"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kolonel Märk: Vene Föderatsioon on saavutanud lokaalse ja taktikalise edu, mis veel ei ole strateegilise või otsustava iseloomuga (0)
17. juuni 2022
Kolonel Janno Märk. Foto: Mats Õun

„Vene Föderatsiooni vägede koondamine Sjevjerodonetski ja Popasna rindelõigule on jätnud teised suunad nõrgemaks,“ sõnas kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk tänasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil. „See on avanud ukrainlastele võimaluse vasturünnakuteks ja alade tagasivõtmiseks strateegiliselt olulistes kohtades, nagu Hersonis ja Dnepri jõe läänekaldal, samuti aladel Harkivi ja Izjumi piirkonnas.“

Märk kirjeldas Venemaa sõjalisi eesmärke. „Vene Föderatsioonil on Ukrainas kolm sõjalist suurt eesmärki – esiteks Luhanski ja Donetski oblastite hõivamine kuni administratiivpiirideni, teiseks maismaa koridori hoidmine Krimmi poolsaarega ning kolmandaks mereblokaadi jätkamine Musta mere loodeosas,“ loetles ta. „Viimastel nädalatel on Vene Föderatsioon peamise sõjalise jõupingutuse suunanud Ida-Ukrainas Sjevjerodonetski ja Popasna rindelõigule.“

Samas on põhja- ja lõunapoolsetel Ukraina aladel Märki sõnul rindejoon praktiliselt seisma jäänud. „Sjevjerodonetski ja Popasna rindelõigule on Vene Föderatsioon koondanud üle kümne tuhande võitleja,“ märkis ta. „Selleks on ära toodud vägesid teistelt rindelõikudelt.“

Sjevjerodonetski ja Popasna rindelõigul on Märki andmetel Vene Föderatsioonil suur, kümne kuni viieteist kordne ülekaal kaugtulesüsteemide ja ründelennukite osas. „Kui ukrainlased lasevad hinnanguliselt päevas suurusjärgus 6-7 000 suurtükimürsku välja, siis Vene Föderatsioon laseb 60-70 000 ja Vene Föderatsiooni relvajõud on ka oluliselt parandanud suurtüki ja ründelennukite kombineeritud kasutamist Donbassis, võrreldes sõja esimese kahe kuuga,“ lausus ta.

Ukraina vajab kiiremalt ja suuremates kogustes relvaaabi

Märki hinnangul näitab see selgelt, et Ukraina vajab kiiremalt ja suuremates kogustes lääneriikide relvaabi. „Eelkõige pikema maa kaugtulesüsteeme – nii suurtükke kui mitmikraketiheitjaid, õhutõrjevahendeid ja ründelennukeid,“ loetles ta. „Et ühelt poolt Vene Föderatsiooni relvajõudude suurtükituli maha suruda ja teiselt poolt ise initsiatiivi haarata.“

Suurem osa Sjevjerodonetski linnast on Märki sõnul Venemaa vägede poolt hõivatud. „Välja arvatud siis Azoti tehase ala, mis on jätkuvalt ukrainlaste kontrolli all,“ ütles ta. „Kuid Vene Föderatsiooni väed pingutavad kõvasti, et ka sealt Ukraina väed välja suruda ja kogu linn sisse piirata. Vene Föderatsioon on lisaks purustanud sillad Lõssõtšanski ja Sjevjerodonetski vahel. Sellest hoolimata on Ukraina kindralstaabi operatsioonide asejuht Kromov väitnud, et Ukraina väed jätkuvalt omavad teatud logistilisi teid, et Sjevjerodonetskis olevaid vägesid varustada.“

Samuti on Märki sõnul Vene Föderatsioon jätkanud ründavaid tegevusi Popasna ja Bahmuti piirkonnas ja Bahmutist idas on juurde toodud ka vägesid. „Üks pataljon lahingugrupp operatiivreservist ja peamine eesmärk selles piirkonnas on hõivata siis maantee Bahmuti ja Lõssõtšanski vahel, et jätkuvalt ära lõigata Ukraina väed või nende varustusteed ja piirata sisse siis mõlemad linnad, nii Sjevjerodonetsk kui Lõssõtšansk. Vägede Bahmuti piirkonda juurde toomine indikeerib just sellele tegevusele suurema prioriteedi panemist.“

Kokkuvõttes võib Märki hinnangul öelda, et tegemist on Vene Föderatsiooni lokaalse ja taktikalise eduga, mis vähemalt antud hetkel veel ei ole strateegilise või otsustava iseloomuga. „Vene Föderatsiooni vägede koondamine sellele rindelõigule on jätnud teised suunad nõrgemaks,“ märkis ta. „See on avanud ukrainlastele võimaluse vasturünnakuteks ja alade tagasivõtmiseks strateegiliselt olulistes kohtades, nagu Hersonis ja Dnepri jõe läänekaldal, samuti aladel Harkivi ja Izjumi piirkonnas.“

Ukraina lõunaväejuhatus on Märki sõnul väitnud, et Vene Föderatsiooni väed viivad läbi teatud tegevusi, näiteks Hersoni linnas, avaliku arvamuse mõjutamiseks. „Rünnatakse tsiviilinfrastruktuuri ja selles süüdistatakse Ukraina vägesid,“ lausus ta. „Lisaks on Ukraina kindralstaap raporteerinud, et on toodud elektroonilise võitluse vahendeid Melitopoli alale. Et siis täiendavalt kaitsvaid tegevusi läbi viia Zaporižžja oblastis ja vastu seista relvastatud vastupanu või partisanitegevusele okupeeritud aladel.“

Balti riigid nõuavad suuremat liitlasvägede kohalolekut

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abeli sõnul toimus eile NATO kaitseministrite kohtumine Brüsselis, kus arutati kuidas minna üle seniselt heidutushoiakult kaitsehoiakule. „Heidutus versus kaitse, on see, et suuremad üksused on valmis kaitseks ja see tagab ka tegelikult parema heidutuse, eriti Venemaaga piirnevates ohustatud riikides,“ selgitas ta. „Madridi tippkohtumisele minnakse juba Balti riikide ühisettepanekuga, mille kohaselt peaks igas Balti riigis olema diviisi raamistik.“

Diviisi raamistik koosneb Abeli kinnitusel liitlasvägedest, kes paiknevad alaliselt Eestis. „See tähendab suuremat kogust liitlasvägesid, kui on tänastes EFP lahinggruppides igas Balti riigis,“ ütles ta. „Lisaks oleks diviisi juhtimiselement siin ja kindlasti oleks need tugevdusjõud, kes on siis kiiresti siirdatavad Balti riikidesse, kes lõpuks siis moodustaks igas Balti riigis vajadusel selle diviisi.“

Abeli sõnul on Ukraina sõda näidanud väga suurt rolli kohalikel omavalitsustel. „Seoses sellega on kaitseministeerium koostöös kaitseliidu, päästeameti ja politsei- ja piirivalveametiga võtnud ette rida seminare kohalike omavalitsuste juures, et mõelda läbi millised on kohalike omavalitsuste rollid ja ülesanded kõikide kriiside ajal, ehk siis näiteks sõja ajal,“ rääkis ta. „Milleks peaksid kohalikud omavalitsused olema ka juba rahuajal valmistunud. Tänaseks me oleme läbi käinud juba nii Ida-Eesti, Kesk-Eesti kui ka Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja korraldanud nende jaoks riigikaitselisi seminare.“

Praegu on veel aega asju läbi mõelda

Peamised suured ülesanded kohalikele omavalitsustele seonduvad Abeli hinnangul eelkõige elanikkonna kaitsega. „Kui me räägime elanikkonnakaitsest, siis võtame kõigepealt rahvapsühholoogilise kaitse, ehk siis esimese asjana on kohalik omavalitsus ka infovahendaja,“ märkis ta. „Ta peaks koguma erinevat informatsiooni ning jagama inimestele tõest ja praktilist informatsiooni, et kuidas inimesed saaksid valmistuda eelseisvaks kriisiks või ka siis sõjaks, kui vaja on.“

Ka evakuatsiooni puhul on Abeli kinnitusel kohalikel omavalitsustel suur roll päästeameti kõrval. „Kui me räägime elanikkonna evakuatsioonist, mida juhib ja koordineerib päästeamet, siis ikkagi kohalik omavalitsus on see, kes on inimestele lähedal ja kes suudab seda elanikkonna evakuatsiooni ka vajadusel läbi viia,“ lausus ta. „Sest tal on olemas nii informatsioon inimestest kui ka teatavad ressursid. Kui on aga veevärk puruks lastud, siis kes ikka hakkab oma inimestele vett tagama ja kui on elekter ära, siis tuleb see elekter kuidagi taastada ja küte talvisel ajal. Nii et kohalikel omavalitsustel on suur roll.“

Abeli sõnul on meil veel täna aega neid asju läbi mõelda ja plaane teha, et kui kunagi meid peaks mõni selline kriis vahetult tabama, siis me oleksime valmis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.