras ning lõviosas tingitud just energia kallinemisest ja teises järjekorras hindade tõusuga kaasnevast palkade täiendavast suurenemisest. „Muuseas peame silmas pidama ka seda, et elektrienergia kallinemine on meil nii suur nagu ta on ka sellepärast, et pikkade aastate jooksul saime elektribörsilt osta väga soodsa hinnaga elektrit.“

Talongid ei aita

Mis aga puutub maksude kasutamisse inimeste aitamisel, siis tuleb tema sõnul silmas pidada, et antud maksukoormuse juures tähendab see maksukoormuse ümber jaotamist. See on väiksema sissetulekuga inimeste praegusest madalamat maksustamist ja kõrgemate maksude kehtestamist varakatele. „Kuigi ka see vahend ei taga olukorra kiiret muutumist, oleks see poliitilise tahte korral tehtav. Paraku pole sellist valdavat poliitilist tahet Eestis kunagi tunda olnud,“ nentis Vitsur.

Riigikogus eelmisel nädalal majandusekspert Raivo Vare poolt pakutud talongid on aga vaesuse leevendamisel maailmas ühel või teisel viisil väga laia kasutamist leidnud, tõdes Vitsur. „Kuivõrd toimetulekutoetused käivad kohalike omavalitsuste kaudu, võiks siis, kui mingisuguseid talonge vajalikuks peetakse ka neid jagada omavalitsuste kaudu. Kust ja kui palju selleks raha tuleks, on loomulikult omaette küsimus.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.