„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
otseblogi Zelenskõi sõnul tundis Ukraina nelja võimsa Euroopa riigi toetust; Radakin: Venemaa on strateegiliselt juba Ukraina sõja kaotanud; ÜRO: humanitaarolukord Ida-Ukrainas on äärmiselt murettekitav (25)
17. juuni 2022
Rumeenia president Klaus Iohannis, Itaalia peaminister Mario Draghi, Ukraina president Volodomõr Zelenskõi, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa liidukantsler Scholz Irpinis 16. juunil 2022. Foto: Scanpix

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul tundis Ukraina neljapäeval korraga nelja võimsa Euroopa riigi toetust, mis tegi sellest ajaloolise päeva, vahendab BNS.

“Täna on tõeliselt ajalooline päev – Ukraina tundis korraga nelja võimsa Euroopa riigi toetust. Ja eriti meie Euroopa Liitu liikumise toetust. Meiega on Itaalia, Rumeenia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Kõik neli riigipead toetavad Ukraina kandidatuuri,” ütles president.

Zelenskõi sõnul tuleb muidugi läbida kõik asjakohased protseduurid, mis on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.

17. juuni 2022

14:55

Zelenskõi: Ukraina hakkab 1. juulist Vene kodanikelt viisat nõudma

President Volodõmõr Zelenskõi teatas reedel, et Ukraina hakkab alates 1. juulist Vene kodanikelt viisat nõudma, vahendab BNS.

“Ukraina seab Vene Föderatsiooni kodanikele sisse viisarežiimi,” ütles Zelenskõi Telegrami kanalis.

Nõue jõustub 1. juulist, lisas ta ja ütles, et valitsuse vastavat otsust on oodata veel reedel.

Sellega lõpeb venelaste viisavaba reisimine Ukrainasse, mis sai alguse 1991. aastal Ukraina iseseisvumisega.

Zelenskõi kantselei juht Andri Jermak ütles, et samm astuti 24. veebruari sissetungi tõttu ning Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks.

“Vene Föderatsiooni alustatud täiemahulise sõja tõttu peame me tugevdama kontrolli Vene kodanike meie territooriumile sisenemise üle. Julgeolek on kõige tähtsam,” ütles ta.

Ukrainal ja Venemaal on ligi 2300 kilomeerit ühispiiri ning kahe riigi elanike vahel on tihedad peresidemed.

Ukrainasse sõitvate venelaste arv vähenes järsult pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning sõda Ida-Ukraina separatistidega, keda toetas Kreml.

Kui 2013. aastal külastas Ukrainat 10,8 miljonit venelast, siis aasta hiljem oli nende arv kahanenud 2,5 ja 2019. aastaks 1,5 miljonini, ütles Ukraina piirivalve pressiesindaja.

2020.-21. aastal avaldas reisimisele mõju koroonapandeemia ja siis ei ulatunud Venemaalt Ukrainasse saabujate arv üle 500 000.

14:43

Venemaa väitel on Ukrainas tapetud pea 2000 välismaa “palgasõdurit”

Venemaa teatas reedel, et on tapnud Ukrainas alates invasiooni algusest pea 2000 välismaa “palgasõdurit”, vahendab BNS.

Vene kaitseministeeriumi avalduse kohaselt on Ukrainasse alates konflikti algusest saabunud 6956 “palgasõdurit ja relvaeksperti” 64 riigist ning “neist 1956 on juba hävitatud”.

Veel 1779 on Ukrainast lahkunud, seisis avalduses.

Välisvõitlejate suurim allikas oli Euroopa riikidest Poola, milelel järgnesid Rumeenia ja Suurbritannia, teatas ministeerium.

Samuti toodi välja, et “palgasõdureid” on tulnud Kanadast, Ühendriikidest ja Gruusiast.

Ministeeriumi väitel on välisvõitlejate arv langemas ja paljud lahkuvad Ukrainast “Kiievi režiimi sõjaliste vigade ja tohutute igapäevaste kaotuste tõttu inimjõus ja varustuses”.

Vene president Vladimir Putin saatis 24. veebruaril väed Ukrainat “demilitariseerima ja denatsifitseerima”.

Üks Euroopa ametnik ütles aprillis, et Vene vägede poolel võitleb Ukrainas umbes 20 000 palgasõdurit Vene erasõjafirmast Wagner Group, aga ka võitlejad Süüriast ja Liibüast.

Ida-Ukraina separatistlikud võimud mõistsid sel kuul surma Briti kodanikud Aiden Aslini ja Shaun Pinneri ning Maroko kodaniku Brahim Saaduni, keda süüdistati palgasõduriks olemises ja katses valitsust kukutada.

14:20

Zelenskõi tervitas EK soovitust anda Ukrainale kandidaadi staatus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tervitas reedel Euroopa Komisjoni soovitust anda Ukrainale Euroopa Liidu kandidaadi staatus, vahendab BNS.

“See on esimene samm EL-i liikmesuse teel, mis kindlasti toob meie võidu lähemale,” kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias ning lisas, et on EK presidendile Ursula von der Leyenile ja kõigile EK liikmetele tänulik selle ajaloolise otsuse eest.

11:41

Kuberner: tsiviilisikute Azotist vabastamiseks on vaja relvarahu

Ida-Ukrainas Severodonetskis Azoti keemiatehases redutavate sadade tsiviilisikute evakueerimine on võimalik ainult täieliku relvarahu korral, ütles reedel Luhanski kuberner, vahendab BNS.

“Keemiatehasest väljumine on praegu pideva pommitamise ja lahingute tõttu võimatu ja füüsiliselt ohtlik. Seal on varjul 568 inimest, nende hulgas 38 last,” ütles kuberner Serhi Haidai Telegramis.

“Tehasest väljumine on võimalik ainult täieliku relvarahuga.”

Severodonetsk on Luhanski oblasti suurim linn, mis on ikka veel ukrainlaste käes, ehkki Vene väed on seda nädalaid ägedalt pommitanud.

Suurem osa linnast on Vene vägede kontrolli all, kuid Haidai ütles nädala algul, et linna on jäänud veel umbes 10 000 elanikku.

11:08

ÜRO: humanitaarolukord Ida-Ukrainas on äärmiselt murettekitav

Humanitaarolukord Ida-Ukrainas on neli kuud pärast Vene vägede sissetungi algust äärmiselt murettekitav ja halveneb üha, ütles reedel ÜRO, vahendab BNS.

“Ligi neli kuud pärast sõja algust on humanitaarolukord kogu Ukrainas, eriti idaosas Donbassis, äärmiselt murettekitav ja halveneb kiiresti,” ütles ÜRO humanitaaragentuur OCHA.

Iseäranis teeb muret olukord Severodonetskis ja selle ümbruses, kus käivad mitmendat nädalat ägedad lahingud.

Linnas on lõksus sajad tsiviilelanikud, osa neist on varjunud kohalikku keemiatehasesse.

ÜRO sõnul on linnas halvenenud juurdepääs puhtale veele ja elektrile ning halvenenud hügieenitingimused.

Sõda nõuab tohutuid ohvreid tsiviilelanikkonna hulgas, lisas OCHA avalduses.

“ÜRO ja tema humanitaarpartnerid on jõudnud tohututest juurdepääsuraskustest hoolimata sõja algusest peale 8,8 miljoni Ukraina inimeseni.”

03:50

Radakin: Venemaa on strateegiliselt juba Ukraina sõja kaotanud

Venemaa on juba “strateegiliselt kaotanud” sõja Ukrainaga, avaldas neljapäeval arvamust Suurbritannia kõrgeima auastmega sõjaväelane ja kaitseväe staabiülem Tony Radakin, vahendab BNS.

Sõjaväelase hinnangul on Venemaa kandnud suuri kaotusi ning NATO on samal ajal sõja mõjul koondunud ja tugevnenud.

“Venemaa on juba strateegiliselt kaotanud. NATO on tugevam. Soome ja Rootsi ootavad liitumist,” seletas Radakin Suurbritannia uudisteagentuurile Press Association.

Radakini sõnul võib Venemaa president Vladimir Putin lähinädalatel saavutada “taktikalisi edusamme”, kuid ta on ohverdanud veerandi oma riigi armee jõust üsna väikese kasu nimel ning väed ja kõrgtehnoloogilised raketid hakkavad otsa saama.

“Vene sõjamasin muidugi jahvatab ja võtab iga päevaga paar – kaks, kolm, viis – kilomeetrit juurde, kuid inimesed hakkavad otsa saama ja otsa hakkavad saama ka kõrgtehnoloogilised raketid,” sõnas admiral.

“President Putin on kasutanud umbes 25 protsenti oma armee jõust, et võita väike territoorium ja 50 000 inimest on surnud või vigastatud. Venemaa on ebaõnnestumas,” jätkas Radakin.

Admiral avaldas austust vaprale Ukraina rahvale ja lubas, et Ühendkuningriik toetab Kiievit jätkuvalt ja edaspidi eeldatavasti veel rohkemate relvadega.

03:38

Zelenskõi käskis kontrollida valmisolekut sissetungiks Valgevenest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi käskis neljapäeval kontrollida nelja regiooni kaitsevalmidust Valgevene territooriumilt sissetungi korral, vahendab BNS.

Ukraina riikliku julgeolekunõukogu (NSDC) sekretär Oleksi Danilov kinnitas seda televisioonis.

Danilov rääkis, et ülemjuhatuse peakorteris toimunud kohtumisel “arutati Valgevene küsimust”.

“Kõik meie teemaga seotud organid andsid hinnangu, mis seal toimub, millises seisus on Valgevene armee ja kui palju on seal Venemaal sõjaväelasi,” ütles Danilov.

“Sellest tulenevalt ka käsk ja nüüd toimub neljas ettevalmistusseisu valdkonna kontroll,” seletas Danilov.

Danilovi kinnitusel tehakse riigi kaitsmiseks palju tööd, mida ei reklaamita ja mis pole avalik.

“Uskuge mind, me mõistame, mis toimub Valgevenes, me mõistame, mis toimub Vene Föderatsioonis,” rõhutas Danilov.

02:33

Zelenskõi sõnul tundis Ukraina nelja võimsa Euroopa riigi toetust

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul tundis Ukraina neljapäeval korraga nelja võimsa Euroopa riigi toetust, mis tegi sellest ajaloolise päeva, vahendab BNS.

“Täna on tõeliselt ajalooline päev – Ukraina tundis korraga nelja võimsa Euroopa riigi toetust. Ja eriti meie Euroopa Liitu liikumise toetust. Meiega on Itaalia, Rumeenia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Kõik neli riigipead toetavad Ukraina kandidatuuri,” ütles president.

Zelenskõi sõnul tuleb muidugi läbida kõik asjakohased protseduurid, mis on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.

“Aga meie tänasel kohtumisel astuti suur samm edasi. Minu jaoks oli oluline kuulda riigijuhtidelt veel üht põhimõttelist asja – nad nõustuvad, et sõja lõpp ja rahu sõlmimine peaks olema täpselt selline nagu seda näevad Ukraina ja selle rahvas,” jätkas president.

Zelenskõi tänas liidreid südamlikult Ukraina toetamise eest.

“Olen Itaaliale tänulik põhimõttelise poliitilise toetuse eest ning finants- ja kaitseabi eest. Nüüd on meil ajalooliselt parimad suhted ja olen kindel, et saame oma rahvaste heaks palju rohkem ära teha,” ütles Zelenskõi.

Riigipea tänas ka Rumeeniat kaitseabi eest ning abi eest kaupade ja eelkõige teravilja transiidil. Zelenskõi andmetel lepiti kokku ekspordi suurendamises läbi Rumeenia territooriumi.

“Prantsusmaa annab täiendavaid liikursuurtükke Caesar. See on meie kaitse seisukohalt väga oluline. Ka täna ütles president Macron ausalt, et Euroopa toetus Ukrainale peaks olema selline, et tõesti oleks tunda, et me kaitseme koos samu väärtusi ja kaitseme Euroopat, ” sõnas Ukraina president.

Saksamaa kinnitas Zelenskõi sõnul õhutõrjerelvastuse ja edasise tugeva toetuse pakkumist sõjas ja Euroopa Liitu astumisel.

Saksamaa teeb kõik, mis tema võimuses, et kindlustada Ukrainale Euroopa Liidu kandidaadi staatus, ütles kantsler Olaf Scholz neljapäeval Kiievis ja rõhutas, et Ukraina kuulub Euroopa perre.

“Saksamaa pooldab positiivset otsust Ukrainale. See kehtib ka Moldova kohta,” sõnas Scholz.

Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa liidukantsler Scholz ja Itaalia peaminister Mario Draghi külastasid neljapäeval Irpinit, Ukraina pealinna lahingutest laastatud eeslinna, et avaldada toetust Venemaaga sõjas olevale riigile. Seal ühines kolmikuga ka Rumeenia president Klaus Iohannis ning nad kohtusid Zelenskõiga.

Macron ütles, et Ukraina peab võitma sõja Venemaa vastu.

“Prantsusmaa on olnud Ukraina kõrval esimesest päevast peale. Seisame ukrainlaste kõrval ilma kahemõttelisuseta. Ukraina peab vastu panema ja võitma,” ütles Macron ajakirjanikele.

Macron kiitis ühtlasi ukrainlaste kangelaslikkust Vene invasiooni tagasilöömisel.

“See on muu hulgas siin, kus ukrainlased peatasid Vene armee pealetungi Kiievile. See esindab armee, aga ka Ukraina rahva kangelaslikkust. Ja selle vastas on jäljed barbaarsusest,” rääkis Macron Irpinis.

Draghi kinnitas neljapäeval, et toetab Ukraina lootust saada Euroopa Liidu liikmeks.

“Meie visiidi kõige tähtsam sõnum on, et Itaalia soovib Ukrainat Euroopa Liitu,” ütles Draghi pärast Zelenskõiga kohtumist ajakirjanikele.

Itaalia soovib Ukrainale kandidaadi staatust ning kavatseb seda järgmisel Euroopa Ülemkogul ka väljendada.

“President Zelenskõi, nagu ta just ütles, mõistab loomulikult hästi, et tee kandidaadist liikmeks on tee, see ei ole üks punkt. See on tee, mille kestel tuleb Ukraina ühiskonnas vastu võtta märkimisväärseid reforme,” sõnas Draghi.

“Me kõik neljakesi toetame kohest liikmekandidaadi staatust,” kinnitas Macron pressikonverentsil.

Draghi kiitis seepeale “erakordset ühtsust”, mida EL on “igal võimalikul viisil” Ukrainat toetades üles näidanud.

Itaalia peaminister nimetas Iripinit väisates seda “Vene armee toime pandud tapatalgute paigaks” ja mõistis Vene armee tegevuse karmilt hukka. Draghi lisas, et rahvusvahelised juurdlused võimalike sõjaroimade kohta leiavad tema täieliku toe.

Draghi sõnul soovivad EL-i liidrid rahu, ent Ukrainal peab olema võimalus end kaitsta ning ühtlasi peab ta valima rahu sellistel tingimustel, mida see ise soovib.

16. juuni 2022

22:32

Zaporižžjas lasti alla venelaste ründekopter Mi-35M

Ukraina sõdurid lasid neljapäeval Zaporižžja oblastis alla venelaste ründekopteri Mi-35M, vahendab BNS.

Azovi pataljoni endine ülem Maksim Žorin avaldas sotsiaalmeedias allatulistamisest video.

Kaadritelt on näha, et vaenlase helikopter lendas madalal rakettide vältimiseks. Pärast raketiga Stinger tabamuse saamist langeb see maapinnale ja plahvatab.

Hävitatud ründekopter Mi-35M. Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

18:33

Macron: me toetame Ukrainale EL-i kandidaadi staatuse andmist

Euroopa mõjuvõimsate riikide liidrid avaldasid neljapäeval Kiievis toetust Ukrainale kohe Euroopa Liidu ametliku liikmekandidaadi staatuse andmist, vahendab BNS.

Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa kantsler Olaf Scholz ja Itaalia peaminister Mario Draghi saabusid neljapäeval rongiga Kiievisse ning suundusid edasi Irpini, kus peeti maha sõja alguspäevade ägedaimad lahingud.

Seal ühines kolmikuga ka Rumeenia president Klaus Iohannis ning nad kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kes on püüdnud mõjutada Läänt Ukrainale kiiresti relvaabi andma ja Euroopa Liidu kandidaadi staatust pakkuma.

“Me kõik neljakesi toetame kohest liikmekandidaadi staatust,” ütles Macron pressikonverentsil, millest võtsid osa ka Scholz, Draghi ja Iohannis.

“Meie visiidi kõige tähtsam sõnum on, et Itaalia soovib Ukrainat EL-i,” lisas omalt poolt Draghi.

Kantsler Scholz kinnitas, et Ukraina kuulub Euroopa perre ja kinnitas, et Saksamaa jätkab relvatarneid.

“Me toetame Ukrainat relvatarnetega. Me teeme seda nii kaua, kui vaja,” ütles ta.

Zelenskõi on püüdnud Venemaa sissetungi algusest saati mõjutada EL-i Ukrainat kiiresti liikmeks võtma ning ootab ühenduselt vastust juuni lõpuks.

“Me oleme valmis tegema tööd, et meie riik saaks EL-i täisliikmeks,” ütles Zelenskõi enne järgmise nädala EL-i tippkohtumist, kus tõenäoliselt antakse Kiievi kandidaadiks saamise taotlusele roheline tuli.

“Ukrainlased on juba teeninud ära õiguse minna seda teed ja saada see kandidaadistaatus,” lisas ta.

Euroopa Komisjon tuleb reedel kokku, et esitada ametlik arvamus Ukraina kandidaadiks saamise taotlusele, mille peavad seejärel heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki.

Paljud Euroopa riigid toetavad põhimõtteliselt Ukraina liikmesust, kuid hoiatavad, et selleni jõudmiseks kulub aastaid, kui mitte aastakümneid.

Kui Ukrainale kandidaadistaatus antakse, tuleb tal täita ranged tingimused.

“Selle staatusega kaasneb teekaart ning selle juures tuleb arvestada ka olukorda Balkanil ja naabruses, eriti Moldovas,” ütles Macron.

Prantsusmaa on juuni lõpuni EL-i eesistuja.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles 11. juunil, et komisjon annab sel nädalal selge signaali Ukraina liikmetaotluse kohta.

Enne juuni lõppu peetakse Madridis ka NATO tippkohtumine, millest Zelenskõi võtab osa külalisena videkonverentsi teel.

Alliansi liikmed arutavad relvaabi ja Ukraina sõdurite väljaõpet ning idatiiva tugevdamist Venemaast lähtuva ohu vastu.

“Ma selgitasin meie hädavajadusi kaitse vallas,” ütles Zelenskõi pärast kohtumist Kiievit külastanud liidritega.

“Me ootame uusi tarneid, eeskätt raskerelvi, moodsaid suurtükke, õhutõrjesüsteeme,” ütles ta, ehkki Macron juba lubas anda veel kuus liikursuurtükki Caesar lisaks 12-le, mis on juba Ukraina idarindele jõudnud.

“Iga partii neid tarneid päästab ukrainlasi. Iga päev viivitust või edasilükatud otsuseid annab Vene sõjaväele võimaluse tappa ukrainlasi ja hävitada meie linnu,” hoiatas Zelenskõi.

Macron kinnitas visiidi algul Irpinis: “Prantsusmaa on olnud Ukraina kõrval esimesest päevast peale. Me seisame ühemõtteliselt ukrainlaste kõrval. Ukraina peab vastu panema ja võitma.”

Draghi lubas Irpinis Vene vägede purustustööd vaadates: “Me ehitame kõik uuesti üles.”

“Nad hävitasid lasteaiad ja mänguväljakud. Kõik taastatakse,” ütles ta.

Macron, Scholz ja Draghi külastasid Ukrainat esimest korda pärast Venemaa kallaletungi algust 24. veebruaril.

Saksamaale on heidetud ette relvatarnetega venitamist, aga lääneriikide kaitseministrid arutasid kolmapäeval Brüsselis, mida Ukraina heaks ära teha ning USA president Joe Biden teatas veel miljardi dollari väärtuses uutest relvadest Ukraina vägedele.

Moskva püüdis väita, et Lääne relvatarned Ukrainale on kasutud.

“Ma loodan, et nende kolme riigi liidrid ja Rumeenia president ei keskendu Ukraina toetamisele Ukrainasse järjekordse relvade pumpamisega,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

See oleks “absoluutselt kasutu ning tekitaks riigile veel enam kahju”, lisas ta.

Zelenskõi ütles vastuseks: “Venemaa ei taha rahu, ta ei taha kunagi midagi muud kui sõda.”

USA uus relvapakett sisaldab haubitsaid, laskemoona, laevatõrje raketisüsteeme ning lisarakette uutele suurtükisüsteemidele, mida Ukraina peatselt kasutama hakkab.

Lahingud Ida-Ukrainas on koondunud Severodonetski linna, millest suurem osa on pärast nädalaid kestnud ägedaid lahinguid Vene vägede kätte langenud.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles neljapäeval, et linnas, kus enne sõda elas 100 000 inimest, on lõksus umbes 10 000 tsiviilelanikku.

Ta lisas, et Ukraina relvajõud “hoiavad vaenlast tagasi nii palju kui võimalik”. Pea neli kuud on nad Severodonetski kontrollimisest unistanud… ja neile ei lähe korda ohvrite arv,” ütles Haidai Telegramis.

Vene väed tegid neljapäeval raketirünnaku ka Sumõ oblastile Ukraina kirdeosas, tapes neli inimest, ütles kohalik kuberner. Kuus inimest sai vigastada.

ÜRO hoiatas neljapäeval, et Venemaa sõda Ukrainas on viinud ümberasujate arvu üle maailma esimest korda üle 100 miljoni ja sellest tulenev toidukriis võib sundida veel väga palju inimesi põgenema.

“On ülimalt tähtis takistada veelgi suurema hulga inimeste ümberasumist,” ütles ÜRO pagulasjuht Filippo Grandi ajakirjanikele.

16:43

ÜRO inimõigusjuht: Mariupoli õudused jätavad kustumatu märgi

Venemaa rünnakutes laastatud Ukraina sadamalinna Mariupoli hävingu ja surmade ulatus viitab tõsistele rahvusvahelise õiguse rikkumistele, ütles ÜRO inimõigusjuht neljapäeval ja hoiatas, need õudused jätavad märgi tulevastele põlvkondadele, vahendab BNS.

“Tsiviilelanikkonna kallal toime pandud koledused jätavad kustumatu märgi, ka tulevastele põlvkondadele,” ütles inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet Genfis ÜRO inimõigusnõukogus.

Ta osutas vanematele, kellel on tulnud oma lapsi matta, inimestele, kes olid tunnistajaks sõprade enesetapule, lahutatud perekondadele ja kõigile neile, kes on pidanud jätma maha armastatud linna ega tea, kas näevad seda veel kunagi.

Vene sõdur pidamas valvet Donetski kesklinnas asuva purustatud koolimaja varemete juures. 13. juunil 2022. Foto: Scanpix

16:06

Scholz: Zelenskõi võtab osa G7 tippkohtumisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi võtab osa maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumisest juuni lõpus, ütles Saksa kantsler Olaf Scholz neljapäeval Kiievit külastades, vahendab BNS.

Scholz tänas Twitteris Zelenskõid G7 tippkohtumisel osalemise kutse vastuvõtmise eest. Kohtumine peetakse 26.-28. juunil Saksamaal alpikuurordis Schloss Elmaus.

Zelenskõi ei ole teadaolevalt lahkunud Ukrainast pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril ning G7 tippkohtumisel osaleb ta videoühenduse kaudu.

Scholz saabus neljapäeval Kiievisse rongiga koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Itaalia peaministri Mario Draghiga ning külastas Irpini, kus peeti ühed sõja alguse ägedamad lahingud.

“Terve linn, kus ei olnud mitte mingit sõjalist taristut, hävitati,” ütles Saksa kantsler, nimetades Vene vägede hävitustööd kohutavaks ja mõttetuks.

“See ütleb meile nii mõndagi Venemaa agressioonisõja jõhkrusest, mille ainus eesmärk on hävitada ja vallutada.”

Scholz lubas rahvusvahelist solidaarsust Ukraina kodanikega, et nad saaksid oma riigi taas üles ehitada.

13:13

Macron: Ukraina peab vastu panema ja võitma

Kiievi lähedast Irpini linna külastanud Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Ukraina peab võitma sõja Venemaa vastu, vahendab BNS.

“Prantsusmaa on olnud Ukraina kõrval esimesest päevast peale. Seisame ukrainlaste kõrval ilma kahemõttelisuseta. Ukraina peab vastu panema ja võitma,” ütles Macron ajakirjanikele Irpinis vastuseks küsimusele oma varasema sõnavõtu kohta, et Venemaad ei tohi alandada.

09:55

AFP: Macron, Scholz ja Draghi saabusid Kiievisse

Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa liidukantsler Olaf Scholz ja Itaalia peaminister Mario Draghi saabusid neljapäeval Kiievisse, teatas kolmikuga koos reisinud AFP reporter, vahendab BNS.

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron Kiievi rongijaamas 16. juunil 2022. Foto: Scanpix

AFP piltidel oli näha, kuidas juhid astusid Ukraina pealinnas rongilt perroonile. Ajakirjaniku küsimusele, miks ta Ukrainasse tuli, vastas Macron: “Euroopa ühtsuse sõnumi eest.”

Itaalia peaminister Mario Draghi, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa liidukantsler Olaf Scholz Kiievisse jõudnud rongis. Foto: Scanpix

Tegemist on nende esimese visiidiga Ukrainasse alates Vene kallaletungi algusest 24. veebruaril.

Kolmik kohtub Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ning visiit langeb ajale, mil Ukraina taotleb EL-i kandidaatriiki staatust, mille kohta on Euroopa Komisjon lubanud sel nädalal hinnangu anda.

Macroni sõnul näidatakse visiidiga toetust Ukrainale “nii olevikus kui tulevikus”.

Kolm juhti saabusid Kiievisse erirongiga Poolast, mis asus teele neljapäeva varahommikul.

Saksa meedia teatel kohtusid nad öösel Poola Rzeszówi linnas, kus asub rahvusvaheline lennujaam. Nad saabusid linna eraldi ja said kokku veidi pärast rongi teele asumist.

Prantsuse riigipea oli tulnud äsja visiidilt Moldovast, Ukraina naaberriigist.

Kiievit on viimastel nädalatel külastanud teisedki lääneriikide juhid, kui sõja alguses toimunud Vene armee pealetung pealinnale tagasi löödi.

09:41

Kuberner: Sjevjerodonetski linnas on lõksus 10 000 tsiviilelanikku

Ukrainas Sjevjerodonetski linnas, mida Vene väed on juba nädalaid vallutada püüdnud, on lõksus umbes 10 000 tsiviilelanikku, ütles kohalik kuberner, vahendab BNS.

“100 000 elanikust umbes 10 000 on veel seal,” ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai suhtlusvõrgustikus Telegram. Ta lisas, et Kiievi armee “hoiab vaenlast tagasi nii palju kui võimalik”.

“Pea neli kuud on nad Sjevjerodonetski kontrollimisest unistanud… ja neile ei lähe korda ohvrite arv,” ütles Haidai.

Ta märkis, et Vene armee “kaotab sadu võitlejaid, leiab reserve ja jätkab Sjevjerodonetski hävitamist”.

Sjevjerodonetsk on suurim Luhanski oblasti linn, mis on endiselt ukrainlaste kätes ning see on olnud mitu nädalat turmtule all.

Hävitatud on kolm silda, mis ühendavad linna üle jõe asuva Lõssõtšanskiga, mis on samuti Ukraina kontroll all.

Linna vallutamine lubaks Vene vägedel pealetungis Donbassile edasi liikuda.

Ukraina võimude teatel on sajad tsiviilelanikud varjunud Azoti keemiatehasesse, mis on vaenlase pideva tule all.

Venemaa väitis kolmapäeval, et tsiviilelanike evakueerimist takistavad Ukraina väed.

08:48

Meedia: Macron, Scholz ja Draghi sõidavad rongiga Kiievisse

Prantsuse president Emmanuel Macron, Saksa kantsler Olaf Scholz ja Itaalia peaminister Mario Draghi alustasid neljapäeval rongireisi Poolast Kiievisse, vahendab BNS.

Kolm juhti asusid teele hommikul, teatasid Saksa ringhääling ZDF ja Itaalia päevaleht La Repubblica, mis avaldas foto kolmest mehest koos.

Tegemist on esimese korraga kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi juhid Kiievit alates Vene pealetungi algusest 24. veebruaril külastavad.

Kiievis kohtuvad nad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ning visiit langeb ajale, mil Ukraina taotleb EL-iga ühinemist.

06:07

ÜRO: Venemaa sõjakuritegusid on veel vara juriidiliselt kinnitada

ÜRO Ukraina komisjon kinnitas kolmapäeval, et on saanud mitmeid süüdistusi Vene vägede erinevate rikkumise kohta, kuid ütles, et on veel liiga vara juriidiliselt kinnitada, et need on sõjakuriteod, vahendab BNS.

“Butšas ja Irpinis on komisjon saanud teavet tsiviilisikute meelevaldsete tapmiste, vara hävitamise ja rüüstamise kohta, samuti rünnakute kohta tsiviilinfrastruktuuri, sealhulgas koolide vastu,” ütles komisjoni esimees Erik Mose Kiievis pressikonverentsil.

“Harkivi ja Sumõ piirkondades on komisjon täheldanud suurte linnapiirkondade hävitamist, mis arvatakse olevat pommitamise, mürsutule või tsiviilsihtmärkide pihta tehtud raketirünnakute tagajärg,” lisas Mose.

Mose märkis, et maailmaorganisatsioonil ei ole siiski “praegu võimalik” esitada Kiievi lähedal toimunud sündmuste täielikku juriidilist iseloomustust.

Ametnik lisas, et komisjoni kogutud tõendid võivad edasise kinnituse saamise korral toetada väiteid erinevate inimõiguste rikkumiste kohta, “muuhulgas sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta”.

“Üks asi on olla tunnistajaks näiteks massihävitustööle või saada teateid tahtlike tapmiste kohta, kuid teine ​​asi on jõuda vastutusele võtmisele nende asjaolude juriidilise kvalifikatsiooniga,” ütles komisjoni liige Pablo de Greiff.

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes Ukrainas, kui tõi värskes raportis välja, et rünnakutes Harkivile kasutati muu hulgas keelatud kobarpomme, mille tõttu hukkus sadu tsiviilisikuid.

Amnesty kinnitas, et avastas Harkivis tõendeid 9N210 ja 9N235 kobarpommide ja maamiinide korduvast kasutamisest Venemaa vägede poolt, mis kõik on rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud.

04:12

Donetskis sai venelaste raketitules mitmeid inimesi haavata

Donetski oblastis asuvates Pokrovski linnas ja Grišino külas sai venelaste raketitules mitmeid inimesi haavata, teatas ööl vastu neljapäeva oblastijuht Pavlo Kirilenko, vahendab BNS.

“Rünnakute tagajärjel sai mitmeid inimesi vigastada ning hävis ja sai kahjustada vähemalt 14 elumaja, ilmajaam ja farm, kus hukkus umbes kolmkümmend karilooma,” sõnas Kirilenko.

“Venelased jäävad selgelt oma põletatud maa taktika juurde. Nad ründavad tsiviilobjekte ja terroriseerivad inimesi,” tõdes ametnik.

Vene väed on koondanud oma jõupingutused Donbassi hõivamisele. Sjeverodonetskis ja Vrubovkas jätkuvad ägedad lahingud. Venelased hävitavad piirkonna asulaid ja palju on vigastatud tsiviilisikuid.

Lisaks üritab vaenlane edasi liikuda Izjum-Slavjanski suunas. Venemaa relvajõudude rünnakuoperatsioonid Dolgenkoe ja Krasnopolõje suunal ebaõnnestusid.

02:45

Zelenskõi: Ukraina on teinud kõik EL-i kandidaatriigiks saamiseks

Ukraina on teinud kõik, et saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, ütles president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäevaõhtuses pöördumises, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul leidis kolmapäeval aset eriline tippkohtumine Lääne-Balkani riikide liidritega, sest Kiievisse tulid Montenegro ja Albaania peaministrid ning videolingi kaudu osales ka Põhja-Makedoonia peaminister.

“Ukraina sai nende kaaluka otsuse toetuse kohta. Kõik kolm riiki tegid selles osas ühisavalduse,” ütles Zelenskõi.

“Tegelikult oleme täna juba nii lähedal selle staatuse saamisele, mida veel paar aastat tagasi ei osatud unistadagi. Ukraina on teinud kõik endast oleneva, et kandidaadiks saada,” rõhutas Ukraina president.

Zelenskõi märkis, et vastus Ukraina kandideerimisele määrab mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa Liidu tuleviku.

Zelenskõi allkirjastas juba 28. veebruaril Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamise avalduse. Kiiev täitis ja esitas Euroopa Komisjonile ühtlasi küsimustiku, mis on vajalik samm Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamiseks.

Euroopa Komisjon (EK) peaks reedel, 17. juunil andma oma seisukoha Ukraina, Moldova ja Gruusia EL-i kandidaatriikide staatuse taotlusele, ütles päev varem EK pressiesindaja Eric Mamer.

Zelenskõi ütles nädalavahetusel, et kandidaatriigi staatuse saamine tugevdaks mitte ainult Ukrainat, vaid kogu Euroopa Liitu, ning et tema riik teeb kõik õige otsuse saavutamise nimel. Riigipea sõnul jätkab Ukraina kõigil tasanditel kõvasti tööd, et saada õige otsus.

Euroopa Liit peaks tegema vastava otsuse 23.-24. juuni paiku.

01:38

Zelenskõi tänas Bidenit USA uue relvapaketi eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et on pärast USA presidendi Joe Bideniga telefoni teel rääkimist väga tänulik uue Ühendriikide relvapaketi eest Kiievile, vahendab BNS.

“USA teatas meie kaitse uuest tugevdamisest ehk uuest miljardi dollari suurusest toetuspaketist,” ütles Zelenskõi õhtuses pöördumises rahva poole.

“Olen selle toetuse eest väga tänulik, see on eriti oluline meie kaitse jaoks Donbassi idaosas,” sõnas president.

“Samuti olen tänulik USA juhtkonna tegevuse eest kõigi partnerite abi mobiliseerimisel,” ütles Ukraina liider.

Zelenskõi sõnul arutas ta USA presidendiga ka “taktikalist olukorda lahinguväljal ja seda, kuidas meie võitu kiirendada”.

“Ma võitlen iga päev selle eest, et Ukraina saaks vajalikke relvi ja varustust. Kuid julgust, tarkust ja taktikalisi oskusi ei saa importida. Õnneks meie kangelastel on need olemas,” jätkas president.

Zelenskõi ütles, et pidas ka telefonivestluse Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoniga.

Ühendkuningriigi liider kirjutas Twitteris, et London toetab Kiievit “kuni selle lõpliku võiduni”.

“G7 ja @NATO tippkohtumised sel kuul annavad võimaluse taas demonstreerida lääne ühtsust ja otsustavust toetada Ukrainat,” ütles Johnson.

USA president Joe Biden teatas äsja uuest relva- ja laskemoonapaketist Ukrainale pärast seda, kui oli telefonivestluses kinnitanud Zelenskõile Washingtoni toetust Venemaa sissetungi tõrjuvale Kiievile.

Miljardi dollari väärtuses relvapakett sisaldab rohkem suurtükke, laevatõrjesüsteeme ning suurtükiväe ja arenenud raketisüsteemide laskemoona, mida Ukraina juba kasutab.

Biden teatas ka 225 miljoni dollari väärtuses humanitaarabi andmisest Ukrainale. Raha läheb toidu, joogivee, meditsiinitarvete ja muude kriitiliste kaupade tarnimiseks.

“Ukraina rahva vaprus, vastupidavus ja sihikindlus inspireerib jätkuvalt maailma,” ütles Biden.

15. juuni 2022

20:31

Biden lubas Ukrainale rohkem suurtükke ja laskemoona

USA president Joe Biden teatas teisipäeval uuest relva- ja laskemoonapaketist Ukrainale pärast seda, kui oli kinnitanud telefonivestluses president Volodõmõr Zelenskõiga Washingtoni toetust Venemaa sissetungi tõrjuvale Kiievile, vahendab BNS.

Miljardi dollari väärtuses relvapakett sisaldab rohkem suurtükke, laevatõrjesüsteeme ning suurtükiväe ja arenenud raketisüsteemide laskemoona, mida Ukraina juba kasutab, ütles Biden.

Telefonikõnes kinnitas Biden veel kord oma pühendumust, et “Ühendriigid seisavad Ukraina kõrval, kui too kaitseb oma demokraatiat, ning toetab selle suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust provotseerimata Venemaa agressiooni ees”, seisab avalduses.

Biden teatas ka 225 miljoni dollari väärtuses humanitaarabi andmisest Ukrainale.

Raha läheb toidu, joogivee, meditsiinitarvete ja muude kriitiliste kaupade tarnimiseks.

“Ukraina rahva vaprus, vastupidavus ja sihikindlus inspireerib jätkuvalt maailma,” ütles Biden.

18:07

Kaitseminister: ÜK tarnib Ukrainale peagi mitmikraketiheitjaid

Suurbritannia tarnib Ukrainale, mis on palunud Venemaa invasiooni tõrjumiseks raskerelvastust, peagi mitmikraketiheitja süsteeme, ütles kolmapäeval kaitseminister Ben Wallace, vahendab BNS.

London teatas 6. juunil, et järgib USA eeskuju ja saadab Ukrainale mitmikraketiheitjaid M270, mille laskeulatus ja täpsus on Vene suurtükkidest parem.

“Arvan, et nende tarne on peatne ja laskemoon peab minema koos nendega,” ütles Wallace ajakirjanikele Oslos kümnest Põhja-Euroopa riigist koosneva ühendekspeditsiooniväe (JEF) kohtumisel.

Ukraina vägedel on raskusi Donbassi piirkonna kaitsmisega ning riik on palunud liitlastel saata rohkem raskerelvastust

Teisipäeval ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar, et riik on saanud vaid umbes kümme protsenti vajaminevast relvastusest.

Lisaks mitmikraketiheitjatele kaalub Suurbritannia Wallace’i sõnul ka tankitõrjerakettide Harpoon saatmist, mida on lubanud teha ka Taani ja Holland.

Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram ütles, et Oslo kaalub “täiendavaid annetusi” Ukrainale, lisaks 22 M-109 haubitsale, umbes sajale Mistrali õhutõrjerakettile ja 4000 M72 tankitõrjerelvale, mida juba on antud.

Ministrid võtsid sõna paar tundi enne pea 50 Ukrainat toetava riigi kohtumist Brüsselis.

15:26

Zelenskõi palub Euroopalt rohkem abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi püüdis kolmapäeval mõjutada Euroopat Venemaa kallaletungiga võitlevale riigile rohkem abi andma ning meenutas Nõukogude vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal, vahendab BNS.

“Me oleme teiega, olge meiega,” tsiteeris Zelenskõi kõnes Tšehhi parlamendile Tšehhoslovakkia raadiodiktori üleskutset 1968. aastal, kui okupandid püüdsid ülekannet katkestada.

“Nüüd, kui ukraina rahvas võitleb oma vabaduse eest Venemaa julma sissetungi vastu, kasutame neid sõnu kõigi Euroopa rahvaste ja demokraatliku maailma poole pöördudes,” ütles ta.

“Ukraina peaks saama kõik, mida võidu saavutamiseks vaja.”

Nõukogude Liidu ja nelja sotsialismimaa väed tungisid 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse ning surusid maha demokraatliku liikumise, nn Praha kevade.

Zelenskõi sõnul usub ta, et Vene vägede sissetung Ukrainasse 24. veebruaril on Moskva esimene samm kunagiste satelliitide tagasivõtmiseks.

“Türann, kes tahab kõike, ei peatu iial,” ütles ta.

“Tšehhi rahvas teab väga hästi, mis juhtub, kui türannidega kompromissile minna,” lisas Zelenskõi ning tuletas sedapuhku meelde natsiokupatsiooni 1938. aastal.

President tänas Prahat rohkem kui 300 000 Ukraina sõjapõgeniku vastuvõtmise ja 148 miljoni dollari väärtuses relvaabi eest.

Ta kutsus Tšehhit appi kiirendama järgmise Vene-vastase sanktsioonipaketi vastuvõtmist, kui ta saab juulis kuueks kuuks Euroopa Liidu eesistujaks.

Praha on lubanud seada oma eesistumisajal esikohale Ukraina ning aidata kaasa tema EL-iga liitumisele ja sõjajärgsele taastamisele.

“Olge aktiivsed, et kõik Euroopa liidrid nõustuksid, et Euroopa kaitsmine ja tugevdamine on meie ühine eesmärk,” ütles Zelenskõi.

“Vene sõdurid teavad, et nende vastas on Euroopa väärtused.”

14:33

Ukraina: rünnak Bohorodõtšne ja Dolõna piirkonnas löödi tagasi

Ukraina kaitsjad tõrjusid edukalt vaenlase rünnakud Bohorodõtšne ja Dolõna piirkonnas, kuid Vene vägi jätkab Slovjanski suunal pealetungi Krasnopilljale, vahendab BNS.

“Slovjanski suunal koondab vaenlane põhilisi jõupingutusi pealetungi jätkamiseks Slovjanski. Ta pommitas suurtükkidest Ševelivkat, Virnopilljat, Hruševahhat, Nova Pavlivkat. Hussarivka lähedal toimus õhurünnak, pealetung jätkub Krasnopillja suunas,” seisis kolmapäevahommikuses Facebooki postituses.

Volõni ja Polissja suunal püsib raketi- ja õhulöökide oht Valgevene alalt.

Siverski suunal pommitas agressor Sumõ oblastis Sopõtši, Baranivka, Ulanove ja Batšivski piirkonnas tsiviiltaristut ning tegi Sumõ oblastis Seredõna-Buda lähedal drooniluuret.

Harkivi suunal pommitas vaenlane Pobeda, Russka Lozova, Stara Hnõlõtsja, Bairaki, Verhni Saltivi ja Zamulivka tsiviiltaristut, lisaks sooritas õhurünnaku Mospanovele. Jätkuvad lahingud Rubižne küla piirkonnas.

Donetski suunal pommitasid sissetungijad suurtükkidest Ustinivkat, Toškivkat, Nju-Jorki, Novomõhhailivkat, Antonivkat ja Kamjanski Datšit.

Lõmani suunal pommitasid sissetungijad suurtükkidest Sõdirove, Majakove ja Zakitne tsiviiltaristut.

Sjeverodonetski suunal tulistas vaenlane Sjeverodonetski, Lõssõtšanski, Toškivka, Ustinivka, Borivske, Metjolkine tsiviiltaristut ja sooritas õhurünnaku Bila Gorale.

Ukraina kaitsjad jätkavad vaenlase rünnakute edukat tõrjumist Sjeverodonetskis ja Toškovetsis.

“Bahmuti suunal tulistas vaenlane meie positsioone Sporne, Jakovlivka, Pokrovske, Klinove ja Novoluganski piirkonnas. Ustinivka lähistel toimus õhurünnak. Mõkolaivka piirkonnas vastase pealetung tänu meie sõdurite tegevusele takerdus, ta kandis kaotusi ja taganes. Ta koondub jõude pealetungi taasjätkamiseks. Pommitamise tulemusi kasutades, viis vaenlane läbi pealetungi Zolote-3, Novoluganske ja Berestove piirkonnas. Ta kandis kaotusi ja taandus varem hõivatud positsioonidele ning viib läbi rünnakuoperatsioone Vrubivka piirkonnas,” seisab teates.

Novopavlovski suunas lõi Ukraina sõjavägi Ševtšenko asula piirkonnas vaenlase pealetungi tagasi ja ta taganes.

Avdiivka, Kurahhove ja Zaporižžja suunal tulistas agressor Piskõ, Avdiivka, Iljinka, Marjinka, Antonivka, Krasne ja Novosilka tsiviiltaristut ning pommitas õhust Kamjansket.

Lõuna-Bugi suunal pommitas agressor Topolinet, Lepetihhat, Bereznehuvatet, Kobzartsi, Ševtšenkovet, Possad-Pokrovsket ja Luparevet ning alustas õhurünnakut Knjaživkale.

Vene vägi jätkab tsiviillaevanduse blokeerimist Musta mere loodeosas, kus on lahinguvalmis kolm Kalibr rakettidega alust.

13:14

Ukraina ootab otsust uute Lääne relvasaadetiste kohta

Ukraina palus lääneriikidelt enne NATO ametnike kolmapäevast kohtumist Brüsselis suuremat relvaabi Venemaa pealetungi tõrjumiseks, vahendab BNS.

Presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kirjutas sotsiaalmeedias, et Ukraina sõdurid küsivad talt iga päev, millal on rindele oodata Lääne suurtükke. “Brüssel, me ootame otsust,” lisas ta.

10:36

Õõvastavad pildid Lõssõtšanski linnast

Fotograaf Aris Messinis on oma Twitteri kontol jaganud stseene Ukraina ja Venemaa vägede vahelisest suurtükiväe duellist Lõssõtšanski linnas, Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas.

06:52

Azoti keemiatehasest üritavad põgeneda 500 tsiviilisikut

Umbes 500 Azoti keemiatehases lõksus olevat tsiviilisikut valmistuvad humanitaarkoridori kaudu Sjevjerodonetskist põgenema, vahendab Iltalehti.

Venemaa on lubanud anda tsiviilisikutele kolmapäeval tehasest lahkumiseks aega 12 tundi, kuid suhtumine väitesse on olnud skeptiline, kuna varasemad sarnased lubadused osutusid muu hulgas asjatuks ka Mariupolis.

Luganski oblasti kuberner Serhiy Haidai hindab tulekahju nii intensiivseks, et tehases varjunud inimesed ei pea enam olukorrale vastu. “Nende vaimne seisund on kokkuvarisemise äärel,” ütles Haidai.

Paljud tsiviilisikud arvavad tõenäoliselt, et kaotada on väga vähe, kui kõik nende kodulinna viivad sillad on hävitatud. Enne okupatsiooni elas Sjevjerodonetskis 100 000 inimest, kellest hinnanguliselt 12 000 on siiani linnas.

Venemaa on kutsunud Sjevjerodonetski kaitsejõude üles lõpetama “mõttetu vastupanu” ja teatanud, et evakueerituid viiakse Svatovi Luganski valitsetavasse separatistlikku piirkonda.

Azoti keemiatehas nägi nädala alguses leeke ja suitsu
Pilt: Iltalehti

05:14

Väejuhatus: Venemaa hoiab Mustal merel laevarühma 20 tiibraketiga

Ukraina sõjaväelaste andmetel hoiab Venemaa Mustal merel oma peal- ja allveelaevu, mil on kokku 20 tiibraketti, vahendas portaal Unian kolmapäeva varahommikul kõrge sõjaväelase sõnu, vahendab BNS.

Akvatooriumis paikneb suur Vene dessantlaev, mis koos vaenlase laevastiku laevarühmaga ohustab Ukraina territooriumi tiibrakettidega, ütles Lõuna operatiivväejuhatuse kõneisik Vladislav Nazarov.

“Vaenlase laevastiku laevarühmitus Musta mere loodeosas on taas kokku pandud. Kaks raketilaeva ja 20 tiibraketiga varustatud allveelaev kujutavad jätkuvalt merelt raketirünnaku ohtu,” ütles Nazarov.

Lisaks on tema sõnul akvatooriumis üks suur dessantlaev, mis viitab sellele, et vaenlase kavatsused dessantoperatsiooniks on endiselt säilinud.

Nazarov kutsus elanikkonda üles mitte hooletusse jätma ohutusmeetmeid, järgima õhurünnakute korral algoritmi ja tegutsemisreegleid, vältima infopommitamise alla sattumist, hoolikalt kontrollima andmeallikaid, usaldama kaitsejõude.

Nagu UNIAN varem teatas, suurendavad okupandid oma väeüksusi Odessa oblastis Zmiinõi saarel, kus satelliit salvestas uued õhutõrjepatareid.

Sõjanduseksperdi Oleg Ždanovi sõnul valmistub Venemaa laevastik Mustal merel andma lööki Ukrainasse saabuvale sõjalisele abile.

04:19

Kaitseministeerium: Ukrainasse on lubatud relvadest jõudnud kümnendik

Ukraina on saanud vaid kümme protsenti neist relvadest, mida lääneriikide liidrid on Kiievile lubanud võitlemaks Venemaa agressiooni vastu, ütles asekaitseminister teisipäeval, vahendab BNS.

“Sellest, mida me oleme öelnud, et vajame, oleme me saanud umbes 10 protsenti,” ütles Anna Maljar telepöördumises, kutsudes Läänt tunduvalt kiirendama tarnete ajakava.

“Ükskõik kui kõvasti Ukraina ka ei proovi, ükskõik kui professionaalne meie armee ka pole, ilma Lääne partnerite abita ei ole me võimelised seda sõda võitma,” sõnas ta.

Maljari sõnul maksab viivitatud aeg Ukrainale äärmiselt kõrget hinda, mille jooksul võib rohkem maad sattuda Vene okupatsiooniväe kontrolli alla.

“Me peame teadma selgeid tähtaegu, kuna iga päev on viivitusi, me räägime siin Ukraina sõdurite ja tsiviilelanike eludest,” sõnas ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus varem päeval Läänt andma Kiievile raskerelvastust, kritiseerides mõnede Euroopa liidrite “vaoshoitud käitumist”, mis on “aeglustanud relvatarneid märkimisväärselt”.

“Olen tänulik selle eest, mis tuleb, ent see peab tulema kiiremini,” ütles ta Taani ajakirjanikele antud pressikonverentsil.

Venemaal on Ukrainast “sadu kordi rohkem varustust ja relvi”, samuti pole Kiievil piisavalt “kaugmaarelvastust” ega “soomukeid ning just seetõttu kaotame me inimesi”, sõnas ta.

President lisas, et Ukraina sõltub lääneriikide abist ja relvadest ning sel on otsene mõju sellele, kui kiiresti on Kiievil võimalik okupeeritud maid Venemaalt tagasi võtta.

03:51

USA kavatseb ehitada Poola Ukraina vilja jaoks aida

USA-l on kavas ehitada Poolasse Ukraina teravilja jaoks eraldi laohoone ning teeb Euroopa liitlastega koostööd, et viia Ukrainast vilja raudteed pidi välja, rajades piirialale transpordi kiirendamiseks viljatõstukeid, vahendab BNS.

Sellest rääkis teisipäeval USA president Joe Biden, vahendas Ukraina portaal Unian väljaande Evropeiska pravda teadet.

“Teeme oma Euroopa partneritega tihedat koostööd selle nimel, et 20 miljonit tonni Ukrainas kinni jäänud teravilja jõuaks turule, et alandada ülemaailmseid toiduainete hindu,” sõnas USA president ja lisas, et tema hinnangul saab Musta mere ääres vilja eksportida.

“Seega töötame välja plaani, et viia see raudteega läbi teiste riikide. Aga Ukrainas on samasugune raudteesüsteem nagu Venemaal, kus rööpmelaius erineb Euroopa rööpmelaiusest, nii et ehitame Ukraina piirile ajutised liftid, eelkõige Poola, et transportida Ukraina vagunitest vilja (Euroopa – toim.) vagunitel asuvatesse vagunitesse ja sealt edasi ookeanile,” lisas Biden.

Venemaa, Türgi, Ukraina ja ÜRO koostasid varem tegevuskava, et tagada ohutu koridori toimimine põllumajandussaaduste ekspordiks Ukraina sadamatest. Samal ajal on Türgi esindajad juba mõnda aega pidanud diplomaatilisi kontakte, et moodustada erimehhanism, mis tagab teravilja ohutu tarnimise Ukrainast maailmaturgudele.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles läinud nädalal, et Ukraina sõja tõttu maailmas lahti rulluvas toidukriisis on süüdi vaid Venemaa. Vaatamata Kremli propagandale, mis levitab võltsinguid, on Venemaa sissetungi tagajärjed Ukrainasse mõjutanud kogu maailma.

USA välisminister Anthony Blinken viitas 6. juunil USA käsutuses olevatele tõenditele, mille kohaselt varastab Venemaa Ukrainalt vilja, et seda kasumi saamise eesmärgil müüa.

00:29

Zelenskõi: Donbassi lahingute tulemus näitab kätte sõja suuna

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeval, et Donbassi kaitsmine on eluliselt tähtis ning et lahingutegevuse tulemus võitluses riigi idaosa pärast näitab kätte sõja edasise suuna, vahendab BNS.

“Donbassis vastu pidamine on ülimalt oluline. Donbass on võti, millega otsustatakse, kes domineerib lähinädalatel,” ütles Zelenskõi Telegramis oma igapäevases pöördumises ukrainlaste poole.

Vene vägi on liikunud edasi Donbassis ja kontrollib enamikku Luhanski oblastist, sealjuures on eriti ägedad lahingud käimas Sjevjerodonetski linnas, mis on suurim Ukraina kontrolli all olev Luhanski linn.

Sjevjerodonetski ja selle kaksiklinna Lõssõtšanski hõivamine annaks Venemaale võimaluse võtta järgmiseks sihikule Slovjanski linn kaugemal Donetski oblastis.

Samuti käivad ägedad lahingud Ukraina suuruselt teise linna Harkivi lähistel ning riigi lõunaosas Hersoni juures.

Zelenskõi sõnul kannavad Ukraina üksused “valusaid” kaotusi riigi kirdeosas Harkivi oblastis.

“Võitlus seal jätkub ning me peame jätkama kõvasti võitlemist täieliku julgeolekuolukorra saavutamiseks Harkivi oblastis,” ütles ta. “Me jätkame vaenlase survestamist lõunas. Meie peamine eesmärk on vabastada Herson.”

Donetski ja Luhanski oblastid, mis moodustavad peamiselt vene keelt kõneleva elanikkonnaga Donbassi, olid osaliselt Moskva-meelsete separatistide kontrolli all juba alates 2014. aastast.

00:17

Stoltenberg: Ukraina vajab rohkem raskerelvastust

Lääneriigid peavad saatma Ukrainale rohkem raskerelvastust võitluseks Venemaa pealetungi tagasi tõrjumiseks riigi idaosas Donbassis, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval, vahendab BNS.

“Jah, Ukraina peab saama rohkem raskerelvastust,” ütles Stoltenberg Haagis pressikonverentsil pärast kohtumist seitsme Euroopa NATO-liitlase juhiga, kellega konsulteeriti enne eelseisvat tippkohtumist.

Stoltenberg ütles, et NATO on juba praegu suurendamas saadetisi Ukrainasse ning et ametnikud kohtuvad kolmapäeval Brüsselis täiendavate tarnete, seal hulgas raskerelvastuse koordineerimiseks.

“Sest et nad sõltuvad absoluutselt sellest, et nad saaksid astuda vastu Venemaa jõhkrale invasioonile,” ütles Stoltenberg.

Ukraina on korduvalt anunud Läänelt korraliku raskerelvastuse andmist ning kritiseerinud Euroopa liidreid relvade liigaeglase tarnimise eest. Kiievi sõnul on nende relvajõududel vaja üha tõhusamat relvastust, et Vene vägi tagasi lüüa.

Hollandi peaminister Mark Rutte ja Taani peaminister Mette Frederiksen võõrustasid ühiselt Stoltenbergi ja Poola, Rumeenia, Läti, Portugali ja Belgia liidreid enne NATO tippkohtumist juuni lõpus Madridis.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles pressikonverentsil, et Lääs ei tee “piisavalt” tema naaberriigi Ukraina toetamiseks.

“Me ei ole teinud piisavalt Ukraina kaitsmiseks, ukraina rahva toetamiseks, nende vabaduse ja suveräänsuse toetamiseks,” ütles ta. “Ja just seepärast kutsun ma teid, ma palun teid anda endast märksa rohkem relvade, suurtükkide Ukrainasse kohale toimetamiseks. Nad vajavad seda oma riigi kaitsmiseks.”

14. juuni 2022

18:36

Moskva lubas rajada kolmapäeval Severodonetski humanitaarkoridori

Vene sõjavägi teatas, et loob kolmapäeval humanitaarkoridori sadade tsiviilelanike evakueerimiseks Severodonetski Azoti keemiatehasest, vahendab BNS.

“Vene relvajõud ja Luhanski Rahvavabariigi üksused on humaansuspõhimõttest juhindudes valmis organiseerima humanitaaroperatsiooni tsiviilelanike evakueerimiseks,” ütles Vene kaitseministeerium.

Humanitaarkoridor toimib Moskva aja järgi hommikul kella 8-st õhtul 8-ni, ütles ministeerium ja lisas, et evakueeritavad viiakse Luhanski separatistide käes olevasse Svatovo linna.

Moskva soovitas “natsionalistlike pataljonide võitlejail ja välismaa palgasõdureil” tehases lõpetada “mõttetu vastupanu” ja relvad maha panna.

Ukraina võimude teatel on Azoti tehases üle 500 tsiviilisiku, neid on raske toetada, aga tehases on veel mõningad varud.

Luhanski separatistide esindaja Vitali Kisseljov ütles, et Azoti tehases on umbes 2500 Ukraina ja välisvõitlejat.

Severodonetsk ja Lõssõtšansk, mida lahutab jõgi, on ainsad veel Ukraina kontrolli all olevad alad Luhanskis. Vene väed on neid nädalaid piiranud.

Vene vägede sõnul palusid Ukraina võimud, et Azotist evakueeritavad inimesed viidaks Luhanski Ukraina käes olevatele aladele, aga see ei olevat võimalik, sest viimane linnu ühendav sild on õhku lastud.

16:35

Minister: Mariupoli teatrihooaja jätkumine on küüniline

Ukraina kultuuriminister Oleksandr Tkatšenko peab Vene okupatsioonivõimude kavatsust alustada septembris Mariupoli draamateatris teatrihooaeg küüniliseks ja ebainimlikuks, vahendab BNS.

“Venelased tulevad võõrale maale, rüüstavad, hävitavad, röövivad, omastavad võõra omandi. Nad rüvetavad mitte ainult surnute mälestust, vaid hävitavad ka kultuuri, ajaloo ja mälu üldise tähenduse, muutes need veriseks relvaks. Seal, kus nad tapsid 600 inimest, hävitasid kultuurimälestise, kavatsevad nad alustada kahe-kolme etendusega septembris teatrihooaja. Mariupoli draamateater plaanib jätkata tööd linna filharmoonias. Küünilisus ja ebainimlikkus on põhjas. Maailm ei peaks enam küsima, miks vene kultuur on relv,” kirjutas Tkatšenko Telegramis.

15:18

Paavst: Venemaa kallaletung Ukrainale oli ehk NATO provotseeritud

Paavst Franciscus kiitis teisipäeval avaldatud usutluses end Venemaa metsiku kallaletungi eest kaitsvate ukrainlaste vaprust, kuid avaldas arvamust, et sõda oli ehk mingil moel siiski NATO provotseeritud, vahendab BNS.

“Me näeme jõhkrust ja metsikust, millega peavad seda sõda sõdurid, peamiselt palgasõdurid, keda venelased kasutavad,” ütles katoliku kiriku pea ja nimetas ukranlasi vapraks rahvaks.

“Oht peitub aga selles, et me näeme ainult seda, mis on koletu, aga me ei näe kogu draamat, mis rullub lahti selle sõja taga, mis on võibolla mingil moel kas provotseeritud või mitte ära hoitud,” lisas ta.

Paavst on Ukraina sõja korduvalt hukka mõistnud, aga talle on pahaks pandud, et ta ei ole süüdistanud selles Vene presidenti Vladimir Putinit.

“Siin ei ole abstraktselt metafüüsilisi häid ja halbu,” ütles Franciscus mais vestluses jesuiitliku meedia toimetajatega. Usutlus ilmus teisipäeval jesuiitide ajakirjas Civiltà Cattolica.

“Midagi üleilmset on esile kerkimas ja selle elemendid on üksteisega tihedalt läbi põimunud.”

Putinit ei saa käsitleda lihtsalt “kurja hundi” ja Läänt Punamütsikesena, leiab paavst.

Franciscus viitas ühele nimetuks jäänud riigpeale, kes olevat mitu kuud enne 24. veebruari sissetungi talle öelnud, et on NATO liikumise pärast suures mures ja et allianss “haugub Venemaa väravas”.

Paavst rääkis sama juttu sõja võimalikest põhjustest ka mais ühes usutluses, öeldes, et Kremli viha tekkimisele võis kaasa aidata “NATO haukumine Venemaa ukse ees”.

Tookord tuli kirikupeal tõrjuda väiteid, et toetab Putinit.

“Mõned võivad mulle öelda, et ma olen Putini-meelne. Ei, ma ei ole. Seda öelda oleks lihtsustav ja vale,” ütles paavst tookord.

“Ma olen lihtsalt selle vastu, kui keeruline olukord taandatakse heade ja pahade vastasseisuks, ilma et küsitaks juurte ja huvide järele, mis on väge keerulised.”

14:40

Veel 64 langenud Azovstali kaitsja surnukehad jõudsid tagasi Ukrainasse

Zaporižžija oblastis vahetasid Ukraina ja Venemaa sõjaväelaste surnukehasid. Ukrainasse viidi tagasi veel 64 langenud Azovstali kaitsja surnukehad, vahendab Ukrinform.

“Asjakohane kokkulepe saavutati läbirääkimiste tulemusena, kus osales erilistel asjaoludel kadunuks jäänud isikute volinik Oleh Kotenko,” avaldas Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise ministeerium Facebookis.

Operatsioon viidi läbi koostöös reintegratsiooniministeeriumi, Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi, Ukraina julgeolekuteenistuse, Ukraina relvajõudude peastaabi ja teiste Ukraina õiguskaitseorganitega.
Langenud Ukraina sõdurite surnukehade vastuvõtmise protsess jätkub. See toimub Genfi konventsiooni reeglite alusel.

Eelmisel nädalal toimetati Kiievisse 58 langenud Azovstali kaitsja surnukehad.

14:23

Kreml: London ei ole palunud Moskval brittide surmaotsusesse sekkuda

London ei ole palunud Venemaal sekkuda ja aidata päästa kahte britti, kelle Ida-Ukraina separatistid surma mõistsid, ütles Kreml teisipäeval, vahendab BNS.

“Nad ei ole palunud,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Ta lisas, et palve tuleks esitada Donetski separatistlikele võimudele, kes pidasid kohut Ukraina relvajõudude koosseisus võidelnud Briti kodanike Aiden Aslini ja Shaun Pinneri üle.

Peskov andis mõista, et Venemaa vaataks säärase palve läbi.

“Loomulikult sõltub kõik Londoni taotlusest, ja ma olen kindel, et Vene pool on valmis seda kaaluma,” ütles ta.

Isahakanud Donetski rahvavabariigi võimud mõistsid Aslini, Pinneri ja marokolase Saaudun Brahimi süüdi kui palgasõdurid ja määrasid neile surmanuhtluse.

Donetski separatistide juht Deniss Pušilin süüdistas Briti peaministrit Boris Johnsonit brittide saatuse ignoreerimises ja separatistlike võimudega mittesuhtlemises.

Briti kodanikud andsid alla aprillis Mariupolis, kui Vene väed selle pika piiramise järel vallutasid.

12:59

Ukraina teatel ei ole Sjevjerodonetsk ära lõigatud

Ukraina võimud teatasid teisipäeval, et kolmas sild Sjevjerodonetski on hävitatud, kuid linn ei ole nädalaid kestnud Vene rünnakust hoolimata ära lõigatud, vahendab BNS.

Linnavalitsuse juht Oleksandr Strjuk ütles, et kolmas sild üle Siverski Donetsi jõe, mis ühendab linna Lõssõtšanskiga, on turmtules hävinud.

“Kuid linn ei ole eraldatud,” kinnitas ta Ukraina televisioonile. “On sidekanalid, isegi kui nendega on üksjagu raskusi.”

Ukraina väed jätkavad linna kaitsmist, lisas ta, märkides, et käivad ööpäevaringsed lahingud ja olukord tandril muutub tund tunnilt.

Esmaspäeval teatas Ukraina armee, et Moskva väed on Ukraina sõdurid kesklinnast tagasi surunud. Vene-meelsed separatistid väitsid, et linn on “blokeeritud”.

“Vene väed ei loobu katsest linnale tormi joosta, kuid (Kiievi) sõjavägi paneb kindlalt vastu,” ütles Strjuk.

Linna Azoti keemiatehasesse on tema hinnangul varjunud 540-560 tsiviilelanikku. Nende toetamine, märkis ta, on keeruline, kuid tehases on “mõningaid varusid”.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles teisipäeval, et Vene väed on avanud tehasele tule.

“Vene väed püüavad meie sõdurite üksusi ümber piirata,” lisas Haidai, olles päev varem möönud, et Vene sõjavägi kontrollib üle 70 protsendi linnast.

Kuberneri sõnul on Vene vägesid tugevdatud “kahe pataljoni taktikalise rühmaga”.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeva õhtul, et Sjevjerodonetski lahingutel on hirmuäratav inimhind.

09:30

Ajakirjanikud satuvad Lõssõtšanskis Venemaa tule alla

Luganski oblastis Lõssõtšanski kesklinnas sattusid vaenlase tule alla Ukraina avalik-õigusliku ringhäälingu Suspilne ajakirjanikud Khrystyna Havryliuk ja Taras Ibragimov ning nende väliskolleegid, vahendab Ukrinform.

Ukraina sõjaväelased evakueerisid ajakirjanikud edukalt ja keegi neist pommitamises viga ei saanud.

Ukraina vägede sõnul tulistavad Vene väed Lüsõtšanskit peaaegu iga päev. Ületades piirkonna suurtükiväes ukrainlasi märkimisväärselt, suudavad venelased suurtükitulega haarata terveid linnaosasid.
Linna on jäänud umbes 15 000 tsiviilisikut.

08:16

Vene väed üritavad Sjeverodonetskit vallutada

Ukraina Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles esmaspäeval, et Ukraina väed on Venemaa mitu nädalat kestnud rünnaku järel Sjeverodonetskis taganema surutud, vahendab BNS.

“Nad hävitasid kõik sillad ja linna pääsemine pole enam võimalik. Evakueerimine pole samuti võimalik,” ütles ta raadiole Vaba Euroopa.

Haidai kinnitas, et Vene väed kontrollivad 70–80 protsenti strateegiliselt olulise linna territooriumist, kuid pole seda suutnud täieliukult vallutada ega ümber piirata.

Ukraina kaitseminister kinnitas eelmisel nädalal, et iga päev langeb sõjas kuni 100 Ukraina sõdurit.

Sjeverodonetski langemine avaks Vene vägedele edasise tee Slovjanski ja Kramatorski linnade suunas.

05:03

Saksamaa annab Ukrainale kaasaegse raketitõrjesüsteemi

Saksamaa laiendab sõjalist abi Ukrainale ja varustab riigi relvajõude täiendava relvastusega, mille seas on kavas tarnida ka kaasaegsed õhutõrjesüsteeme, vahendab BNS.

“Laiendame oluliselt oma toetust Ukraina armeele. Eelkõige varustame Ukrainat kaasaegse raketitõrjesüsteemi ja suurtükiväe tuvastamise radariga,” ütles Spiegeli andmetel Saksamaa kantsler Olaf Scholz kohtumist Slovakkia peaministriga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval Saksa telekanalile ZDF, et Scholzil on aeg lõpuks otsustada Berliini seisukoha üle Venemaa vallandatud sõjas Ukraina vastu.

Ukraina riigipea sõnul ei tohiks Saksamaa püüda balansseerida “Ukraina ja suhete vahel Venemaaga”.

“Me vajame kantsler Scholzilt garantiisid, et Saksamaa toetab Ukrainat. Tema ja tema valitsus peavad langetama otsuse ja mitte püüdma balansseerida Ukraina ja Venemaaga suhtlemise vahel,” ütles Zelenskõi.

President tänas samas Saksamaa elanikke Ukraina toetamise eest ja märkis, et nemad on oma valiku juba teinud.

Zelenskõi toonitas samas Saksa kantsleri visiidi tähtsust Ukrainasse sõja ajal ja avaldas lootust, et Scholz pakub edaspidi veelgi rohkem toetust riigi kaitsmiseks ja ka Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamiseks.

03:27

Austin: USA on valmis varustama Ukrainat kõigega Venemaa alistamiseks

USA ja liitlased on valmis varustama Ukrainat Venemaa alistamiseks kõigi vajalike relvadega, teatas esmaspäeval oma Tai visiidi ajal USA kaitseminister Lloyd Austin, vahendab BNS.

Ajakirjanik küsis Austinilt, kas USA ja liitlaste eesmärk on Ukraina võit sõjas ja Venemaa nõrgenemine. Lisaks mainis ajakirjanik presidendi kantselei juhi Mihhail Podoljaki nõuniku äsjast avaldust Ukraina relvavajaduse kohta, milles ta rääkis muu hulgas tuhandest haubitsast ja kolmesajast mitmikraketiheitjast (MLRS – Multiple-Launch Rocket Systems).

“USA on valmis andma kõike ja aitama Ukrainal sõjas edu saavutada. Meil on ka partnereid üle maailma, kes on valmis Ukrainat tõeliselt aitama. Te teate, et oleme juba saatnud märkimisväärse hulga haubitsaid ja suure hulga laskemoona koos paljude muude asjadega,” vastas Pentagoni juht.

02:47

Minister: Ukraina toidujulgeolek ohus ei ole

Ukraina on pärast Venemaa sissetungi kaotanud veerandi oma haritavast maast, seda just riigi lõuna- ja idaosas, ütles esmaspäeval asepõllumajandusminister, kinnitades samas, et riigi toiduga kindlustatus ohus ei ole, vahendab BNS.

“Hoolimata 25 protsendi põllumaa kadumisest, on tänavune külvistruktuur enam kui piisav”, et tagada elanikkonna toit, ütles Tarass Võssotski pressikonverentsil, lisades, et see “ei kujuta ohtu Ukraina toidujulgeolekule”.

Võssotski sõnul on riigi tarbimise tase on langenud massilise ümberasumise ja välisrände tõttu, kuna miljonid inimesed põgenesid lahingute eest.

“Vaatamata märkimisväärsete maa-alade kaotusele Vene okupantidele ei kujuta praegune olukord põllukultuuride istutusalade osas ohtu Ukraina toiduga kindlustatusele,” jätkas minister.

“Ukraina põllumehed jõudsid enne sõja algust külviks suhteliselt hästi valmistuda,” lisas Võssotski.

“Veebruaris oli Ukraina juba külvamiseks importinud umbes 70 protsenti vajalikest väetistest, 60 protsenti tõrjevahenditest ja umbes kolmandiku vajalikust kütusest,” sõnas minister.

02:42

Zelenskõi tahab Saksamaalt selgemat positsiooni Ukraina sõjas

Saksamaa kantsler Olaf Scholzil on aeg lõpuks otsustada Berliini seisukoha üle Venemaa vallandatud sõjas Ukraina vastu, ütles esmaspäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Ukrainlaste uudisteportaali Uniani andmetel ütles Zelenskõi seda intervjuus Saksa telekanalile ZDF.

Ukraina riigipea sõnul ei tohiks Saksamaa püüda balansseerida “Ukraina ja suhete vahel Venemaaga”.

“Me vajame kantsler Scholzilt garantiisid, et Saksamaa toetab Ukrainat. Tema ja tema valitsus peavad langetama otsuse ning mitte püüdma balansseerida Ukraina ja Venemaaga suhtlemise vahel,” ütles Zelenskõi.

President tänas samas Saksamaa elanikke Ukraina toetamise eest ja märkis, et nemad on oma valiku juba teinud.

Zelenskõi toonitas samas Saksa kantsleri visiidi tähtsust Ukrainasse sõja ajal ja avaldas lootust, et Scholz pakub edaspidi veelgi rohkem toetust riigi kaitsmiseks ja ka Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamiseks.

Saksa ajaleht Bild am Sonntag kirjutas esmaspäeval viidates Prantsuse ja Ukraina allikatele, et liidukantsler Scholz kavatseb juuni lõpus Ukrainat külastada.

Eeldatavasti läheb koos Scholziga Ukrainasse veel kaks kõrget Euroopa poliitikut. Väljaanne mainis Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni ja Itaalia peaministrit Mario Draghit.

VVisiit peaks toimuma enne G7 tippkohtumist, seda teavet ei ole veel ametlikult kinnitatud. Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumine toimub 26.-28. juunil.

13. juuni 2022

22:56

Zelenskõi nimetas Sjeverodonetski lahingute inimhinda hirmutavaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et lahing Sjeverodonetski pärast nõuab hirmutavat inimhinda, vahendab BNS.

“Selle lahingu inimhind on meie jaoks väga kõrge. See on lihtsalt hirmutav,” ütles Zelenskõi oma igapäevases pöördumises Ukraina rahva poole.

“Lahing Donbassi pärast jääb sõjaajaloos kahtlemata meelde, kui üks vägivaldsemaid lahinguid Euroopas,” lisas riigipea.

Armee teatas veidi varem, et Ukraina väed tõrjuti Sjeverodonetski kesklinnast välja.

“Vaenlane korraldas suurtükitule toel Sjeverodonetskis ründeoperatsioone, mis olid osaliselt edukad. Meie üksused on kesklinnast välja tõrjutud,” edastas Ukraina armee Facebookis.

Kaitseminister Oleksi Reznikov ütles eelmisel nädalal, et iga päev sureb kuni 100 Ukraina sõdurit ja 500 saab vigastada vihases võitluses Vene sissetungijate vastu. Zelenskõi ise ütles 1. juunil, et armee kaotab iga päev “60 kuni 100 sõdurit”.

Zelenskõi rääkis pühapäeval, et lahingud Sjeverodonetskis “väga ägedad” ning Venemaa saadab sinna “kahurilihaks” korraliku väljaõppeta sõdureid.

19:00

Venemaa korraldas raketirünnaku Põhja-Ukraina linnale

Venemaa korraldas Ukraina põhjaosas esmaspäeval raketirünnaku linnale, mille ümbruses asuvatest küladest evakueeriti inimesi, ütlesid kohalikud võimud, vahendab BNS.

“Vaenlane ründas Prõlukõt rakettidega,” ütles Tšernihivi oblasti kuberner Vjatšeslav Tšaus oma Telegram-kanalil.

Tema sõnul hävingu ulatust alles uuritakse.

Tšaus ei öelnud, mis tüüpi taristu pihta rünnakud tehti või kas need tõid endaga kaasa ka ohvreid.

Kiievist umbes 150 kilomeetri kaugusel idas paikevas Prõlukõs on sõjaväelennuväli.

Rünnakute järel andsid võimud korralduse evakueerida inimesed neljast lähedalasuvast külast, ütles kohalik ametnik Serhi Boldõrev väljaandele Suspilne.

“Pärast raketirünnakuid on oht tulekahju levimisele,” ütles ta.

Vene armee taganes Tšernihivi oblastist aprillis. Sestsaadik on piirkond olnud võrdlemisi rahulik, kuna okupatsioonivägi on keskendanud oma ründejõu teraviku peamiselt Ida-Ukrainasse.

Erandiks oli 17. mai raketirünnak piirkonna sõjaväebaasile, kus sai Kiievi andmeil surma 87 inimest. Tegemist oli ühe ohvriterohkeima rünnakuga pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja täiemahulise sõjategevuse algust 24. veebruaril.

13:29

Vene relvajõud on Ukrainas kaotanud 32 300 sõjaväelast ja 1432 tanki

Vene sõjaväe isikkoosseisu kaotused on alates 24. veebruari sissetungist Ukrainasse jõudnud 13. juuni seisuga umbes 32 300 inimeseni, teatas Ukraina relvajõudude peastaap, vahendab BNS.

“Vaenlase kaotused 24. veebruarist 13. juunini olid kokku isikkoosseisus umbes 32 300 (+150 viimase ööpäevaga) meest, 1432 (+2) tanki, 3492 (+8) soomukit, 226 (+0) raketiheitjat, 97 (+0) õhutõrjesüsteemi, 213 (+1) lennukit, 178 (+0) helikopterit, 585 (+3) drooni, 125 (+0) tiibraketti, 13 (+0) laeva ja paati, 2460 (+5) autot ja paakautot, 54 erimasinat,” seisab Facebooki postituses.

Märgitakse, et suurimaid kaotusi kandis vaenlane Bahmuti suunal.

10:33

Kasjanov: Ukraina sõda võib kesta kaks aastat

Vladimir Putini esimene peaminister Mihhail Kasjanov ütles usutluses uudisteagentuurile AFP, et sõda Ukrainas võib kesta kuni kaks aastat, kuid avaldas veendumust, et Venemaa võib naasta demokraatlikule teele, vahendab BNS.

Kasjanov, kes oli Vene peaminister aastatel 2000-2004, ütles usutluses, et ei kujutanud ka kõige hullemates õudusunenägudes ette, et tema endine ülemus võib päästa Ukrainas valla täiemahulise sõja.

64-aastane ekspeaminister tunnistas, et ei uskunud sõjaeelsetel nädalatel, et Venemaa Ukrainale kallale tungib. Kasjanovi sõnul mõistis ta, et Putin ei blufi, alles siis, kui Putin kutsus kolm päeva enne sissetungi riigi juhtkonna teatraalsele nõupidamisele.

“Venemaa Julgeolekunõukogu istungit nähes sain aru: jah, sõda tuleb,” ütles Kasjanov.

Ekspeaministri sõnul on tal tunne, et Putin ei mõtle enam selgelt. “Tunnen neid inimesi ja neid vaadates nägin, et Putin on reaalsusest eemaldunud. Mitte meditsiinilises, vaid poliitilises mõttes,” ütles Kasjanov. “Mina tundsin teistsugust Putinit.”

Pärast peaministri kohalt tagandamist ühines Kasjanov opositsiooniga ja temast sai üks Kremli teravamaid kriitikuid.

Ta juhib praegu Rahvavabaduse parteid ehk teise nimega Parnas.

Kasjanovi sõnul on oktoobris 70-aastaseks saav endine KGB agent Putin viimase 20 aasta jooksul suutnud üles ehitada karistamatusel ja hirmul põhineva süsteemi.

“Süsteem on Putini kui riigipea julgustusel hakanud toimima isegi küünilisemalt ja julmemalt kui Nõukogude Liidu lõppfaasis,” ütles ta.

“Sisuliselt on see KGB süsteem, mis põhineb täielikul seadusetusel. Selge on see, et nad ei oota mingit karistust.”

Kasjanov ütles, et lahkus Venemaalt sõja tõttu ja elab Euroopas, kuid ta keeldus oma asukohta avaldamast mure tõttu oma turvalisuse pärast.

Tema lähedane liitlane ja opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov lasti 2015. aastal Kremli lähedal maha.

Putini tuntuim kriitik Aleksei Navalnõi (46) mürgitati 2020. aastal ja istub nüüd vanglas.

Kasjanov ennustas, et sõda võib kesta kuni kaks aastat, ning tema sõnul peab Ukraina võitma.

“Kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised,” ütles ta.

Sõja tulemus määrab ka Venemaa tuleviku, ütles ta.

Kasjanovi sõnul ei nõustu ta “kategooriliselt” Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnadega, et Putinit ei tohiks alandada.

Samuti lükkas ta tagasi üleskutsed Ukrainale sõja lõpetamiseks alasid loovutada.

“Mida on Putin teinud, et seda ära teenida?” ta ütles. «See on liiga pragmaatiline seisukoht.

“Ma usun, et see on vale ja loodan, et lääs seda teed ei lähe.”

Kasjanov usub, et Putin asendatakse lõpuks julgeolekuteenistuste kontrolli all oleva “kvaasijärglasega”.

Kuid too ei suuda süsteemi kaua kontrollida ja lõpuks korraldab Venemaa vabad ja ausad valimised, ütles endine peaminister.

“Olen kindel, et Venemaa naaseb demokraatliku riigi ülesehitamise teele,” ütles ta.

Tema hinnangul kulub riigi “dekommuniseerimise” ja “deputiniseerimise” läbiviimiseks umbes kümme aastat.

“See saab olema raske, eriti pärast seda kuritegelikku sõda.”

Tema sõnul tuleb eelkõige taastada usaldus Euroopa riikidega, mida ta nimetas Venemaa “loomulikeks partneriteks”.

Kriitikud on varem süüdistanud Venemaa opositsiooni lootusetus lõhenemises, kuid Kasjanov ütles end olevat kindel, et nüüd on asjad teisiti.

“Ma ei kahtle, et nüüd, pärast tragöödiat, mille tunnistajaks me kõik oleme, opositsioon ühineb.”

Ta ütles, et venelastel seisab ees tohutu ülesanne oma riigi ülesehitamisel.

“Kõik tuleb uuesti üles ehitada. Sisuliselt tuleks terve rida majanduslikke ja sotsiaalseid reforme uuesti alustada.

“Need on tohutud ja rasked ülesanded ning need tuleb ära teha.”

10:13

Kiiev: Ukraina väed tõrjuti Sjevjerodonetski kesklinnast välja

Ukraina väed tõrjuti Sjevjerodonetski kesklinnast välja, vahendab BNS.

“Vaenlane korraldas suurtükitule toel Sjevjerodonetskis ründeoperatsioone, mis olid osaliselt edukad. Meie üksused on kesklinnast välja tõrjutud,” teatas Ukraina armee Facebookis.

Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles, et “venelased olid öösel osaliselt edukad” linnas.

Nad “tõrjusid meie väed keskusest välja ja jätkavad meie linna hävitamist,” seisis postituses. .

Haidai ütles, et Moskva väed “koondavad järjest enam varustust”, et Sjevjerodonetski ja lähedalasuva Lõssõtšanski ümber piirata.

Ta lisas, et Sjevjerodonetskist üle jõe asuvas Lõssõtšanskis hukkus viimase 24 tunni jooksul tulistamises kolm tsiviilisikut, sealhulgas kuueaastane poiss.

President Volodõmyr Zelenskõi ütles pühapäeva hilisõhtul, et Ukraina ja Venemaa väed võitlevad Sjevjerodonetskis “sõna otseses mõttes iga meetri pärast”.

07:35

Moskva teenis esimese 100 sõjapäevaga kütuseekspordilt 93 miljardit

Venemaa teenis Ukraina sõja esimese saja päevaga fossiilkütuse ekspordilt 93 miljardit eurot, suurem osa kütust eksporditi Euroopa Liitu, teatas sõltumatu Energia ja Puhta Õhu uurimiskeskus (CREA) värskes raportis, vahendab BNS.

EL jõudis juuni algul kokkuleppele peatada suurem osa Venemaa naftaimpordist. Blokk plaanib vähendada gaasitarneid selle aasta jooksul kahe kolmandiku võrra, kuid embargot hetkel plaanis ei ole.

Raporti kohaselt langes esimesel sajal sõjapäeval Venemaa fossiilkütuse ekspordist EL-i arvele 61 protsenti maksumusega umbes 57 miljardit eurot.

Suurimad Vene kütuse importijad olid Hiina (12,6 miljardit eurot), Saksamaa (12,1 miljardit eurot) ja Itaalia (7,8 miljardit eurot).

Venemaa tulud fossiilkütuste müügist tulevad toornaftast (46 protsenti), torugaasist, naftatoodetest, veeldatud gaasist ja kivisöest.

05:45

Amnesty süüdistas Venemaad sõjakuritegudes Harkivis

Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes Ukrainas, kui tõi värskes raportis välja, et rünnakutes Harkivile kasutati muu hulgas keelatud kobarpomme, mille tõttu hukkus sadu tsiviilisikuid, vahendab BNS.

“Korduvad pommirünnakud Harkivi elurajoonide vastu olid valimatud rünnakud, milles hukkus ja sai vigastada sadu tsiviilisikuid. Seega on tegemist sõjakuritegudega,” seisis Amnesty raportis Ukraina suuruselt teise linna kohta.

“See kehtib nii kobarpommidega sooritatud rünnakute kohta ning ka muud tüüpi juhitamatute rakettide ja suurtükimürskude kohta. Selliste ebatäpsete lõhkerelvade jätkuv kasutamine tihedasti asustatud tsiviilpiirkondades, kui on teada, et need põhjustavad suurel hulgal tsiviilohvreid, võib tähendada isegi otsest ja tahtlikku rünnakute suunamist tsiviilelanikkonna vastu,” öeldi teadaandes.

Amnesty kinnitas, et avastas Harkivis tõendeid 9N210 ja 9N235 kobarpommide ja maamiinide korduvast kasutamisest Venemaa vägede poolt, mis kõik on rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud.

Aruanne pealkirjaga “Igaüks võib surra igal ajal” kirjeldab üksikasjalikult, kuidas Vene väed hakkasid sihikule võtma Harkivi tsiviilpiirkondi juba sissetungi esimesel päeval 24. veebruaril.

04:36

Borrelli sõnul on pärast Venemaa julmusi kooseksisteerimine raske

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell tõdes pühapäeval, et pärast Venemaa julmusi Ukrainas saab nendega kooseksisteerimine olema raske, vahendab BNS.

Borrell kommenteeris sellega muu hulgas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väljaütlemisi.

Eelmisel nädalal kritiseeriti teravalt Macroni, kelle arvates ei tohiks Venemaad alandada, vaid Vladimir Putinile tuleks pakkuda võimalust diplomaatilisel teel olukorrast välja tulla.

“Venemaa jääb eksisteerima ka pärast rahuläbirääkimisi ja on vaja selgelt määratleda, kuidas me kavatseme temaga koos eksisteerida. See kooseksisteerimine saab olema väga raske pärast seda, mida Venemaa on Ukrainas teinud. See sissetung, see agressioon, see Ukraina hävitamine, mida me kõik oleme igal õhtul televiisorist näinud ja ma ise nägin seda kohapeal. Aga me peame ikkagi püüdma siin mandril venelastega koos eksisteerida,” rääkis Borrell.

Diplomaat sõnas, et Euroopa Liidu jaoks oleks sõja vastuvõetav tulemus naasmine positsioonidele enne Vene vägede täiemahulist sissetungi 24. veebruaril.

“Kõik sõjad lõpevad relvarahu ja läbirääkimistega ning Ukraina peab suutma sellele läheneda jõupositsioonilt, et Venemaa ei saaks enam okupeerida territooriumi, mille on vallutanud ja anastanud alates 24. veebruarist,” ütles Borrell.

Ukraina täiemahulise sõja tõttu ulatub ÜRO andmetel näljapiiril olevate inimeste arv 323 miljoni inimeseni. Borrell on öelnud, et Venemaa on otseselt vastutav teraviljapuuduse eest maailmas, kuna blokeerib Ukraina sadamad.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pühapäeval Soomet külastades, et peab rahu saavutamist Ukrainas võimalikuks, kuid küsimus on selles, kui kõrget hinda tuleb maksta.

“Kui palju iseseisvust, demokraatiat, vabadust ollakse valmis ohverdama rahu eest?” küsis ta ja tõdes, et see ei ole tema öelda, millist hinda ollakse valmis rahu eest maksma, vaid otsuse langetavad ukrainlased.

Stoltenberg kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga Kultarantas.

NATO peasekretäri sõnul ei soovinud Vene president Vladimir Putin rohkem alliansi riike Venemaa piirile, kuid läks teisiti.

“Ta sai vastupidise asja, mida tahtis, rohkem NATO riike Venemaa piirile,” ütles Stoltenberg kohtumisel, millest võttis osa ka Norra peaminister Jonas Gahr Störe.

Stoltenberg märkis, et Putin soovib ilmselt naasta maailmakorra juurde, kus suured riigid võivad ette kirjutada, mida väikesed tegema peavad.

02:42

Zelenskõi sõnul vajab Ukraina kiiresti kaasaegseid raketitõrjesüsteeme

President Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses videopöördumises, et Ukraina vajab kiiresti kaasaegseid raketitõrjesüsteeme, vahendab BNS.

“Täna oli täismahus sõja 109. päev, kuid juba kaugelt mitte 109. päev, kui me korrutame oma partneritele väga lihtsat asja: Ukraina vajab kaasaegset raketitõrjesüsteemi. Selliste süsteemide tarnimine oli võimalik sel ja juba eelmisel aastal ja ausalt öeldes isegi varem,” rääkis Zelenskõi.

Kui Ukraina saaks kaasaegsed raketitõrjevahendid, siis oleks riigipea sõnul võimalik päästa väga paljude ukrainlaste elusid.

“Kas me saime need? Ei! Kas meil on neid vaja? Jah! Sellele küsimusele on juba 2606 jaatavat vastust erinevate Venemaa tiibrakettide näol, mis on tabanud alates 24. veebruarist Ukraina linnu. Meie linnu ja külasid. Need on elud, mida oleks saanud päästa. Need on tragöödiad, mida oleks saanud ära hoida, kui Ukrainat oleks kuulatud,” toonitas president.

“Meil on õhutõrjesüsteem. Ja see ei tule alati toime, see pole tema otsene ülesanne. See võib küll rakette alla tulistada, aga raketitõrje efektiivsus meil täna olemasolevates süsteemides on väga madal. Seetõttu suurem osa rakette jõuab sihtmärgini ja alla saab tulistada vaid väikse osa,” selgitas Ukraina kindralstaabis töötanud sõjaline asjatundja Oleg Ždanov Unianile.

01:47

Zelenskõi nimetas rünnakut Ternopilile terrorismiks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas pühapäeval rünnakut Ternopili oblastile terrorismiks, vahendab BNS.

“See on terror. Venemaa raketirünnakul Tšortkivile polnud mingisugust taktikalist ega strateegilist mõtet. Nagu valdaval enamusel teistel Venemaa rünnakutel. See on terror, lihtsalt terror,” tõdes Zelenskõi.

Ukraina lääneosas asuvas Tšortkivi linnas sai Venemaa raketirünnakus haavata vähemalt 22 inimest, teatas varem päeval Ternopili oblasti kuberner.

President tõi välja, et vigastatute seas oli 12-aastane Harkivi tüdruk, kes oli põgenenud Ternopili Venemaa agressiooni eest.

“Just sellised faktid määravad nüüd Venemaast ettekujutuse maailmas. Mitte Peeter I, mitte Lev Tolstoi, vaid tapetud lapsed. Venemaa rünnakute tagajärjel haavatud ja tapetud,” rõhutas president.

12. juuni 2022

20:11

Stoltenberg: rahu Ukrainas on võimalik, küsimus on hinnas

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pühapäeval Soomet külastades, et peab rahu saavutamist Ukrainas võimalikuks, kuid küsimus on selles, kui kõrget hinda tuleb maksta.

“Kui palju iseseisvust, demokraatiat, vabadust ollakse valmis ohverdama rahu eest?” küsis ta ja tõdes, et see ei ole tema öelda, millist hinda ollakse valmis rahu eest maksma, vaid otsuse langetavad ukrainlased.

Stoltenberg kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga Kultarantas.

NATO peasekretäri sõnul ei soovinud Vene president Vladimir Putin rohkem alliansi riike Venemaa piirile, kuid läks teisiti.

“Ta sai vastupidise asja, mida tahtis, rohkem NATO riike Venemaa piirile,” ütles Stoltenberg kohtumisel, millest võttis osa ka Norra peaminister Jonas Gahr Störe.

Stoltenberg märkis, et Putin soovib ilmselt naasta maailmakorra juurde, kus suured riigid võivad ette kirjutada, mida väikesed tegema peavad.

“Te Soomes teate kahjuks väga hästi sellise maailmakorra tagajärgi,” lausus ta.

Stoltenberg märkis, et uskus pigem Norra liitumist Euroopa Liiduga, kui Soome astumist NATO-sse.

“Eksisin,” lausus ta.

Norra valitsusjuht kinnitas omakorda Oslo kindlat toetust Soome NATO-liikmesusele, saades jutuajamist jälginud publikult aplausi.

Niinistö ütles muiates, et Soome on omakorda valmis toetama Norra EL-i liikmesust, kui Oslo peaks seda kunagi soovima taotleda.

04:55

Eurosaadik: Lääs võib teoreetiliselt anda Ukrainale tuumalõhkepäid

Euroopa Parlamendi poolakast liikme Radosław Sikorski sõnul rikkus Venemaa Budapesti memorandumit, kui alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, ning seeläbi on Läänel õigus kinkida Kiievile vajadusel tuumalõhkepäid viimase iseseisvuse kaitsmiseks.

Aastal 1994 loobus Ukraina Budapesti memorandumi alusel oma tuumapotentsiaalist ja sai iseseisvaks riigiks, vahendas portaal Unian pühapäeval Sikorski telesaate “Espresso” eetris öeldud sõnu.

„Pärast 1994. aastat, mil Ukraina loobus Budapesti memorandumi järgi tuumapotentsiaalist ja sai iseseisvaks riigiks NSV Liidu aegadest kehtestatud piirides, rikkus Venemaa Föderatsioon seda memorandumit ja seetõttu saab Lääs anda Ukrainale võimaluse kaitsta oma iseseisvust,” ütles saadik.

Budapesti memorandumile kirjutasid 1994. aastal alla Ukraina, Venemaa, USA ja Suurbritannia. Dokumendiga fikseeriti Ukrainale pärast tuumarelvadest loobumist julgeolekugarantiid.

01:47

Meedia: Scholz plaanib peatselt Kiievit külastada Macroni ja Draghiga

Saksa liidukantsler Olaf Scholz kavatseb lähiajal külastada Ukraina pealinna Kiievit, saksa ajakirjanike andmetel tuleb temaga kaasa veel kaks poliitikut, vahendas portaal Unian laupäeval.

Scholzi visiidist kirjutas väljaanne Bild am Sonntag viitega Ukraina ja Prantsusmaa valitsuse allikatele. Hetkel ei ole võimalikku visiiti keegi veel ametlikult kinnitanud.

Briti päevaleht The Guardian vahendas hiljem sama Saksa väljaande ajakohastatud lugu, mille kohaselt peaksid Scholziga koos Kiievit väisama Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi.

11. juuni 2022

23:56

Zelenskõi: Hersonis saavad Vene passe kollaborandid, et siis põgeneda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeval, et Vene passe saavad Hersoni oblastis vaid okupatsioonivõimudega koostööd tegevad inimesed ja nende lähikondsed.

“Okupeeritud territooriumil ja Venemaal levitati aktiivselt uudiseid Vene passide jagamisest Hersonis ja Melitopolis. Vaatasin, kes selles uudises paljastati kui Hersoni ja Melitopoli elanikud, kes väidetavalt tahavad Venemaa passe,” ütles ta laupäevaõhtuses traditsioonilises videopöördumises.

“Mitmed kollaborandid ja inimesed nende ringkonnast. See on pigem soov saada pilet, et põgeneda kui et passijärjekord. Äärmiselt paljastav,” ütles Zelenskõi.

Venemaa okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblasti võimud andsid laupäeval kohalikele elanikele välja esimesed Vene passid, edastasid uudisteagentuurid varem päeval.

Vene uudisteagentuur TASS teatas, et 23 Hersoni elanikku said laupäevasel tseremoonial Vene passi lihtsustatud korra alusel, mida näeb ette president Vladimir Putini maikuune määrus.

“Kõik Hersoni elanikud tahavad saada passi ja (Vene) kodakondsust nii pea kui võimalik,” ütles oblastivalitsuse Moskva-meelne juht Vladimir Saldo.

“Meil saab alguse uus ajastu… See on kõige olulisem dokument, mida inimene elus omada võib,” ütles ta Vene uudisteagentuurile RIA Novosti.

Hersoni okupatsioonivõimude teatel valiti esimeste passide väljastamiseks 11. juuni, kuna see on Venemaa riigipüha, mil tähistatakse iseseisvumist Nõukogude Liidust.

Vene väed on suurema osa Hersoni oblastist okupeerinud.

Zaporižžja oblastis, mis on Vene vägede osalise kontrolli all, väljastati sama määruse alusel 30 passi.

“See on järjekordne tõend, et Venemaa ei lähe siit kuhugi,” ütles Zaporižžja Vene-meelse sõjalis-tsiviilvalitsuse juht Jevgeni Balitski.

Ukraina teatel on Putini määrus õigustühine ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse räige rikkumine.

Kiiev märgib, et määrus on järjekordne tõend Moskva kuritegelikest sõjaeesmärkidest, nimelt Vene armee kontrolli all olevate alade integreerimisest Vene õiguslikku, poliitilisse ja majanduslikku süsteemi.

Aastal 2019 andis Moskva välja sarnase seadluse, mis nägi ette samasugust lihtsustatud kodakondsust elanikele Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariikides.

16:12

EL annab hinnangu Ukraina ühinemissoovile järgmise nädala lõpuks

Euroopa Komisjon annab oma hinnangu sellele, kas Ukraina peaks saama Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, järgmise nädala lõpuks, ütles laupäeval komisjoni president Ursula von der Leyen.

“Tänased arutelud lubavad meil selle hinnangu jägmise nädala lõpuks lõpuni viia,” ütles ta Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile üllatusvisiidil Kiievisse.

14:16

Hersoni okupatsioonivõimud väljastasid esimesed Vene passid

Venemaa poolt okupeeritud Ukraina Hersoni oblasti võimud andsid laupäeval kohalikele elanikele välja esimesed Vene passid, edastasid uudisteagentuurid.

Vene uudisteagentuur TASS teatas, et laupäeval toimunud tseremoonial said 23 Hersoni elanikku Vene passi “lihtsustatud korra” alusel, mida näeb ette president Vladimir Putini maikuune määrus.

10. juuni 2022

16:13

Luhanski sissid saatsid Starobilskist Venemaale 650 tonni vilja

Esimene partii Luhanski rahvavabariigi teravilja kogukaaluga 650 tonni läks Venemaale, vahendab BNS.

“Esimene partii teravilja Starobilski elevaatori ladudest läks Venemaale,” teatas Luhanski toll.

Agentuuri andmetel on Venemaa Föderatsiooni eksporditud teravilja kogukaal 650 tonni.

21. veebruaril kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla määrusele, millega tunnustati Donetski ja Luhanski nõndanimetatud rahvavabariikide iseseisvust. 24. veebruaril teatas ta “sõjalise erioperatsiooni” algusest Ukrainas. Lääs vastas Venemaale ulatuslike sanktsioonidega ning asus Ukrainat rahanduse ja relvadega aitama.

Starobilsk on Ukrainas Luhanski oblastis asuv linn. Märtsi alguses vallutasid linna Vene vägi ja Luhanski separatistid.

15:49

ÜRO-le teeb muret välisvõitlejate surmamõistmine Donetskis

ÜRO väljendas reedel muret surmaotsuse pärast, mille mõistisd Moskva-meelsed separatistid Ukraina vägede poolel võidelnud ja Vene vägede kätte vangi langenud kahele briti ja ühele marokolasele, vahendab BNS.

“ÜRO inimõigusbüroo on mures isehakanud Donetski rahvavabariigi niinimetatud ülemkohtu surmaotsuse pärast kolmele sõjaväelasele,” ütles ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ büroo pressiesindaja Ravina Shamdasani Genfis ajakirjanikele.

“Seesugune kohtumõistmine sõjavangide üle on võrdne sõjakuriteoga.”

Vene meedia teatel mõistis separatistide kohus neljapäeval surma Ukraina poolel võidelnud britid Aiden Aslini ja Shaun Pinneri ning marokolase Saadun Brahim.

“Need on välisriikide kodanikud, kes võeti Mariupolis vangi väidetavate palgasõduritena. Ukraina väejuhatuse sõnul kuulusid kõik kolm Ukraina relvajõududesse. Kui see on nii, siis ei tohi neid käsitleda palgasõduritena,” ütles Shamdasani.

Tema sõnul ei ole Donbassi isehakanud vabariikide kohtud juba alates 2015. aastast täitnud õiglase kohtumõistmise nõudeid nagu avalikud istungid, kohtute sõltumatus ja erapooletus.

“Surmanuhtluse kasutamise korral on õiglase kohtumõistmise garantii eriti tähtis,” lisas Shamdasani.

Briti kodanikud andsid alla aprillis Mariupolis, mille Vene väed mais pika piiramise järel vallutasid, ütles Vene uudisteagentuur Interfax.

Marokolane alistus märtsis Ida-Ukrainas Volnovahha linnas.

Interfaxi teatel tunnistasid britid ja marokolane end kolm päeva kestnud kohtuprotsessil süüdi tegudes eesmärgiga “haarata võim ja kukutada Donetski Rahvavabariigi põhiseaduslik kord”.

Briti välisminister Liz Truss ütles neljapäeval: “Nad on sõjavangid. See on libaotsus, millel ei ole absoluutselt mingit legitiimsust.”

Truss lubas, et Briti võimud teevad meeste kaitsmiseks kõik endast oleneva.

13:58

Välisminister: Taani on valmis Ukraina pärast sõda üles ehitama

Taani on valmis tugevalt toetama Ukraina taastamist ja sõjajärgset ülesehitamist, ütles Taani välisminister Jeppe Kofod reedel pärast kõnelusi Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga, vahendab BNS.

“Rääkisime just Ukraina kolleegi ja sõbra Dmõtro Kulebaga, kuidas saaksime veelgi tugevdada Taani-Ukraina partnerlust ja toetada Ukrainat tema Euroopa teel. Taani on valmis tugevasti toetama Ukraina ülesehitamist ja sõjajärgset ülesehitamist,” säutsus Kofod Twitteris.

Kuleba omakorda tänas Taani välisministrit Harpoon-rakettide pakkumise eest.

“Avaldasin Taanile tänu Ukraina toetamise, eelkõige Harpoon-rakettidega varustamise eest. Arutasime eelseisvat Euroopa Ülemkogu, millelt Ukraina loodab saada väljateenitud Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse,” ütles Ukraina minister.

12:06

Venemaal on Ukrainaga võrreldes rindel üle kümne korra rohkem suurtükke

Ukraina rindel on üks suurtükk 10-15 Venemaa suurtüki kohta, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse esindaja Vadõm Skibitskõi, vahendab BNS.

“Kõik sõltub praegu sellest, mida [lääs] meile annab. Ukrainal on üks suurtükitükk 10-15 Vene suurtüki kohta. Meie läänepartnerid on andnud meile umbes 10 protsenti sellest, mis neil on,” ütles Skibitskõi reedel The Guardianile.

Tema sõnul käib praegu suurtükisõda.

“Ja me jääme suurtükiväe osas alla,” ütles Skibitskõi.

Luure esindaja märkis, et Ukraina kasutab päevas 5000–6000 suurtükimürsku.

“Oleme peaaegu kogu oma [suurtükiväe] laskemoona ära kasutanud ja kasutame nüüd NATO 155 kaliibriga standardseid mürske. Euroopa tarnib ka väiksema kaliibriga mürske, kuid Euroopa varud ammenduvad, nende arv väheneb,” lisas Skibitskõi.

09:03

Sjevjerodonetsk püsib Ukraina kontrolli all, aga venelased hävitavad kõike, mis võimalik

Luganski oblasti sõjaväevalitsuse juht Serhii Haidai on andnud hinnangu Vene sissetungijate tegevusele Luganski oblastis, vahendab Ukrinform.

“Nad pole Luganskis kaheksa aastat midagi ümber ehitanud, isegi ei püüa taastada vee- ega elektrivarustust Popasnas ja Rubižnes – nad lihtsalt hävitavad kõike. “Vene maailm” on kõrb. Vaenlane üritab seda eesmärki saavutada. Jääpalee või Azoti ettevõtte ühe peamise divisjoni, ammoniaagi tootmistehase hävitamine ei seganud kedagi. Tuhanded inimesed on vabanenud töölootusest,” rõhutas Haidai.

Aruande kohaselt jätkuvad lahingud Sjevjerodonetskis ning Hirske ja Popasna kogukonna asulates.
Vene väed üritasid läbi viia rünnakuoperatsioone Nõrkove ja Mõkolaivka suunas. Ukraina sõdurid andsid tagasi tule ja Vene väed taganesid, kandes kaotusi. Seal hävis aga veel üheksa maja.
Vaenlase pealetung tõrjuti ka Toškivka loodeosas.

Orikhoves hävis umbes 15 maja, Vrubivkas kuus, Lõssõtšanskis neli ja Hirskes neli maja.
Sjevjerodonetski äärelinnas asuv Sõnetskõi küla sai tõsiselt kannatada.
Vene väed üritavad Luganski oblasti üle täielikku kontrolli kehtestada 10. juuniks, kuid Haidai sõnul on Vene väejuhatus juba välja kuulutanud uue kuupäeva – Venemaa päeva, mis langeb 12. juunile.

05:24

Prantsusmaa kavatseb anda Ukrainale lisarelvi

Prantsusmaa võib lähinädalatel teatada lisarelvade tarnimisest Ukrainale, vahendab BNS.

Telekanali Europe 1 andmetel käib jutt eelkõige iseliikuvatest haubitsatest Caesar.

Meedia informatsiooni kohaselt võib Prantsuse president Emmanuel Macron kokku leppida veel kuue haubitsa Ukrainale eraldamises ehk samas koguses, mille riik juba varem saanud.

“President Macron võib teatavaks teha veel kuue ülimoodsad liikurhaubitsa Caesar tarnimisest. Relvad tuleks taas eraldada sõjaväeladudest, kus neid on praegu 64 ühikut,” edastati teadaandes.

Elysée palee veebilehel avaldatud postituse kohaselt küsis Prantsuse president viimase telefonivestluse käigus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi käest viimaste arengute kohta rindel. Samuti räägiti Ukraina vajadustest sõjavarustuse, poliitilise ja rahalise toetuse ning humanitaarabi järele.

03:15

Zelenskõi rääkis teatavast edust võitluses venelaste vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis neljapäeval oma igaõhtuses videopöördumises teatavast edust võitlusest vaenlase vastu Zaporižžja ja Harkivi oblastites, vahendab BNS.

Teiste seas tänas ta spetsialiste, kes pärast 9. juuni hommikust pommitamist jätkasid Harkivis telesaadete edastamist.

“Telekeskuste pihta laskmine, sidekanalite hävitamine, inimeste isolatsiooni jätmine – see on sissetungijate taktika. Ilma selleta nad hakkama ei saa. Sest avatus ja ausus on ka relv selle kõige vastu, mida Vene riik esindab,” ütles president.

Zelenskõi sõnul on rindeseis ilma oluliste muudatusteta.

“Sjeverodonetsk, Lisitšansk ja teised Donbassi linnad, mis on praegu okupantide peamised sihtmärgid, peavad vastu. Teatav positiivne edu on meil Zaporižžja piirkonnas, kus on õnnestunud okupantide plaanid nurjata. Liigume järk-järgult edasi oma maa vabastamiseks ka Harkivi oblastis. Me hoiame kaitset Nikolajevi suunal,” jätkas president.

Zelenskõi tänas kõiki kaitsjaid, kes on selle võimalikuks teinud ja tänu kellele on Ukraina pidanud 106 päeva vastu täiemahulisele sõjale.

Varem teatas peastaap, et Ukraina relvajõud hoiavad järjekindlalt kaitset ja viivad teatud piirkondades läbi pealetungioperatsioone.

Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis ööpäevaga kümme tanki ja tulistasid alla viis vaenlase drooni. Ukraina sõjaväelased tõrjusid ööpäevaga seitse Vene sissetungijate rünnakut.

“Ukraina kaitsjad tõrjusid täna seitse vaenlase rünnakut. Lahingud jätkuvad veel kahes kohas,” seisis väejuhatuse raportis.

“Ukraina sõjaväelased hävitasid kümme tanki, seitse suurtükiväesüsteemi, neli soomukit, kolm erisoomukit, neli muud sõidukit ja ühe laskemoonalao,” täpsustati ülevaates.

“Samuti tulistasid õhutõrjeüksused Donbassi taevast alla viis Orlan-10 tüüpi mehitamata õhusõidukit,” lisati teadaandes.

Samal ajal tulistasid Vene sissetungijad Donetski ja Luhanski oblastis enam kui 20 asulat. Okupandid hävitasid või kahjustasid enam kui 60 tsiviilrajatist. Nende seas 49 elumaja, mitu tootmisettevõtet, meditsiiniasutus, farm ja raudteejaam.

01:06

Putin võrdles oma tegevust Peeter Suure vallutustega

Venemaa president Vladimir Putin võrdles neljapäeval oma praegust tegevust Peeter Suurega, kes vallutas 18. sajandil Põhjasõjas Rootsilt Läänemere ranniku, vahendab BNS.

Pealinnas Moskvas Peeter Suure sünni 350. aastapäeva näitust külastades rääkis Putin noortele ettevõtjatele.

“Jääb mulje, et Rootsiga võideldes röövis ta seal midagi. Ta ei võtnud midagi, ta võttis tagasi,” ütles Putin tsaarist rääkides.

Kui Peeter Suur asutas Peterburi linna ja kuulutas selle Venemaa pealinnaks, siis ei tunnistanud Putini sõnul ükski Euroopa riik piirkonna Venemaale kuulumist.

“Kõik pidasid seda Rootsi osaks. Aga slaavlased olid seal elanud juba ammusest ajast koos soome-ugri rahvastega,” jätkas Venemaa president.

“Meie kohus on ka tagasi võtta ja tugevamaks muutuda,” ütles Putin, kes viitas sellega ilmselt Venemaa sõjale Ukrainas.

Putini sõnul on ajaloos olnud aegu, mil Venemaa on pidanud taanduma, kuid ainult selleks, et “oma jõud taastada ja uuesti edasi liikuda”.

“Ilmselt langes ka meie osaks ka see taandumine ja jõu taastamine ning kindlasti õnnestub meil eesseisvad ülesanded lahendada,” sõnas Putin.

Putin õhutas ühtlasi venelasi aktiivsemalt lapsi tegema.

“Demograafia on esimene ülesanne. Meil ​​peab olema rohkem inimesi ja nad peavad olema terved,” ütles president.

Putini hinnangul ei ole geopoliitilises võitluses võimalust kõigil ellu jääda.

“Kui riik või riikide rühm ei saa enam teha suveräänseid otsuseid, siis on see teatud määral juba koloonia, kuid koloonial pole ikkagi ajaloolisi väljavaateid. Nii karmis geopoliitilises võitluses pole võimalust kõigil ellu jääda. Ei ole. Meil oli suletud majandus, kui me end ise niiöelda välja lõikasime ja lõime niinimetatud raudse eesriide. Teist korda me sama reha otsa ei astu. Meie majandus jääb lahtiseks. Kes ei taha selles osaleda, siis see röövib iseennast,” jätkas Putin.

“Kui keegi üritab meid piirata, siis piirab ta sellega ennast. Läänes nimetatakse inflatsiooni minu nimega, aga meil pole sellega absoluutselt midagi pistmist. Venemaad ei saa taraga ümbritseda,” sõnas president.

09. juuni 2022

23:58

Vene okupantidele on antud uued tähtajad Sjeverodonetski hõivamiseks

Vene okupantidele on antud uued tähtajad Luhanski oblasti halduskeskuse hõivamiseks ehk väidetavalt peavad nad Sjeverodonetski vallutama 22. juuniks, vahendab BNS.

Kõnealust informatsiooni vahendas Ukraina kindralstaabis töötanud sõjaline ekspert Oleg Ždanov õhtul Venemaa ajakirjanikule ja inimõigusaktivistile Mark Feiginile antud usutluses.

Ždanovi sõnul saadeti Sjeverodonetskisse sissetungijate üksused, mis olid varem asunud Zaporižžja suunal Melitopoli lähedal.

22:57

Zelenskõi osaleb NATO tippkohtumisel Madridis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi osaleb NATO tippkohtumisel Madridis, vahendab BNS.

Politico andmetel teatas sellest NATO asepeasekretär Mircea Geoana, kelle sõnul on alliansi tippkohtumisel vaja langetada otsus Ukraina osas ja kaaluda mitmeid Venemaa sissetungiga seotud küsimusi.

“Meie Madridi tippkohtumisel osaleb ühel või teisel viisil ka president Zelenskõi,” sõnas Geoana.

“Ja ma võin kindlalt väita, et sellest saab tõepoolest üks eripärasemaid tippkohtumisi NATO ajaloos. Ootame meie jaoks väga olulist kümnendit. NATO on Euroopa julgeoleku keskne element,” sõnas ametnik.

Eraldi käsitletakse alliansi laienemise ja avatud uste poliitika küsimusi.

Saksa liidukantsler Olaf Scholz ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg pidasid varem päeval videokõne, et valmistuda 29.-30. juunil Madridis toimuvaks NATO tippkohtumiseks.

“Peasekretär andis kantslerile ülevaate tippkohtumise ettevalmistustest. Vestluse keskmes olid arutelud alliansi strateegilise kontseptsiooni uuendamise ja vajaduse üle kohaneda Vene agressiooni tagajärgedega Ukraina vastu ning NATO-2030 tegevuskava elluviimisest,” edastati Saksa valitsuse teadaandes.

Kantsler ja NATO peasekretär väljendasid ühtlasi veendumust, et alliansi tippkohtumine peaks andma märku organisatsiooni ühtekuuluvusest.

19:14

Ukraina separatistid mõistsid kaks Briti ja ühe Maroko võitleja surma

Moskva-meelsed separatistid mõistsid surma kaks Ukrainas vangi võetud Briti ja ühe Maroko võitleja, teatasid Vene uudisteagentuurid neljapäeval.

“Donetski Rahvavabariigi ülemkohus” määras Ukraina palgasõduritena võitlemises süüdistatud Aiden Aslinile, Shaun Pinnerile ja Saaudun Brahimile surmanuhtluse.

Aiden Aslin, , Saaudun Brahim ja Shaun Pinner nn. “kohtuprotsessil”. Foto: Scanpix

Briti valitsus ütles neljapäeval, et Vene uudisteagentuuride teade tegi nad väga murelikuks.

“Oleme selle pärast loomulikult suures mures. Genfi konventsiooni järgi on sõjavangidel õigus puutumatusele ja sõjategevusest osavõtmise eest ei tohi nende üle kohut mõista,” ütles peaminister Boris Johnsoni pressiesindaja.

Muret väljendas ka välisminister Liz Truss: “Nad on sõjavangid. See on libaotsus, millel ei ole absoluutselt mingit legitiimsust.”

Truss lubas, et Briti võimud teevad meeste kaitsmiseks kõik endast oleneva.

Uudisteagentuuri Interfax teatel tunnistasid britid ja marokolane end kolm päeva kestnud kohtuprotsessil süüdi tegudes eesmärgiga “haarata võim ja kukutada Donetski Rahvavabariigi põhiseaduslik kord”.

Vene riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti teatel ootab surmamõistetuid mahalaskmine.

Separatistide väitel on kõik kolm palgasõdurid, kel pole õigust sõjavangidele tavapäraselt ette nähtud kaitsele. Kohtualustel on kuu aega otsuse edasikaebamiseks.

Briti kodanikud andsid alla aprillis Mariupolis, kui Vene väed selle pika piiramise järel vallutasid, ütles Interfax.

Marokolane alistus märtsis Ida-Ukrainas Volnovahha linnas.

Britte näidati aprillis Vene riigitelevisioonis, kus nad nõudsid, et peaminister Boris Johnson nende vabastamiseks läbirääkimisi peaks.

Aslini ja Pinneri perekonna teatel elasid mõlemad juba alates 2018. aastast Ukrainas ja on teeninud pikka aega Ukraina sõjaväes.

Vene relvajõudude sõnul ei ole Ukraina poolel võitlevatel välismaalastel sõjavangi staatusele õigust ja parimal juhul ootab neid kinnivõtmise korral pikk vanglakaristus.

Venemeelsed separatistid on kinni võtnud veel ühe Briti võitleja Andrew Hilli, kes ootab kohut.

16:55

Venelased kavatsevad Mariupoli demineerimiseks kasutada Ukraina sõjavange

Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel kaalub Vene sõjavägi võimalust vallutatud Mariupoli demineerimiseks, sundides vangi võetud ukrainlasi üle miiniväljade kõndima, vahendab Ukrinform.

Selleks tulid Vene sissetungijad välja isegi uue terminiga: “looduslik demineerimine”.
SBU sai neist Vene sõjaväe kohutavatest kavatsustest teada pealtkuulatud telefonikõnede põhjal. “Tundub, et seda küsimust arutati: aidata teil või Mariupoli linnal looduslikku demineerimist või saata kaevikutesse need, kes on Melitopolis vangistatud,” ütles Vene FSB töötaja kutsungil “Kaspiy” oma kolleegile.

Ta kinnitas vestluskaaslasele, et see on okupatsioonivõimu rolli täitvate kohalike kollaborantidega juba kokku lepitud: “Peaasi, et töötatakse välja mehhanism.”
Mehhanism eeldab “tööjõule” eluaset ja toitu, selgitab SBU.

16:41

ÜRO: Ukraina sõda annab hoobi välismaistele otseinvesteeringutele

Välismaised otseinvesteeringud peaksid ÜRO hinnangul tänavu kahanema, kuna Vene kallaletung Ukrainale on põhjustanud toidu-, kütuse- ja rahanduskriisi ning kahjustanud ärikliimat, vahendab BNS.

Välismaiste otseinvesteeringute tase naases 2021. aastal maailmas pandeemiaeelsele tasemele, tõustes pea 1,6 triljoni dollarini, kuid 2022. aastal see olukord ilmselt ei jätku, teatas ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD).

“Rahvusvaheline investeerimiskeskkond muutus sõja puhkemisega Ukrainas dramaatiliselt,” ütles UNCTAD-i juht Rebeca Grynspan.

“Sõja mõjud ulatuvad märksa kaugemale selle vahetust lähedusest, põhjustades elukalliduse kriise, mis mõjutavad miljardeid inimesi.”

Investorite seas valitsev ebakindlustunne ja soov vältida riske võivad avaldada välismaistele otseinvesteeringutele tänavu märkimisväärset negatiivset survet, ütles Grynspan.

Nõrkuse märgid on hakanud juba ilmnema, märkis UNCTAD raportis.

Esialgsed andmed esimese kvartali kohta näitavad, et teateid uute projektide kohta on jäänud maailmas 21 protsendi võrra vähemaks, piiriülene ülevõtmis- ja ühinemistegevus on kahanenud 13 protsenti ja rahvusvaheliste projektide rahastamislepped neli protsenti.

“Äri- ja investeerimiskliima on tänavu dramaatiliselt muutunud, kuna sõda Ukrainas on põhjustanud kolmekordse kriisi: kõrged toidu- ja kütusehinnad ning kitsamad rahastamisvõimalused,” märkis UNCTAD.

“Teised asjaolud, mis varjutavad välismaiste otseinvesteeringute väljavaadet, on pandeemia uued mõjud, tõenäosus, et suurmajandused jätkavad intressimäärade tõstmist, negatiivne sentiment finantsturgudel ja võimalik majandussurutis.”

16:31

Johnson: Ukrainale rahuleppe pealesurumine on vastuvõetamatu

Katse Venemaale territoriaalseid järeleandmisi tehes Ukrainale “halba rahu” peale suruda oleks moraalselt vastuvõetamatu, ütles neljapäeval Briti peaminister Boris Johnson, vahendab BNS.

Johnson ütles Loode-Inglismaal Blackpoolis majandusele keskendunud kõnes, et energia hinnatõusus, mis on põhjustanud Suurbritannias elamiskulude kriisi, on suuresti süüdi Venemaa sissetung Ukrainasse.

Aga katsed algatada nüüd Vene presidendi Vladimir Putini kasuks relvarahu jääksid Läänt kauaks kummitama, hoiatas ta.

“Ukrainlaste hülgamine oleks moraalselt vastuvõetamatu, sest nemad on ohvrid ja neil on absoluutne õigus kaitsta vaba ja iseseisvat riiki. Meil lihtsalt ei ole õigust öelda neile, mida teha.”

Johnson ei nimetanud ühtki rahuleppeks surve avaldajat, kuid eelmisel nädalal kritiseeriti teravalt Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni, kelle arvates ei tohiks Venemaad alandada, vaid Putinile tuleks pakkuda võimalust diplomaatilisel teel olukorrast välja tulla.

Kui Putin saavutaks relvarahu ja saakse enda kätte osa Ukrainast, annaks see talle võimaluse võimaluse ka edaspidi “nuga haavas keerata”, ütles Johnson.

“Krokodill tuleks lihtsalt tagasi ja nõuaks lisa, ning ta saaks väita, et tema agressioon ja vägivald tasusid end ära.”

“See oleks katastroof Ukrainale ja kõigile teistele endise Nõukogude Liidu osadele, keda ta võiks rünnata,” ütles Briti peaminister.

“See avaks ukse uutele konfliktidele, uuele ebastabiilsusele, ülemaailmsele ebakindlusele ja majandushädadele.”

16:13

Mariupoli pensionäridele makstakse pensioni rublades

Ukraina ametnike teatel on Vene väedhakanud Mariupoli pensionäridele pensioni rublades maksma, vahendab CNN.

“Nüüd on teada, et okupandid on juba veokitega sularaha kohale toimetanud,”  kirjeldas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andruštšenko Ukraina riikliku televisiooni eetris. “”Pensionäridele jagatakse Vene rublades Vene pensione – see näitab väga hästi, milline on Venemaa majandus, et sellise rublahunniku võib rumalalt lihtsalt kohale sõidutada ning jagama hakata.”

Vene meediaväljaanne RIA Novosti on teatanud, et Donetski “rahvabariigist” on kokku laekunud ligi 46 000 pensioniavaldust, mida on nüüd hakatud tasapisi välja maksma.

Andruštšenko sõnul ei tasu teadet siiski päris tõepähe võtta, samuti on kogu protsess organiseerimata. Tänavatel on tohutud järjekorrad ning inimesed peavad iga rubla eest võitlema. Samuti on väljas jätkuvalt tohutu palavus ning vanuritele paistab päike otse lagipähe.

14:48

Zelenskõi nõuab Venemaa väljaviskamist ÜRO põllumajandusorganisatsioonist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles Venemaad ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonist (FAO) välja arvama, vahendab BBC.

“Venemaa Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) liikmestaatuse pikendamise üle ei saa diskuteerida. Mida saab Venemaa teha, kui nad põhjustavad nälga vähemalt 400 miljonile ehk potentsiaalselt enam kui miljardile inimesele?” rääkis Zelenskõi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kohtumisel Pariisis video vahendusel.

Lääneriigid on süüdistanud Venemaad ülemaailmse näljahäda loomises Musta mere sadamate blokeerimisega.

13:59

Zelenskõi kutsus viskama Venemaa ÜRO põllumajandusagentuurist välja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi neljapäeval üleskutse visata Venemaa välja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonist (FAO) ning süüdistas Moskvat üleilmse teraviljakriisi põhjustamises läbi tema riigile kallaletungimise, vahendab BNS.

“Ei saa rääkida Venemaa FAO-liikmesuse pikendamisest. Mida Venemaa seal teha saab, kui nad põhjustavad nälga vähemalt 400 miljonile, või ehk isegi rohkem kui miljardile inimesele?” ütles Zelenskõi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kohtumisel.

13:39

Vene merevägi alustas Ukraina pingete taustal õppust Läänemerel

Kümned Vene mereväe laevad osaleval neljapäeval õppusel Läänemerel, mille taustal on Rootsi ja Soome hiljutine teade taotlusest liituda NATO-ga, vahendab BNS.

Vene kaitseministeeriumi teatel viivad Balti laevastiku alused läbi “õppeülesandeid mereteede ja laevastikubaaside kaitsmisel”.

Manöövritest võtab osa 60 laeva ja 40 õhusõidukit, samuti toimuvad õppused maismaal, Kaliningradi polügoonidel, lisas ministeerium.

Õppused toimuvad ajal, mil pinged Moskva ja NATO vahel on kasvanud seoses Vene kallaletungiga Ukrainale ning Rootsi ja Soome taotlusega ühineda NATO-ga.

Kui nende liitumine, mida Türgi praegu vastustab, heaks kiidetakse, saab Venemaast ainus NATO-väline riik Läänemerel.

USA staabiülemate ühendkomitee ülem Mark Milley väisas laupäeval USS Kearsage’i pardal Stockholmi, et Rootsi ja Soome taotlusele poolehoidu avaldada. Tegemist oli suurima USA sõjalaevaga, mis on Stockholmis peatunud.

Visiit toimus ajal, mil NATO korraldab iga-aastast mereväeõppust Baltops 22, mis peaks kestma 17. juunini.

12:39

Ukraina läänepiiril 30 päeva kestnud positiivne tagasiränne väheneb

Ukraina läänepiiril 30 päeva kestnud positiivne tagasiränne on vähenemas, kuid kuu ajaga ületab saabujate arv lahkujate arvu ühtekokku 188 000 inimesega, vahendab BNS.

Viimase kahe päeva netosissevooluks on hinnatud vaid sadu inimesi, kui enne seda oli see tuhandetes ja mõnel päeval ületas kümne tuhande inimese piiri.

Poola piirivalve teatel ületas 7. juunil esimest korda kuu aja jooksul Ukrainast Poola sisenev voog väljumise voolu.

Üldiselt on viimase 30 päeva tulemuste põhjal netoväljavool Ukrainast üle läänepiiri sõja algusest peale jõudnud märtsi lõpu tasemele.

Piirivalve märkis, et 8. juunil lahkus Ukrainast rohkem kui 36 000 inimest, võrreldes rohkem kui 33 000 inimesega eelmisel päeval, riiki saabus 37 000 ja päev varem üle 33 000 inimese.

Piirivalve selgitas, et viimase ööpäevaga humanitaarkaubaga registreeritud sõidukite arv on kahe eelneva päeva madalaimalt 126-lt kasvanud 140-ni.

Poola piirivalve Twitteri andmetel sisenes 8. juunil sealt Ukrainasse 23 700 inimest võrreldes 21 300 eelmisel päeval, vastassuunaline voog ulatus 23 300 inimeseni, eelmisel päeval oli see 22 100.

Sõja algusest peale Ukrainast Poola sisenenud kokku 3,926 miljonit inimest, vastupidises suunas lahkunud 1,944 miljonit inimest.

ÜRO pagulaste voliniku andmetel lahkus alates sõja algusest kuni 7. juunil kella 13.00-ni Ukrainast kokku 7,271 miljonit inimest (ilma sissevooluta), neist 3,818 miljonit läks Poola, 1,116 miljonit Venemaale, 613 440 inimest Rumeeniasse, 491 140 Moldovasse, 731 100 Ungarisse, 484 660 Slovakkia sse, 16 650 Valgevenne.

Samal ajal sisenes ÜRO andmetel 28. veebruarist 7. juunini Ukrainasse 2,314 miljonit inimest (välja arvatud Ungarist, Venemaalt ja Valgevenest).

11:15

Haidai: Lääne suurtükid lõpetaks Sjeverodonetski lahingu paari päevaga

Lääne kaugmaasuurtükid annaksid Ukrainale tulejõu, mis on vajalik Vene vägede tagasi löömiseks ja Sjeverodonetski lahingu võitmiseks paari päevaga, ütles neljapäeval Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Kohe kui saame kugmaasuurtükid ja võime pidada Vene suurtükkidega duelle, saavad meie eriüksused linna kahe-kolme päevaga puhastada,” ütles Haidai usutluses oma sotsiaalmeediakanalitel.

Moskva väed on keskendunud strateegiliselt olulise linna vallutamisele, et haarata enda kontrolli alla suur osa Ida-Ukrainast.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjeldas kolmapäeva õhtul seda ühe kõige keerulisema lahinguna, mida sõja algusest peetud on.

Haidai sõnul on Ukraina väed linnas “väga motiveeritud” ja “kõik hoiavad oma positsioone”.

“Venemaa tulistab ukrainlaste kontrollitud alasid alatasa suurtükkidega,” lisas ta.

USA ja Suurbritannia on teatanud, et pakuvad Kiievile kaugmaasuurtükke, ehkki Vene riigipea Vladimir Putin on hoiatanud, et seda ei tehtaks.

Luhanski oblast on miinipildujate, suurtükkide ja rakettide tule all ka laiemalt, märkis Ukraina presidendi kantselei.

Sjeverodonetskist lõunas Toškivka külas sai Vene õhulöögis surma neli ja haavata viis inimest, teatas kantselei.

10:32

Euroopa sõjaväejuhid: Venemaa on kübersõjas ootamatult halb

Mitme Euroopa küberkaitseväe juhid ütlesid kolmapäeval, et Venemaa on kallaletungis Ukrainale olnud kübersõjas oodatust kaugelt kehvem, vahendab BNS.

“Olime küberjulgeolekuekspertide seas üpriski kindlad, et Venemaa käitumist ja võimekusi arvestades tuleb küberruumi Pearl Harbor,” ütles Poola küberkaitsekeskuse juht kindral Karol Molenda.

Ukraina oli aga valmis ja pidas Vene rünnakutele vastu, ütles Molenda Lille’is Rahvusvahelisel Küberjulgeoleku Foorumil (FIC).

See näitas, lisas ta, et on võimalik valmistuda küberkonfliktiks Venemaaga, mis on tema sõnul “hea ründevõimekustes, kuid mitte kaitses”.

Ta osutas mitmele Venemaad tabanud küberrünnakule, mille panid valdavalt toime sõltumatut häkkerid.

Leedu küberkaitsejuht kolonel Romualdas Petkevičius ütles, et Venemaa “ei ole valmis pidama koordineeritud küber- ja kineetilist sõda”.

Ukrainas toimuvad kübertegevused igal pool, ütles ta AFP-le, lisades: “Aga ma ei arva, et need oleks väga hästi plaanitud.”

Prantsuse küberkaitseväe juht kindral Didier Tisseyre tõi samuti välja, et küberrünnakud ja Vene pealetung maismaal ei näi olevat seotud.

“Võib-olla nad ei suutnud seda organiseerida nii, nagu nad tahtsid,” lausus ta ja lisas, et venelaste võimekused “ei ole nii tugevad, kui me ette kujutasime”.

Samas märkis ta, et konflikti analüüsimist raskendab asjaolu, et lahingusse on astunud sõltumatud häkkerirühmitused, samas kui firmad nagu Microsoft ja Starlink on tulnud Ukrainale appi.

Konflikt küberruumis, rääkis ta, “on nagu ragbi maailmameistrivõistlus, kus kõik meeskonnad on väljakul ilma neid eristavate särkideta”.

10:10

USA kindral: õpetame ukrainlasi lääne raketiheitjaid kasutama

USA sõjavägi on töötanud välja plaani õpetada Ukraina sõjaväelased kasutama lääne raketiheitjaid, kirjutab The Washington Post viitega Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimehele kindral Mark Milleyle, vahendab BNS.

“Peame alustama ratsionaalse ja läbimõeldud programmiga, mis koolitab neid nii kaugele, et nad tõhusaks muutuvad,” ütles Milley.

“Seda relvasüsteemi ei ole hea lihtsalt lahingusse visata. Selleks, et relvast kui täppissüsteemist maksimumi saada, peab olema selleks välja õpetatud,” ütles ta.

Artikli kohaselt on praeguses järgus USA-l plaanis õpetada välja rühm Ukraina sõjaväelasi. Milley sõnul annab ka Ühenkuningriik ukrainlastele väljaõpet “üks rühm korraga”.

Väljaande sõnul viitavad Milli avaldused suure tõenäosusega, et “neid relvi saab Ukrainasse rohkem saata”.

Möödunud nädalal teatas USA presidendi Joe Bideni administratsioon Ukrainale järjekordse sõjalise abi paketi eraldamisest, mis sisaldab nelja HIMARS-i raketiheitjat. Briti võimud teatasid omakorda, et saadavad Ukrainasse kolm M270 raketiheitjat.

09:30

Kindralstaap kinnitas fotoga USA haubitsa saatmist Ukrainasse

Ukraina relvajõudude peastaap teatab, et USA jätkab Ukrainale sõjalise abi osutamist, mille hulgas on ka haubits M777, vahendab Ukrinform.

“USA kaitseministeerium teatab ametlikult, et USA merejalaväe haubits M777 laaditakse Californias märtsi õhureservi baasis USA õhujõudude lennukile C-17 Globemaster III osana USA julgeolekuabist Ukrainale,” ütles merejalaväe peastaabi esindaja.

19. mail teatas USA president Joe Biden julgeolekuabi järgmise osa eraldamisest Ukrainale. Samuti tervitas ta USA Kongressi poolt vastu võetud eelnõu eraldada täiendavalt 40 miljardit dollarit, et vastata Venemaa agressioonile Ukraina vastu.

08:00

Ukraina õhuvägi hävitas ööpäevaga vähemalt kümme vaenlase soomusmasinat

Möödunud ööpäeva jooksul likvideerisid Ukraina relvajõudude õhuväe ründelennukid vähemalt kümme vaenlase soomusmasinat ja umbes kakskümmend sissetungijat, vahendab Ukrinform.

“Ukraina relvajõudude õhuvägi käivitas 8. juunil okupatsioonivägede pihta raketi- ja pommirünnakud. Likvideeriti vähemalt kümme soomusmasinat ja umbes kakskümmend rašisti,” teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude väejuhatus. Facebookis.

Lisaks lasid õhuväe üksused alla kaks Orlan-10 drooni ja veel seitse seda tüüpi drooni hävitasid maaväe õhutõrjeüksused.
Päev varem, 7. juunil hävitasid ründelennukid hävitajate katte all umbes kaheksa ühikut vaenlase tehnikat, tabasid kütuseladusid, vaenlase laskemoonaladusid ja sõdureid.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina relvajõudude õhujõudude hävitajad ja pommitajad andnud enam kui 1100 rühmaõhurünnakut Vene sissetungijate varustuse, positsioonide, tööjõu ja logistikakeskuste kolonnidele.

04:10

Arestovitši sõnul on Ukraina relvajõud Hersoni lähedal

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul on Ukraina relvajõud on Vene sissetungijate poolt okupeeritud Hersoni lähedal, vahendab BNS.

“Regionaalkeskuses on kuulda lahingumüra,” sõnas Arestovitš Vene inimõigusaktivistile Mark Feiginile antud usutluses.

Arestovitši sõnul asuvad Ukraina riigi kaitsjad Hersonist umbes 20 kilomeetri kaugusel. Arestovitš märkis, et selline olukord on kujunenud vaatamata sellele, et viimati lubatud abi läänest pole veel Ukraina relvajõududele saabunud.

“Mul on küsimus, et missugune referendum, kui Ukraina relvajõud on Hersonist ligi 20 kilomeetri kaugusel? See on mingisuguse virtuaalreaalsuse loomine. Kuidas muidu seletada, et lahingute mürinat on Hersonis juba kuulda? Missugune rahvahääletus, vabandust, nendel tingimustel?” küsis nõunik.

Unian tõi välja, et alates sõja algusest on Venemaal on õnnestunud oma kontrolli alla võtta hulk asulaid Ukraina lõunaosas ja kuulduste järgi otsustasid okupandid kontrollitud territooriumil korraldada mingisuguse “referendumi”.

Zelenskõi ütles päev varem, et Ukraina relvajõud jätkavad kodumaa kangelaslikku kaitsmist ka Hersoni suunal.

“Venelased suunavad sinna uusi üksusi, et meie tegevust heidutada,” lisas Zelenskõi.

“Aga mis mõte neil on? Niikuinii on suurem osa okupatsioonikontingendist suurepäraselt mõistnud, et neil ei ole Ukrainas väljavaateid,” ütles president.

02:40

Zelenskõi sõnul ei piisa sanktsioonidest sõja lõpetamiseks

Juhtivad lääne äriettevõtted ning enamus Ühendriikide ja Euroopa Liidu ühiskondadest usub, et Venemaa vastastest sanktsioonidest ei piisa sõja lõpetamiseks, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et rääkis kolmapäeval Ukraina majandusväljavaadete arutamiseks korraldatud investeerimiskonverentsil osalejatega. Osalejate hulgas olid näiteks maailma suurimate fondide ja ettevõtete esindajad, keda riigipea kutsus üles Ukrainasse investeerima.

“Arutasime, kuidas äri saab aidata Ukrainal ellu jääda. Kutsusin neid üles Venemaa turult lahkuma. Minu jaoks oli väga oluline näha, mida selline publik arvab ja ma toonitan, et Ameerika äritegevuse mõjukaima osa esindajad usuvad, et Venemaa vastaseid sanktsioone tuleb tõhustada,” lisas president.

“Seetõttu oleks poliitikutel õige aeg seda seisukohta kuulda võtta. Juhtivad äriettevõtted ja enamus Ameerika ja Euroopa Liidu riikide ühiskondadest usuvad, et Venemaale ei ole endiselt avaldatud piisavalt survet selle sõja lõpetamiseks,” tõdes riigipea.

Zelenskõi tänas samas Poola presidenti Andrzej Dudat otsuse eest minna Euroopa Liidu riikidesse ringreisile, et toetada Ukraina eurointegratsiooni.

“Olen tänulik Poola presidendile Andrzej Dudale ehk kõigi ukrainlaste sõbrale, sest ta on läinud erireisile Euroopasse, et toetada meie riigi sellealaseid pürgimusi. Just tänavu juunis peaks langetama otsus kandideerimise osas,” ütles Zelenskõi.

President märkis, et koos Dudaga pidi minema ka Slovakkia president Zuzana Caputova, kuid seda takistas positiivne koroonatest.

Zelenskõi sõnul rääkis ta kolmapäeval Ukraina kandideerimisest, kaitsetoetustest ja toidujulgeolekust ka Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.

“Toidujulgeoleku tagamine on juba tõeliselt globaalne probleem, sest mitte keegi peale Venemaa ei saa olla huvitatud ülemaailmsest toidukriisist,“ ütles Zelenskõi.

01:40

Zelenskõi: Donbassi saatus otsustatakse paljuski Sjeverodonetskis

Lahing Sjeverodonetski pärast on vast üks raskemaid käesoleva sõja käigus ja seal otsustatakse Donbassi saatus, vahendab BNS.

“Juba 105 päeva kestnud täiemahulises sõjas on Sjeverodonetsk Donbassi vastupanu epitsentriks. Me kaitseme oma positsioone ja tekitame vaenlasele olulisi kaotusi. See on väga julm lahing. Väga raske. Võib-olla üks raskemaid kogu selle sõja jooksul,” märkis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

President toonitas, et on väga tänulik igale inimesele, kes sel praegu Ukrainat kaitsevad.

“Paljuski otsustatakse just seal praegu meie Donbassi saatus,” sõnas Zelenskõi.

Varem oli Unian teatanud, et päeva jooksul tõrjusid Ukraina relvajõud Donbassis seitse sissetungijate rünnakut ja võitlus jätkub.

Sjeverodonetsk on Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul suures osas venelaste käes, edastasid enne seda uudisteagentuurid AFP ja STT.

“Venemaa väed kontrollivad suurt osa Sjeverodonetskist. Tööstustsoon on endiselt meie päralt, venelasi seal ei ole. Ägedad kahingud käivad linna sees tänavatel”, ütles Haidai suhtlusvõrgustikus Telegram.

Haidai möönis juba varem päeval, et Ukraina väed võivad olla sunnitud Sjeverodonetskist taganema, kuna linn on Vene vägede ööpäevaringse suurtükitule all.

Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski linnad, mida lahutab jõgi, on ainsad veel Ukraina kontrolli all olevad alad Luhanskis.

08. juuni 2022

22:36

Sjeverodonetsk on kuberneri sõnul suures osas venelaste käes

Ukrainas asuv Sjeverodonetsk on Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul suures osas venelaste käes, edastasid uudisteagentuurid AFP ja STT, vahendab BNS.

“Venemaa väed kontrollivad suurt osa Sjeverodonetskist. Tööstustsoon on endiselt meie päralt, venelasi seal ei ole. Ägedad kahingud käivad linna sees tänavatel”, ütles Haidai suhtlusvõrgustikus Telegram.

Haidai möönis juba varem päeval, et Ukraina väed võivad olla sunnitud Sjeverodonetskist taganema, kuna linn on Vene vägede ööpäevaringse suurtükitule all.

Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski linnad, mida lahutab jõgi, on ainsad veel Ukraina kontrolli all olevad alad Luhanskis.

21:39

ÜRO peasekretär: Ukraina sõda mõjutab maailma aina rängemini

ÜRO peasekretär António Guterres ütles kolmapäeval, et Venemaa kallaletung Ukrainale läheb maailmale aina kallimaks maksma, selle tagajärjed mõjutavad 1,6 miljardit inimest, vahendab BNS.

“Sõja mõju toidujulgeolekule, energiale ja rahandusele on süsteemne, tõsine ja hoogustuv,” ütles peasekretär, kui tutvustas ÜRO teist aruannet konflikti tagajärgede kohta.

“Sõda ähvardab vallandada enneolematu nälja- ja vaesuslaine ning jätab selle kiiluveesse sotsiaalse ja majandusliku kaose,” ütles Guterres.

Peasekretäri sõnul on kasvava tormi peatamiseks ainult üks võimalus.

“Venemaa sissetung Ukrainasse peab lõppema,” toonitas peasekretär.

Guterres ütles, et on palunud kolleegidelt abi, et leida pakettlahendus, mis võimaldaks Ukrainas toodetud toiduainete ohutut ja turvalist eksporti Musta mere kaudu ning Venemaa toiduainete ja väetiste takistamatut juurdepääsu ülemaailmsele turule.

“See lahendus on oluline sadade miljonite inimeste jaoks eriti arengumaades, mille seas Sahara-taguses Aafrikas,” lisas Guterres.

19:52

Ukraina väed peavad Sjeverodonetskist võib-olla taanduma

Ukraina väed peavad Sjeverodonetski linnast võib-olla taganema, möönis kolmapäeval Luhanski oblasti kuberner, vahendab BNS.

Moskva väitis teisipäeval, et kontrollib täielikult strateegiliselt olulise linna elamurajoone, kuid Kiievi käes on endiselt tööstusalad ja naaberasulad. Ukraina ametnikud ütlesid aga, et venelastel linna üle kontrolli ei ole.

Kolmapäeval möönis kuberner Serhi Haidai, et Ukraina väed võivad olla sunnitud Sjeverodonetskist taganema, kuna linn on Vene vägede ööpäevaringse suurtükitule all.

“On võimalik, et peame taganema” paremini kindlustatud positsioonidele, ütles ta usutluses telekanalile 1+1.

Venemaa on keskendunud oma pealetungis ümber Donbassile, mis koosneb Luhanski ja Donetski oblastist, kuivõrd katse vallutada pealinna Kiievit ja muid alasid löödi tagasi.

Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski linnad, mida lahutab jõgi, on ainsad veel Ukraina kontrolli all olevad alad Luhanskis.

Sjeverodonetsk näis vaid paar päeva tagasi olevat lähedal langemisele, kuid Ukraina väed asusid vastupealetungile.

“Sjeverodonetskis käivad kõige intensiivsemad lahingud,” ütles Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Oleksandr Motuzjanõk, lisades, et väed korraldavad võimalust mööda vasturünnakuid.

Ukraina magnaadi Dmõtro Firtaši ameeriklasest advokaat Lanny Davis ütles, et ärimehe Azoti keemiatehase varjenditesse on linnas varjunud 800 tsiviilelanikku.

19:03

Ukraina ja Venemaa vahetasid taas hukkunud sõjaväelaste surnukehi

Ukraina teatas kolmapäeval, et vahetas Venemaaga mitmekümne Vene invasiooni käigus hukkunud sõduri surnukehi, nende seas Mariupoli Azovstali terasetehases hukkunud, vahendab BNS.

“Toimunud on veel üks langenud sõdurite surnukehade vahetus: tagastati 50 langenud kangelast,” teatas Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise ministeerium.

Ministeeriumi toimus vahetus rindejoonel Zaporižžja linna lähedal ja kumbki pool andis teisele üle 50 surnukeha.

Tagastatutest 37 surid Azovstalis, strateegiliselt olulise Mariupoli linna viimases vastupanu kantsis, mis langes Vene vägede kätte mai lõpus.

Laupäeval teatas ministeerium, et 2. juunil vahetati 160 Ukraina sõduri surnukehad sama arvu Vene hukkunute vastu.

Azovstali kaitsjate perede ühendus teatas sel nädalal, et neist hukkunutest 30 protsenti said surma Azovstalis.

17:13

Ukraina lõpetas külvi, külvati kolmveerand mullusest

Tänavune külv Ukrainas on lõppenud, võrreldes 2021. aastaga on külvatud 75 protsenti pinnast; samas on põllumeeste peamine mure kütusepuudus koristustööks, vahendab BNS.

“Mõningase kütusevaru arvel saime kevadkülvi tehtud, kuid praegu on mure küttetarnete nappusega. Seetõttu on nii valitsuse, ministeeriumi kui ka meie kui asjaomase ühenduse peaülesanne varustada põllumehi kütuse ja määrdeainetega,” ütles põllumajandusnõukogu asejuht Denõss Martšuk kolmapäeval meediakeskuses Ukraina.

Tema sõnul teeb Ukraina kütuse ja määrdeainete tarnimisel mõningaid edusamme, eelkõige tänu kütuseveokite ja kütuserongide piiritollipunktidest läbilaskmisele väljaspool järjekorda.

Martšuki sõnul varustab see meede Ukraina põllumehed talivilja koristamise alguseks kütusega 2-3 nädalaks.

Ukraina põllumajandusnõukogu asejuht ütles, et 2022. aasta kevadkülvikampaania sai vaatamata kehvadele ennustustele edukalt lõpule.

“Tegelikult tulime kevadkülviga toime. Kampaania alguses oli ka rohkem halbu ennustusi, arvasime, et suudame täis külvata umbes 60 protsenti mullusest, aga näitaja tuli parem, külvasime umbes 75 protsenti eelmise aasta pinnast. See näitab, et põllumajandusriigina suudame end toiduga varustada ning suudame eksportida ka teravilja ja õliseemneid,” ütles ta.

Peamised põllukultuurid külvati Ukrainas 13,18 miljoni hektari suurusel maa-alal, mis moodustab 91,5 protsenti käesolevaks hooajaks kavandatud 14,4 miljonist hektarist, sealhulgas viimase nädalaga 0,54 miljonit hektarit.

Päevalille pindala oli 2. juuni seisuga 4,27 miljonit hektarit (87 protsenti kavandatust), maisi 4,57 miljonit hektarit (94 protsenti), suviotra 948 300 hektarit (93 protsenti), suvinisu 189 300 hektarit (99,7 protsenti), kaera 157 400 hektarit (96 protsenti), hernest 130 600 hektarit (89 protsenti).

Lisaks on kartuli külvipind 1,11 miljonit hektarit (93 protsenti), sojal 1190 hektarit (95 protsenti), suhkrupeedil 182 100 hektarit (88 protsenti), suvirapsil 32 400 hektarit (98 protsenti), hirsil 47 300 hektarit (76 protsenti), tatral 68 800 hektarit (84 protsenti).

16:02

Vene sissetungijad varastasid Melitopoli viljakuivatist 11 vagunitäit vilja

7. juunil viisid Vene sissetungijad Zaporižžija oblastis Melitopoli viljakuivatist välja umbes 11 rongivagunitäit vilja, vahendab Ukrinform.

“Eile laaditi ja viidi Melitopoli kuivatist välja umbes 11 rongivagunitäit vilja, mis oli varastatud kohalikelt talunikelt ja ettevõtetelt,” teatas Telegrami kanal “Melitopoli uudised”. Teadaolevalt viiakse teravili Krimmi.

Melitopoli kuivatis hoitakse kokku umbes 30 000 tonni teravilja. Sissetungijad andsid põllumeestele vilja välja viimiseks neli päeva ja asusid siis ise vedama. Põllumeestel keelati Ukraina kontrolli all olevale territooriumile vilja viia.

Russian invaders take about 11 railcars of grain out of Melitopol elevator

15:29

Vene lennuväe rünnakus Bahmuti linnale hävitati koolimaja, on teateid hukkunutest

Vene vallutajad andsid õhurünnaku Donetski oblastis Bahmuti linnale. Kohalik kool hävis täielikult, on teatatud inimohvritest, vahendab Ukrinform.

“Okupandid tulistasid hommikul linna. Vene mürsud tabasid kooli ja inimesi varjanud administratiivhoonet. Kool hävis täielikult. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse õppis seal nelisada last,” teatas Ukraina siseministeerium.

Sündmuskohal töötavad politseinikud, päästjad ja eridemineerijad.

15:00

Ukraina ei demineeri Odessa sadamat teraviljaekspordiks

Ukraina ütles kolmapäeval, et ei kavatse Odessa sadama ümbruses Musta merd demineerida, et sealtkaudu teravilja eksportida, sest sel juhul võib Venemaa linna rünnata, vahendab BNS.

“Kohe, kui me vabastame juurdepääsu Odessa sadamale, on Vene laevastik kohal,” ütles piirkonna kuberner Serhi Bratšuk sotsiaalmeediasse postitatud videos.

Venemaa unistab dessantvägede linna saatmisest ja Odessa ründamisest, lisas ta.

Türgi ja Vene välisminister kohtusid kolmapäeval Ankaras, et arutada Ukraina vilja ohutut väljavedu Musta mere kaudu.

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles, et Moskva on valmis Ukraina vilja ohutule vedamisele kaasa aitama.

Bratšuk ütles enne Lavrovi avaldust, et Odessast väljuvaid kaubalaevu peavad eskortima NATO riigid.

Türgi on pakkunud oma teeneid Ukraina sadamatest väljuvate merekonvoide saatmisel.

Ukraina oli enne sõda suuruselt neljas nisueksportija maailmas ning hõlmas poole kogu maailma päevalilleseemnete ja -õli kaubandusest.

President Volodõmõr Zelenskõi hoiatas nädala algul, et sõja tõttu blokeeritud teravilja kogus võib mõne kuuga kolmekordistuda.

12:24

OECD kärpis Ukraina sõja tõttu majanduse kasvuprognoosi

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hoiatas kolmapäeval, et Venemaa kallaletung Ukrainale läheb maailmamajandusele kalliks maksma, ning kärpis 2022. aasta kasvuprognoosi ja ennustas kõrgemat inflatsiooni, vahendab BNS.

OSCE hinnangul kasvab maailmamajandus sel aastal kolme protsendi võrra. Detsembris ennustati 2022. aastaks 4,5-protsendist kasvu.

Inflatsioon peaks prognooside põhjal peamiselt arenenud riikidest koosnevas 38-liikmelises OECD-s kahekordistuma ja ulatuma 8,5 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 1988. aastast.

“Maailm maksab Vene sõja eest Ukraina vastu kõrget hinda,” kirjutas OECD peaökonomist ja peasekretäri asetäitja Laurence Boone, tuues välja ka “meie silme ees hargneva humanitaarkriisi”.

“Määr, mil kasv on madalam ja inflatsioon kiirem, sõltub sellest, kuidas sõda kulgeb, kuid on selge, et kõige raskema hoobi saavad kõige vaesemad,” ütles ta.

“Sõja hind on kõrge ja seda tuleb jagada.”

Enne sõja puhkemist oli maailmamajanduse väljavaade aastatel 2022-23 “valdavalt soodne” ning kasv ja inflatsioon pidanuks naasma laastava COVID-19 pandeemia järel normaalsele tasemele, märkis OECD.

“Ukraina invasioon, aga ka suurlinnade ja sadamate sulgemine Hiinas tulenevalt nulltolerantsipoliitikast Covidi suhtes, on loonud uue kogumi kahjulikke šokke,” lisas organisatsioon.

OECD pidi raporti avaldama juba märtsis, kuid lükkas selle sõjast tingitud ebakindluse tõttu edasi. Toona teatati, et konflikt võib kärpida maailma SKT-kasvu “üle ühe protsendipunkti”.

Maailmapank langetas enda prognoosi teisipäeval, viies selle 4,1 protsendilt 2,9 protsendile. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) langetas prognoosi aprillis pea ühe punkti võrra 3,6 protsendile.

OECD ennustab Ühendriikide majanduskasvuks 3,7 protsenti ja Hiina omaks 2,5 protsenti, võrreldes varem prognoositud 5,1 ja 4,4 protsendiga. Euroala SKT peaks kerkima 4,3 protsendi asemel 2,6 protsenti, Suurbritannia väljavaade viidi 4,7 protsendilt 3,6 protsendile.

OECD tõi riskidena lisaks sõjaga seonduvale välja võimaluse, et baasintressi tõstmine inflatsiooni ohjeldamiseks võib anda kasvule oodatust suurema hoobi, samuti pole selge, mis suuna võtab COVID-19 pandeemia.

10:41

Kuberner: Ukraina väed on võibolla sunnitud Severodonetskist taanduma

Ukraina väed on võibolla sunnitud taganema Severodonetskist, mida Vene väed 24 tundi päevas pommitavad, ütles Luhanski kuberner kolmapäeval, vahendab BNS.

“On võimaik, et meil tuleb taganeda” paremini kindlustatud positsioonidele, ütles kuberner Serhi Haidai usutluses telekanalile 1+1.

10:33

Euroopa Parlament soovitab ELi liidritel anda Ukrainale kandidaatriigi staatus

Euroopa Parlament soovitab 23.–24. juunil 2022 toimuval tippkohtumisel kogunevatel ELi riigi- ja valitsusjuhtidel anda Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatus ja varustada relvi vastavalt Ukraina võimude väljendatud vajadustele.

Sellekohase avalduse tegi Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees David McAllister Euroopa Parlamendi plenaaristungil EL-i välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, vahendab Ukrinform.

McAllister tõi välja kaheksa Euroopa Parlamendi soovitust ELi tippkohtumisel osalejatele. Need on seotud olukorraga Ukrainas.

“Soovitame Ukrainat viivitamata varustada relvadega vastavalt Ukraina võimude väljendatud vajadustele ja anda ELi kandidaatriigi staatus selge poliitilise märgina solidaarsusest Ukraina rahvaga,” ütles McAllister.
Samuti soovitas Euroopa Parlament tagada ELi sanktsioonide ja nende rakendamise igakülgse järelevalve.

McAllisteri sõnul on maailmas käimas geopoliitilise ümberdefineerimise periood. Küsimused, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tõstatab, ulatuvad palju kaugemale traagilisest olukorrast, mille tunnistajaks me praegu oleme ja kus Euroopale tervikuna on esitatud väljakutse, märkis McAllister.

10:19

Maailmapank kiitis heaks Ukrainale 1,49 miljardi dollari eraldamise

Maailmapanga juhatus kiitis teisipäeval heaks 1,49 miljardi dollari suuruse lisafinantseeringu Ukrainale, vahendab Ukrinform.
Osamakse eesmärk on aidata maksta palka valitsus- ja sotsiaaltöötajatele, suurendades panga lubatud kogutoetust üle 4 miljardi dollari.

Maailmapank teatas oma avalduses, et viimast Ukraina rahastamisvooru toetavad Suurbritannia, Hollandi, Leedu ja Läti finantsgarantiid.

Projekti toetatakse ka paralleelfinantseeringuga Itaaliast ja uuest mitme doonori sihtfondist.
Ukraina on öelnud, et vajab lähitulevikus vähemalt 5 miljardit dollarit kuus, et toetada valitsust Venemaa sissetungi ajal, mis on peatanud suure osa tema majandusest.
G7 finantsjuhid lubasid mais täiendavalt 9,5 miljardit dollarit. Mittesõjalise toetuse kogusumma ulatub seega peaaegu 20 miljardi dollarini.

10:01

USA teeb koostööd partneritega laevatõrjerakettide tarnimisel Ukrainasse

USA presidendi Joe Bideni administratsioon teeb koostööd rahvusvaheliste partneritega, et varustada Ukraina tõhusate laevatõrjerakettidega, et kaitsta oma merepiire Venemaa agressiooni ees. Seda ütles Valge Maja kõrge ametnik vastuseks Ameerika Hääle Ukraina teenistuse järelepärimisele, vahendab Ukrinform.

USA toetab Ukrainat ja töötab selle nimel, et aidata tal parandada oma rannikukaitset, ütles ametnik, lisades, et osana nendest jõupingutustest varustab administratsioon Ukrainale mehitamata rannakaitselaevu ning teeb koostööd liitlaste ja partneritega, et pakkuda Ukrainale kaitset laevatõrjerakettide ja -süsteemide näol.

Ametnik rõhutas, et Ameerika poolel on Ukrainaga pidevad kontaktid, et täita hädas oleva riigi kõige pakilisemaid vajadusi.
USA teatas 1. juunil uuest kaitseabipaketist Ukrainale. Eelmisel kuul kiitsid mõlemad kongressi kojad heaks ja president kiitis heaks seaduse, millega eraldatakse 40 miljardit dollarit Ukraina ja teiste Venemaa agressioonist mõjutatud riikide toetamiseks.

09:34

Kiievi piirkonnas on sõja tõttu täielikult hävitatud 44 ettevõtet

Kiievi piirkonnas mõjutas Venemaa sissetung enam kui sada ettevõtet. Neist 44 hävis täielikult. Sellest rääkis Telegramis Kiievi piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleksi Kuleba, vahendab Ukrinform.

“Teeme kõik, et äritegevus piirkonnas võimalikult kiiresti taastuks. Sellest sõltub ju nii meie elanike heaolu kui ka piirkonna areng,” ütles Kuleba.

Sellega seoses ütles ta, et 7. juunil toimus üks esimesi ettevõtluse ja riigi reguleerijate kohtumisi, mille käigus arutati piirkonna ettevõtete aktuaalseid teemasid ja probleeme.

“Teeme kõik, et muutuda platvormiks, mis aitaks neid probleeme lahendada. Aitame iga ettevõtet. On vaja säästa ja luua inimestele uusi töökohti, samuti stabiliseerida majandusolukord. Need on olulised teemad ja need on meie prioriteediks,“ võttis administratsiooni juht kokku.

07:52

Zelenskõi tõrjub venelaste väiteid kontrollist Sjeverodonetski üle

Venemaa kinnitab, et on saavutanud kontrolli Ida-Ukraina ühe võtmelinna Sjeverodonetski üle, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lubab, et linna kangelaslik kaitsmine jätkub, vahendab BNS.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu väitis teisipäeval, et Moskva vägedel on täielik kontroll Ida-Ukraina strateegiliselt olulise Sjeverodonetski linna elamurajoonide üle.

Sjeverodonetsk on suurim endiselt Ukraina kontrolli all olev linn Luhanski oblastis ning võitlus selle üle on kestnud mitu nädalat.

Ukraina väitis seejärel, et venelaste kontroll linna üle ei vasta tõele.

“Tundub, et okupandid ei uskunud, et meie sõjaväelaste vastupanu kujuneb nii kangeks ning nüüd püüavad kasutada täiendavaid ressursse Donbassi suunal,” rääkis president Zelenskõi teisipäeva hilisõhtul tehtud pöördumises.

Jõega eraldatud Sjeverodonetsk ka Lõssõtšansk on viimased tugipunktid, mida Ukraina Luhanski oblastis siiani kontrollib.

03:48

Kiiev: Venemaa on Ukrainale üle andnud 210 Mariupoli kaitsja surnukeha

Ukraina sõjaväeluure teatas teisipäeval, et Venemaa on seni üle andnud 210 Mariupoli kaitsja surnukeha, enamik neist langes Azovstali terasetehase kaitsmisel, vahendab BNS.

Sõjaväeluure ei täpsustanud teisipäeval, kui palju surnukehi võib veel tehase rusudes olla.

Ukraina lõunaosas asuv sadamalinn on nüüd Vene vägede kontrolli all. Venelased alustasid surnukehade üleandmist eelmisel nädalal.

Kiiev teatas laupäeval, et vaenupooled vahetasid 320 surnukeha, mõlemad said tagasi 160 hukkunut.

Ukraina võitlejad kaitsesid Azovstali terasetehast ligi kolm kuud.

01:25

Zelenskõi: okupandid ei uskunud sellist vastupanu Donbassis

Ukraina relvajõud jätkavad Donbassi kangelaslikku kaitsmist, ütles president Volodõmõr Zelenskõi ööl vastu kolmapäeva videopöördumises, vahendab BNS.

“Kõige kuumemad kohad on samad: Sjeverodonetsk, Lõssõtšansk, Popasnja. Tundub, et okupandid ei uskunud, et meie sõjaväelaste vastupanu kujuneb nii kangeks ning nüüd püüavad kasutada täiendavaid ressursse Donbassi suunal,” ütles ta.

“Nii ka Hersoni suunal, suunavad sinna uusi üksusi, et meie tegevust heidutada,” lisas Zelenskõi.

“Aga mis mõte neil on? Niikuinii on suurem osa okupatsioonikontingendist suurepäraselt mõistnud, et neil ei ole Ukrainas väljavaateid,” ütles president. “Just selline meeleolu valitseb Vene sõjaväes.”

06. juuni 2022

17:02

Zelenskõi: sanktsioonid ei ole Venemaa seisukohta muutnud

USA, EL-i ja nende partnerite kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu ei ole mõjutanud Moskva seisukohta Ukraina suhtes, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Financial Timesile, vahendab BNS.

Tema sõnul ei ole sanktsioonid “Venemaa seisukohta tegelikult mõjutanud”.

Samal ajal tekitas ka sanktsioonipoliitika ise Zelenskõis etteheiteid. Ajalehele antud usutluses ütles ta, et riigid “toetavad Ukrainat, vaadates samal ajal, mida teha sanktsioonide leevendamiseks, et äri ei kannataks”.

Rääkides lahingutest Ukrainas, pakkus Zelenskõi, et Kiiev “peab saavutama võidu lahinguväljal”. Kuid nagu Financial Times rõhutab, kinnitas ta samas, et ei ole vastu läbirääkimistele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Ukraina president kutsus taas lääneriike end aitama. “Oleme relvade poolest nõrgemad ega saa seetõttu rünnata,” ütles Zelenskõi.

“Kanname jätkuvalt kaotusi ja inimesed on minu jaoks esmatähtsad,” lisas ta.

Ajaleht teatas, et Zelenskõi arvustas Ukraina partnereid relvarahu nõudmise eest, arutamata, millistel tingimustel seda oleks vaja teha.

“Kuidas me saame saavutada Ukrainas relvarahu, kui me kuula selle riigi seisukohta? See on hämmastav!” ütles Ukraina president.

16:06

Vene võimud sunnivad Ukraina rünnakus ristleja Moskva pardal hukkunud sõdurite perekondi vaikima

Venemaal on uppunud Moskva ristlejalt pärit meremeeste perekonnad sunnitud varjama teavet oma hukkunud sugulaste kohta, vahendab Ukrinform Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi teadet.

Tänavu 14. aprillil uppunud Venemaa Musta mere laevastiku endise lipulaeva Moskva pardal hukkunud Vene mereväelaste perede seas on avalikud pinged tõusmas. Meremeeste lähedastega töötab psühholoogidest, arstidest ja juristidest koosnev erirühm, mille eesmärk on eelkõige vältida lekkeid hukkunute ja kadunud ajateenijate kohta.

Authorities shush families of Moskva cruiser sailors killed by Ukrainian strike - intelligence

Eelkõige veendakse perekondi, et nad ei räägiks kellegagi oma poegadest ja abikaasadest, kes ristlejal teenisid. Samuti hoiatatakse neid, et nad ei saa oma lähedaste kaotuse eest hüvitist ja juhiste eiramise korral ähvardab neid kriminaalvastutusele võtmine.

Hiljutisel Musta mere laevastiku komandöri ja hukkunud mereväelaste perekondadega Sevastopolis toimunud kohtumisel piiras sündmuskoha sisse sõjaväepolitsei, komandöri saatis aga eriüksuslaste meeskond.
Luureametnike sõnul otsustasid mõned sugulased protestiaktsioonina laevastiku juhtkonnaga mitte kohtuda.
Teatavasti tabas 13. aprillil Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev ristlejat Moskva, mis osales 24. veebruaril Odesa oblasti ranniku lähedal Maosaare hõivamisel, kaks Ukraina raketti Neptun. 14. aprilli õhtul ilmusid teated, et ristleja on uppunud.

Venemaa kaitseministeerium on tunnistanud vaid ühte Moskva ristlejal hukkunut, väites, et 27 meeskonnaliiget jäi kadunuks ja 396 evakueeriti turvaliselt.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul oli raketirünnakute ajal laeva pardal 510-liikmeline meeskond. Vaid 58-l õnnestus uppuvalt laevalt põgeneda.

15:52

Kantsler: Saksamaa ei viivita raskerelvade tarnimisega Ukrainale

Leedus visiidil viibiv Saksa liidukantsler Olaf Scholz tõrjus enda arvustamist raskerelvade tarnete viibimise pärast Ukrainasse, vahendab BNS.

„Saksamaa on üks olulisemaid Ukraina relvasponsoreid, suurt toetustei anna üksi USA, vaid ka Saksamaa toetab Ukrainat tõesti väga suures mahus: saadame sinna suures koguses laskemoona, kõige kaasaegsemaid soomussüsteeme ja Ukrainasse tuleb toimetada ka haubitsad,” ütles kantsler pressikonverentsil Vilniuses.

Ta märkis, et praegu õpetatakse Ukraina sõjaväelasi Saksamaal neid relvi kasutama.

“Väga sageli tuleb teateid, mis ei peegelda üldse tegelikkust, et ukrainlased ei taha mingit relva (…). Me tegelikult toetame Ukrainat väga, seal käib nn relvavahetus, mille kohta meil on lepingud, näiteks Tšehhi, Kreeka ja teiste riikidega ja ukrainlased saavad tõepoolest neid relvi kasutada,” kinnitas Scholz ajakirjanikele.

“Minu otsused, mille kohaselt Saksamaa otsustas konflikti ajal relvi tarnida, on otsused, mida me laialdaselt rakendame,” lisas ta.

Saksamaa, kes pikka aega kõhkles sõdivale riigile relvade andmisega, survestatakse tarnima Kiievile raskerelvi. Kuigi Berliin ei saada neid otse, palub ta seda teha teistel riikidel, lubades hüvitada kulu.

Läinud nädalal rääkis O. Scholz leppest Kreekaga, et Ateena saadab Ukrainale nõukogudeaegset sõjatehnikat vastutasuks Berliinist tuleva moodsama relvastuse eest. Saksamaa on juba sõlminud sarnase lepingu Tšehhi Vabariigiga.

Berliin lubas Ukrainale ka kasutatud õhutõrjetanke Gepard, mis peaksid jõudma Ukrainasse juulis, samuti iseliikuvaid haubitsaid. Kiiev ootab Saksamaalt aga enamat – tanke Leopard ja jalaväe lahingumasinaid Marder.

13:33

Ukraina vastustab IAEA visiiti venelaste okupeeritud tuumajaama

Ukraina teatas teisipäeval, et on vastu Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossi visiidile Zaporižžja tuumajaama ajal, mil see on Venemaa okupatsiooni all, vahendab BNS.

“Ukraina ei kutsunud Grossit Zaporižžja jaama külastama ja keeldus lubamast teda varem sellisele visiidile. Jaama külastus saab võimalikuks alles siis, kui Ukraina võtab objekti üle kontrolli tagasi,” kirjutas Ukraina tuumaagentuur Energoatom sõnumirakenduses Telegram.

09:52

Vene väed mineerivad territooriumi Ukraina armee pealetungi marsruudil Harkivi piirkonnas

Harkivi oblastis mineerivad venelased territooriumi Ukraina relvajõudude pealetungi marsruudil Rubižne suunas, vahendab Ukrinform.
“Harkivi suunal on vaenlase peamised jõupingutused suunatud okupeeritud piiride, Harkivi linnast põhja pool asuvate piirialade hoidmisele ja meie vägede edasitungi piiramisele. Vaenlane toimetab kaugjuhtimisega miine meie vägede pealetungi marsruudil Rubižne poole,” postitas Facebooki Ukraina relvajõudude peastaap.

Russian troops mining territory on route of Ukraine’s army offensive in Kharkiv region


Slovjanski suunal suunab vaenlane oma põhilised jõupingutused pealetungi jätkamisele Izjumi ja Slovjanski suunas. Sissetungijad üritavad edasi liikuda Dovhenke ja Dolõna poole.
Vaenlane tulistab Ukraina positsioone Bazalivka, Brazhkivka ja Hrušuvakha piirkonnas ning teostab droonide abil õhuluuret.

Lisaks suurtükimürskudele andis vaenlane Donetski suunas lööke lennukitelt ja helikopteritelt. Agressori peamised jõupingutused olid suunatud Sjevierodonetski ja Bahmuti suundadele.
Vaenlane Lymani suunas aktiivset sõjategevust ei pidanud. Venelased andsid raketilöögi Slovjanskist 4 km ida pool asuvale Mõkolaivka külale.
Vaenlane jätkab Sjevierodonetski ründamist, võitlus jätkub. Ukraina sõdurid tekitavad vaenlasele kaotusi.
Bakhmuti suunas andsid Ukraina väed edukalt vastu ja tõrjusid vaenlase pealetungi Nahirne, Berestove, Krynõtšne ja Roty suundades.

Vaenlane paigutab oma üksused grupi tugevdamiseks ümber Popasna, Mõkolaivka suundadel.
Vaenlane ei korraldanud aktiivset sõjategevust Avdiivka, Kurakhove, Novopavlivski ja Zaporižžija suundades.
Lõuna-Buhi suunal suunab vaenlane oma põhilised jõupingutused oma taktikalise positsiooni parandamisele, okupeeritud piiride hoidmisele, laskemoona- ja kütusevarude täiendamisele. Ukraina helikopterid tabasid Hersoni oblastis asuvaid vaenlase vägede rühmitusi ja Mõkolaivi oblasti laskemoonaladusid. Vaenlane kaotas üle 20 sõduri ja kuni 10 ühikut sõjatehnikat.

Kaotatud positsioonide tagasivõitmiseks viis vaenlane suurtükiväe ja armee lennukite toel läbi pealetungioperatsioone Lozove – Bila Krõnõtsja suunas, kuid see ei õnnestunud. Ukraina positsioonide selgitamiseks tegi vaenlane droonidega õhuluuret.
Kolm merelt lastitavate tiibrakettide Kalibr kandjat on Mustal merel rünnakuvalmisolekus.

09:30

Kindralstaap: Valgevene plaanib suurendada relvajõudude suurust 80 000 inimeseni

“Volõni ja Polissja suunal säilib raketi- ja õhulöökide oht Valgevene territooriumilt. Lõuna operatiivjuhatuse loomise raames on oodata Valgevene relvajõudude isikkoosseisu kasvu kuni 80 000 inimeseni,” postitas Facebooki Ukraina relvajõudude peastaap.

Lisaks teatab peastaap, et vaenlane ei ole Siverski suunas aktiivselt tegutsenud, mingeid märke löögirühmade loomisest ei tuvastatud, vahendab Ukrinform.

Vaenlane hoiab jätkuvalt Brjanski ja Kurski oblasti piirialadel kuni kolme pataljoni taktikalist rühma, et ohjeldada Ukraina kaitseväge.
Vene Föderatsiooni territooriumilt alustati miinipildumisega Ukraina üksuste pihta Sumõ oblastis Hodõne ja Velyka Pisarivka piirkonnas.

08:15

Sjeverodonetskis käivad vihased lahingud ja olukord muutub iga tunniga

Tänavalahingud Ida-Ukraina strateegilise tähtsusega linna Sjeverodonetski pärast jätkusid teisipäeval ning olukord muutub ametnike sõnul “iga tunniga”, vahendab BNS.

Kui mõne päeva eest paistis, et Moskva saavutab linna üle kontrolli, siis Ukraina vägedel on õnnestunud see ära hoida.

“Meie kangelased hoiavad oma positsioone Sjeverodonetskis. Linnas jätkuvad ägedad tänavavõitlused,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeva hilisõhtul tehtud videopöördumises.

“Olukord muutub iga tunniga, kuid samal ajal jätkub piisavalt jõude ja ressursse rünnakute tõrjumiseks,” kinnitas linnapea Oleksandr Strjuk esmaspäeval.

“Meil on lootust, meil on usk oma relvajõududesse, keegi pole valmis (Sjeverodonetskit) loovutama,” lisas ta.

04:10

Ukraina võitlejad tekitasid lõunasuunal Vene okupantidele uusi kaotusi

Ukraina võitlejad tekitasid esmaspäeval lõunasuunal Vene okupantidele uusi kaotusi ja hävitasid 26 sissetungijat, vahendab BNS.

“Meie raketi- ja suurtükiväeüksused hävitasid missioonide täitmisel 26 Vene sissetungijat ja 10 üksust vaenlase tehnikat, mille seas tanki, kuus soomukit, kaks muud sõidukit ja haubitsa,” seisis raportis.

Samal ajal on olukord lõunarinde kontaktjoonel jätkuvalt pingeline. Vene väed tulistasid muu hulgas Nikolajevi elamupiirkondi ning hävitasid tsiviilhooneid ja autosid. On ohvreid tsiviilelanikkonna seas.

Varem teatati, et Hersoni oblastis võtsid okupandid ära eratanklaid, et müüa Krimmist toodud kütust.

03:37

ÜRO nõudis lõppu Vene vägede seksuaalvägivallale Ukrainas

ÜRO ja Euroopa Liit nõudsid Venemaad esmaspäeval lõpetama seksuaalkuritegusid ja -vägivalda, mida nende väed Ukrainas toime panevad, vahendab BNS.

Venemaa lükkas süüdistused tagasi.

“Venemaa peab oma sõjaväe ridades lõpetama vägistamise, vägivalla ja julmused. Venemaa peab lõpetama selle häbiväärse, provotseerimata sõja Ukraina rahva vastu ja me kutsume Venemaad üles just seda tegema,” ütles USA suursaadik Linda Thomas-Greenfield ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel Albaanias.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ühines hukkamõistuga ja süüdistas Venemaad lisaks sõja põhjustatud toidukriisis.

Seksuaalvägivalla vastu võitlemise eest vastutav ÜRO eriesindaja Pramila Patten avaldas arvamust, et Ukraina humanitaarolukord on muutumas inimkaubanduse kriisiks. Patten ütles, et külastas muu hulgas vastuvõtukeskusi Ukraina piiril Poolas ja Moldovas.

“Konflikti eest põgenevate naiste ja lastega kaubitsetakse ning neid kasutatakse ära. On juhtumeid, kus neid ähvardatakse varjupaiga otsimisel vägistamise ja muude riskidega,” ütles Patten esmaspäeval ÜRO Julgeolekunõukogus.

Patteni sõnul teavitas Ukraina peaprokurör teda mais toimunud visiidi ajal, et riiklik vihjetelefon teatas järgmistest konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla vormidest ajavahemikus 24. veebruarist, mil Vene väed riiki tungisid, kuni 12. aprillini.

“Nimekirjas oli vägistamine, grupiviisiline vägistamine, raseduse ajal vägistamine, vägistamiskatsed, vägistamisega ähvardamine, sundimine vaatama partneri või lapse suhtes toime pandud seksuaalvägivallaakti ja sunniviisiline alastus,” rääkis naine.

Venemaa ÜRO suursaadik Vassili Nebenzia lükkas tagasi ja mõistis hukka kõik süüdistused Vene vägede seksuaalse vägivalla kohta kui valed. Saadik ütles, et Venemaa sõdurite suhtes kehtivad ranged reeglid, mis keelavad tsiviilisikute piinamise ja vägivalla. Nebenzia süüdistas seksuaalvägivallas hoopis Ukraina natsionalistlikke väeosasid.

Ukraina suursaadik Serhi Kõslõtsia ütles, et tema riigi õiguskaitseorganid, meedia ja valitsusvälised organisatsioonid jätkavad “teavitamist arvukatest Vene vägede poolt toime pandud seksuaalvägivalla juhtumitest”.

“Vene vägistajate ohvrite hulgas on alaealisi ja eakaid naisi ning on registreeritud ka seksuaalvägivallaga seotud surmajuhtumeid,” sõnas Kõslõtsia.

02:12

Zelenskõi sõnul ei loovutata positsioone Sjeverodonetskis

President Volodõmõr Zelenskõi kinnitas esmaspäevaõhtuses videosõnumis veelkord, et Ukraina kaitsjad ei loovuta positsioone riigi idaosas asuvas Sjeverodonetskis, kuigi linnas käivad ägedad tänavalahingud, vahendas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Meie kangelased Sjeverodonetskis positsioone ei loovuta. Linnas jätkuvad ägedad tänavalahingud. Teised Venemaa rünnaku sihtmärgid on täna Lõssõtšansk, Slavjansk, Bahmut, Svjatogorje, Avdejevka ja Kurakhovo,” sõnas president.

Zelenskõi oli juba varem päeval öelnud, et Ukraina üksused peavad Sjeverodonetskis Vene vägede rünnakutele vastu, kuid on vähemuses.

Riigipea märkis, et praegu tehakse kõik kaitseks nii Zaporižžja ja ka Nikolajevi suunal.

Nagu Unian varem teatas Ukraina relvajõudude peastaabile tuginedes, et Sjeverodonetski suunal tulistas vaenlane esmaspäeval Ukraina vägesid ägedalt miinipildujatest ja suurtükiväesüsteemidest.

Zelenskõi kinnitas pöördumises ühtlasi, et Ühendkuningriik annab Ukrainale varasemate lubaduste kohaselt ukrainlaste elude kaitsmiseks vajalikud relvad.

“Rääkisin täna Briti peaministri Boris Johnsoniga. Teavitasin teda olukorrast lahinguväljal, meie võimetest ja peamistest hetkeohtudest eelkõige Donbassis ja Ukraina lõunapiirkondades,” ütles Zelenskõi.

“Olen peaminister Johnsonile tänulik, et ta mõistis täielikult meie vajadusi ja on valmis varustama Ukrainat just nende relvadega, mida me oma rahva elude kaitsmiseks nii hädasti vajame,” rõhutas president.

01:10

Blinkeni sõnul on teated Venemaa viljavarguste kohta usaldusväärsed

USA välisminister Antony Blinken ütles esmaspäeval, et teated Venemaa viljavarguste kohta Ukrainas on usaldusväärsed, vahendab BNS.

“On usaldusväärseid andmeid, et Venemaa varastab Ukraina teravilja, et selle müügist ise tulu saada,” sõnas Blinken välisministeeriumi konverentsil, mis käsitles maailmas tekkinud toiduga kindlustatuse küsimusi, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse.

“Sõjal on laastav mõju ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, sest Ukraina on üks maailma leivakorve,” seletas Blinken.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas varem päeval, et teravilja kogus, mida Ukraina ei saa Venemaa blokaadi tõttu eksportida, võib sügiseks kolmekordistuda.

“Praegu on meil umbes 20-25 miljonit tonni (teravilja) blokeeritud. Sügisel võib see olla 70-75 miljonit tonni,” ütles Zelenskõi, kelle riik oli enne veebruaris puhkenud sõda maailma suuruselt neljas teraviljaeksportöör.

USA saatis mais 14 , peamiselt Aafrikas asuvale riigile kirja, milles hoiatas, et Venemaa võib üritada müüa Ukraina teravilja välisostjatele, vahendas esmaspäeval ajaleht New York Times.

Lehe andmetel saadeti kiri diplomaatiliste kanalite kaudu mai keskel.

“USA andis hoiatuse 14, peamiselt Aafrika riikigile. Washingtoni teatel lahkusid Vene laevad Ukraina lähedal asuvatest sadamatest kaubaga, mida välisministeerium nimetas “varastatud Ukraina viljaks”,” öeldakse artiklis. USA teatel oli vähemalt kolm sellist laeva.

Artiklis öeldakse ÜRO hinnangule viidates, et Venemaa ja Ukraina tagavad 40 protsenti Aafrika nisuvajadusest. Veelgi enam, mullu tõusid seal viljahinnad põua tõttu 23 protsenti.

Somaalias on näljahäda äärel üle 200 000 inimese. Kokku kannatab Somaalias, Etioopias ja Keenias põua tagajärgede käes 17 miljonit inimest.

Nagu väljaanne ütleb, ei hakka Aafrika riigid vaatamata USA hoiatustele tõenäoliselt kõhklema ja ostavad Venemaalt teravilja.

06. juuni 2022

17:01

Ühendkuningriik pakub täiendavat tuge Ukraina sõjakuritegude uurimisel

Ühendkuningriigi valitsus avalikustas teise toetuspaketi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) uurimisele Ukrainas väidetavate sõjakuritegude kohta, vahendab Ukrinform.

“Ühendkuningriik on reageerinud kiiresti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu palvele, et suurem hulk politseinikke ja advokaate aitaksid Venemaa sõjakuritegude uurimisel Ukrainas. Vene väed peaksid teadma, et nad peavad oma tegude eest vastutama ja ülemaailmne kogukond teeb koostööd, et tagada õigluse jalule seadmine,“ ütles asepeaminister, lordkantsler ja justiitsminister Dominic Raab.

Nagu märgitud, sisaldab kogu toetuspakett järgmisi elemente:

  • Haagis asuv politsei kontaktametnik, kes juhib kiiret teabevahetust Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahel
  • Seitsme õiguseksperdi pakkumine, et toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist rahvusvahelise kriminaalõiguse ja kohtule esitatavate tõendite käsitlemise alaste teadmistega
  • Kaks politseinikku, kellel on avalikult kättesaadavate andmeallikate kaudu luureandmete kogumise kogemus
  • Ukraina sündmuste pidev kaitseanalüüs ja jälgimine, sealhulgas sõjakuritegudega seotud tõendite säilitamine
  • Eritellimusel sõjakuritegude uurimise koolituse läbiviimine Ukraina politseile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu nimel koostöös Norra politseiga.

Selle kuu alguses külastas Ühendkuningriigi peaprokurör Ukrainat ja juhtis piirkonda sõjakuritegude ekspertide delegatsiooni, et toetada Ukraina peaprokuröri Irina Venediktova tööd.

Ukraina justiitsminister Denys Maljuska teatas, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööseadus võimaldab Ukraina korrakaitsjatel esitada kohtule tõendeid Ukrainas toime pandud Venemaa sõjakuritegude kohta.

16:29

Grupp Venemaa sõjalaevu lükati Ukraina rannikust 100 km kaugusele

Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku mereväerühm tõrjuti Ukraina rannikust enam kui 100 kilomeetri kaugusele, vahendab Ukrinform.

“Meie aktiivse tegevuse tulemusena vaenlase mereväe rünnakute tulemusena tõrjuti Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku sõjalaevade rühm enam kui 100 kilomeetri kaugusele Ukraina rannikust. Musta mere loodeosas oli vaenlane sunnitud taktikat muutma: paigutas rannikuraketisüsteemid Bal ja Bastion Krimmi ja Hersoni piirkonda, paigutas lisajõud Zmiini saarele,” teatas Ukraina relvajõudude mereväejuhatuse pressiteenistus Facebookis.
Nagu märgitud, blokeerib Vene Föderatsiooni ligikaudu 30 laevast ja allveelaevast koosnev rühm jätkuvalt tsiviilnavigatsiooni.

Olukord Musta mere loodeosas on jätkuvalt keeruline.
“Oleme Venemaa Musta mere laevastikult ilma jätnud täieliku kontrolli Musta mere loodeosa üle, mis on muutunud “halliks tsooniks”. Samal ajal võttis vaenlane meie taktika omaks ja püüab taastada kontrolli Musta mere loodeosa üle. Musta mere rannikuraketisüsteemide ja õhust väljalastavate tiibrakettide kasutamisega,“ teatab Ukraina merevägi.
Teates märgitakse, et Ukraina relvajõudude merevägi ja riigi juhtkond võtavad meetmeid Ukraina meresadamate blokeeringu vabastamiseks ja Ukraina toodete tarnimise korraldamiseks abivajavatele riikidele.

16:02

Venelased tulistavad Mõkolaivi linnas kaootiliselt maju, on teateid hukkunutest

6. juuni hommikul toimunud Venemaa rünnakutes Mõkolaivi linna elumajadele hukkus üks inimene, veel mitu inimest sai vigastada, vahendab Ukrinform.

“Okupantid on jällegi juba hommikust saati kaootiliselt Mõkolaivi pihta tulistanud. Nad tabasid maju erinevates linnaosades, kus puuduvad sõjalised rajatised. Esialgsetel andmetel hukkus üks tsiviilisik, mitu sai vigastada,” ütles Mõkolaivi piirkonnanõukogu esimees Hanna Zamazejeva.

Mõkolaivi oblastis sai möödunud ööpäeva jooksul vigastada 29 inimest.

Russians chaotically fire on houses in Mykolayiv city. Casualties reported

15:47

Lavrov ähvardas Ukrainale kaugrelvade andjaid

Mida rohkem kaugrelvi Ukrainasse toimetatakse, seda kaugemale nihutab Venemaa oma piirist joone, mille tagant võib tekkida oht, hoiatas esmaspäeval Vene välisminister Sergei Lavrov, vahendab BNS.

“(Venemaa president Vladimir) Putin juba kommenteeris olukorda, mis kujuneb seoses uute relvade tulekuga. Võin vaid lisada: mida kaugemale tulistavaid relvi tarnite, seda kaugemale lükkame oma alast joone, mille tagant Venemaad võidakse ohustada,” ütles Lavrov pressikonverentsil.

Vene president Vladimir Putin hoiatas samuti, et Moskva ründab Ukrainas uusi sihtmärke, kui lääs tarnib Kiievile kaugmaarakette.

USA ja Suurbritannia on lubanud Ukrainale kaasaegseid relvi, seal hulgas kaugmaarakettide süsteeme.

15:24

Zelenskõi sai Johnsonilt kinnituse uue kaitsetoetuspaketi kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi arutas Briti peaministri Boris Johnsoniga riigikaitselist toetust Ukrainale, julgeolekutagatiste tugevdamist, samuti võimalusi toidukriisi ärahoidmiseks ja Ukraina sadamate blokaadist vabastamiseks, vahendab BNS.

“Vestlesin Boris Johnsoniga. Andsin teada olukorrast rindel. Sain kinnituse uue, tõhustatud kaitsetoetuspaketi kohta Ukrainale,” säutsus Zelenskõi esmaspäeval Twitteris.

“Tõstatasime julgeolekutagatiste alase töö tõhustamise küsimuse. Otsime koos Ühendkuningriigiga viise toidukriisi ärahoidmiseks ja sadamate blokaadist vabastamiseks,” lisas ta.

13:53

Ukraina tahab sanktsioone sajale tuhandele venemaalasele

Ukrainas töötati välja mehhanism Vene presidendi Vladimir Putini režiimi kuritegelikku tegevust toetavate inimeste karistamiseks, vahendab BNS.

Jermak-McFauli rahvusvaheline töörühm esitas isiklike sanktsioonide tegevuskava. See tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid sajale tuhandele inimesele. Dokumendi avaldas presidendi kantselei juht Andri Jermak.

“Pakume välja mehhanismi, mis muudab Kremli poliitikast loobumise või avaliku hukkamõistmise edasilükkamise kulukaks,” öeldakse dokumendis.

Kavandatava korra kohaselt peaks Ukraina korruptsioonitõrjebüroo koostama ja avaldama sanktsioonide kriteeriumidele vastavate isikute nimekirja ning saatma selle nende riikide valitsustele, kes on valmis neid sanktsioone kehtestama.

Sellest lähtuvalt peab viimane alates teatud kuupäevast teatama nende isikute suhtes kohaldatavatest sanktsioonidest.

Võimalike sanktsioonide nimekirjas oleval isikul on enne seda kuupäeva aega Kremli poliitika avalikult hukka mõista, oma ametikohalt tagasi astuda, kanda osa oma varast üle Ukraina ülesehitamise fondi jms. Siis sanktsioonid tema vastu ei jõustu.

“Kui kõikidele selles dokumendis välja pakutud rühmadele kehtestatakse isiklikud sanktsioonid, katab see 100 000 inimest, mis on ajaloo suurim üksiksanktsioonide arv. Kuigi see arv on vähem kui 0,1 protsenti Venemaa elanikkonnast, mõjutab see enamikku just sellest õhukesest Vene ühiskonnakihist, mis esindab Venemaa eliiti ja jõukaid,” seisab dokumendis.

Sanktsioonide nimekirjad koostatakse kategooriate kaupa tähtsuse järjekorras: oligarhid, kõrged ametnikud, ettevõtete, sealhulgas välismaalastega tegelevate ettevõtete juhtkonnad, Vene propagandistid, erakonnajuhid, kõigi nende inimeste perekonnaliikmed ja volitatud esindajad.

McFauli-Jermaki rühm tegi ettepaneku kaaluda isiklike sanktsioonide kehtestamist kõikidele Venemaa sportlastele ja kõrvaldada nad kõikidelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

Rühma asjatundjad märgivad, et ennekõike on vaja ette võtta oligarhid, kes on suutnud vältida sanktsioone enamikus või kõigis jurisdiktsioonides.

Näiteks on need Vladimir Potanin (Norilski Nikeli ja teiste suuretevõtete omanik), Andrei Bokarev (Transmašholdingu ja teiste suurettevõtete kaasomanik), Iskander Mahmudov (Transoili, Transmašholdingu jms kaasomanik).

“Andsime isiklike sanktsioonide tegevuskava, aga ka McFauli-Jermaki rühma varasemad ettepanekud (sanktsioonide tugevdamise kava ja energiasanktsioonide tegevusplaani ) üle kõigile võtmeisikutele, kes mõjutavad asjakohaste otsuste vastuvõtmist,” ütles Jermak.

12:51

Kiiev: veebileht UNITED24 kogus Ukrainale kuuga 1,5 miljardit grivnat

Veebiplatvormil UNITED24 on sõja ajal Ukraina vajaduste jaoks kogutud üle 1,5 miljardi grivna (üle 47,3 miljoni euro), ütles esmaspäeval president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Rohkem kui 1 500 000 000 grivnat. Selline summa koguti nelja nädalaga veebiplatvormil UNITED24,” kirjutas ta Telegramis.

Zelenskõi tänas Ukraina jalgpallikoondist, heategevuslikus telemaratoni Save Ukraine – #StopWar osalisi, Washingtonis toimunud heategevusoksjonit ja kõiki, kes algatusega ühinesid.

“Iga panus on Ukraina võidu jaoks oluline,” lisas president.

12:40

Ukraina armee on likvideerinud 31 250 Vene sõdurit

Ukraina relvajõud on 24. veebruarist 6. juunini tapnud umbes 31 250 Vene sõdurit, sealhulgas 100 neist eile, vahendab Ukrinform.

Ukraina relvajõudude peastaap andis teada, et Ukraina kaitsjad hävitasid ka 1386 (+5) tanki, 3400 (+8) soomukit, 690 (+4) suurtükki, 207 (+0) MLR-süsteemi, 96 (+1) õhutõrjesüsteemi, 211 (+). 1) sõjalennukeid, 176 (+1) helikopterit, 551 (+3) operatiiv- ja taktikalisel tasemel mehitamata õhusõidukit, 125 (+3) tiibraketti, 13 (+0) sõjalaeva, 2395 (+35) muud sõidukit ja tankerveokit, ja 53 (+0) ühikut erivarustust.

Peastaap teatas, et vaenlane kandis viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski piirkonnas.

12:25

Vene väed koonduvad Mustal merel

Vene väed tõmbasid mõned laevad ajutiselt okupeeritud Krimmis tagasi oma baasidesse, kuid Mustalt merelt saab siiski välja lasta kuni 12 tiibraketti. Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse pressiesindaja Serhii Btratšuk ütles seda Telegrami postituses, vahendab Ukrinform.

“Venemaa Musta mere laevastiku laevad jätkavad koondumist. Praegu on vaenlane jätnud Mustale merele sõjalaeva ja tiibrakettidega varustatud allveelaeva ning mitu suurt dessantlaeva. Desantrünnaku oht püsib, kuid praegu pole märke, et vaenlane valmistuks maandumisoperatsiooni aktiivseks faasiks,” ütles Bratšuk.

Tema sõnul suurendab vaenlane “Maosaarel” oma lahingupotentsiaali, kuid Odessa rajooni kaitsejõud võtavad kasutusele meetmed vastase heidutamiseks.

12:08

Ukraina kinnitas Vene kindralmajor Kutuzovi surma Popasna lähedal

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja büroo strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratCom) kinnitas Vene kindralmajor Roman Kutuzovi hukkumist Popasna lähedal toimunud lahingus, vahendab Ukrinform.

“Eksklusiivne. Kohtumine. DNR-i 1. armeekorpuse (orkide) ülem kindralmajor Roman Kutuzov on ametlikult denatsifitseeritud ja demilitariseeritud,” seisis avalduses.

Varasemad teated teatasid, et Vene kindralmajor Roman Kutuzov hukkus lahingutes Luganski oblastis Popasna linna lähedal.

Ukraine confirms death of Russian Major General Kutuzov near Popasna

05:45

Venemaa sanktsioone ei leevendata Ukraina sadamate avamise eest

USA ei leevenda Venemaa-vastaseid sanktsioone vastutasuks Ukraina sadamate avamise eest Mustal merel, vahendab BNS.

Väljaanne tõi välja hiljutised kuuldused, et Venemaa võib leevendada Ukraina sadamate blokaadi vastutasuks majandussanktsioonide tühistamise eest. Üks USA kõrge ametnik nimetas Moskva sellekohaseid avaldusi “väljapressimisdiplomaatiaks” ja kinnitas, et USA ja liitlased ei nõustu taoliste kokkulepetega.

“Raske on aktsepteerida Venemaa mingisuguseid ettepanekuid, kui nad hävitavad samal ajal Ukrainas aktiivselt ja tahtlikult toiduaineid ning süvendavad ülemaailmset toiduga kindlustatust,” ütles allikas.

Ametnik tõi välja Venemaa armee tegevuse, mis jätkab Ukraina põllumajandusrajatiste ja põldude hävitamist.

“Putin peab sõda süütute inimeste vastu üle maailma, hoides pantvangis Ukraina toitu ja selle eksporti,” on öelnud teiste seas senaator Jim Risch, kes on USA kongressi väliskomisjoni liige.

ÜRO teatas reedel, et juhib intensiivseid läbirääkimisi Venemaaga Ukraina sadamate avamiseks, et seal seisvad kümned miljonid tonnid teravilja hoiaksid ära ülemaailmse toidukriisi.

ÜRO Ukraina kriisikoordinaator Amin Awad ütles sõja 100. päeval, et kõnelused on äärmiselt keerulised ja kaalul on palju.

Ukraina oli enne sõda maailma juhtiv maisi, nisu ja päevalilleseemnete importija, kes toitis eelmisel aastal maailmas 400 miljonit inimest. Kõnelusi sadamates seisvate viljalaevade vabastamiseks veavad ÜRO humanitaarabijuht Martin Griffiths ja ÜRO kaubandus- ja arenguagentuuri juht Rebeca Gynspan.

04:37

CNN: Mariupolis on joogiveepuudus kriitilisel tasemel

Ukraina lõunaosas asuvas Mariupoli sadamalinnas on joogiveepuudus juba kriitilisel tasemel, teatas abilinnapea pühapäeval telekanalile CNN, vahendab BNS.

Ametniku sõnul peavad inimesed end joogivee saamiseks registreerima. Lisaks saavad nad vett vaid ülepäeviti.

Lahingutest linna taristule tekitatud kahju on olnud nii ränk, et näiteks elekter, kraanivesi ja gaasiga varustamine pole taastunud.

Mariupol on praegu Venemaa vägede kontrolli all. Abilinnapea sõnul ei kõlba okupantide pakutav vesi ilma keetmata kasutamiseks, kuid kuna seda saab teha vaid õues tuld tehes, siis kasutavad kohalikud vett enamasti keetmata.

03:42

Suurbritannia lubas järgida USA eeskuju Ukraina varustamisel

Suurbritannia teatas esmaspäeval, et järgib USA eeskuju ja saadab Ukrainale kaugmaa raketisüsteeme ehk trotsib Venemaa presidendi Vladimir Putini hoiatusi Kiievile taoliste relvade tarnimise osas, vahendab BNS.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium kinnitas, et London teeb Washingtoniga kõnealuste raketisüsteemide tarnimise osas tihedalt koostööd, et aidata Ukrainal end Venemaa agressiooni eest kaitsta.

“Mitmikraketiheitjaid M270 suudavad tabada kuni 80 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke ja pakuvad Ukraina vägedele märkimisväärset võimekust,” teatas ministeerium.

Suurbritannia kõnealustest võimalikest tarnetest oli juba eelmise nädala kolmapäeval kirjutanud ukrainlaste uudisteportaal Unian.

Putin hoiatas pühapäeval, et lääne relvasaadetised Ukrainale pikendavad konflikti ning Moskva suunab relvad uutele sihtmärkidele, kui lääs varustab Ukrainat kaugmaarakettidega.

“Kui Kiiev varustatakse kaugmaarakettidega, siis teeme vastavad järeldused ja kasutame oma relvi, et tabada sihtmärke, mille suunas me varem pole lasknud,” ütles Putin telekanali Rossija-1 saatele “Moskva. Kreml. Putin” antud usutluses.

Putin ei täpsustanud, milliseid sihtmärke ta silmas peab, kuid tema kommentaarid järgnevad USA otsusele varustada Ukrainat mitmikraketiheitjatega HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System).

Üliliikuvad suurtükiväe raketisüsteemid HIMARS kujutavad endast täppisrelvi, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusele.

Sõjaväeekspertide hinnangul on HIMARS-i tegevusulatus siiski pisut suurem kui Vene sarnaste süsteemide oma, mis tähendab, et Kiiev saaks Moskva suurtükke tulistada, jäädes ise laskeulatusest välja.

Samal ajal on USA president Joe Biden välistanud Ukraina varustamise süsteemidega, mis võiksid sihikule võtta Venemaal asuvad objektid, ehkki Ukraina on sellist relvastust küsinud.

Briti kaitseminister Ben Wallace avaldas samas arvamust, et Ukraina lääneliitlased peavad jätkama oma relvatarneid, et Ukraina saaks võita sõja Vene sissetungijate vastu.

“Ühendkuningriik seisab selles võitluses Ukraina kõrval ja võtab juhtrolli kangelasvägede varustamisel elutähtsate relvadega, mida nad vajavad oma riigi kaitsmiseks provotseerimata sissetungi eest,” ütles Wallace avalduses.

02:39

Zelenskõi rääkis olukorrast tööreisil külastatud piirkondades

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis oma pühapäevases pöördumises tööreisi tulemustest Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblastis, vahendab BNS.

Riigipea teatas oma igaõhtuses videosõnumis, et külastas Zaporižžja piirkonda, kus kohtus sõjaväejuhtkonna ja kohalike võimudesindajatega. Ühtlasi käis president sõjaväe positsioonidel ja kuulas ettekandeid olukorra kohta piirkonnas.

President lisas, et kohtus ka Zaporižžjas peavarju leidnud Mariupoli elanikega. Zelenskõi sõnul on enamik neist ilma meesteta naised. Paljudel on mehed rindel ja osa sõjas hukkunud.

“See on lihtsalt tragöödia – inimesed pole ei kodus ega armastatud inimeste juures. Aga me peame elama oma laste nimel. Tõelised kangelased on meie seas,” rõhutas Zelenskõi.

Riigipea sõnul sõitis ta pärast Zaporižžja oblasti külastust riigi idaossa ja külastas Ukraina vägede positsioone Luhanski oblastis. President käis ära ka Lõssitšanskis ja Soledaris. Eelkõige kuulas riigipea teavet operatiivolukorra kohta nendes rindesektorites, samuti aruannet Ukraina kaitsjate logistika kohta.

“Viisime üht-teist sõjaväelastele. Ma ei hakka sellest täpsemalt rääkima. Soovin neile tervist. Võitu meile kõigile,” sõnas Zelenskõi.

Venemaa on ajutiselt okupeerinud peaaegu 60 protsenti Zaporižžja oblastist, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian. Uniani andmetel arutati teemat Zelenskõi tööreisil piirkonda.

Riigipea kuulas ära oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleksandr Staruhhi ettekande ja samuti piirkonna julgeolekuametite raportid. Staruhhi sõnul on peaaegu 60 protsenti piirkonna territooriumist ajutiselt Vene vägede poolt okupeeritud ja lahingud jätkuvad.

02:24

Zelenskõi külastas Ukraina võitlejate positsioone Zaporižžjas

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas pühapäeval Ukraina sõjaväe positsioone Zaporižžjas ja vestles sealsete võimukandjatega, vahendab BNS.

Riigipea pressiteenistuse teatel tutvus Zelenskõi operatiivolukorraga kaitserindel.

President vestles kaitseväelastega ning andis neile üle riiklikud autasud ja väärtuslikud kingitused vapra teenistuse eest.

“Ma tahan teid tänada teie teenistuse eest meie kõigi suure ühise eesmärgi nimel kodumaa kaitsmisel. Aitäh kõigile. Soovin teile ja teie peredele tervist. Hoolitsege enda eest,” rääkis president muu hulgas.

Osalejad austasid langenud kaitsjate mälestust vaikuseminutiga.

Reisi raames külastas riigipea ka sanatooriumi, kuhu on paigutatud ukrainlased, kes olid sunnitud Venemaa relvastatud agressiooni tõttu oma kodudest põgenema. Zelenskõi vaatas üle nii ravikabinetid ja ka ajutised eluruumid.

“Ma saan aru, et kõik tahavad oma koju tagasi. Ja seda eluaset, ükskõik kui mugav see ka poleks, ei saa võrrelda oma koduga. Kodust paremat pole kuskil,” ütles president.

Riigipea avaldas veendumust, et kodudest lahkuma sunnitud inimesed pöörduvad kindlasti sinna tagasi.

“Me ei kahtle, et vabastame kõik ajutiselt okupeeritud linnad. See juhtub kindlasti,” lubas Zelenskõi.

Mariupolist ümberasustatud inimesed rääkisid presidendile traagilistest sündmustest, mida nad pidid Venemaa sissetungi tõttu üle elama. Nad pöördusid ühtlasi presidendi poole palvega aidata lahendada ajutiselt okupeeritud aladel surnud lähedastele surmatunnistuse väljastamise küsimuses ja kadunud dokumentide taastamisega seotud raskustest ülesaamisel.

Kohtumisel arutati ka riigisiseselt ümberasustatud isikute eluaseme võimaldamist. Riigipea rõhutas, et kõik kodu kaotanud inimesed peaksid saama korraliku eluaseme.

Venemaa on ajutiselt okupeerinud peaaegu 60 protsenti Zaporižžja oblastist, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian. Uniani andmetel arutati teemat Zelenskõi tööreisil piirkonda.

Riigipea kuulas ära oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleksandr Staruhhi ettekande ja samuti piirkonna julgeolekuametite raportid. Staruhhi sõnul on peaaegu 60 protsenti piirkonna territooriumist ajutiselt Vene vägede poolt okupeeritud ja lahingud jätkuvad.

Enne seda külastas Zelenskõi tööreisi raames ka Harkivis asuvaid Ukraina sõjaväe positsioone.

01:01

Venemaa on okupeerinud peaaegu 60 protsenti Zaporižžja oblastist

Venemaa on ajutiselt okupeerinud peaaegu 60 protsenti Zaporižžja oblastist, vahendab BNS.

Uniani andmetel arutati teemat Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi tööreisil piirkonda.

Riigipea kuulas ära oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleksandr Staruhhi ettekande ja samuti piirkonna julgeolekuametite raportid. Staruhhi sõnul on peaaegu 60 protsenti piirkonna territooriumist ajutiselt Vene vägede poolt okupeeritud ja lahingud jätkuvad.

00:42

Ukraina kaitsjad likvideerisid riigi idaosas 43 sissetungijat

Pühapäeval likvideerisid Ukraina kaitsjad riigi idaosas 43 Vene sissetungijat, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian toetudes väejuhatuse andmetele, vahendab BNS.

“Ukraina kaitsjad hoiavad jätkuvalt agressorit tagasi operatiiv-taktikalise grupi Vostok vastutusalas. Täna ehk 5. juunil hävitasid meie sõdurid 43 okupanti, ühe helikopteri, kaks soomusmasinat,” seisis raportis.

05. juuni 2022

20:08

Kiiev: Ukraina vajab pidevat lääne abi kuni võiduni Vene vägede üle

Ukraina ütles pühapäeval, et sõda Venemaaga on jõudnud pikaleveninud etappi ning riik vajab lääne sõjalist toetust kuni Vene väed on võidetud.

“Me oleme juba sisenenud pikaleveninud sõtta ja me vajame pidevat abi. Lääs peab mõistma, et tema abi ei saa olla ühekordne asi, vaid midagi, mis jätkub kuni meie võiduni,” ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar kohalikule meediale.

13:24

Putin: Kui lääs annab Ukrainale kaugmaarakette, võtame uued sihtmärgid

Venemaa president Vladimir Putin hoiatas pühapäeval, et lääne relvasaadetised Ukrainale pikendavad konflikti ning Moskva suunab relvad uutele sihtmärkidele, kui lääs varustab Ukrainat kaugmaarakettidega.

Kui Kiiev varustatakse kaugmaarakettidega “teeme vastavad järeldused ja kasutame oma relvi…., et tabada sihtmärke, mille suunas me varem pole lasknud,” ütles Putin telekanali Rossija-1 programmile “Moskva. Kreml. Putin” antud usutluses.

Putin ei täpsustanud, milliseid sihtmärke ta silmas peab, kuid tema kommentaarid järgnevad USA otsusele varustada Ukrainat mitmikraketiheitjatega HIMARS.

Üliliikuvad suurtükiväe raketisüsteemid HIMARS kujutavad endast täppisrelvi, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusele.

Sõjaväeekspertide hinnangul on HIMARS-i tegevusulatus siiski pisut suurem kui Vene sarnaste süsteemide oma, mis tähendab, et Kiiev saaks Moskva suurtükke tulistada, jäädes ise laskeulatusest välja.

Samal ajal on USA president Joe Biden välistanud Ukraina varustamise süsteemidega, mis võiksid sihikule võtta Venemaal asuvad objektid, ehkki Ukraina on sellist relvastust küsinud.

Vene president rõhutas usutluses, et laskekaugus ei sõltu raketisüsteemist, vaid rakettidest, mida seal kasutatakse.

“Selle põhjal, mida me täna teame ja mõistame, on need süsteemid, mis kasutavad rakette, mille lennuulatus on 45–70 kilomeetrit,” rääkis ta.

Putin rõhutas samuti, et lääne relvasaadetised Ukrainale üksnes pikendavad konflikti.

10:30

Luhanski kuberner: venelased on Sjeverodonetskis taandumas

Vene väed on võtmetähtsusega Ida-Ukraina linnas Sjeverodonetskis territooriumit kaotanud, teatas  pühapäeval Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

“Venelased kontrollisid umbes 70 protsenti linnast, kuid on viimase kahe päeva jooksul olnud sunnitud taanduma,” kirjutas Haidai suhtlusvõrgustikus Telegram.

“Linn on kaheks jagatud. Nad kardavad linnas vabalt ringi liikuda,” kirjeldas ta Vene sõjaväelaste seisukorda. 

Luhanski oblast on alates 2014. aastast olnud osaliselt separatistide kontrolli alla alates 2014. aastast ning Sjeverodonetsk oli sealse Ukraina osa administratiivkeskus.

Haidai sõnul võtsid ukrainlased kaheksa Vene sõjaväelast vangi. 

Ta rääkis samuti, et Vene kindral Aleksandr Dvornikov “on seadnud endale sihiks saavutada 10. juuniks täielik kontroll Sjeverodonetski üle või võtta kontrolli alla Lõssõtšanski-Bahmuti maantee”.

“Kõik jõud, kõik reservid on keskendunud nendele kahele ülesandele,” selgitas ta vaenlase plaane.

Venemaa teatas laupäeval, et ukrainlased taganevad Sjeverodonetskist, kui sealne linnapea Oleksandr Strjuk kinnitas vastupidist. 

“Meie sõdurid on suutnud ümber paigutuda, ehitada kaitseliini,” ütles ta laupäeval usutluses Telegrami kanalile.

“Teeme praegu kõik, mis on vajalik täieliku kontrolli taastamiseks,” lisas Strjuk.

“Meie relvajõud on tegelikkuses puhastanud poole linnast. Pool linna on tegelikult meie vägede kontrolli all,” kinnitas Haidai õhtul veelkord uudisteagentuurile AFP.

4. juuni 2022

18:17

Ukraina ja Venemaa vahetasid hukkunud sõjaväelaste surnukehi

Ukraina ja Venemaa vahetasid 2. juunil hukkunud sõjaväelaste surnukehi, edastas laupäeval uudisteportaal Unian.

Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimise ministeeriumi teatel korraldati vahetus formaadis 160-160, see leidis aset Zaporižžja oblasti rindejoonel.

17:18

Ukraina sarjas Macroni üleskutset Venemaad mitte alandada

Kiiev kritiseeris laupäeval Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni, kes oli korranud üleskutset Venemaad mitte alandada, kuna see vähendavat võimalust leida sõjale diplomaatiline lahendus.

“Üleskutsed vältida Venemaa alandamist alandavad üksnes Prantsusmaad ja iga teist riiki, mis selliseid üleskutseid teeb,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sotsiaalmeedias, nõudes, et Venemaale tuleb “rahu toomiseks ja elude päästmiseks koht kätte näidata”.

03:42

Ukraina: sõda võib iga hetk lõppeda sisekonflikti tõttu Venemaal

Ukraina presidendikantselei kohaselt ei ole välistatud võimalus, et Venemaa sees lahvatab sisekonflikt, mis võib iga hetk sõja Ukrainas lõpetada.

“Sõda võib olla paradoksaalne. See tähendab, et see võib lõppeda iga hetk, aga tingimata Ukraina tingimustel. See võib lõppeda kuu aja pärast või lõppeda talveks. Sest sõda pole ainult matemaatika lahinguväljal,” vahendas Ukraina portaal Unian ööl vastu laupäeva presidendi kantselei juhi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnu telemaratoni otsesaates.

“Tänapäeval on kahjuks idas teatav Venemaa ressursside, eeskätt varustuse ja sõjaväe koondumine ning loomulikult äärmiselt intensiivne sõjategevus. Homme on meil rohkem ressursse, millega meie partnerid meid aitavad. Siis on matemaatika teistsugune,” sõnas ta. “Kuid peale matemaatika on sõjal ka oma psühholoogia. Venemaa Föderatsiooni sisemaailma mõjutavad paljud tegurid.”

Podoljaki sõnul lahvatab Venemaal sisekonflikt, mis võib tuua kaasa sõja äkilise lõppemise.

“Nad on juba täna tõrjutud, võimsa sanktsioonide surve all, nende maine näib tühine. Kõik see tekitab sisemist paanikat, konfliktid käivad. Paljud sellised tegurid võivad viia selleni, et sõda saab paradoksaalsel kombel kiiresti otsa,” ütles ta.

Endine USA Euroopa maaväe juht, erukindralleitnant Ben Hodges ütles varem, et sõjalise logistika olukord Ukrainas paraneb iga päevaga, Venemaal aga aeglaselt. Seetõttu saabub Hodgesi hinnangul vaenutegevuse haripunkt Donbassis augustis.

Ukraina presidendi kantselei juht Andrii Jermak ütles varem, et Venemaa loodab oma rahvaarvu tõttu pikale venivale sõjale ja võidule.

Ukraina presidendi kantseleiülema nõunik Oleksi Arestovõtš on kindel, et sõja võitmiseks kulub mitu kuud.

3. juuni 2022

15:33

Ukraina korrakaitsjad on alates sõja algusest alustanud peaaegu 22 700 kuriteo uurimist

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on korrakaitsjad registreerinud kokku 22 678 kuritegu, vahendab Ukrinform.

“Agressioonikuriteod ja sõjakuriteod: registreeriti 15 446 kuritegu. Nendest 14 935 – sõjaseaduste ja -tavade rikkumise eest, 59 – agressiivse sõja kavandamise, ettevalmistamise või pidamise eest, 18 – sõja propaganda eest ja 434 muud kuritegusid,” täpsustatakse peaprokuratuuri pressiteenistuse avalduses.

Märgitakse, et õiguskaitseorganid registreerisid ka 7232 riigi julgeoleku vastast kuritegu, millest: 4941 – Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse riive, 1037 – riigireetmine, 923 – koostöö vaenlasega, 36 – agressorvõimu abistamine, 62 – sabotaaž. ja 233 muud kuritegu.

14:38

Ukraina sõda kritiseerinud Vene endine peaminister lahkus kodumaalt

Vene opositsioonipoliitik ja endine peaminister Mihhail Kasjanov, kes suhtub kriitiliselt sõjategevusse Ukrainas, teatas reedel ajutisest kodumaalt lahkumisest, kuid ütles, et loodab naasta, vahendab BNS.

Kasjanov oli aastatel 2000-2004 president Vladimir Putini esimene peaminister.

Mihhail Kasjanov. Foto: Scanpix

Ta ütles kirjalikus sõnumis AFP-le, et ei viibi praegu Venemaal. “Ma loodan, et mitte kauaks,” lisas ta, kuid ei soostunud oma asupaika avaldama.

Pärast peaministriametist vallandamist ühines Kasjanov opositsiooniga ja temast sai üks häälekamaid Kremli kritiseerijaid.

Kasjanov on erakonna Rahva Vabadus ehk Parnas esimees.

Mai keskel avaldatud usutluses Saksa Deutsche Wellele kritiseeris ta Kremli “jõhkrat sõda” Ukrainas.

Parnasi liige Konstantin Merzlikin ütles, et ta on Kasjanoviga pidevas ühenduses, aga ei tea, kus too asub ja millal Venemaalt lahkus.

“Hetkel ei ole ta Venemaal,” ütles Merzlikin.

Pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse on kümned tuhanded venelased kodumaalt lahkunud.

11:14

Briti kaitseministeerium: Venemaa ei ole suutnud Ukrainas ühtegi strateegilist eesmärki saavutada

Venemaa juhtkond ei ole 100 päeva kestnud täiemahulise agressiooni jooksul Ukrainas suutnud saavutada ühtegi oma esialgsetest strateegilistest eesmärkidest, vahendab Ukrinform Briti kaitseministeeriumi pressiteenistuse teadet.

“Venemaa algse plaaniga võrreldes pole ühtki strateegilist eesmärki saavutatud. Venemaa igasuguse edu saavutamiseks on vaja jätkuvaid suuri investeeringuid inimjõusse ja varustusse ning see võtab tõenäoliselt veel palju aega,” säutsus ministeerium Twitteris.

Avalduses lisati, et Vene väed kontrollivad praegu üle 90% Luganski oblastist.
“Venemaa on saavutanud need hiljutised taktikalised edusammud märkimisväärse ressursikuluga ning koondades jõu ja tuled ühele osale kampaaniast,” märkisid ametnikud.

Samas märgitakse, et Venemaa ei ole suutnud tekitada manöövreid ega liikumist teistel rinnetel ega telgedel, mis kõik on läinud üle kaitsele.

10:08

Vene sissetungijad kannavad Popasna suunal olulisi kaotusi – hukkus vähemalt 50% sõduritest

Venemaa 8. ühendrelvaarmee 150. motoriseeritud diviisi eraldiseisvad üksused on Popasna suunal kandnud märkimisväärseid kaotusi – kokku on kaotatud vähemalt 50% isikkoosseisust, relvastusest ja varustusest, vahendab Ukrinform.

Volõni ja Polissia suunal on Valgevene Vabariigi relvajõud keskendunud riigipiiri tugevdamisele. Samal ajal toimub Ukraina piirialadel eriüksuste üksuste rotatsioon. Raketilöökide oht Valgevene territooriumilt püsib.
Siverskõi suunas vaenlane aktiivseid tegevusi ei võtnud. Vene sõjavägi andis Sumõ oblastis Hudove lähedal asuvatele tsiviilinfrastruktuuriobjektidele raketilöögi. Lisaks avas vaenlane tule selliste asulate pihta nagu Bachivsk, Khodõne ja Slavhorod.

Slobožanski suunal jätkavad Vene väed pealetungiks valmistumist. Nad täiendavad Venemaa territooriumilt ressurssidega oma varusid. Ukraina vägede pealetungipotentsiaali vähendamiseks avasid Vene sissetungijad kahurisuurtükiväe ja mitmekordse raketisüsteemiga tule.
Harkivi suunal Vene väed aktiivseid tegevusi ette ei võtnud. Vaenlane koondas oma jõupingutused Ukraina kaitsejõudude tegevuse heidutamiseks. Vene sissetungijad avasid tule tsiviilinfrastruktuuri objektide pihta selliste asulate nagu Baškirovka, Mospino, Ruska Lozova, Petšeni ja Mykhailivka lähedal. Vaenlane alustas õhulööke ka Nove lähedal.

Slovjanski suunas tugevdavad Vene väed positsioone. Vaenlane avas tule tsiviilinfrastruktuuri objektide pihta Dibrivne, Kurulka, Virnopillia, Chervona Poliana jt lähedal. Dovhenke lähedal alustasid Vene sissetungijad lahingulennukitega õhulööke. Vaenlane korraldas rünnakuoperatsioone selliste asulate nagu Bohorodychne ja Dolyna lähedal, kuid ebaõnnestus ja taganes pärast seda, kui Ukraina väed neile kahju tekitasid.
Donetski suunal jätkavad Vene väed suurtükiväe lööke üle kogu kontaktjoone.
Lymani suunas avasid Vene sissetungijad tule tsiviilinfrastruktuuriobjektide pihta selliste asulate nagu Yarova, Shchurove, Staryi Karavan ja Raihorodok lähedal. Vaenlane korraldas Studenka lähedal rünnakuoperatsioone ja vaenutegevus on käimas.

Siverodonetski suunal jätkavad Vene väed Ukraina positsioonide ja tsiviilinfrastruktuuri tulistamist selliste asulate nagu Sievierodonetsk, Borivske, Ustynivka ja Lüsõtšansk lähedal. Venemaa ründelennukid andsid Myrna Dolyna lähedal õhulööke. Lisaks üritasid Vene sissetungijad Metiolkino ja Bilohorivka lähedal rünnakuoperatsioone läbi viia, kuid kandsid kaotusi ja taandusid oma varasematele positsioonidele.
Sievierodonetski keskosas käivad lahingud.
Bahmuti suunas avasid Vene väed tule selliste asulate lähedal nagu Pokrovske, New York, Zolote, Komõšuvakha, Mõkolaivka, Berestove, Bilohorivka ja Vrubivka. Vrubivka lähedal korraldasid Vene okupandid ebaõnnestunud rünnakuoperatsioone.

Vaenlane andis selliste asulate nagu Vidrodzhennia, Rotiv, Novoluhansk ja Dolomitne lähedal ründe- ja lahingulennukitega õhulööke infrastruktuuriobjektidele.

Avdiivka, Kurakhove, Novopavlivka ja Zaporižžija suundades Vene väed aktiivset tegevust ei viinud. Nad avasid tule tsiviilinfrastruktuuri objektide pihta selliste asulate nagu Kamianka, Vesele, Marinka, Novomykhailivka, Avdiivka, Pisky ja Zolota Nyva lähedal. Vaenlase eraldiseisvad üksused, sabotaaži- ja luurerühmad üritasid Krasnohorivka ja Poltavka lähedal kokkupõrgetes ja rünnakutes osaleda, kuid ebaõnnestusid ja taganesid oma varasematele positsioonidele.
Lõuna-Bugi suunal kasutasid Vene sissetungijad miinipildujaid, kahurivägesid ja raketisüsteeme, et tulistada tsiviilinfrastruktuuriobjekte selliste asulate nagu Kavkaz, Lepetõha, Dmõtrivka, Osokorivka, Blahodiine ja Stepova Dolyna lähedal. Mõnes Krõvyi Rihi suuna piirkonnas intensiivistasid Vene väed õhuluuret ja üritasid läbi viia rünnakuoperatsioone. Nad löödi tagasi ja tagandati endistele positsioonidele.

Kaitseliinide säilitamiseks tugevdavad Vene okupandid oma positsioone, saates reservi potentsiaalsetesse Ukraina kaitsejõudude asukohapiirkondadesse.
Vene vägedel on madal moraal nende rotatsiooni pideva edasilükkamise tõttu. Seetõttu keelduvad paljud Vene sõdurid sõjategevuses osalemast.
Ukraina sõjavägi on viimase ööpäeva jooksul tõrjunud Donetski ja Luganski suunal tagasi viis vaenlase rünnakut, hävitades viis Vene tanki, kolm suurtükiväesüsteemi ja kaks soomukite lahingumasinat. Ukraina õhutõrjeüksused tulistasid alla kolm mehitamata õhusõidukit Orlan-10. Ka teistes piirkondades kandsid okupandid suuri kaotusi.

07:47

Venemaa kallaletungi algusest Ukrainale on möödunud 100 päeva

Ukrainas täitub sada päeva Venemaa kallaletungi algusest, kui praegu püüavad Vene väed järjest enam kanda kinnitada Donbassis.

Sünge tähtpäeva ajal väidab Kiiev, et Moskva on võtnud oma kontrolli alla viiendiku Ukraina territooriumist, sealhulgas Krimmi ja 2014. aastal anastatud Donbassi alad.

Pärast tagasilöömist Ukraina pealinna suunalt on Venemaa president Vladimir Putin koondanud peatähelepanu Ida-Ukraina vallutamisele.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas neljapäeval pärast Valges Majas toimunud kohtumist USA presidendi Joe Bideniga, et Ukraina liitlased peavad olema valmis pikaajaliseks kurnamissõjaks.

“Me peame valmistuma pikaks perioodiks,” ütles Stoltenberg, korrates, et NATO ei soovi astuda otsesesse vastasseisu Venemaaga.

Ehkki Venemaa on teinud edusamme oodatust aeglasemalt, on ta neid siiski saavutanud ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas Luksemburgi parlamendi poole pöördudes, et kokku on langenud Vene kontrolli alla 20 protsenti Ukraina territooriumist.

Alates Venemaa kallaletungist tänavu 24. veebruaril on tapetud tuhandeid inimesi ja miljonid on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Zelenskõi sõnul langeb iga päev lahiunguväljadel ligi sada Ukraina sõdurit.

Luhanski oblastis Sjeverodonetskis käivad tänavalahingud. Vene väed kontrollivad juba umbes 80 protsenti strateegiliselt olulise linna territooriumist, kuid Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul võitlevad ukrainlased kuni lõpuni.

Eriliseks sihtmärgiks on Sjeverodonetski Azoti keemiatehas.

Pidev pommitamine jätkub ka umbes 80 kilomeetri kaugusel Sjeverodonetskist asuvas Slovjanskis.

04:48

ISW: Venemaal on vaevalt jõude kogu Donetski oblasti hõivamiseks

Venemaal on vaevalt jõude kogu Donetski oblasti hõivamiseks pärast lahinguid Sjeverodonetski pärast, edastas reedel uudisteportaal Unian viitega USA Sõjauuringute Instituudile (ISW), vahendab BNS.

Praegu püüavad Vene väed hõivata Sjeverodonetskit ja Lõssõtšanskit, et relvajõudude juhtkond saaks kanda oma riigi kodanikele ette kogu Luhanski oblasti “vabastamisest”, märkis ISW.

Vene vägedel jätkub vaevalt jõude, mis on vajalikud märkimisväärse osa Donetski oblasti hõivamiseks pärast edasisi kaotusi Sjeverodonetski ümbruses.

Vene väed on tunginud Sjeverodonetskisse, kuid Ukraina võitlejad jätkavad vastupanu osutamist ning korraldavad linnas vastuoperatsioone.

01:50

Ukraina alustas uute sanktsioonipakettide väljatöötamist

Ukraina alustas uute sanktsioonipakettide väljatöötamist Venemaa vastu, teatas neljapäeval uudisteportaal Unian viitega president Volodõmõr Zelenskõile, vahendab BNS.

“Me juba alustasime tööd uute sanktsioonipakettidega Venemaa vastu. Samm-sammult teeme nii, et Vene riik jääb ilma kõikidest kaasaegse majanduse elementidest. Naabrite elude hävitamise eest maksavad okupandid täielikku hinda. Ükski lobi ühes või teises riigis Venemaad ei aita,” ütles Zelenskõi neljapäeva õhtul videopöördumises.

01:30

Zelenskõi: Venemaa naftatulude vähenemine on vältimatu

Venemaa naftatulude vähenemine on vältimatu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeva hilisõhtul videopöördumises, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul liigub Euroopa Liit tasapisi Venemaa Föderatsioonile kuuenda sanktsioonipaketi kehtestamise suunas.

“Ausalt öeldes, see on väga raske, kuna selle paketi mõte on ennekõike nafta. Kuid maailm, lõpuks, keeldub Vene naftast. Pealegi, teised riigid, kes toodavad märkimisväärselt kergemat ja kvaliteetsemat naftat, valmistuvad Vene tarneid välja vahetama. Sellel suunal on agressor-riigi jaoks tohutud summad miinuses,” seletas Ukraina president.

“Loomulikult püüab Venemaa vastu tegutseda. Ta on pikka aega nautinud naftadollarite voolu ja ei taha sellest võõrduda. Aga peab. Tuleb harjuda sellega, et väga valus sissetulekute vähenemine on süüdlasele, Venemaa Föderatsioonile, sõja vältimatu tagajärg.”

2. juuni 2022

21:37

Stoltenberg: Ukrainas on nüüd kurnamissõda, mis võib kesta pikalt

Lääneriigid peavad valmistuma selleks, et Ukrainas kestab pikka aega kurnamissõda, ütles NATO peasekretär neljapäeval pärast kõnelusi USA presidendi Joe Bideniga Valges Majas, vahendab BNS.

“Me peame valmistuma pikaks perioodiks,” ütles Stoltenberg. “Me näeme seda, et sellest sõjast on saanud kurnamissõda.”

Stoltenbergi sõnul maksavad ukrainlased “väga kõrget hinda oma riigi kaitsmise eest lahinguväljal, kuid me näeme ka seda, et Venemaa kannab suuri kaotusi”.

Korrates, et NATO ei soovi astuda otsesesse vastasseisu Venemaaga, ütles Stoltenberg, et alliansil on kohustus Ukrainat toetada.

NATO peasekretär ei kommenteerinud seda, kas allianss arutab mereeskortide korraldamist, et aidata kaasa teraviljaekspordile Ukraina sadamate kaudu, mida Venemaa blokeerib, kuid ütles, et tervitab jõupingutusi lahenduste leidmiseks.

16:56

Mariupoli lähistelt avastati veel üks filtreerimisvangla

Mariupoli lähedalt Olenivka külas avastati teine filtreerimisvangla, mis paiknes endise Volnovahha paranduskoloonia nr 120 alal. Sellest andis teada kohaliku linnapea nõunik Petro Andriuštšenko, vahendab Ukrinform.

„Varem teatasime esimesest filtratsioonivanglast Olenivka külas, mis paiknes endises Jenakijevo karistuskoloonias nr 52. Siin hoitakse endisi korrakaitsjaid, Ukraina-meelseid aktiviste ja ajakirjanikke. Nüüd saime teada teisest filtratsioonivanglast, mis põhines endisel Volnovahha paranduskoloonial nr 120,” kirjutas Andriuštšenko Telegramis.

Ta märkis, et olemasolevate aruannete kohaselt hoitakse just siin enne karistuse määramist või filtreerimist neid, kes tunduvad sissetungivägedele “kahtlased” ja ei kuulu ülaltoodud kategooriatesse. Siin hoitakse ka üle 20 vabatahtliku, kes evakueerisid Mariupoli elanikke.
“See tähendab, et Olenivkas on kaks filtratsioonikoonduslaagrit, mitte üks. Mõlemad olid 24. veebruarist 2022 maha jäetud,” teatas linnapea nõunik.

Ta lisas, et peaaegu kõik kinnipeetud vabatahtlikud on sertifitseeritud Punase Risti Ukraina büroo poolt. “Ja nüüd on selge, miks niinimetatud “DPR” käivitas programmi IRCRi diskrediteerimiseks. Seda selleks, et vältida süüdistusi nende vabatahtlike kinnipidamises,” selgitas Andriuštšenko.

16:39

Ukraina keskpank tõstab intressimäära 25%-ni

Ukraina keskpank (NBU) tõstis oma põhiintressimäära 10%-lt 25%-le, vahendab Ukrinform.

“Ukraina keskpanga juhatus otsustas tõsta intressimäära 25%-ni,” ütles NBU kuberner Kyrylo Ševtšenko.

“Intressi tõstmise eesmärk on kaitsta grivnapõhiseid sissetulekuid ja kodanike sääste, suurendada grivnavarade atraktiivsust, vähendada survet valuutaturul ning selle tulemusena tugevdada riigipanga võimet tagada vahetuskursi stabiilsus ning piirata sõjaaegset inflatsiooni,” lisas ta.

Ševtšenko sõnul otsustas NBU Venemaa täiemahulise agressiooni alguses hoiduda kursi puudutavate otsuste tegemisest, sest siis oli muudatustel vähe võimalusi ootusi stabiliseerida ja grivna varade hoidmist stimuleerida.
Samal ajal nõuab Ukraina majanduse järkjärguline kohanemine ja üleminek psühholoogiliselt šokilt ettevõtete ja üksikisikute otsuste tegemise majanduslikule loogika ja rahapoliitika käsitluse muutmist, ütles NBU kuberner.

Tema arvates on praegu, kui grivna varade ülalpidamise eest ei maksta korralikku tasu, suur oht majanduse dollariseerumisele ja sellele vastavale finantssüsteemi ressursside kadumisele.

16:25

Donetski oblastis evakueeritakse inimesi ka rindelähedastest linnadest

Donetski oblastis evakueeritakse tsiviilelanike peaaegu kõikjalt, sealhulgas rindeäärsetest asulatest, ütles oblasti sõjakuberner Pavlo Kirõlenko, vahendab BNS.

“Evakueerimine toimub iga päev… Evakueerimine toimub peaaegu igalt alalt ja isegi sellistest eesliinilinnadest nagu Avdiivka, kuhu on praegu elama jäänud vaid 3500 inimest. Kuid me töötame aktiivselt selle nimel, et võimalikult palju inimesi oblasti alalt lahkuks,” ütles ta neljapäeval Ukrinformi meediakeskuses toimunud pressikonverentsil.

Samas kinnitas kuberner, et venelased ei anna mingit võimalust ajutiselt okupeeritud asulatest inimesi evakueerida.

“Nagu näitab kogemus, kui võtta seesama palju kannatanud Mariupol ja see, mis nimetatud linnas toimub, siis sissetungijad sulgevad hõivatud linnade ala ega luba elanikel lahkuda Ukraina võimude kontrolli all olevale alale. Samas võin kindlalt väita, et vaenlane jätkab jõu või pettusega elanikkonna väljavedamist, tegelikult küüditamist Donestki ja Luganski libavabariikidesse, aga ka Venemaale,” täpsustas Kirõlenko.

Ennist ütles Mariupoli linnapea nõunik Petro Andruštšenko, et tsiviilisikute linnast Ukraina kontrolli all olevale alale evakueerimise koridori on Vene vägi praegu sulgenud.

14:52

Zelenskõi: Venemaa kontrollib 20 protsenti Ukrainast

Vene väed kontrollivad umbes viiendikku Ukrainast, mille hulka kuulub ka annekteeritud Krimm ja alates 2014. aastast Moskva-meelsete separatistide käes olnud Donbass, vahendab BNS.

“Täna on umbes 20 protsenti meie territooriumist okupantide kontrolli all,” ütles Zelenskõi pöördumises Luksemburgi parlamendi poole.

Vene väed kindlustavad positsioone Donbassis ja on pealetungil sealse Ukraina halduskeskuse suunas.

13:26

Venelased on hävitanud 20% koolidest ja lasteaedadest kogu Ukrainas

President Volodõmõr Zelenskõi on andnud korralduse taastada 1. septembriks võimalikult palju Vene vägede poolt hävitatud ja kahjustatud koole, vahendab Ukrinform.

“Umbes 20% koolidest ja lasteaedadest kogu riigis on hävinud,” ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Kyrylo Tõmošenko pärast Butša laste ja perede toetamiseks toimunud Spilno keskuse külastamist 1. juunil koos UNICEFi Ukraina esindaja Murat Sahiniga.

“Kohtusime UNICEFi ametnikega Ukrainas ja töötasime välja esialgse plaani UNICEFi abi kohta koolide rekonstrueerimisel ja taastamisel 1. septembriks. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on võtnud ülesandeks taastada 1. septembriks võimalikult palju koole,” ütles Tõmošenko.

Nagu märgitud, tuleb asutused kas täielikult rekonstrueerida või lammutada ja nullist üles ehitada.
“On koole, kus on kahjustatud ainult aknad või katused, pooleteise kuuga saab meed taastada. Ja on keerulisemaid töid, näiteks seinade ja tervete hoonete taastamine. Püüame 1. septembriks võimalikult palju lasteaedu ja koole ümber ehitada,” ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja.

Varem teatas UNICEF, et kavandab riiklikku kampaaniat haridusprotsessi jätkamiseks ja hävitatud Ukraina koolide ülesehitamiseks.

Spilno keskused on UNICEFi algatatud keskused lastega peredele ja riigisiseselt ümberasustatud isikutele, kus nad saavad tervishoiu-, psühholoogilist ja informatsioonilist abi.

12:15

Ukrainas on hukkunud umbes 30 850 Vene sissetungijat

Ukraina relvajõud on vahemikus 24. veebruarist 2. juunini tapnud juba umbes 30 850 Vene sõdurit, sealhulgas 150 neist viimase ööpäeva jooksul, vahendab Ukrinform.

Lisaks on Ukraina relvajõud hävitanud 1363 (+2) tanki, 3354 (+11) soomukit, 661 (+2) suurtükki, 207 (+0) MLR-süsteemi, 95 (+1) õhutõrjesüsteemi, 210 (+1). 2) sõjalennukit, 175 (+0) helikopterit, 521 (+2) operatiiv- ja taktikalise tasemega mehitamata õhusõidukit, 120 (+0) tiibraketti, 13 (+0) sõjalaeva/kutterit, 2325 (+35) muud sõidukit ja tankerveokit, ja 51 (+2) ühikut erivarustust.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et vaenlane kandis viimase päeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti suunal.

11:56

Poola müüb Ukrainale 60 iseliikuvat haubitsat Krab

Poola müüb Ukrainale veel 700 miljoni dollari eest Krab 155 mm iseliikuvaid haubitsaid, vahendab Ukrinform.

3 miljardi Poola zloti (700 miljoni dollari) suurusest lepingust suurtükiväeosade varustamiseks on saanud Poola jaoks viimase 20 aasta suurim sõjalise ekspordi tellimus.

Haubitsaid hakatakse valmistama Huta Stalowa Wola tehases, mis kuulub Poola relvastuskontserni. Praegu on tehase tootmisvõimsus 20-30 suurtükki aastas.

Suurtükivägi toimetatakse Ukrainasse lähikuudel. Ukrainast sai esimene seda tüüpi relvade eksportklient.
Tavaliselt oli seda tüüpi lepingute puhul teiste riikidega üks probleem peale hea pakkumise ka valitsusasutuste vähene kaasatus. Seekord tegutsesid riigivaraministeeriumi, riigikaitseministeeriumi ja peaministri kantselei ametnikud üksmeelselt – ja mis veelgi olulisem – tulemuslikult.

“See on omamoodi läbimurre Poola kaitsetööstusele, sest nii suurt ekspordilepingut pole meil olnud mitukümmend aastat,” ütles Poola kaitseministeeriumi esindaja uudisteportaalile Dzennik.
Poola andis mai lõpus Ukrainale juba 18 iseliikuvat haubitsat Krab ja andis nende kasutamiseks vajaliku koolituse 100 Ukraina suurtükiväelasele.

11:45

Leedu sõlmib lepingu Türgiga Bayraktar- drooni ostmiseks Ukrainale

Leedu kaitseminister Arvydas Anusauskas teatas, et Leedu sõlmis Türgi poolega lepingu Ukraina armee vajadusteks ründedroon Bayraktar ostmise lepingu kohta, vahendab Ukrinform.

“Täna allkirjastati Türgi kaitseagentuuri presidendi prof. Ismail Demiriga leping koostöö kohta Leedu kaitseministeeriumiga. See leping sillutab teed Bayraktari ostmiseks,” kirjutas Anusauskas.
Kaitseministri sõnul kogusid Leedu kodanikud vaid kolme päevaga ligi 6 miljonit eurot, et osta Ukraina armeele ründedroon.

10:11

Ukraina peastaap: Valgevene relvastab oma väe ümber

Rakettide ja õhulöökide oht Valgevene territooriumilt püsib, hoiatas Ukraina väe peastaap neljapäeval, vahendab BNS.

Volõni ja Polissja suunal on Valgevene sõjavägi jätkuvalt varustatud tänapäevaste relvade ja sõjavarustusega, teatas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.

“Volõni ja Polissja suunal jätkub Valgevene relvajõudude üksikute üksuste varustamine tänapäevaste relva- ja sõjatehnika mudelitega. Rakettide ja õhulöökide oht selle riigi territooriumilt püsib,” seisis teates.

Vene vägi tungis 24. veebruari varahommikul Ukrainasse, muu hulgas siseneti ka Valgevene alalt, kust on rakettidega korduvalt tulistatud Ukraina asulaid.

Juunis ja juulis on Valgevenel Gomeli oblastis kavas “mobilisatsiooniõppused”.

Ukraina relvajõudude peastaap teatas kolmapäeva õhtul, et Valgevene väe jõupingutused on koondunud Polissja ja Volõni suunale, sealhulgas luurele.

Ukraina on korduvalt rääkinud, et Valgevene võib astuda sõtta Ukrainaga Venemaa poolel.

09:46

Venemaa valmistub Donetski oblasti koole pommitama

Vene vägi valmistub Donetski oblasti õppeasutusi pommitama, kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andruštšenko neljapäeval Telegramis.

Eelkõige käib jutt Kramatorski masinaehituskolledžist ja koolidest, aga ka Slovjanski masinaehituslütseumist, vahendab BNS.

“Venelased valmistavad ette järjekordset Donetski oblasti õppeasutuste pommitamist. Öösel levisid Venemaa avalikel lehtedel massiliselt teated “rahvuspataljonide laskepositsioonide korraldamisest” Donetski oblastis. Nimelt, Kramatorsk: masinaehituskõrgkool, 10. ja 16. keskkool; Slavjansk: masinaehituslütseum. Olge valvsad. Võtke kasutusele kõik julgeolekumeetmed ja ärge jätke häireteateid tähelepanuta,” ütles ta.

09:44

Pentagon: Ukraina HIMARS raketisüsteemid on juba Euroopas

Washington lubas ameeriklaste mitme HIMARS mitmikraketisüsteemi kiiret üleandmist Ukrainale, ütles USA asekaitseminister poliitiliste küsimuste alal Colin Kahl, vahendab BNS.

Tagamaks HIMARS-süsteemide võimalikult kiire Ukrainasse jõudmine, saatis Pentagon süsteemid juba ette Euroopasse, oodates Bideni otsust nende Ukrainale üleandmise kohta, kirjutas neljapäeval Ukraina portaal Unian.

Kahl lisas, et enne üleandmist õpetab USA Ukraina sõjaväelased neid süsteeme kasutama.

“Kindlasti on need süsteemid, mille kasutmine nõuab koolitust. Arvame, et see võtab aega umbes kolm nädalat. Nad peavad teadma mitte ainult seda, kuidas süsteeme kasutada, vaid loomulikult ka, kuidas hooldada – seega mõelge logistikale, hooldusele ja asjadele. Läheb paar nädalat, enne kui see koolitus läbi saab,” ütles Kahl.

USA president Joe Biden teatas kolmapäeval Ukrainale saadetavast uuest relvaabipaketist, mis sisaldab üliliikuvaid suurtükiväe raketisüsteeme HIMARS, täppisrelvi, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusele.

Lisaks sisaldab abipakett laskemoona, suurtükiradareid, õhuseireradareid, tankitõrjerakette Javelin ja neile mõeldud käsu- ja stardimooduleid, 155mm kaliibriga suurtükimürske, helikoptereid Mi-17, taktikalisi sõidukeid, varuosi ja seadmeid.

03:46

Vene rakett tabas Lvivi oblastis raudteed, viis inimest sai viga

Vene vägede tulistatud rakett tabas kolmapäeval Ukrainas Lvivi oblastis raudteed, vahendab BNS.

Lvivi oblasti kuberner Maksõm Kozõtski ütles, et viis inimest sai viga. Ta lisas, et rohkem infot antakse neljapäeval.

Siseministri nõunik Anton Heraštšenko teatas, et venelased tabasid Karpaatides Beskidi raudteetunnelit ilmse eesmärgiga viia rivist välja raudtee, mille kaudu veetakse relvi ja kütust.

Ukraina raudteefirma juht aga ütles, et tekitatud kahju veel hinnatakse, kuid tunnel kahjustada ei saanud.

Raketirünnaku tõttu hilines kolm reisirongi.

03:32

Ukraina teatas kahe Vene dessantkaatri uputamisest Mustal merel

Ukraina relvajõud teatasid kolmapäeval kahe Vene dessantkaatri uputamisest Mustal merel, vahendab BNS.

Vene sõjaväelased olid peitnud kaatrid Dnepri-Bugi suudmesse, et olla valmis sabotaaži- ja luuretegevuseks.

03:26

Meedia: Kiiev võib saada USA-lt võimsaid ründedroone MQ-1C Gray Eagle

Ukraina võib USA-lt saada neli võimsat ründedrooni MQ-1C Gray Eagle, mida võib relvastada rakettidega Hellfire, edastas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters viitega kolmele informeeritud allikale, vahendab BNS.

Uudisteportaali Unian teatel kasutavad Ukraina relvajõud praegu väiksema tegevusraadiusega droone, seal hulgas Türgis toodetud Bayraktare.

Gray Eagle võib autonoomselt lennata üle 30 tunni sõltuvalt ülesandest ja koguda suurel hulgal luureandmeid.

Drooni võib relvastada ka kuni kaheksa raketiga Hellfire.

Allikate sõnul võib USA kongress veel blokeerida nende droonide saatmise Ukrainasse.

MQ-1C Gray Eagle. Foto: Scanpix

03:14

London: ÜK saadab Ukrainasse USA mitmikraketiheitjaid M270

Suurbritannia saadab Ukrainasse USA mitmikraketiheitjaid M270, vahendab BNS.

Briti välisministeeriumi teatel astutakse see samm kooskõlas USA otsusega toimetada Ukrainasse oma mobiilseid raketisüsteeme HIMARS.

Briti kaitseminister Ben Wallace ütles omakorda, et “Suurbritannia toetab Ukrainat ja võttis endale juhtrolli kangelaslike vägede varustamisel eluliselt tähtsate relvadega, mis on neil vaja oma riigi kaitsmiseks”.

M270 süsteemid on suutelised tabama sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel.

01:32

Zelenskõi: Ukraina laste Venemaale deporteerimine on alatu kuritegu

Ukraina inimeste, nende seas laste deporteerimine Venemaale on üks alatumaid kuritegusid, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäeva õhtul videopöördumises, vahendab BNS.

“Venemaa ajab meie inimeste deporteerimisega kuritegelikku poliitikat, viies jõuga ära nii täiskasvanuid kui ka lapsi. See on üks kõige alatumaid Venemaa sõjakuritegusid. Kokku on viidud ära üle 200 000 lapse. Need on ka orvud lastekodudest, ja lapsed koos vanematega, ja lapsed, kes on oma peredest eraldatud,” ütles ta pöördumises.

Vene riik hajutab need inimesed oma territooriumil laiali, paigutab neid ka kaugetesse piirkondadesse, lisas president.

“Selle kriminaalse poliitika eesmärk on mitte ainult inimesi varastada, vaid teha nii, et deporteeritud unustaksid Ukraina ega saa enam tagasi pöörduda. Kuid tuleb leida vastus ka sellele väljakutsele ning tagada, et kõik, kes tapsid, piinasid või küüditasid ukrainlasi, kannaksid vastutust oma tegude eest,” ütles Zelenskõi.

“Karistuse vältimatus on põhimõte, mida Ukraina Venemaale õpetab. Kuid eelkõige tuleb õpetada, et Ukrainat ei saa vallutada, et meie lapsed ei saa okupantide omandiks,” lisas ta.

1. juuni 2022

22:25

Valgevenes algas reageerimisjõudude valmiduse kontrolli kolmas etapp

Valgevene alustas reageerimisjõudude valmiduse kontrolli kolmandat etappi, teatas kolmapäeval kindralstaabi ülem kindralmajor Viktor Gulevitš, vahendab BNS.

Kolmandas etapis harjutavad reageerimisjõud ülesannete täitmist operatiivpiirkondades, ümberpaiknemist suurtel vahemaadel ning jõudude ülesehitamist ühes taktikalises tegevuspaigas, ütles kaitseministeerium viitega Gulevitšile.

“Kolmas etapp on mõeldud katsetama meie transporditaristu võimekust tagamaks üksuste toimetamine suurte kauguste taha,” lisas ta.

Valgevene relvajõudes algas vägede üllatuskontroll mai alguses.

19:17

Blinken: Ukraina lubas, et ei hakka tulistama sihtmärke Venemaal

Ukraina lubas USA-le, et ei kasuta uut kaugmaarelvastust Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, ütles välisminister Antony Blinken kolmapäeval, vahendab BNS.

“Ukrainlased on meile kinnitanud, et nad ei kasuta neid süsteeme sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil,” ütles Blinken ühispressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

“Ukraina ja Ühendriikide, nagu ka meie liitlaste ja partnerite vahel on tugev usalduslik side,” ütles Blinken.

Ühendriigid teatasid teisipäeval, et varustavad Ukrainat kõrgtehnoloogiliste raketisüsteemidega, seal hulgas ka Himarsi mitmikraketiheitesüsteemiga, mis võib samaaegselt välja tulistada mitu täppisjuhitavat raketti.

President Joe Biden ütles, et USA ei toeta rünnakuid Venemaa territooriumil, viidates sellega konflikti võimalikuks eskaleerumiseks Washingtoni ja Moskva vahel.

Blinken lisas samuti, et Ühendriigid relvastavad Ukrainat seetõttu, et eeldada on pikka konflikti.

USA eeldab Venemaa sõjategevuse jätkumist Ukrainas veel “mitme kuu” jooksul, seda vaatamata survele lahinguväljal, sõnas ta.

“Hetkel antud parima võimaliku hinnangu kohaselt seisab meie ees jätkuvalt mitu kuud konflikti,” ütles Blinken. “See võib lõppeda homme, kui Venemaa valib agressiooni lõpetamise. Hetkel me ei näe sellest aga ühtegi märki.”

“Seni, kuni see jätkub, tahame me olla kindel, et Ukrainal on käes see, mida ta vahab enda kaitsmiseks ning me tahame olla kindel, et Venemaa tunneb tugevat survet võimalikult paljudelt riikidelt, et lõpetada see agressioon,” ütles minister.

Blinken tõrjus spekulatsioonid, mille kohaselt võiks USA riskeerida vastasseisu eskaleerimisega Vene presidendi Vladimir Putiniga, kelle korraldusel Kremli vägi tungis Ukrainasse 24. veebruaril, seda vaatamata lääneriikide korduvatele hoiatustele.

“Venemaa on see, mis ründab Ukrainat, mitte vastupidi,” ütles Blinken. “Lihtsasti öeldes, parim viis eskalatsiooni vältimiseks on Venemaal lõpetada agressioon ja sõda, mida ta alustas. See on täielikult nende endi võimuses seda teha.”

17:17

Podoljak: president juhib Ukrainat peakorterite süsteemi abil

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi juhib riigi peamisi blokke – sõjalist, rahvusvahelist ja majanduslikku, kasutades peakorterite süsteemi, ütles presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak usutluses Interfaxile.

Tema sõnul on olemas ülemjuhataja sõjaväe peakorter, mis eritleb rindel operatiiv-taktikalist olukorda, vahendab BNS.

“See peakorter koordineerib presidenti korrapäraselt relvade tarnimise osas, sünkroniseerib, kui kusagil kedagi on vaja “pigistada” ja nii edasi. Seal on ka peastaap,” rääkis ta.

Teine peakorter on rahvusvaheline. “Selle tegevuse tagab mitu inimest, sest see on pidev suhtlus paljude meie partneritega kogu päeva jooksul, kus mida tugevdada: relvatarned, rahaküsimused, seesama toetus EL-iga liitumiseks. Rahvusvaheline peakorter töötab väga pingeliselt. See pidev telefonikõnede korraldamine, presidendi avalike sõnavõttude lülitused,” ütles ta.

Majanduspeakorter töötab presidendi kantselei juhi nõuniku sõnul teatud kasvavate kriisiilmingutega, sinna kuuluvad peaminister ja esimene asepeaminister ning presidendi kantselei juhi valdkondlikud asetäitjad.

Muuhulgas analüüsib see “töökohti, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete stimuleerimist krediitidega, taristu taastamist, logistikamarsruute, jne”.

Samuti on olemas “eraldi jõuametkondade peakorterid, mis tegelevad sõjaajaga seoses vägivallapuhangute, rüüstamise, jms ärahoidmisega”.

Selles struktuuris on riskide hindamiseks ning presidendikantseleile eritelu- ja ennustusmaterjalide andmiseks tõhus vahend riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu, märkis Podoljak.

Büroo juhist Andri Jermakist rääkides, nimetas Podoljak teda “presidendi operatiivdirektoriks”.

“Jermak on presidendi tegevjuht. Tema alla kuulub mitmesuguste protsesside korraldamine ja modelleerimine, kui on vaja inimesed õigel ajal kokku koguda ja täpselt aru saada, kes mis otstarvet peakorteris täidab. Jermak on selles tõhus. Tegevjuhina saab ta täpselt aru, et kümmekond konkreetset inimest tagavad rahvusvahelises plaanis teatud tõhusad lahendused,“ ütles Podoljak.

17:04

Kaitseministeerium: Ukraina saavutas Hersoni oblastis teatavat edu

Ukraina vägi saavutas Hersoni oblastis vastupealetungiga teatavat edu, ehkki olukord jääb väga raskeks, vahendab BNS. Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk märkis, et vaenlane püüab Hersoni oblastis hoida nüüd hõivatud liine, vaehndab BNS.

“Muu hulgas valmistab ta meie andmetel ette juba teist ja kolmandat kaitseliini. Hersoni oblastis on osaline edu, õnnestus saavutada Ukraina relvajõudude mitmesuguste üksuste edukate vasturünnakute tulemusel,” ütles Motuzjanõk.

Samas märkis ta, et olukord ei ole lihtne, ja meenutas, et okupandid on Hersoni oblasti mobiilsideta jätnud.

“Seetõttu on praegu kõik väga raske,” ütles Motuzjanõk.

Varem teatati, et Vene sissetungijad lülitasid Hersoni oblastis välja side ja interneti.

Ettevõtetelt saadud info kohaselt sekkusid okupatsioonirežiimi esindajad seadmete töösse – lülitasid seadmetest voolu välja, lahutasid juhtmeid, jms.

Ukraina sideteenistus märkis, et lähitulevikus ei ole suure tõenäosusega võimalik sidet piirkonnas taastada, sest vastav tehnika on okupatsioonirežiimi ja Vene sõjaväe täieliku kontrolli all.

17:00

Rahandusminister: Ukraina eelarvest on kolmveerand kaitse-eelarve

Sõja ajal ületavad Ukraina igakuised kulud 200 miljardit grivnat (6,33 miljardit eurot), lõviosa sellest läheb sõjaväele ja sõja vajadusteks, maksudest laekub eelarvesse 54 kuni 56 miljardit grivnat (1,71 kuni 1,77 miljardit eurot), vahendab BNS.

“Sõjaeelarve moodustab kolmveerandi kogu Ukraina eelarvest, seega kulutame umbes sama palju,” ütles rahandusminister Serhi Martšenko usutluses portaalile mind.ua.

Martšenko täpsustas, et aprillis olid riigieelarve kulud 206 miljardit grivnat (6,52 miljardit eurot), millest riigisiseselt ümberasustatud isikutele ja toiduprogrammidele tehtud maksed moodustasid umbes 14 kuni 15 miljardit grivnat (440 kuni 470 miljonit eurot).

“Maikuus oli see näitaja suurem – kuskil 16 kuni 17 miljardit grivnat (510 kuni 540 miljonit eurot). Kui me räägime kulutustest sotsiaalkaitsele, siis keskmiselt on see 34 miljardit grivnat (1,08 miljardit eurot), haridusele ja meditsiinile – 31 miljardit grivnat (980 miljonit eurot), avaliku sektori palkadele – viis miljardit grivnat (160 miljonit eurot),” selgitas minister.

Ta lisas, et valitsus on juba mitu korda eelarvet kärpinud ja vähendanud riigieelarve kulusid 180 miljardi grivna (5,69 miljardi euro) võrra: kapitalikulusid vähendati peaaegu 72 miljardit grivnat (2,28 miljardit eurot), eelarveliste asutuste töötajate palku 20 miljardit grivnat (630 miljonit eurot), sotsiaalkindlustuskulusid 22 miljardit grivnat (700 miljonit eurot), muid kulusid 40 miljardit grivnat (1,27 miljardit eurot).

“Ei ole kuskilt enam edasi lõigata,” nentis Martšenko.

Tema hinnangul ei ole praegu võimalusi toetada ettevõtlust eelarvest riigi kulul, saab vaid luua tingimusi sooduslaenu andmiseks.

“Kogume praegu maksudega 54 kuni 56 miljardit grivnat (1,71 kuni 1,77 miljardit eurot) ja nende vahenditega katame vaid 1/3 oma kuludest,” sõnas ta.

Martšenko väljendas veelkord seisukohta, et ei poolda maksurežiimi muutmist ühelgi kujul – ei leevendamise ega tugevdamise mõttes.

“Usun, et maksusüsteem peaks olema püsikindel ja kõik need muudatused, mis on meil täna, peaksid pöörduma tagasi nende juurde, mis kehtisid enne 24. veebruari 2022,” ütles Martšenko.

13:33

Scholz: Kiiev on saanud 15 miljonit padrunit ja 100 000 granaati

Saksa kantsler Olaf Scholz lükkas kolmapäeval tagasi opositsiooni väite, et Saksamaa ei aita Ukrainat relvadega, vahendab BNS.

“Oleme pidevalt tarninud, sõja algusest peale,” ütles ta Bundestagile.

“Seni oleme tarninud üle 15 miljoni padruni, 100 000 käsigranaadi, üle 5000 tankitõrjemiini,” ütles kantsler.

Lisaks ütles Scholz, et Saksa valitsus otsustas anda Ukrainale üle IRIS-T õhutõrjesüsteemid.

Scholz mainis ka kavatsust varustada Ukraina suurtükiradariga.

Kantsleri sõnul varustab Saksamaa samal ajal relvi teistele Euroopa Liidu riikidele, mis varustavad Ukrainat aegunud relvadega.

12:30

President Zelenskõi: päevas hukkub 60-100 Ukraina sõdurit ja umbes 500 saab haavata

Ukraina kaotab Venemaa rünnaku tõttu 60–100 sõdurit päevas hukkunutena ja umbes 500 sõdurit haavatutena. Vastava avalduse tegi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus Ameerika telekanalile Newsmax, vahendab Ukrinform.

“Olukord on väga raske. Me kaotame 60–100 sõdurit päevas, kes hukkuvad sõjategevuses, ja umbes 500 inimest haavatuna. Seega hoiame oma kaitsepiire. Kõige keerulisem olukord on Ukraina idaosas ning Lõuna-Donetskis ja Luganskis,“ rääkis Zelenskõi.
Tema sõnul ei saa Putin võita ja maailm peab lõpetama tema kaitsmise keset viimaste Vene vägede toime pandud julmusi.*

“Nüüd on ta [Putin – toim.] peaaegu isoleeritud. Maailm annab talle alati võimaluse, sest sanktsioone ei kehtestata täielikult. Mõned juhid ütlevad, et Venemaa juhile tuleks pakkuda väljapääsu,“ märkis Ukraina president.
Zelenskõi sõnul ei seisne Putini ja Venemaa nõrkus mitte ainult väiksema naaberriigi okupeerimise ebaõnnestumises, vaid ka katsetes teda riigijuhi kohalt tõugata.

“Ma ütleksin, et katse tappa selle või teise riigi juhti on nõrkus. Kui te ei suuda rääkida, on see nõrkus. Nõrkus on sõja alustamine ja nad on juba oma nõrkust näidanud. Kui te ei suuda seda riiki okupeerida, on see nõrkus. Ja samal ajal, kui soovite, et teise riigi juhi perekonnaga midagi juhtuks, on see poliitiline võimetus midagi teha,” lisas Zelenskõi.

12:09

Kuberner: 70 protsenti Sjeverodonetskist on venelaste käes

Vene vägi kontrollib praegu 70 protsenti Sjeverodonetskist, ütles kolmapäeval Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Venelased kontrollivad 70 protsenti Sjeverodonetskist. Osa Ukraina üksusi taganes soodsamatele, eelnevalt ettevalmistatud positsioonidele. Teine osa jätkab võitlemist linnas,” kirjutas Haidai kolmapäeval Telegramis.

Samal ajal on Lõssõtšansk tema sõnul täielikult Ukraina kontrolli all.

“Kõik Luhanski oblasti vabad asulad on pideva tule all. Evakueerimine on peatatud. Sjeverodonetskisse ei ole võimalik toimetada humanitaarabi (haiglas on piisavas koguses ravimeid ja muid meditsiinitarbeid, humanitaarabistaabis on toiduvarud, sellest võib teatud ajaks piisata),“ võttis Gaidai kokku.

11:41

Kiiev: Vene vägi on sissetungi algusest kaotanud 30 700 sõdurit

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel on Vene vägi alates 24. veebruaril alanud sissetungist Ukrainasse kaotanud umbes 30 700 meest, vahendab BNS.

„Vaenlase lahingukaotused 24. veebruarist 1. juunini on ligikaudu umbes 30 700 meest isikkoosseisu, 1361 tanki, 3343 soomukit, 659 suurtükki, 207 raketiheitjat, 94 õhutõrjesüsteemi, 208 lennukit, 175 helikopterit,519 operatiivtaktikalist drooni, 120 tiibraketti, kuraditosin laeva, 2290 autot ja paakveokit, 49 erisõidukit,” öeldi Facebooki postituses.

Märgitakse, et vaenlane kandis viimase päeva jooksul suurimaid kaotusi Krõvõi Rigi ja Bahmuti suunal.

11:15

Ukraina sõjas on hukkunud 243 last, 446 saanud haavata

Ukrainas on Venemaa vallandatud sõja tagajärjel saanud kannatada üle 689 lapse, vahendab BNS.

“2022. aasta 1. juuni hommikuse seisuga ei ole ametlik lapsohvrite arv ööpäevaga muutunud, neid on 243. Andmed vigastatute kohta ei ole samuti muutunud – 446,” seisab Ukraina peaprokuratuuri pressiteenistuse poolt edastatud teates.

Märgiti, et need arvud ei ole lõplikud, sest käib töö ohvrite tuvastamiseks ägeda vaenutegevuse kohtades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

“Kõige rohkem on lapsed kannatada saanud Donetski oblastis – 153, Kiievis – 116, Harkivis – 111, Tšernihivis – 68, Luhanskis – 52, Hersonis – 52, Mõkolaivis – 47, Zaporižžjas – 29, Sumõs – 17, Kiievis – 16, Žitomõris – 15,” rõhutas prokuratuur.

Lisati, et Vene relvajõudude Ukraina linnade ja külade pideva pommitamise ja pommitamise tõttu on saanud kannatada 1937 õppeasutust. “Neist 181 hävis täielikult,” võttis peaprokuratuur oma jutu kokku.

07:26

Biden: USA ei taotle Ukrainalt järeleandmisi Venemaale, ent ei otsi sõda Venemaaga

USA president Joe Biden kinnitas teisipäeval, et Ühendriigid ei kavatse survestada Ukrainat tegema territoriaalseid järeleandmisi Venemaale, vahendab BNS.

“Minu põhimõtteks kogu selle kriisi vältel on olnud “mitte midagi Ukrainast ilma Ukrainata”. Ma ei hakka avaldama ei eraviisiliselt ega avalikult Ukraina valitsusele survet, et nad läheks mingitele territoriaalsetele järeleandmistele,” kirjutas Biden New York Timesis avaldatud artiklis.

Ta süüdistas Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste ebaõnnestumises Moskvat, mis sõda ei peatanud.

“USA jätkab tööd Ukraina tugevdamiseks ja toetab selle jõupingutusi konfliktile läbirääkimiste teel lahenduseni jõudmiseks,” ütles president.

Biden lisas, et USA jätkab koostööd liitlastega Venemaa-vastaste sanktsioonide osas ning varustavad Ukrainat ka moodsate relvadega.

USA president Joe Biden ütles ajalehes New York Times avaldatud ariklis, et Ühendriigid ei otsi sõda NATO ja Venemaa vahel.

“Me ei püüdle NATO ja Venemaa sõja poole,” kirjutas Biden. “Kuni USA-d või meie liitlasi pole rünnatud, ei osale me selles konfliktis otseselt, ei saada Ameerika vägesid Ukrainasse võitlema ega ründa Vene vägesid,” märkis USA president.

Samuti lisas ta, et ei püüa kukutada Venemaa praegust juhtkonda ja president Vladimir Putinit. “Kui palju ma ka ei nõustu härra Putiniga, USA ei ürita teda kukutada,” rõhutas Biden.

04:42

Ametnik: USA saadab Ukrainale mitmikraketiheitjaid Himars

USA saadab Ukrainale mitmikraketiheitjaid Himars, teatas teisipäeval Ühendriikide ametnik, lõpetades päevi väldanud spekulatsioonid tõhusama sõjalise abi üle Vene vägede sissetungi vastu võitlevale Kiievile, vahendab BNS.

Himars kasutab täppismoona laskekaugusega umbes 80 kilomeetrit, ütles anonüümsust palunud ametnik. Märksa kaugemale lendavaid rakette otsustas Washington Ukrainale mitte anda.

“Ukrainlased kasutavad neid süsteeme Vene vägede edasitungi tõrjumiseks Ukraina territooriumil, kuid neid ei kasutata Venemaa vastu,” ütles ametnik.

Mitmikraketiheitja Himars. Foto: Scanpix

Tänu täppismoonale ja suuremale laskekaugusele kui praegu Ukrainas kasutatavatel relvadel, kujutavad mitmikraketiheitjad endast olulist täiendust ajal, mil ukrainlased seisavad riigi idaosas silmitsi Vene suurtükiväega.

Himarsi raketid “võimaldavad ukrainlastel anda lahinguväljal täpsemaid lööke sihtmärkide pihta Ukraina sees ja aidata neil Venemaad tagasi tõrjuda,” ütles ametnik.

Himarsid on kesksel kohal kolmapäeval avalikustatavas 700 miljoni dollari suuruses sõjalises abipaketis, mis sisaldab ka õhuseireradareid, tankitõrjerakette Javelin, rohkem suurtükiväe laskemoona, helikoptereid, sõidukeid ja varuosi, ütles ametnik.

Kuigi Himarsite tarnimise üle on pärast Ukraina sõjaväelaste korduvaid palveid päevi spekuleeritud, sai ühtlasi selgeks, et Kiievit sõjaliselt toetav USA ei soovi olla nähtud sõja osapoolena.

Sel põhjusel ei sisalda Himarsite tarne moona, mille laskeulatuseks on umbes 300 kilomeetrit, et ukrainlased ei saaks seda kasutada löökide andmiseks sügavale Vene territooriumile.

Kuid ka 80 kilomeetrit on märksa enam ukrainlaste praegusetest võimalustest ja tähendab, et Ukraina väed saavad suhteliselt ohutust kaugusest Vene positsioonide pihta lööke anda.

“Ukrainlased on kinnitanud, et ei kasuta neid süsteeme Venemaa territooriumi vastu,” rõhutas ametnik.

04:08

Zelenskõi: Ukraina nurjab kõik okupantide plaanid

Ukraina kaitsjad nurjavad järk-järgult, kuid pöördumatult kõik okupantide plaanid selles sõjas, ütles teisipäevaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Meie sõjavägi, luure, rahvuskaart ja kõik riigikaitsega seotud isikud nurjavad järk-järgult, kuid pöördumatult kõik okupantide plaanid. Rindeolukorda tuleb hinnata kompleksselt. Mitte ühes lõigus, kus see on rängim ja köidab enim tähelepanu, vaid kogu rinde ulatuses,” vahendas Zelenskõi sõnu portaal Unian.

President pöördus nende poole Ukrainas, kes üritavad relvajõude õpetada, kuidas on vaja rünnata ja kust vaenlasi esmalt tagasi tõrjuda.

“Ukraina väärtustab iga arvamust. Kuid eelkõige hindab Ukraina iga elu. Ja see on aksioom. Ukraina ei tee kunagi nii nagu Venemaa, kes heidab inimesed põrgusse lihtsalt sellepärast, et Moskvas taheti mõne päevaga või enne teatud kuupäeva midagi enda kätte haarata,” rõhutas riigipea.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Scanpix

00:58

Ukraina sõjavägi võib läbi lõigata okupantide varustusteed Harkivi all

Ukraina relvajõud tõrjuvad Vene vägesid Harkivist põhja ja itta ning võivad lõigata läbi okupantide varustusteed, ütles New York Timesile endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip M. Breedlove, vahendab BNS.

“Ukraina surub praegu Vene vägesid Harkivist põhja ja itta, mõnel juhul tagasi Venemaale. Seega ähvardavad ukrainlased nüüd ära lõigata Venemaa varustusteed ja tõrjub nende vägesid tagalasse,” ütles Breedlove.

Varustusliinide läbikõikamine Harkivist idas asetaks Vene väed samasse olukorda, kus nad olid sõja alguses Ukraina pealinna Kiievi poole tungides, räägivad ametiisikud.

Tankitõrjerakettidega Javelin relvastatud Ukraina üksused tulistasid Vene sõdureid, kui kilomeetrite pikkused Vene kolonnid Kiievi lähedal peatusid. Pealetung soikus, tuhanded Vene sõdurid said surma või haavata. Seejärel orienteeris Venemaa oma missiooni ümber itta.

Pärast kolm kuud kestnud sõda demoraliseerunud Vene sõjavägi teeb oma kampaanias Ida-Ukraina vallutamiseks samu vigu, mis sundisid neid loobuma survest kogu riigi vallutamiseks, väidavad Ameerika kõrged ametnikud.

31. mai 2022

21:41

Kuberner: Vene väed kontrollivad enamikku Sjevjerodonetskist, Venemaa õhurünnak tabas lämmastikhappe tsisterni

Vene väed kontrollivad nüüd suuremat osa Ida-Ukraina Sjevjerodonetski linnast, kus on päevi käinud ägedad lahingud, teatas teisipäeval kohalik kuberner, vahendab BNS.

“Kahjuks kontrollivad Vene väed täna suuremat osa linnast,” ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai videos. Ta ütles, et “90 protsenti” linnast on hävitatud.

Ta ütles, et nüüd “ei ole võimalust Sjevjerodonetskist lahkuda”.

Vene väed näisid olevat teinud edusamme oma eesmärgis hõivata võtmetähtsusega linn, kusjuures Haidai ütles mõne tunni eest, et nad kontrollivad sellest “poolt”.

Sellest hoolimata lisas ta, et Ukraina sõjavägi “hoiab endiselt kaitset oma praegustel positsioonidel”.

Ta lisas, et Ukraina üksusi ei ähvarda “ümberpiiramise” oht.

“Hirm, et meie sõjavägi on kuskil ümber piiratud… Seda ei juhtu,” ütles ta, lisades, et sõdurid suhtlevad pidevalt Ukraina võimudega.

Esmaspäeval pidi evakuatsioonibuss peatama oma missiooni inimeste väljaviimise Sjevjerodonetskist esmaspäeval pärast seda, kui sellega sõitnud Prantsuse ajakirjanik hukkus Vene tulistamise tagajärjel

Õhurünnak tabas lämmastikhappe tsisterni

Vene väed tabasid Sjeverodonetskis asuva keemiatehase lämmastikhappe tsisterni, ütles teisipäeval kohalik kuberner, kutsudes inimesi varjenditesse jääma. 

Moskva vägede õhurünnak tabas keemiatehases lämmastikhappe tsisterni, teatas Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai sõnumirakenduses Telegram.

“Lämmastikhape on ohtlik sisse hingates, neelates ja kokkupuutel nahaga,” üles ta. 

“Ärge tulge varjenditest välja,” ütles Haidai. 

Ta palus linnaelanikel immutada oma näomaskid soodalahusega. 

Moskva-meelsed separatistid ütlesid, et tsistern plahvatas Ukraina vägede kontrolli all oleval territooriumil. 

“Azoti keemiatehases lõhati kemikaalidega mahuti. Esialgsetel andmetel on see lämmastikhape,” ütles Telegramis Luhanski separatistide esindaja Rodion Mirontšik. 

Tehas on Ukraina vägede kontrolli all, lisas ta. 

Ukraina ametnikud ütlesid teisipäeval, et Moskva vägede kontrolli all on Sjeverodonetskist umbes pool. 

12:24

Moskva väitel leiti Azovstalist kaubik 152 Ukraina sõjaväelase laibaga

Moskva väitel leidsid Vene sõjaväelased Ukrainas Mariupolis Azovstali terasetehase alalt kaubiku 152 Ukraina sõduri surnukehaga, Venemaa kaitseministeeriumi teatel antakse need peatselt üle Kiievile.

Venemaa kaitseministeerium avaldas 20. mail videoülesvõtte viimase Ukraina sõdurite rühma alistumisest Azovstali tehases. Ministeeriumi väitel alistus seal alates 16. maist 2439 Ukraina võitlejat.

11:32

Vene vägede kaotused Ukrainas, 31. mai seisuga


sõdureid 30 500 (+150)
tanke 1358 (+9)
soomukeid 3302 (+20)
suurtükke 649 (+6)
raketiheitjaid 208 (+1)
lennukeid 208 (+1)
helikoptereid 174
droone 515 (+8)

Kyiv Independent Instagrami konto

09:35

Gaidai: Severodonetski ümberpiiramise ohtu pole

Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Sergei Gaidai sõnul on osa linnast Vene vägede kontrolli all, kuid seal on endiselt ka Ukraina kaitsjaid. “Ma arvan, et ümberpiiramise ohtu ei ole. Endiselt on võimalus taanduda Lõssõtšanskisse, nii et sõjaline ümberpiiramine ei ähvarda,” ütles ta. „Paar päeva tagasi teatasid venelased, et vallutasid kogu linna – see ei vasta tõele. Meie mehed on seal. Veelgi enam, nad tõrjuvad neid seal, see tähendab, et vaenlane ei saa seal vabalt liikuda.”

Gaidai lisas, et venelased plaanivad operatsiooni Severodonetski ümbruse, eelkõige ümberkaudsete külade korrastamiseks. “Nüüd plaanivad venelased sellist sõjalist operatsiooni Severodonetski ümbruse territooriumi puhastamiseks,“ ütles ta. „Nad lasevad sinna umbes pataljoni sõdureid, kes läbivad ümberkaudseid külasid, näiteks Borovskoje või Sirotino.“

07:16

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden süüdistab Putinit kogu Ukraina kultuuri ja identiteedi hävitamise katses. Bideni sõnul “natseerib Putin kogemata Euroopat”.

Zelenskõi ütles, et Venemaa mitte ainult ei kaotanud lahingut Harkivi, Kiievi ja kogu Põhja-Ukraina pärast, vaid kaotas oma tuleviku ja igasugused kultuurisidemed vaba maailmaga.

30. mai 2022

11:33

Stefantšuk: Ukraina ei nõustu külmutatud konfliktiga

Ukraina ei nõustu külmutatud konflikti ja osa oma territooriumi loovutamisega Venemaale vastutasuks rahu eest, ütles esmaspäeval ülemraada spiiker Ruslan Stefantšuk.

“Ukrainlastel on oma rahuplaan. Rõhutan, et Ukraina ei nõustu külmutatud konfliktiga,” ütles Stefantšuk virtuaalpöördumises Vilniuses toimuva NATO Parlamentaarse Assamblee istungist osavõtjatele.

Spiikri sõnul ei nõustu 82 protsenti ukrainlastest territooriumi loovutamisega vastutasuks rahu eest.

“Meie rahuplaan on selline, et me peame Vene agressorit võitma ja sundima ta naasma oma aladele ning vabastama Ukraina territooriumid rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Sel moel loome Euroopas püsiva rahu. On hea, kui teeme seda koos teiega,” ütles Stefantšuk pöördumises.

09:45

Kuberner: Vene väed tungivad Sjeverodonetski kesklinna suunas

Vene väed tungivad ägedast vastupanust hoolimata Sjeverodonetski kesklinna suunast, ütles Luhanski kuberner Serhi Gaidai esmaspäeval, vahendab BNS.

“Venelased tungivad Sjeverodonetski kesklinna suunas. Lahingud jätkuvad. Olukord on väga raske,” kirjutas Gaidai sotsiaalmeedias.

09:41

Vene poliitik tembeldati reeturiks, et palus sõja lõpetamist

Primorje regionaalringkonna koosolekul luges kommunistliku partei pressiesindaja Leonid Vasjukevitš president Putinile üleskutse lõpetada sõda Ukrainas, vahendab Iltalehti.

Vasjukevitši sõnul on riigi noored “suremas ja vigastatud” ning Venemaal on sõja tagajärjel rohkem orbusid.

Primorje kuberner Oleg Kožemjako nimetas Vasjukevitšit pärast sõnavõttu “reeturiks”. Kuberneri sõnul määrib petitsioon “Vene armee ja meie natsidega võitlevaid kaitsjaid”.

Vasjukevitš eemaldati koos kolleegiga saalist ja tal võeti hääleõigus. Petitsioonile oli alla kirjutanud 3 asendusliiget.

09:30

Biden: Putin üritab Ukrainat hävitada

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden süüdistab Putinit kogu Ukraina kultuuri ja identiteedi hävitamise katses, vahendab Iltalehti.

President Biden kritiseerib ka rünnakuid haiglate, koolide ja muude tsiviilobjektide vastu.

Kõnes mainiti ka Soomet ja Rootsit, sest Bideni sõnul “natseerib Putin kogemata Euroopat”.

09:23

Zelenskõi sõnul kaotas Venemaa sõja tõttu oma tuleviku

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi loetles pühapäevases videosõnumis asju, mida Venemaa on Ukraina vastu jätkuva täiemahulise sõja tõttu kaotanud, mille seas oma tuleviku, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian.

Zelenskõi ütles, et Venemaa mitte ainult ei kaotanud lahingut Harkivi, Kiievi ja kogu Põhja-Ukraina pärast, vaid kaotas oma tuleviku ja igasugused kultuurisidemed vaba maailmaga.

President märkis, et tema tänane pöördumine on pühendatud Harkivile, Kiievile, Severodonetskile ja Krõvõi Rihile ning nende kaudu – “kogu meie riigile, kõikidele linnadele ja kogukondadele”.

Zelenskõi rääkis, et külastas pühapäeval esimest korda pärast Venemaa sissetungi riigi sõjast räsitud idaosa, sõites Harkivi oblastisse, kust Moskva on viimastel nädalatel taganenud. Zelenskõi kantselei postitas sõnumirakendusse Telegram video, kus president kannab kuulikindlat vesti ning talle näidatakse Harkivis ja selle ümbruses tugevalt purustatud hooneid.

“Harkiv elas üle okupantide kohutavad rünnakud. Mustad, tules kõrbenud linna lagunenud elumajad vaatavad oma akendega itta ja põhja poole – sinna, kust tulistas Vene suurtükivägi, kust lendas kohale Vene sõjaväelennuk,” rääkis Zelenskõi.

Ukraina presidendi sõnul vaadatakse praegu Venemaal peeglisse ja nähakse, kui palju on riik selle 95 päeva kestnud täismahus sõja käigus kaotanud.

“Venemaa on juba kaotanud mitte ainult lahingu Harkivi, Kiievi ja meie riigi põhjaosa pärast, vaid kaotanud oma tuleviku ja igasugused kultuurisidemed vaba maailmaga. Need kõik põlesid seal maha koos rahulike elanike kodudega,” sõnas president.

“Harkivis ja oblastis on hävinenud 2229 hoonet. Me taastame, ehitame uuesti üles ja toome elu tagasi. Harkivis ja kõigis teistes linnades ja külades, kuhu kurjus tuli,” seisis postituses.

Videoülesvõttes näitasid Ukraina sõdurid Zelenskõile hävitatud veoautosid üle põllu kulgeva tee ääres.

“Selles sõjas püüavad okupandid vähemalt mingit tulemust välja pigistada,” ütles Zelenskõi hiljem saadetud sõnumis. “Aga nad oleksid pidanud juba ammu aru saama, et me kaitseme oma maad viimse meheni. Neil pole võimalust. Võitleme ja võidame kindlasti.”

President kohtus ka Harkivi oblasti kuberneriga ning Harkivi linnapeaga, et arutada piirkonna ülesehitamisega seotud programme.

Zelenskõi teatas õhtul ühtlasi, et vallandas Harkivi oblasti julgeolekuteenistuse juhi, kuna polnud rahul tema tööga piirkonna kaitsmisel.

“Tulin, vaatasin üle ja vallandasin Harkivi oblasti julgeolekuteenistuse juhi selle eest, et ta ei ole teinud sõja esimestest päevadest alates piisavalt linna kaitsmisel, vaid mõtles ainult enda peale,” süüdistas Zelenskõi.

Ukraina ülikooliprofessor Jaroslav Hrõtsak avaldas nädalavahetusel arvamust, et sõda Ukrainas jätkub veel kaua, kuid Venemaa saab lüüa, mis muutub riigi jaoks täielikuks kokkuvarisemiseks.

29. mai 2022

18:06

Zelenskõi külastas esimest korda invasiooni algusest Ukraina idaosa

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas esimest korda pärast Venemaa sissetungi riigi sõjast räsitud idaosa, sõites Harkivi oblastisse, kust Moskva on viimastel nädalatel taganenud.

Zelenskõi kantselei postitas sõnumirakendusse Telegram video, kus president kannab kuulikindlat vesti ning talle näidatakse Harkivis ja selle ümbruses tugevalt purustatud hooneid.

“Harkivis ja oblastis on hävinud 2229 hoonet. Me taastame, ehitame uuesti üles ja toome elu tagasi. Harkivis ja kõigis teistes linnades ja külades, kuhu kurjus tuli,” seisis postituses.

Videoülesvõttes näitasid Ukraina sõdurid Zelenskõile hävitatud veoautosid üle põllu kulgeva tee ääres.

“Selles sõjas püüavad okupandid vähemalt mingit tulemust välja pigistada,” ütles Zelenskõi hiljem saadetud sõnumis. “Aga nad oleksid pidanud juba ammu aru saama, et me kaitseme oma maad viimse meheni. Neil pole võimalust. Võitleme ja võidame kindlasti.”

President kohtus ka Harkivi oblasti kuberneriga ning Harkivi linnapeaga, et arutada piirkonna ülesehitamisega seotud programme. 

Ta kutsus neid üles “leidma lahedaid projekte”, et purustatud alad uuesti üles ehitada. “See on võimalus sellistele linnaosadele saada uus nägu,” märkis president.

14:18

Zelenskõi esineb pöördumisega EL-i liidrite poole

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esineb 30. mail videopöördumisega Euroopa Liidu liidrite kohtumisele Brüsselis, ütles EL-i kõrge ametnik pühapäeval.

Zelenskõi kõne on kavas esmaspäeval algava kohtumise esimesel päeval.

EL-i liidrid arutavad Venemaa sõda Ukrainas ja selle tagajärgi.

“Juttu tuleb humanitaar-, finants- ja sõjalisest abist,” ütles diplomaat.

Tema sõnul annavad EL-i liidrid rohelise tule üheksa miljardi euro suurusele makrofinantsabile Ukrainale sel aastal, millest on teatanud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Liidrid arutavad ka külmutatud Vene varade konfiskeerimise küsimust.

“Me peame leidma võimaluse nende konfiskeerimiseks. See on riikide eesõigus, aga valitseb konsensus, et see raha tuleks suunata Ukraina ülesehitamisele ja see ülesehitus peaks olema seotud Ukraina Euroopa teega,” ütles diplomaat.

Brüsselis tuleb kõne alla ka edasine sõjaline toetus Ukrainale.

Konsultatsioonid kuuenda sanktsioonipaketi üle, mis kehtestaks embargo Vene naftale, ikka veel käivad. Diplomaadi sõnul ei saa välistada stsenaariumi, et EL-i 26 liikmesriiki kehtestavad naftakeelu ilma Ungarita, kes ei ole sellega nõus.

“Ma ei näe teist lahendust,” tunnistas ta.

Ukrainale EL-i liikmekandidaadi staatuse andmise küsimust sel kohtumisel ei arutata, see on kavas juunis. Selleks ajaks esitab Euroopa Komisjon oma järeldused.

Esmaspäevase kohtumise teine diskussiooniblokk puudutab energiateemat: kõrgeid hindu ja Venemaa fosiilkütustest sõltuvuselt üleminekut.

Teisipäeval ühineb EL-i liidritega video vahendusel Aafrika Liidu esimees Macky Sall, et arutada Ukraina sõja mõju maailma toidujulgeolekule, mis annab eriti teravalt tunda Aafrikas.

Sama päeva teises pooles arutatakse Euroopa kaitseküsimusi.

28. mai 2022

22:33

Vene väed korraldasid raketirünnaku Krõvõi Rihile

Vene väed korraldasid laupäeval Ukrainas raketirünnaku Krõvõi Rihile, teatas linnapea Oleksandr Vilkul.

Linnapea kutsus elanikke mitte avaldama sotsiaalmeedias infot rünnaku tagajärgede kohta ning püsima varjendites.

Sõjalise administratsiooni juht Valentõn Reznitšenko teatas hiljem, et kaks raketti tabas üht tööstusettevõtet, tekitades suuri purustusi.

Ta lisas, et sündmuskohal tegutsevad päästemeeskonnad. 

16:37

Scholz ja Macron nõudsid Putinilt tõsiseid läbirääkimisi Zelenskõiga

Saksa kantsler Olaf Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron nõudsid laupäeval Vene riigipealt Vladimir Putinilt, et ta peaks “tõsiseid otseläbirääkimisi” oma Ukraina ametivenna Volodõmõr Zelenskõiga.

Kaks EL-i liidrit nõudsid 80 minutit kestnud vestluse käigus Putinilt “kohest relvarahu ja Vene vägede taandumist”, teatas Saksa riigikantselei.

Macron ja Scholz nõudsid Putinilt “tõsiste otseläbirääkimiste pidamist Ukraina presidendiga ja diplomaatilise lahenduse leidmist konfliktile”.

27. mai 2022

14:43

Kreml: Ukraina väljundid rahuläbirääkimistel on ebaselged ja vastuolulised

Volodõmõr Zelenski on korduvalt väljendanud soovi Putiniga kohtuda, et riigid lepiksid kokku sõja lõpetamises. Tõsistest rahuläbirääkimistest pole Venemaa aga paistnud erilist huvi tundvat, vahendab Iltalehti.

“Ma ei väida, et ukrainlased on põnevil Putiniga vestlemisest, kuid peame vaatama näkku praegusele reaalsusele,” kommenteeris Zelenskõi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Ukraina juhtkonna avaldused on ebaselged. “Avaldused on vastuolulised ja seetõttu ei saa me täielikult aru, mida Ukraina tegelikult tahab,” sõnas Peskov.

Viimased silmast silma kõnelused toimusid märtsi lõpus. Seejärel peeti dialoogi eemalt, kuid see katkes aprillis.

14:28

Venelased jätavad maha surma ja varemed

Ukraina ametlik Instagrami konto jagas videot:

“Mariupolist leiti täna endise “Oktyabr” tehase rusude alt 70 surnukeha. Nad maeti ühishaudadesse. Kohalike sõnul oli surnuid võimatu tuvastada. Raske on isegi ette kujutada, kui paljud süütute tsiviilelanike varjupaigaks olnud hooned said nende surmapaigaks,! kirjutas Ukraina Instagrami leht.

14:00

Vene vägede rünnakus Dnipro sõjaväebaasile sai surma 10 inimest

Ukraina keskosas Dnipro linnas sai reede hommikul Vene vägede rünnakus sõjaväebaasile surma umbes 10 ja viga üle 30 inimese, ütles kohalik kaitseametnik.

“Rahvuskaardi õppekeskust tabasid täna hommikul Iskander-raketid. Inimesed said surma. Kahjuks suri umbes 10 inimest ja 30-35 sai haavata,” ütles rahvuskaardi piirkondlik juht Gennadi Korban Ukraina meediale.

Dnipro linn on seni pääsenud Vene vägede tekitatud hävingust ja sellest sai juba sõja alguses Ida-Ukraina lahingute eest põgenejate koondumiskoht.

Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko ütles, et reedesed rünnakud tekitasid tõsiseid purustusi ning päästetöötajad otsivad majade rusude alt inimesi.

12:11

Zelenskõi süüdistab Venemaad genotsiidis Donbassis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistas Venemaad ilmselges genotsiidipoliitikas, mida Kremli režiim tema riigi idaosas paiknevas Donbassis ellu viib.

“Moskva pealetung Donbassis võib jätta piirkonna elamiskõlbmatuks,” ütles ta.

Zelenskõi sõnul on venelaste eesmärk muuta Donbassi linnad tuhaks.

“Kõik see, kaasa arvatud meie inimeste küüditamine ja tsiviilisikute massiline tapmine, on ilmselge genotsiidipoliitika, mida Venemaa ihaleb,” ütles Zelenskõi oma igapäevases telepöördumises.

11:34

Transnistria valitsus saadeti laiali mobilisatsiooni katkemise tõttu

Rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria elanikkond ei taha Ukraina vastu sõdida.

„Transnistria valitsus vallandati Ukraina-vastase sõja mobilisatsiooni ebaõnnestumise tõttu,“ ütles Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse spiiker Sergei Bratšuk.

Bratšuk märkis, et Odessa piirkonnaga piirnevas „Pridnestrovia Moldaavia Vabariigis“ on arenemas üsna huvitavad sündmused. „Valitsuse saatis laiali „president“ Vadim Krasnoselski,“ ütles ta. „See on eelkõige tingitud sellest, et nn mobilisatsioon, mida Vene okupatsiooniväed nõudsid, PMR-is ei toimunud. Seda ei toimunud, kuna kohalikud elanikud ei taha Ukraina vastu sõdida.“

26. mail teatas Transnistria meedia, et Krasnoselski allkirjastas dekreedi peaminister Aleksandr Martõnovi ametist vabastamise ja valitsuse tagasiastumise kohta, mis jääb kehtima kuni uue valitsuse moodustamiseni.

Ukraina president Volodymyr Zelensky usub, et rünnak Transnistriast on võimalik, kuid Ukraina rünnakut ei karda, sest piirkonna 15 000 sõdurist on sõdimisvõimelised vaid 3000. Sellest hoolimata tugevdati piirikontrolli.

10:46

Mariupolis hukkus kooli territooriumil 12-aastane poiss

Juhtum leidis aset eile Kalmiusski rajooni kooli number 30 territooriumil, kirjutab UNIAN.

„Mariupolis hukkus kooli territooriumil mürsu plahvatuse tagajärjel 12-aastane poiss,“ teatas Mariupoli linnapea nõunik Petr Andrjuštšenko.

„Vene relvad jätkavad Mariupoli laste tapmist ka pärast aktiivse sõjategevuse lõppemist,“ nentis Andrjuštšenko. „Olge ettevaatlik! Öelge lastele iga päev, et nad kahtlasi esemeid ei puudutaks. Eriti neid, mis näevad välja nagu mürsud, raketid ja muud relvad.“

26. mai 2022

10:30

Mariupolis algas õpilaste venestamine

Venemaa kontrolli alla langenud Mariupolis tühistati koolivaheaeg ning õpilasi ootab ees suvi täis vene propagandat, kirjutab UNIAN.

Okupandid pikendasid Mariupolis õppeaasta 1. septembrini, teatas Mariupoli linnapea Petr Andrjuštšenko oma telegrammi kanalis. „Okupantid teatasid õppeaasta pikendamisest 1. septembrini, ehk siis õpilased jäävad suvevaheajast ilma. Peamine eesmärk on deukrainiseerimine ja vene programmi järgi kooliaastaks valmistumine. Lastele hakatakse õpetama vene keelt ja kirjandust, Venemaa ajalugu ja venekeelset matemaatikat kogu suve.“

Andrjuštšenko lisas, et sissetungijad kavatsevad avada 9 kooli. „Praegu on aga leitud vaid 53 õpetajat,“ lisas ta. „Kuus õpetajat kooli kohta on ilmekas näide okupatsiooniaegsest vene haridusest Mariupolis.“

Ukraina Ülemraada inimõiguste volinik Ljudmila Denisova on öelnud, et okupandid kavatsevad alates septembrist Mariupoli haridust täielikult venestada, võttes kasutusele oma standardid. Vene programmidele üleminekuga „kohanemise“ raames hakatakse koolides õpetama vaid kolme ainet.

10:21

Zelenskõi: Austria viib meie raskelt haavatud sõdurid ravile

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeva õhtul, et Austria hakkab tegelema raskelt haavatud Ukraina sõdurite raviga, edastas Unian.

Zelenskõi kinnitusel toimus tal päeval vestlus Austria kantsleri Karl Nehammeriga.

Zelenskõi andis oma sõnul Nehammerile ülevaate olukorrast Donbassis ja teistes sõjategevuse piirkondades ning tänas Austriat toetuse eest.

“Leppisime kokku, et Austria viib meie raskelt haavatud sõdurid ravile,” ütles riigipea.

Samuti arutati Zelenskõi sõnul kantsleriga koostööd Ukraina eurointegratsiooni teemal.

Nehammer külastas Kiievit aprillis.

Austria ei ole NATO liige ja on aastakümneid hoidnud Venemaaga suhteid. Neutraalse riigina on Austria olnud Venemaa ja Euroopa suhetes sageli läbirääkija rollis.

10:03

Vene okupandid toimetasid Melitopolisse vananenud tanke T-62

Venelased toimetasid Melitopolisse vananenud tanke T-62, teatas ööl vastu neljapäeval uudisteagentuuri Unian vahendusel ukrainlaste Zaporižžja oblasti sõjaväeadministratsioon, vahendab BNS.

Ühtlasi märgiti, et Vene sissetungijad jätkavad piirkonnas aktiivselt ettevalmistusi pealetungioperatsioonideks.

“Täna saabus Melitopoli ešelon vananenud tanke T-62, mille venelased konserveerimisest kõrvaldasid,” edastati raportis.

“Kirillovka külla saabus samal ajal vähemalt 30 ühikut Vene soomustehnikat. Kohalike elanike sõnul on soomustransportööre pea igal ristmikul. Samuti on võimalus, et Kirillovka puhkekeskused võivad muutuda sissetungijate tugipunktideks ja seetõttu kannatada rüüstamise all, nagu juhtus Berdjanskis,” lisati teadaandes.

Okupantide sotsiaalmeediakanalites kirjutatakse, et on alanud infrastruktuuri ja töötajate ettevalmistamine Zaporižžja oblasti elanikele Venemaa passide väljastamiseks.

Venelased kannavad aga jätkuvalt isikkoosseisu ja sõjatehnika tõsiseid kaotusi. Regulaarselt laekub teavet märkimisväärse hulga Venemaa relvajõudude haavatud sõjaväelaste toimetamise kohta ajutiselt annekteeritud Krimmi meditsiiniasutustesse.

09:43

Briti luure: Venemaa õhudessantväed on oma ülesannetes korduvalt läbi kukkunud

Venemaa õhudessantväed (VDV) on alates sissetungi algusest silma paistnud mitmete märkimisväärsete taktikaliste ebaõnnestumistega.

Näiteks võib tuua plaani märtsis Hostomeli lennuvälja kaudu Kiievisse tungida, aprillist saati kestev paigalseis Iziumi teljel ning hiljutised ebaõnnestunud ja kulukad Siverskyi Donetsi jõe ületused.

Venemaa doktriin näeb ette VDV määramist kõige nõudlikumatele operatsioonidele. 45 000-meheline VDV koosneb valdavalt elukutselistest sõduritest, kes naudivad eliidi staatust ja saavad lisatasu.

VDV-d on kasutatud missioonidel, mis sobivad soomustatud jalaväelastele ja nad on sissetungi ajal kandnud suuri kaotusi. VDV kehv suutlikus ilmestab okupantide strateegilist saamatust ja Venemaa suutmatust tagada kindel õhuülekaal.

VDV ebaõige rakendamine Ukrainas näitab, kuidas Putini märkimisväärne investeering relvajõududesse viimase 15 aasta jooksul, on toonud kaasa tasakaalustamata relvajõu.

25. mai 2022

15:48

Michel: Vene naftaembargo osas jõutakse leppeni enne järgmist nädalat

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel avaldas täna veendumust, et Euroopa Liit jõuab Venemaale naftaembargo osas kokkuleppeni enne järgmise nädala ülemkogu, ehkki Ungari on sellele vastu, vahendab BNS.

“Olen endiselt kindel, et suudame selle küsimuse lahendada enne Euroopa Ülemkogu,” ütles Michel Stockholmis pressikonverentsil Rootsi peaministri Magdalena Anderssoniga.

Ungarit ei ole suudetud naftaembargo toetamises veel veenda ning riigi peaminister Viktor Orbán ütles sel nädalal kirjas Michelile, et küsimuse tõstatamine ülemkogul oleks mõttetu.

“Lahtiste küsimuste kaalukust arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kõikehõlmava lahenduse leiab enne Euroopa Ülemkogu erikohtumist 30.-31. mail,” ütles Orbán.

“Olen veendunud, et sanktsioonipaketi arutamine juhtide tasandil ilma konsensuseta oleks kahjutoov,” seisis kirjas.

Michel möönis kolmapäeval, et küsimuse lahendamine on raske, kuid lubas «esitada mõned võimalikud lahendused».

EL-i liidrid võivad tõstata küsimuse Brüsselis toimuval ülemkogul, et jõuda poliitilise leppeni, mis lahendaks ummikseisu Ungari ja Euroopa Komisjoni vahelistel kõnelustel.

Merepiirita Ungari sõltub Vene naftast, mida tarnitakse üheainsa torujuhtme kaudu. Orbáni sõnul oleks embargol tema riigi majandusele laastavad tagajärjed.

14:55

Venemaa lihtsustab Lõuna-Ukraina elanike kodakondsusnõudeid

Lõuna-Ukraina Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikud saavad Vene passi lihtsustatud protseduuriga, vahendab BNS.

Ukraina lõunaosas asuv Herson on täielikult Vene vägede kontrolli all, kagusse jääv Zaporižžja osaliselt.

14:28

Putin on lihtsustanud Hersoni ja Zaporožje piirkondades “passi andmist”

Venemaa diktaator Vladimir Putin kirjutas alla määrusele, mis käsitleb Hersoni ja Zaporožje oblasti elanikele lihtsustatud korras kodakondsuse andmist. See on kirjas Vene Föderatsiooni juriidilise teabe ametlikus Interneti-portaalis, vahendab UNIAN.

Dokumendiga muudetakse Putini 2019. aasta aprilli määrust, mis näeb ette Venemaa kodanike passide ebaseadusliku väljastamise Luganski ja Donetski oblasti okupeeritud alade elanikele. Siis mõistis kogu tsiviliseeritud maailm Kremli tegevuse hukka.

Praegu kontrollivad Vene okupandid ebaseaduslikult vaid teatud piirkondi Zaporožje ja Hersoni oblastis.

13:40

Vene Föderatsioon: Azovstali vangide vahetamine tuleb kõne alla alles pärast kohtumõistmist

„Arutelu Venemaa ja Ukraina vangide vahetamise üle on võimalik alles pärast Ukraina sõjaväelaste kohtu alla andmist,“ ütles Vene Föderatsiooni asevälisminister Andrei Rudenko, kirjutab TASS.

„Arutame kõike pärast seda, kui reeturid on nõuetekohaselt süüdi mõistetud ja karistus täide viidud, ka siis võib olla veel mingeid samme,“ sõnas Rudenko. „Enne seda on kõik jutud vahetusest ennatlikud.“

Venemaa asevälisminister nimetas “ebakonstruktiivseks” ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldust läbirääkimistele naasmise kohta alles pärast seda, kui Ukrainale tagastatakse pärast 24. veebruari Vene sissetungijate poolt vallutatud alad.

09:37

Zelenskõi: Vene väed üritavad Donbassis kõike hävitada

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul liiguvad Vene väed Ida-Ukrainas edasi, tulistavad võtmetähtsusega linnu ja üritavad seal “kõike hävitada”, vahendab Iltalehti.

Zelenskõi nõudis Ukrainale rohkem relvi ja ütles, et leinab tuhandeid ukrainlasi, kes on surnud pärast Venemaa sissetungi algust. Ta ütles, et Ukraina varustamine tanki- ja laevatõrjerakettidega oleks “parim investeering”, et vältida Venemaa agressiooni tulevikus.

Vene väed pommitasid kolmapäeval katkematult Donbassi Sjevjerodonetski tööstuslinna ja üritasid linna piirata.

08:00

Luhanski kuberneri sõnul olukord halveneb

Luhanski kuberneri Serhiy Haidai sõnul on olukord piirkonnas keeruline ja halveneb. Ukraina sõjaväevõimude sõnul töötab Venemaa selle nimel, et piirkond täielikult hävitada.

Venemaa on varem teatanud, et jätkab oma “erioperatsiooni” seni, kuni selleks vajadus tekib.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on palunud Ukrainale rohkem relvastust.

07:32

Suurbritannia: Venemaa on tugevdanud võitlust Donbassis

Briti välisministeeriumi avaldatud luurevärskenduse kohaselt tugevdab Venemaa oma tegevust Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas.

Suurbritannia teatel üritavad Vene väed piirata Sjevjerodonetski, Lüsüthanski ja Rubižne linnu. Venemaa rünnak on leidnud Ukraina relvajõudude tugevat vastuseisu.

Ukraina välisminister Dmitri Kuleba nimetas teisipäeva hommikul Venemaa rünnakut Donbassile üheks suurimaks Euroopa kontinendil pärast teist maailmasõda ja palus Ukrainalt täiendavat relvaabi.

24. mai 2022

15:51

Ukraina armee taganes ajutiselt Svetlodarskist mugavamatele kaitsepositsioonidele

„24. mai hommikul okupeerisid Vene väed Donetski oblastis Svetlodarski linna,“ Kinnitas vabale raadiole antud kommentaaris Svetlodarski sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Goško, vahendab UNIAN.

Goško sõnul kõnnivad tänavatel juba relvastatud sissetungijad, kes kontrollivad kohalike elanike dokumente. “Praegu riputavad nad oma kaltsu (Vene lipp) administratiivhoone külge,” ütles ta. „Kohaliku elanikkonna sõnul nad suurt vaenlase kohalolekut ei näe. Liikvel on viieliikmelised rühmad.“

Ukraina relvajõudude lähedal asuvates Telegrami kanalites teatatakse, et Ukraina armee on ajutiselt Svetlodarskist taandunud kaitseks mugavamatele positsioonidele.

15:26

Vene väed ründasid Severodonetskis taas Azoti keemiatehast: neli hukkunut

„Vene väed tulistasid Severodonetskis asuvat Azoti ammoniaagitehast. Okupantide rünnaku tagajärjel hukkus neli tsiviilisikut,“ teatas Telegramis Luganski oblasti juht Serhi Gaidai.

Täna hommikul avasid Gaidai sõnul venelased taas tule Azoti territooriumil, kuhu on püsti pandud mitu pommivarjendit. „Selle tagajärjel hukkus neli inimest,” märkis ta.

Veel üks elanik sai raskelt vigastada linna keskosas. Ta viidi kiiresti humanitaarabi peakorterisse abi saama, kuid kahjuks ei õnnestunud tema elu päästa.

UNIAN teatas Azoti pommitamisest 21. mail. Selle tagajärjel süttis jahutustorn, kuid tulekahju likvideeriti ja leek lähedal asuvatesse tootmistsehhidesse ei levinud.

14:26

Kuleba: Ärge ostke varastatud vilja, ärge saage Venemaa kuritegude kaasosalisteks

Ukraina välisminister Dmytro Kuleba väidab, et Vene vargad varastavad Ukraina vilja, et seda välismaale müüa, vahendab BBC. „Vilja laaditakse laevadele, mis seejärel läbivad Bosporuse väina – kitsas veetee, mis lahutab Euroopa ja Türgi ning vili müüakse edasi välismaale,“ rääkis ta.

„Kutsun kõiki riike üles jääma valvsaks ja keelduma sellistest ettepanekutest. Ärge ostke varastatud asju. Ärge saage Venemaa kuritegude kaasosalisteks,” ütles Kuleba Twitteris.

BBC pole Ukraina väiteid kinnitanud. Venemaa nimetas pilte, millel on kujutatud Krimmis viljaga täidetud laevu, võltsinguteks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen süüdistas Venemaad toidu kasutamises Ukraina sõjas relvana, lisades, et Venemaa konfiskeerib teravilja ja blokeerib enda kontrollitaval territooriumil laevu.

Ta ütles, et tagajärgi on juba näha toiduainete, väetiste ja energia ülemaailmsetes hindades, mis toob kaasa rohkem kannatusi neile, kes juba niigi puuduse käes vaevlevad.

13:15

Tsiviilelanike evakueerimiseks Venemaa rünnaku eest on liiga hilja

Luhanski kuberner on edastanud sünge hoiatuse, et tuhandete tsiviilisikute evakueerimiseks ümberpiiratud Sjevjerodonetski linnast on liiga hilja, kuna see seisis silmitsi Venemaa pidevate jõupingutustega vallutada linn ja provintsi osad, mis on endiselt Ukraina valduses, kirjutab The Guardian.

Kolmest küljest ümbritsetud Vene vägedest, kes on püüdnud lõpule viia linna ümber asuva tasku piiramist, on Sjevjerodonetsk ja sellest läänes asuvad linnad ja külad viimastel päevadel olnud intensiivse pommitamise all.

Arvatakse, et linnas on varjupaikades endiselt peidus 15 tuhat elanikku.

Vene väed on püüdnud katkestada Ukraina varustusliine Sjevjerodonetskisse, püüdes kontrollida olulisi läänesuunalisi teid.

“Ma ei ütle enam, et minge välja, evakueeruge. Nüüd ma ütlen: jääge varjupaika,” ütles Sergiy Haidai oma Telegrami kanalil. “Selline mürskude tihedus ei võimalda meil rahulikult inimesi kokku koguda ja neile järele tulla.”

“Ma vaatasin üles ja kuulsin hirmutavat heli,” ütles 82-aastane Maria Mayashlapak, Bahmuti elanik, kes on näinud korduvaid õhulööke. „Iga päev palvetan Jumala poole, et vältida vigastusi. Jumal kuulis mind. Jumal valvab mu üle.”

12:38

Mariupoli keldrist leiti 200 surnukeha

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andriuštšenko sõnul leiti ühe linna kortermaja keldrist umbes 200 juba lagunema hakanud surnukeha, vahendab The Guardian.

“Kuna kohalikud elanikud keeldusid surnukehi kokku kogumast ja pakkimast, lahkusid Venemaa hädaolukordade ministeeriumi esindajad töökohalt,” kirjutas Andriuštšenko. “Ohvrite surnukehad jäid paigale osaliselt lammutatud rusude tõttu, haisu on tunda peaaegu kogu kvartalis.”

Tema sõnul on peatatud ka inimeste ümbermatmine Mariupoli kortermajade hoovidest, sest tasuta ümbermatmiseks tuleb inimestel surnukeha ise tuua surnukuuri, kinnitada, et laip on äsja leitud või nõustuda salvestama videot, milles matmise taotleja ütleb, et ohvri tapsid Ukraina sõdurid.

11:18

Eesti on andnud 3 kuuga Ukrainale kolmandiku oma sõjalisest eelarvest, kõige rohkem maailmas

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kirjutas Twitteris, et Eesti riik on andnud kolme kuuga Ukrainale kolmdaniku oma sõjalisest eelarvest, mis on kõigist rohkem maailmas.

Ta kirjutas nii:

„Tuhande lubaduse asemel: kolme kuuga on Eesti andnud Ukrainale 1/3 oma sõjalisest eelarvest, kõigist rohkem maailmas. See tõestab veel kord: võib olla väike riik, aga omada suurt südant, ja võib olla suuruselt teine, aga seda üldse mitte omada. Ukraina võit saab olema ka Eesti võit.”

Mõhhailo Podoljak Twitteri postitus

11:05

Luhanski kuberner Serhiy Haidai: Inimesi on väga raske evakueerida

Ukraina Luhanski kuberner Serhiy Haidai andis hommikuaruande Sjevjerodonetskist, mis on olnud Venemaa operatsioonide keskmes ja mis asub Luhanski linnast umbes 110 km (70 miili) kaugusel, vahendab The Guardian.

Gaidai on Telegrami postitanud:

Sjevjerodonetsk hoiab kaitset – linn on täielikult Ukraina võimude kontrolli all. Venelased koondasid linna vallutamiseks peaaegu kõik oma jõud, nimelt 25 pataljoni taktikalist rühma linna vallutamiseks. Pommide arv kasvas kordades. Ümberkaudsetes külades käivad lahingud. Inimesi on väga raske evakueerida.

10:12

Satelliidipiltidelt on näha, kuidas Venemaa laevad laadivad Krimmis Ukraina vilja

Krimmi Sevastopoli sadamast tehtud uute satelliidifotode kohaselt näib Venemaa Ukraina teravilja vargus sõja foonil intensiivistuvat – vahendab CNN.

From Maxar: MATROS POZYNICH

Piltidel on kujutatud kahte Venemaa lipu all sõitvat laeva, millele lastitakse väidetavalt varastatud Ukraina vilja. Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad Ukraina toiduainete järk-järgulises varastamises ja katses neid maha müüa.

From Maxar: MATROS POZYNICH

Maxar Technologiesi uued satelliidifotod on jäädvustatud 19. ja 21. mail, ja seal on näha, kuidas laevad Matros Pozynich ja Matros Koshka on dokitud teraviljahoidlate kõrvale, kus lindilt voolab vili lahtisesse trümmi. Laevade jälgimise lehekülje MarineTraffic.com andmetel on mõlemad laevad nüüdseks sadamast lahkunud. Matros Pozynich seilab läbi Egeuse mere ja on väidetavalt teel Beiruti. Matros Koshka on endiselt Mustas meres.

08:35

Zelenskõi sõnul on järgnevad sõjanädalad keerulised 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi esmaspäevaõhtuses videopöördumises lähinädalate sõja käigu kohta prognoosi, vahendab BNS.

“Vene okupandid püüavad väga jõuliselt näidata, et nad väidetavalt ei loobu Harkivi oblasti vallutatud aladest, Hersoni oblastist, Zaporižžje okupeeritud territooriumist ja Donbassist. Kuskil nad edenevad ja kuskil nad tõmbuvad tagasi ja kuskil üritatakse positsioone tugevdada. Järgmised sõjanädalad on keerulised. Ja me peame sellest teadlikud olema,” rõhutas Zelenskõi.

Samas märkis president, et ukrainlastel pole muud võimalust kui sõdida.

“Võidelda ja võita. Vabastada meie maa ja rahvas. Sest okupandid tahavad meilt võtta mitte ainult midagi, vaid kõike, mis meil on. Kaasa arvatud ukrainlaste eluõigus,” rõhutas riigipea.

Uniani andmetel kandsid Vene sissetungijad 23. mai õhtul Severodonetski suunal suuri kaotusi ja taganesid.

Donetski suunal ei loobunud vaenlase üksused katsetest läbi murda Ukraina vägede kaitsest, et need ümber piirata ja Luhanski oblasti halduspiiridele jõuda. Eelkõige Bahmuti suunas püüdis vaenlane alustada pealetungi, kuid see ei õnnestunud.

Luhanski suunal sooritas vaenlane jõuliselt luuret, kuid see ei õnnestunud ja venelased taandusid.

Umbes 20 riiki pakkusid esmaspäeval liitlaste veebikohtumisel Ukrainale uusi julgeolekuabipakette võitluseks pealetungivate Vene vägedega, teatas USA kaitseminister Lloyd Austin.

Austini sõnul osales kohtumisel üle neljakümne riigi.

“Täna oli väga edukas kohtumine. Paljud riigid annetavad hädavajalikku suurtüki laskemoona, rannakaitsesüsteeme ning tanke ja muid soomusmasinaid,” ütles Austin.

Relvaabi lubasid Austini sõnul teiste seas Taani, Tšehhi, Itaalia, Kreeka, Norra ja Poola.

“Riigid annetavad muu hulgas suurtükiväe laskemoona, rannakaitsesüsteeme ning tanke ja muid soomusmasinaid,” sõnas kaitseminister.

Näiteks Taani saadab Austini sõnul Ukrainasse õhutõrjerakette Harpoon. Mõned riigid omakorda abistavad Ukraina vägesid väljaõppega.

Austin ei avaldanud USA enda pakutava relvaabi kohta uusi üksikasju.

08:25

Rünnakus Sjeverodonetski elumajale hukkus neli inimest


Luhanski oblasti kuberneri Serhiy Haidai teatel tulistasid Vene väed Sjeverodonetskis elumaja, tappes neli inimest. Möödunud päevaga hävitati vähemalt kuus maja. Kuus maja purustasid Vene rünnakud ka Lõssõtšanskis ning mitu hoonet hävis Zolotes ja Novodružeskis.

23. mai 2022

15:35

Zelenskõi: Vene rünnakus sõjaväebaasile hukkus 87 inimest

“Vene vägede 17. mai rünnakus Ukraina Tšernihivi oblasti sõjaväebaasile sai surma 87 inimest,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval pöördumises Davosi tippkohtumisele, vahendab Iltalehti.

“Praegu on Desna rusude all 87 ohvrit. 87 tapetud inimest,” sõnas Zelenskõi pöördumises, viidates Venemaa 17. mai rünnakule Desna külale, kus asub Ukraina sõjaväebaas.

Pilt: Scanpix

Venemaa löögid Desnale olid ühed vähestest pealinna ümbrusele nädalaid pärast seda, kui Ukraina väed olid Moskva vägede taandumise järel piirkonna tagasi võtnud.

Kiievist ligikaudu 70 kilomeetrit põhja pool asuvas Desnas asub suur sõjaväe väljaõppekeskus ja kohalikud tervishoiuametnikud teatasid varem, et rünnakus hukkus kaheksa inimest.

“Ukraina tulevik saab olema ilma nende inimesteta,” ütles Zelenskõi Tšernihivis hukkunute kohta.

President lisas, et Ukraina tuleb vabaduse ja iseseisvuse eest maksta kallist hinda.

12:53

Zelenskõi: Sõda poleks puhkenud, kui Venemaale oleks kehtestatud ennetavad sanktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes, et rahvusvaheline üldsus peab maksimeerima Venemaa-vastaseid sanktsioone, vahendab Iltalehti.

Ta leiab, et sanktsioone tuleks kasutada ka ennetuslikel eesmärkidel. “Sõda ei oleks puhkenud, kui Venemaale oleks kehtestatud karmimad sanktsioonid pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal,” lausus ta.

Muuhulgas nõudis Zelenskõi täielikku naftaembargot ja kogu Venemaa äritegevuse sulgemist. Ta märkis, et kui ründajad kaotaksid kõik, mõjutaks see ka teiste riikide võimalikku soovi teiste riikide vastu sõda alustada.

12:07

Venemaa kaotused lähenevad 30 000 sõdurile, täpsemad andmed on järgnevad:

29 200 sõdurit, 170 helikopterit, 1293 tanki, 476 mehitamata drooni, 3166 soomukit, 110 tiibraketti, 604 suurtükki, 13 laeva, 201 raketisüsteemi, 2206 kütuseveokit, 93 õhutürjesüsteemi, 204 lennukit ja 43 eriotstarbelist transpordimasinat.

Andmed pärinevad Ukraina kaitseministeeriumist.

11:38

WHO: Alates sõja algusest on toime pandud 248 rünnakut tervishoiuastuste vastu

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO Ukraine) teatel on kindlaks tehtud veel 30 rünnakut Ukraina tervishoiuasutuste vastu.

23. mai seisuga on Ukrainas kokku kindlaks tehtud 248 rünnakut tervishoiuasutuste vastu. Kõnealused rünnakud on aset leidnud vahemikus 24. veebruar, kuni 19. mai ning neis on hukkunud 75 ja viga saanud 59 inimest.

11:10

Briti luure teatel on Venemaa kaotused olnud Ukrainas kolme kuuga sama suured, kui 9 aastat väldanud Afganistani sõjas kokku.

Selleni on viinud kombinatsioon kehvapoolsest taktikast, limiteeritud õhukaitsest, vähesest paidlikusest, ning õppimisvõimetust käsuahelast.

Venemaa ühiskond on varasemalt näidanud välja rahulolematust enda algatatud sõdade sõjakaotuste osas ning kui Ukrainas langenute arv edasi kasvab, võib rahva rahulolematus ja valmidus enda hääl kuuldavaks teha, veelgi kasvada.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles neljapäeval, et Ukraina võtab iseseisvalt vastu otsused sellest, kus ja mis tingimustel lõpetada sõda Venemaaga, vahendab BNS.

“Meie, Ukraina rahvas ja Ukraina võimud, määrame ise oma võidu parameetrid… Ukraina määrab, mis, kus ja millal see lõpeb. See on meie maa. Me oleme sõjas, aga oleme ka läbirääkimisteks valmis,” ütles Kuleba.

20. mai 2022

15:06

Azovstali kaitsjad said käsu võitlus lõpetada

Mariupoli sissepiiratud Azovstali terasetehase kaitsjad said Ukraina relvajõudude juhatuselt käsu võitlus lõpetada, vahendab BNS.

“Kõrgem sõjaväejuhatus andis käsu säästa meie garnisoni sõdurite elusid ja lõpetada linna kaitsmine,” ütles Denõss Prokopenko Telegramis avaldatud videos.

Praegu käib surnud võitlejate tehasest välja viimine, lisas ta.

Nädalaid hiiglaslikus tehasekompleksis Vene vägedega võidelnud sõduritest on saanud Ukraina vastupanu sümbol.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu ütles reedel, et esmaspäevast alates on alistunud 1908 Azovstali kaitsjat.

Prokopenko ütles, et nüüd on kõige tähtsam langenud sõdurid tehasest välja viia.

“Me oleme alati öelnud, et meie jaoks on kõige tähtsamad kolm tingimust: tsiviilisikud, haavatud ja surnud,” sõnas ta.

Tsiviilisikud evakueeriti tehase maa-alustest tunnelitest ÜRO operatsiooni tulemusena ja Prokopenko sõnul on ka haavatud võitlejad abi saanud.

Alles on jäänud ainult “tapetud kangelased”, ütles ta.

“Ma loodan, et varsti on peredel ja kogu Ukrainal võimalik oma võitlejad auga maha matta.”

Ukraina loodab vahetada Azovstali võitlejad, kes praegu on Moskva käes, Vene vangide vastu.

10:09

Mariupoli vallutanud Vene sõdurid viiakse tõenäoliselt Donbassi

Lõuna-Ukraina sadamalinna Mariupolit piiranud Vene sõdurid viikse tõenäoliselt tugevdama vägesid Ida-Ukrainas Donbassis, ütles Briti sõjaväeluure reedel avaldatud hinnangus, vahendab BNS.

Vene väed paigutatakse ümber siis, kui positsioonid Mariupolis on kindlustatud.

Sõjaväeluure hinnangul andis Mariupoli Azovstali terasetehases alla umbes 1700 Ukraina sõdurit.

Ukraina väed on venelaste relvastust Mariupolis tublisti hävitanud, nii et Venemaal tuleb sõdurid enne Donbassi saatmist uute relvadega varustada.

09:45

Odessa: okupandid hakkavad tunnistama oma kaotusi Zmijinõi saarel

Vene sissetungijad hakkasid tunnistama oma kaotusi Ukrainas Zmijinõi saarel, vahendab BNS.

“Rašistid hakkasid tunnistama oma kaotusi Zmijinõi saarel… nad alustasid oma surnute matmist,” ütles sõjakuberner Sergei Bratšuk hommikuses videosõnumis.

Samuti märkis ta, et Musta mere laevastiku laevad jätkavad Odessa sadama blokeerimist, takistades Ukraina teravilja eksporti ja tekitades maailmas kunstliku toidukriisi.

Bratšuk kutsus Odessa elanikke ka Musta mere mineeritud rannikul ja Odessa randades turvameetmeid järgima.

08:50

Vene sõdurid panevad Ukrainas toime jõhkraid seksuaalkuritegusid – kahe mehe poolt vägistatud üheaastane poiss suri

“Ukraina ombudsmani psühholoogilise abi telefonile laekub iga päev teateid verdtarretavatest seksuaalkuritegudest, mis näitavad, et vene sõdurite julmustel pole piire,” sõnas Ukraina ülemraada inimõigusvolinik Ljudmõla Denisova sotsiaalmeediapostituses.

Ukraina relvajõud vabastavad Harkivi oblastis linnu ja külasid ning viimase nädala jooksul on enamik kõnesid abiliinile tulnud just sealt, ohvritelt endilt ja nende lähedastelt.

“Eile esitas vaid tunni jooksul seksuaalvägivalla tõttu avalduse 10 inimest, neist 8 olid vägistatud alaealised, sealhulgas kaks 10-aastast poissi. Viimase 24 tunni jooksul saime 56 kõnet,” kirjeldas Denisova.

Mõned võikad näited:
• 9-aastased kolmikud tüdrukud, keda venelased Izjumi piirkonnas ema silme all vägistasid, said suguelunditele ränki vigastusi.

• Ema pöördus abiliinile ,kuina tema üheksakuune tütar vägistati, küünal silme ees.
• Üheaastase poisi vägistasid kaks sõdurit, ta suri.
• Kaheaastane tüdruk, kelle vägistasid kaks sõdurit, jäi ellu.
• Vägistati ka kaks täiskasvanud meest, nad olid 67- ja 78-aastased.
“See on eriti julm genotsiid Ukraina rahva vastu! See ei ole mitte ainult rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglite, vaid ka selle olemuse, tsiviliseeritud maailma moraali rikkumine!” sõnas Denisova.

02:41

Kuleba: Ukraina otsustab ise sõja lõpetamise aja ja viisi üle

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles neljapäeval, et Ukraina võtab iseseisvalt vastu otsused sellest, kus ja mis tingimustel lõpetada sõda Venemaaga, vahendab BNS.

“Meie, Ukraina rahvas ja Ukraina võimud, määrame ise oma võidu parameetrid… Ukraina määrab, mis, kus ja millal see lõpeb. See on meie maa. Me oleme sõjas, aga oleme ka läbirääkimisteks valmis,” ütles Kuleba.

Minister väljendas tänu lääneliitlastele antud abi eest, ent rõhutas, et “ühelgi partneril pole moraalset ega poliitilist õigust meid murda ega sundida meid järeleandmisi tegema”.

Kuleba täpsustas riigitelevisiooni eetris esinedes, et hetkel ei avalda teised riigid Ukraina võimudele survet sõja peatamise küsimuses mis tahes geograafiliste piirideni jõudmisel.

05:50

“Viie silmapaari” peaprokurörid toetavad Kiievit sõjaroimade uurimisel

Niinimetatud “Viie silmapaari” ühenduse liikmesriigi peaprokurörid avaldasid neljapäeval tugevat toetust Ukraina jõupingutustele uurida Venemaa sõjategevuse käigus Ukrainas toime pandud sõjaroimasid, vahendab BNS.

Suurbritannia, Ühendriikide, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa peaprokurörid ütlesid, et toetavad täielikult oma Ukraina kolleegi Irõna Venediktovat nende sõjakuritegude kohtu ette toomiseks, mis pandi toime pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril.

Ukraina võimud on teatanud tuhandete menetluste alustamist Moskva väeüksuste arvatavate sõjaroimade kohta.

“Me toetame õiguse taotlust Ukrainalt ja läbi teiste rahvusvaheliste juurdluste, seal hulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja teiste asutiste omi,” ütlesid prokurörid avalduses.

Samuti mõistsid peaprokurörid ühiselt hukka Kremli võimud nende tegevuse eest ja kutsusid peatama kõik rahvusvahelise õiguse rikkumised, lõpetada oma ebaseaduslik sissetung ning teha koostööd kõigi kurjategijate vastutusele võtmiseks.

Ukraina on juba alustanud kohtupidamisi arvatavate sõjakurjategijate üle.

03:51

Zelenskõi: Ukraina taastamine võib saada uueks rahvuslikuks mõtteks

Riigi taastamisest võib saada uus rahvuslik mõte, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeval veebikohtumisel üliõpilastega, vahendab BNS.

“Riigi taastamine ei ole ainult ehitus, vaid kogu taristu, sealhulgas hariduse taastamine. Suur hulk maju, kortereid, kortereid riigisiseselt ümberasustatud isikutele, strateegilisi ettevõtteid… Tööd jätkub kõigile. See saab olema rahvusliku mõtte tasemel – ehitada võimsaim riik,” ütles Zelenskõi.

“Me peame terveid linnu uuesti üles ehitama – need on täielikult hävitatud,” lausus ta.

Zelenskõi sõnul arutas ta neljapäeval telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga taastamisprogrammi, mis ulatub “sadadesse miljarditesse dollaritesse”.

02:31

Pentagon hoiatab Ukraina edule vaatamata sõjategevuse laienemise eest

USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik ütles neljapäeval, et Ukraina sõda võib jätkuda pikka aega, seda vaatamata Kiievi väeüksuste edule Harkivi oblasti tagasivallutamisel ja märkimisväärse osa USA suurtükiabi kasutamisele, vahendab BNS.

Ametnik manitses ettevaatlikkusele selliste analüütikute eest, kes ütlevad, et Vene sõjajõud on kurnatud viimse piirini ning võivad lähinädalatel jõuda punkti, millest edasi ei ole nad enam võimelised edenema.

“Väga keeruline on teada, kuhu see aja jooksul liigub,” ütles nimetuks jääda soovinud allikas.

Ametnik kiitis ülivõrdes Ukraina väeüksuste võitlusvõimet ja käsuliini kontrollimist, koostööd ja vaimsust, nimetades seda “ajalooliseks” võrreldes Vene okupatsiooniväega.

Sellele vaatamata on tema sõnul venelastel arvuline ülekaal ning “märkimisväärne kogus” lahinguvõimekust reservides ning nad suudavad hoida positsioone mööda pikka rinnet alates Donbassi lõuna- ja lääneosast kuni Mõkolajivi suunani välja.

“Kõik see, lisaks fakt, et me räägime Ukraina piirkonnast, kus need kaks poolt on sõdinud üle kaheksa aasta, viib meid jätkuvalt uskuma, et sellest tuleb pikk võitlus,” ütles ametnik.

Nii mitmedki tunnustatud sõjandusanalüütikud on viidanud hiljuti võimalusele, et Vene väel saab lähinädalatel jaks otsa.

Pentagoni ametnik aga märkis, et Vene väel on jätkuvalt probleeme pealetungi surve jätkusuutlikkusega.

“Lahinguvõime iseenesest ei võida sõdu. Peab olema võitlustahet, peab olema hea juhtkond. Peab olema juhtimine ja kontroll ning neil on sellest kõvasti puudu,” ütles ta.

Ent ta tõi esile, et vaatamata Ukraina väe hiljutisele edule riigi suuruselt teise linna Harkivi ümbruses, kust venelased suures osas tagasi löödi, ei ole kumbki vaenupool suutnud piki rinnet teha märkimisväärseid edusamme.

“See on noavõitlus,” ütles ta viitega lähivõitluse taktikale, Donbassi suurtükkidest tulistamisele ja lahingujoontele Hersoni ja Mõkolajivi juures.

19. mai 2022

22:57

Zelenskõi vahetas välja relvajõudude territoriaalkaitseväe juhataja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vahetas neljapäeval välja relvajõudude territoriaalkaitseväe juhataja, uueks juhiks määrati kindralmajor Ihor Tantsjura, vahendab BNS.

Presidendikantselei veebi üles riputatud määrustest selgub, et territoriaalkaitseväe juhataja ametist vabastati Juri Galuškin, kes asus kohta täitma 1. jaanuaril.

22:16

USA ja Vene kõrgeimad kindralid vestlesid esimest korda alates sõjast

USA kõrgeim kindral Mark Milley rääkis neljapäeval telefonis oma Vene ametivenna Valeri Gerassimoviga, tegemist oli nende esimese vestlusega pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse veebruaris, vahendab BNS.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Milley ja Vene relvajõudude peastaabi ülem Gerassimov arutasid “mitmeid julgeolekuküsimusi”, ütles ühendkomitee pressiesindaja muid üksikasju lisamata.

Vene kaitseministeeriumi kontrolli all olev telekanal TV Zvezda märkis, et kõne leidis aset Milley palvel ning kindralid rääkisid olukorrast Ukrainas.

Viimati kõnelesid Milley ja Gerassimov omavahel 11. veebruaril, kui Washington hoiatas avalikult maailma Vene kavatsuste eest tungida sisse Ukrainasse ning lootis, et nende sõnum heidutab Moskvat piisavalt oma plaanidest loobumiseks.

“Nad ei ole kõnelenud alates sellest hetkest kuni tänaseni,” ütles staabiülemate ühendkomitee pressiesindaja Sean Riordan.

USA kaitseminister Lloyd Austin ja tema Vene kolleeg Sergei Šoigu rääkisid omavahel esimest korda pärast sissetungi algust 13. mail, kui Austin kutsus venelasi kehtestama “viivitamatult relvarahu”.

Pentagoni pressiesindaja ütles veidi hiljem siiski, et nende kõne “ei lahendanud ühtegi teravat teemat ega viinud otseste muutusteni, mida venelased teevad või mida nad ütlevad”.

Washington on värskelt võtnud vastu uue abipaketi, mille 40 miljardit dollarit aitab Ukrainal seista vastu Venemaa agressiooniga.

18:43

Severodonetskis hukkus Vene mürsurünnakus vähemalt 12 inimest

Ida-Ukrainas Severodonetski linnas sai Vene vägede mürsurünnakus surma vähemalt 12 ja viga 40 inimest, ütles neljapäeval Luhanski oblasti kuberner Sergei Gaidai, vahendab BNS.

Vene väed jätkavad aeglast pealetungi Donbassis ning kuberneri sõnul tulistasid nad linna huupi raskerelvadest.

Ohvrite arv võib tõusta, ütles Gaidai sotsiaalmeedias.

Rünnakud algasid neljapäeva varahommikul ja kestsid õhtuni, ütles kuberner.

“Informatsiooni hukkunute ja haavatute kohta alles kogutakse, sest tulealust territooriumi on võimatu uurida.”

Severodonetsk, kus enne sõda elas üle 100 000 inimese, on üks Vene vägede sihtmärke Donbassi vallutamisel.

Tööstuskeskus Severodonetsk ja tema kaksiklinn Lõssõtšansk on viimased Ukraina vastupanu keskused Luhanskis.

16:32

Vene sõdurile nõutakse Ukraina sõjaroimade eest eluaegset vangistust

Prokurörid nõudsid esimese Vene sõdurina Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla antud Vadim Šišimarinile eluaegset vanglakaristust, vahendab BNS.

Prokurör palus kohtunikul anda 21-aastasele Vene relvajõudude seersandile “karistus eluaegse vangistuse näol”.

Šišimarinit süüdistatakse 62-aastase mehe tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust, ja ta tunnistas kolmapäeval end süüdi.

16:09

Venemaa kohus vahistas Aidari pataljoni asekomandöri

Venemaa Doni-äärse Rostovi kohus saatis Ukraina pataljoni Aidar asekomandöri Denõss Murõga kaheks kuuks vahi alla, vahendab BNS:

“Murõgale valiti tõkendmeede vahi all pidamise näol kuni 16. juulini 2022 (kaasa arvatud),” ütles allikas.

Varem teatati allikale viidates, et Murõga võeti kinni, kui ta üritas Rostovi oblastis ületada Venemaa piiri.

Kohtu pressiteenistus teatas avalduse saamisest tema suhtes piirangumeetme valimiseks, täpsustades, et Murõga peeti kinni Vene kriminaalkoodeksi artikkel 208 2. osa alusel (osalemine ebaseadusliku relvarühmituse tegevuses).

Rostovi oblasti kohtute ühise pressiteenistuse andmeil on Murõgal Venemaa ja Ukraina topeltkodakondsus.

14:41

Ukrainas sõjaroimade eest kohtu alla antud Vene sõdur palus andestust

Esimese Vene sõdurina Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla antud Vadim Šišimarin rääkis neljapäeval üksikasjalikult, kuidas ta relvitu tsiviilelaniku tappis, ja palus oma teo eest andestust, vahendab BNS.

“Ma tean, et te ei suuda mulle andestada, aga sellegipoolest palun ma teilt andestust,” ütles 21-aastane Vene seersant Kiievi kohtus oma ohvri naise poole pöördudes.

Vadim Šišimarin. Foto: Scanpix

Šišimarin võttis kolmapäeval omaks talle esitatud süüdistused, mille seas on sõjakuriteod ja ettekavatsetud tapmises.

Sõdurit süüdistatakse 62-aastase mehe tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Sõjakuritegudes ja ettekavatsetud tapmises süüdimõistmise korral ootab Šišimarinit eeldatavasti eluaegne vanglakaristus.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla. Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga. Šišimarinile anti käsk mees tappa ning ta avas tema pihta Kalašnikovi automaadist tule.

“Me tahtsime pääseda sinna, kus oli meie sõjavägi ja minna tagasi Venemaale,” rääkis süüalune ise.

“Kui me sõitsime, nägime teel meest. Ta rääkis telefoniga. Ta ütles, et annab meid üles.”

Šišimarini sõnul käskis üks teine autos olnud Vene sõjaväelane, kes ei olnud tema ülem ja keda ta nimetas “tundmatuks” sõduriks, meest tulistada.

“Ta ütles, et ma sean nad ohtu, kui ma ei tulista. Ma tulistasin teda lähedalt. Ma tapsin ta.”

Lähemalt ajal peaksid Ukrainas kohtu ette astuma ka teised Vene sõdurid, sest Kiiev on avanud tuhandeid sõjakuritegude kohtuasju.

13:51

Moskalkova kutsus jätkama Vene-Ukraina läbirääkimisi

Vene-Ukraina läbirääkimisi tuleb jätkata, ütles neljapäeval Vene inimõiguste õigusvahenaine Tatjana Moskalkova, vahendab BNS.

“Mulle tundub äärmiselt ebasoodne, et läbirääkimised on praegu külmutatud, külmutatud Ukraina süül. Ja sellel läbirääkimisplatvormil saaks lahendada kõik humanitaarküsimused, kuid tänaseks on see praktiliselt lakanud olemast ja sel on äärmiselt halb mõju vahetusküsimustele, humanitaarabile, mõlema poole laste vanematele tagastamisele, seega oleks ülimalt oluline naasta läbirääkimistele,” ütles Moskalkova ringhäälingule.

Õigusvahenaise sõnul ei tee ta praegu koostööd ka Ukraina ametiõe Ljudmõla Denõssovaga, sest “peale solvangute ja hüsteeriahoogude suhtlemiseks konstruktiivseid toiminguid” ei olevat.

Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles kolmapäeva õhtul, et Vene-Ukraina läbirääkimised ei edene, nentides “Ukraina läbirääkijate täielik soovimatust seda protsessi jätkata”.

Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko väitis neljapäeval, et Ukraina algatusel on Vene-Ukraina kõnelused peatatud, kuid Venemaa olevat valmis neid taasalustama.

13:00

Moskva väitel ollakse valmis jätkama Kiieviga läbirääkimisi

Venemaa on valmis naasma läbirääkimistele Ukrainaga, kui Kiiev selleks valmisolekut avaldab, väitis Vene asevälisminister Andrei Rudenko neljapäeval, vahendab BNS.

“Läbirääkimiste protsessi ei katkestanud meie, vaid pausi tegid meie Ukraina partnerid. Niipea kui nad väljendavad valmisolekut läbirääkimiste laua taha naasta, vastame loomulikult positiivselt. Peaasi, et oleks, mida arutada,” ütles Rudenko Moskvas ajakirjanikele, vastates Interfaxi küsimusele, millistel tingimustel saab läbirääkimisi jätkata.

12:15

Kiiev heidab EL-i riikidele ette Ukraina teisejärgulisena kohtlemist

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kritiseeris neljapäeval Euroopa Liidu riike Kiievi teisejärgulisena kohtlemise eest, kui Saksa kantsler Olaf Scholz oli öelnud, et liitumist EL-iga ei saa kiirendada, vahendab BNS.

“Strateegiline ebamäärasus seoses Ukraina Euroopa perspektiiviga, mida osa EL-i pealinnasid on viimastel aastatel praktiseerinud, on ebaõnnestunud ja peab lõppema,” ütles Kuleba Twitteris, märkides, et see on julgustanud Vene riigipead Vladimir Putinit.

Ta sarjas Ukraina kohtlemist teisejärgulisena ja lisas, et see on ukrainlaste tundeid riivanud.

11:56

Pentagon: Venemaa ambitsioonid Ukrainas on visa vastupanu tõttu tagasihoidlikumaks muutunud

Ukraina vastupanust ja oma armee organisatsioonilistest probleemidest häiritud Vene komandörid on nihkunud väiksemate üksuste rünnakute kasutamise suunas Ukraina lahinguväljal, vahendab Ukrinform.

Anonüümse USA kaitseametniku sõnul võib see olla märk sellest, et Venemaa ambitsioonid on muutunud tagasihoidlikuks isegi taktikalises plaanis.

Ülemad on tavaliselt kasutanud lahinguväljal manööverdamiseks pataljoni taktikalisi vägesid, mille koosseisus on mitusada sõdurit. Ametnik ütles, et kestvad lahingud Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas ja Venemaa pealetungi seiskumine on aga väiksemad Vene üksused välja löönud.

Ametnik ütles, et mõnikord on rünnakuid juhtinud armeekompaniid, mille arv jääb paarikümnest kuni umbes sajani.

Need väiksemad üksused on ka oma eesmärke vähendanud, keskendudes teatud linnadele, küladele ja isegi ristmikele, ütles ametnik.

Samal ajal ei ole muutunud ka muu Venemaa taktika, näiteks suurtükiväega pommitamine, millele järgnesid maavägede pealetungid, mis on olnud vähem tõhusad, sest nad ei manööverda alati koos tankide ja muude üksuste toetusega.

11:51

Kindralstaap: Venemaa on Ukrainas kaotanud juba umbes 28 500 sõdurit

Ukraina relvajõud on relvajõudude peastaabi värskete andmete kohaselt pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril tapnud juba umbes 28 500 Vene sõdurit, vahendab Ukrinform.

Ajavahemikus 24. veebruarist 19. maini kaotas vaenlane 1254 tanki, 3063 soomustatud lahingumasinat, 595 suurtükisüsteemi, 199 mitmikraketisüsteemi, 93 õhutõrjesüsteemi, 203 lennukit, 167 helikopterit, 2157 mootorsõidukit ja kütusetankerit, 13 laeva / kaatrit, 455 mehitamata õhusõidukit, 43 ühikut eritehnikat ja 103 tiibraketti.

Avalduse kohaselt kandis vaenlane möödunud ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski, Krõvõi Rihi ja Zaporižžija suunal.

11:35

Punane Rist on registreerinud mitusada Ukraina sõjavangi Mariupolist

Rahvusvaheline Punane Rist teatas, et on võtnud arvele sadu Ukraina sõjavange, kes on lahkunud Mariupoli Azovstali terasetehasest, vahendab BNS.

Punase Risti teatel jätkus operatsioon neljapäeval. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) teatel ei transpordi organisatsioon sõjavange kinnipidamispaika separatistide kontrollitud alal Ida-Ukrainas.

“Registreerimisprotsess ICRC asutustes näeb ette, et isik täidab avalduse koos isikuandmetega nagu nimi, sünniaeg ja sugulased,” teatas Punane Rist. “See info lubab ICRC-l vangi langenuid jälgida ja aidata neil peredega ühendust hoida.”

11:30

Tšehhis töötab juba üle 50 000 Ukraina pagulase

Tšehhi töö- ja sotsiaalministeeriumi teatel on Tšehhis tööd alustanud juba üle 50 000 Ukrainast pärit põgeniku, vahendab Ukrinform.

Väljaandes öeldakse, et 24 kuud kehtivad humanitaarviisad tagavad pagulastele sama staatuse tööturul kui Tšehhi kodanikele või alalistele elanikele.

“Enamik neist on väidetavalt täitnud pikaajalisi vabu töökohti,” märgitakse aruandes.
Siseministeeriumi andmetel on Tšehhis seni eriviisad antud umbes 345 200 põgenikule. Ligi 40% neist on lapsed.

11:08

Venemaa väitel on Azovstalis alla andnud 1730 Ukraina võitlejat

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on sel nädalal Ukrainas Mariupoli Azovstali terasetehases andnud alla 1730 Ukraina võitlejat, vahendab BNS.

“Viimase 24 tunniga andis alla 771 Azovi pataljoni võitlejat,” ütles neljapäeval Vene kaitseministeerium. “Alates 16. maist on alla andnud ühtekokku 1730 võitlejat, seal hulgas 80 haavatut.”

10:46

Kishida: Tokyo eraldab Ukrainale veel 300 miljonit dollarit finantsabi

Jaapan eraldab Ukrainale veel 300 miljonit dollarit finantsabi, teatas neljapäeval peaminister Fumio Kishida, vahendab BNS.

“Ukrainast kostusid üleskutsed eraldada talle lühiajalist abi ajal, mil finantsolukord seal halvenes. Jaapan kui G7 ja rahvusvahelise kogukonna liige peab sellistele üleskutsetele vastama,” ütles Kishida Tokyos ajakirjanikele.

Jaapani abi Ukrainale suureneb selle otsusega 600 miljoni dollarini. Esmaspäeval allkirjastas Jaapani valitsus kokkuleppe esimese väljamakse tegemiseks Ukrainale mahus 100 miljonit dollarit.

Kishida ütles, et kavatseb rääkida Jaapani edasisest abist Ukrainale kohtumisel USA presidendi Joe Bideniga järgmisel esmaspäeval Tokyos ning niinimetatud QUAD-i (USA, Austraalia, India ja Jaapani) julgeolekukõnelustel teisipäeval.

10:40

Ajakirjanikud tuvastasid Vene Föderatsiooni sõjaväelase abikaasa, kes tahtis SBU pealtkuulamisel Ukraina lapsi piinata

Hiljuti avaldas Ukraina julgeolekuteenistus SBU katkendi pealtkuulatud vestlusest Vene sõjaväelase ja tema naise vahel. Selles kaebas naine mehele Venemaale sattunud ukrainlaste üle, kes keeldusid 9. maid tähistamast. Naine kirjeldas mehele üksikasjalikult, kuidas ta neid selle eest karistab. Naine rääkis sellest, kuidas ta lõiguks terariistaga nende suguelundeid ja lõikaks selgadele tähed.

Julia Kopõtova ja Vladimir Kopõtov. Foto: Censor.net

“Süstiksin neile narkootikume, kui need tööle hakkaksid, vaataksin neile silma ja ütleksin: “Sure, kannata!”, et see neile veel rohkem haiget teeks,” rääkis ta.

Nüüd õnnestus ajakirjanikel need abikaasad SBU töötajate esitatud andmete põhjal tuvastada. Sellest teatas Censor.NET viitega Radio Libertyle.

Vestlus Vene sõjaväelase ja tema abikaasa vahel leidis aset 29. aprilli hommikul ja selle salvestasid Ukraina julgeolekuteenistuse töötajad Harkivi oblastis – Vene okupant suhtles selles piirkonnas viibides oma naisega. Kirje avaldas SBU 11. mail.

Julia Kopõtova. Foto: Censor.net


Julia Kopõtova – neiupõlvenimega Tsõgankova – on 30 aastat vana. Ta on pärit Venemaalt Smolenski oblastist Prževalskaja külast. Sarnaselt abikaasale ei näita ta oma elu sotsiaalvõrgustikes. Seda teevad aga aktiivselt tema sugulased.

Vladimir Kopõtov. Foto: Censor.net



Julia abikaasa on Vladimir Kopõtov. Tema numbri järgi leiab sotsiaalvõrgustikest mitu peaaegu tühja profiili. Tänu eriteenustele õnnestus ajakirjanikel leida kaks fotot, mille ta kunagi sellel lehel avaldas, kuid seejärel kustutas. Ta on 31-aastane, ta on pärit Smolenski oblastist Jartsevo linnast.

05:21

USA taasavas saatkonna Kiievis

USA avas kolmapäeval taas oma saatkonna Kiievis pärast selle kolmekuulist sulgemist Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, teatas USA välisministeerium, vahendab BNS.

“Ukraina rahvas on meie julgeolekuabiga kaitsnud oma kodumaad Venemaa mõistusevastase ja vastutustundetu sissetungi eest ning selle tulemusena lehvib USA lipp nüüd taas saatkonna kohal,” ütles USA välisminister Antony Blinken.

“Seisame uhkusega Ukraina valitsuse ja rahva kõrval ning toetame neid jätkuvalt, kui nad kaitsevad oma riiki Kremli jõhkra agressioonisõja eest,” jätkas Blinken.

USA välisministeerium sulges Kiievi saatkonna 14. veebruaril ehk 10 päeva enne seda, kui Vene väed valgusid üle piiri Ukraina valitsuse kukutamiseks. USA diplomaadid jätkasid teenuste osutamist Ukraina lääneosas asuvast Lvivist ja ööbides mõnikord turvalisuse eesmärgil ka naaberriigis Poolas.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rõhutas kolmapäeval, et Ukraina kaalub võitu alles siis, kui tagastada õnnestub kõik okupeeritud alad, mille seas Krimm ja venelastelt saadakse hüvitist sõjakahjude eest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

05:10

Kuleba sõnul kaalub Ukraina võitu alles kõigi alade tagasisaamisel

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rõhutas kolmapäeval, et Ukraina kaalub võitu alles siis, kui tagastada õnnestub kõik okupeeritud alad, mille seas Krimm ja venelastelt saadakse hüvitist sõjakahjude eest, vahendab BNS.

Kuleba rääkis teemal intervjuus Hollandi väljaandele NRC.

“Me peame iga hinna eest võitma, sest kui kaotame, siis kaob Ukraina ja tekib hoopis teistsugune Euroopa. Võit selles sõjas võib tähendada mitut asja. Okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi ja Donbassi vabastamist. Reparatsioonid Venemaalt. Kohtuprotsess Venemaa sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude üle. Ukraina kursi tugevdamine eurointegratsiooni suunas. Need on neli elementi, mida pean võiduks,” selgitas Kuleba.

Samas kinnitas Ukraina välisminister, et läbirääkimisi Venemaaga peetakse igal juhul, sest iga sõda lõpeb diplomaatiaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on varem öelnud, et kõik praegu ajutiselt okupeeritud linnad ja kogukonnad peaksid teadma, et Ukraina naaseb.

03:12

Zelenskõi: Vene propagandaavaldused näitavad sissetungi nurjumist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis kolmapäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa värsked propagandaavaldused “uue imelise relva” kasutamise kohta annavad tunnistust Ukraina invasiooni täielikust läbikukkumisest, vahendab BNS.

“Täna teatas üks Vene riigi esindajatest, et väidetavalt hakkasid okupandid Ukrainas kasutama laserrelvakomplekse. Väidetavalt rakettide kokkuhoidmiseks,” rääkis president.

“Esiteks tõmbab tähelepanu asjaolu, et neil oli vaja rakette säästa ja seda kuidagi selgitada,” tõi Zelenskõi välja.

“See tähendab, et enam kui 2000 raketti, mille Vene armee on Ukrainasse tulistanud, moodustasid suurema osa nende raketivarudest. Ehk siis on järel ainult riismed,” ütles president.

“Teiseks on kõik juba näinud, kuidas Venemaa sõdib – kogenematud ajateenijad, keda visatakse lahingusse kahurilihaks, marodöörid, kes näevad esimest korda võõral maal normaalseid kodumasinaid ja vanad nõukogude soomukid, mis on ilma igasuguste uuenduste ja moodsa kaitseta,” märkis Zelenskõi. 

“Ja keelustatud fosforipommid, millega nad hävitavad koole ja elumaju. Ja siis kõik need raketid, millest suurema osa Vene armee kulutas absoluutselt tsiviilotstarbelise infrastruktuuri hävitamiseks ilma igasuguse sõjalise või strateegilise tulemuseta. Ja nüüd hakatakse rääkima imerelvadest. Ka Natsi-Saksamaa propagandas oli selline termin “wunderwaffe” ehk imerelv,” tõi Zelenskõi välja.

Venemaa asepeaminister Juri Borissov teatas varem päeval, et Vene vägi relvastatakse seeriaviisiliselt lasersüsteemidega Peresvet ning uus laser on peaaegu valmis masstootmiseks.

01:35

Ukraina teatel tulistati Kupjanski lähedal alla vaenlase hävitaja

Ukraina relvajõudude teatel hävitasid nende sõdurid 18. mai õhtul Venemaa hävitaja Su-34, vahendab BNS.

Uniani andmetel juhtus see Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna lähedal. Suhtlusvõrgustikus Twitter kirjutas sellest Ukraina sõjaväelane Juri Kotševenko.

“Just praegu hävitasid Ukraina relvajõud Harkivi oblastis asuva Kupjanski lähedal Vene hävitaja-pommitaja Su-34. Sest see oli meie taevas,” kirjutas Kotševenko.

Kotševenko avaldas ka pealtkuulatud raadiovestluse allatulistatud lennukist, millest võis järeldada, et süttis vasakpoolne mootor. Ehmunud piloodid olid katapulteerumas ja pole teada, kas see neil õnnestus.

18. mai 2022

22:43

Grozev: Vene julgeolekueliit mõistab kehva seisu Ukrainas

Venemaa julgeolekueliit mõistab, et sõda Ukraina vastu on kaotatud, avaldas kolmapäeval Radio Libertys arvamust Bellingcati ajakirjanik Hristo Grozev, vahendab BNS.

“Vene julgeolekujõudude eliit mõistab, et sõda Ukraina vastu on tegelikult kaotatud ja seetõttu ei anna Venemaa president Vladimir Putin neile ka käsku tuumarelva kasutada, sest mõistab, et nad ei pruugi seda käsku täita ja see võib saada riigipööre vallandajaks,” rääkis Grozev.

“Arvan, et just julgeolekujõudude teadlik eliit mõistab, et sõda on kaotatud. Sest see sõda oli kujundatud millegi sellisena, mis tuleb ühe nädala jooksul lõpetada. See, mis praegu toimub, on juba mingi täiesti teine sõda, mis pole veel täielikult kaotatud. Kuid esimene on juba kaotatud. See on kindel. Aga ka selle teise sõja võiduvõimalus pole garanteeritud. Näeme piisavalt informeeritud inimeste prognoose, mida Venemaa vaatenurgast optimistlikuks nimetada ei saa,” selgitas Grozev.

20:36

Separatistide liidri sõnul on Azovstali jäänud üle 1000 Ukraina sõduri

Ukraina sadamalinnas Mariupolis asuvasse Azovstali terasetehasesse on jäänud rohkem kui 1000 Ukraina sõdurit, sealhulgas kõrged komandörid, ütles kolmapäeval venemeelsete separatistide liider.

Vene kaitseministeeriumi teatel on alates esmaspäevast Ukraina vastupanu sümboliks saanud tehases alistunud 959 Ukraina sõdurit, vahendab BNS.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles Mariupolis ajakirjanikega vesteldes, et tööstuskompleksis oli umbes 2000 võitlejat ja sinna on jäänud neist “veidi üle poole”.

2014. aastal loodud endine poolsõjaväeline üksus Azovi pataljon on integreerunud Ukraina relvajõududesse. Venemaa on nimetanud pataljoni neonatslikuks.

Venemaa võttis aprillis pärast nädalaid kestnud piiramist Mariupoli oma kontrolli alla, kuid sajad Ukraina sõdurid jäid Azovstali tohutu tööstusvööndi maa-alustesse tunnelitesse.

Pušilin ütles, et tehases olevatel võitlejatel hakkasid varud otsa saama ja neil ei jäänud muud üle kui alistuda.

“Esimene variant on heisata valge lipp ja panna relvad maha. Teine variant on seal surra, lihtsalt surra. Nemad valisid esimese variandi,” rääkis ta.

Vene kaitseministeerium teatas, et alates esmaspäevast alistunute seas on 80 haavatut ja mõnda neist ravitakse Venemaa kontrolli all oleva Novoazovski linna haiglas.

Pušilini sõnul ravitakse osa haavatuid ka Donetski linnas ja ülejäänud tehasest väljunuid hoitakse valve all vanglakoloonias.

Kiiev loodab vahetada alistunud Ukraina võitlejad vangi võetud Vene sõdurite vastu, aga Venemaa ei ole veel kinnitanud, et nõustub sellise vangidevahetusega.

Pušilini sõnul võidakse mõned ukrainlased võivad kohtu alla anda.

“Mis puudutab sõjakurjategijaid ja natsionaliste, siis kui nad relvad maha panevad, on nende saatus kohtu kätes,” ütles ta.

Ukraina kaitseministeerium on lubanud teha kõik endast oleneva, et veel tehasesse jäänud sõdurid päästa, kuid tunnistab, et sõjaline lahendus ei ole enam võimalik.

16:13

Sõjakuritegudes süüdistatud Vene sõdur tunnistas enda kohtus süüdi

Esimene Vene sõdur, kes on Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla läinud, tunnistas end kolmapäeval süüdi, vahendab BNS.

21-aastane seersant Vadim Šišimarin vastas jaatavalt kohtu küsimusele, kas ta võtab omaks süüdistused, mille seas on sõjakuriteod ja ettekavatsetud mõrv.

Vadim Šišimarin. Foto: Scanpix

Sõdurit süüdistatakse 62-aastase tsiviilelaniku tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Irkutskist pärit Šišimarin oli Kiievi ringkonnakohtus sinihalli pusaga. Kui prokurörid süüdistuspunkte ukraina keeles ette lugesid, pööras noor sõjaväelane pilgu maha.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla.

Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga.

Šišimarinile anti käsk mees tappa ning ta avas tema pihta Kalašnikovi automaadist tule, ütlesid prokurörid.

Kreml väitis kolmapäeval, et nemad ei tea kohtuasjast midagi.

15:52

Meedia: Ukrainast saab Davosi foorumi peaküsimus

Tänavu 22.-26. maini Davosis peetava maailma majandusfoorumi üheks keskseks teemaks on olukord Ukrainas, vahendab BNS.

Märgitakse, et pärast koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kaheaastast pausi toimub Davosi foorum silmast silma.

Üritusel osaleb umbes 2000 inimest, sealhulgas umbes 50 maailma riigijuhti.

Esimest korda üle aastate toimub tänavu foorum Venemaata, vahendab Šveitsi meedia.

Samuti juhitakse tähelepanu, et foorumile kutsutute nimekiri ei näe välja nii muljetavaldav kui varasematel aastatel. Davosi ei tule tänavu ei USA president Joe Biden ega asepresident Kamala Harris. Ka Hiina ei ole laialdaselt esindatud.

15:00

Kiievis algab esimene sõjakuritegude protsess Vene sõduri üle

Ukraina pealinnas Kiievis algab kolmapäeval relvitu tsiviilelaniku tapmises süüdistatud Vene sõduri üle esimene sõjakuritegude protsess alates Moskva invasiooni algusest, vahendab BNS.

Kohtuprotsess, millele peaks peagi järgnema ka teised, paneb Ukraina õigussüsteemi proovile ajal, mil Vene vägede roimadega seoses on oma juurdlusi alustanud ka rahvusvahelised institutsioonid.

Vadim Šišimarin (21) astub kell 14.00 Kiievis ringkonnakohtu ette seoses 62-aastase mehe tapmisega Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, vaid neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Irkutskist pärit sõdurit süüdistatakse sõjakuritegudes ja ettekavatsetud mõrvas. Süüdimõistmisel on ta silmitsi eluaegse vabadusekaotusega.

Kreml teatas kolmapäeval, et nemad ei tea kohtuasjast midagi.

“Meil ei ole ikka veel mingit informatsiooni. Ja võimalused abi anda on meie diplomaatilise esinduse puudumise tõttu ka väga piiratud,” ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

Šišimarini advokaat Viktor Ovsjannikov ütles AFP-le, et Vene sõdur mõistab, milles teda süüdistatakse.

Ukraina võimude teatel teeb ta uurijate koostööd ning on tsiviilelaniku tapmise üles tunnistanud.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla.

Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga.

“Üks sõduritest käskis süüalusel tsiviilelaniku tappa, et ta neid ära ei annaks,” teatas prokuratuur.

Šišimarin avas mehe pihta sõiduki aknast Kalašnikovi automaadist tule ning mees suri kohapeal, paarikümne meetri kaugusel oma kodust.

Ukraina võimud teatasid kahtlusaluse vahistamisest mai alguses, avaldades ka video, milles Šišimarin ütles, et tuli Ukrainasse toetamaks rahaliselt oma ema.

Ta selgitas oma tegusid öeldes: “Mulle anti käsk tulistada, tulistasin teda korra. Ta kukkus ja me jätkasime oma teed.”

Tema advokaat märkis, et kohtuasi on keeruline.

“See on esimene sellise süüdistusega juhtum Ukrainas. Asjaomast õiguslikku praktikat või otsuseid selliste juhtumite kohta ei ole. Me lahendame selle ära,” ütles ta.

Ovsjannikovi sõnul ei ole ta pannud tähele mis tahes õiguste rikkumisi võimude poolt.

Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova juhtis Twitteris tähelepanu, et kaasus on tema riigile äärmiselt oluline.

“Meil on üle 11 000 käimasoleva sõjakuritegude juhtumi ja juba 40 kahtlusalust,” säutsus ta.

“Selle esimese kohtuasjaga anname me selge signaali, et iga kurjategija, iga inimene, kes andis käsu või aitas sooritada kuritegusid Ukrainas ei pääse vastutusest.”

Ukraina Helsingi Grupi juht Oleksandr Pavlitšenko märkis, et kohtuasjas on kaalul, kas Ukrainas “toimub tõeline õigusprotsess või näitemäng avalikkusele”.

See sõltub Pavlitšenko sõnul Šišimarini saatusest kohtuotsuse järel: kas ta jääb karistust kandma Ukrainasse või vahetatakse vangidevahetuses.

Neljapäeval lähevad kohtu alla veel kaks Vene sõjaväelast, keda süüdistatakse rakettide tulistamises tsiviiltaristu vastu Harkivi oblastis.

13:36

Zelenskõi esitas algatuse sõjaseisukorra pikendamise kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas ülemraadale seadusalgatuse riigis sõjaseisukorra pikendamiseks, vastav seaduseelnõu registreeriti kolmapäeval, vahendab BNS.

Dokumendi teksti ei ole parlamendi veebilehel veel avaldatud.

24. veebruaril allkirjastas president seadluse “Sõjaseisukorra kehtestamise kohta Ukrainas”, rahvasaadikud kinnitasid dokumendi samal päeval. Seadluse kohaselt kehtestati sõjaseisukord 24. veebruaril 2022 kella 5.30-st 30 päevaks.

Ülemraada pikendas 15. märtsil sõjaseisukorda 26. märtsi kella 05.30-st 24. aprillini. 21. aprillil pikendati sõjaseisukorda veel 30 päeva võrra, kuni 25. maini.

11:50

Siseministri nõunik: Ukraina sõjavägi alustab suvel vasturünnakut kõigil rinnetel

Ukraina sõjavägi võib juuni lõpus või juuli alguses alustada vasturünnakut kõigil rinnetel, vahendab Ukrinform.

“Peame mõistma, et me alustame lähiajal vasturünnakut kõigil rinnetel. Aga siiski, see ei alga homme ega ülehomme,” ütles Ukraina siseministri mittekoosseisuline nõunik Rostõslav Smirnov üleriigilises telesaates.

Smirnovi sõnul on praegu peamine strateegiline ülesanne tekitada vaenlasele võimalikult palju kahju: “Peame aru saama, et meil on inimreservid, saame varustust, õpime kasutama uut tehnikat, samal ajal kui Venemaal seda pole. Ja kui meie seda strateegiat järgides, hakkame varsti märkimisväärselt domineerima, sest meil on pidevalt kõik tulemas, aga neil mitte.”

Rääkides Ukraina olulisest eelisest kõigi nende tegurite koosmõjus, avaldas siseministri nõunik arvamust, et vaenlane tunnetab meie vasturünnakut üsna tõsiselt juuni lõpus või juuli alguses.

Smirnov rõhutas, et Ukraina on strateegilisel tasandil juba võitnud, kuid see ei tähenda, et “sõda homme lõpeb”.

Ta märkis, et Venemaa üldmobilisatsiooni küsimust praegu päevakorras ei ole. Ministri nõunik hindas selle väljakuulutamise tõenäosust mitme asjaolu tõttu üsna madalaks.

Esiteks kardavad tema sõnul Venemaa kodanikud sõda. “Kui võtta sotsioloogilisi uuringuid, siis nad toetavad erioperatsiooni, kuid on sõja vastu Ukrainaga. Teiseks on üle 80% kodanikest samade sotsioloogiliste uuringute andmetel mobilisatsiooni vastu, sest mobilisatsioon on seotud sõjaga. Ja kolmas tegur – marvan, et Putinil oli ainus võimalus massilisest mobilisatsioonist välja kuulutada 9. mail. Ta ei teinud seda ja ma olen veendunud, et ta ei kuuluta seda ka edaspidi välja,» selgitas Smirnov.

Samas lisas ta, et Putinil on endiselt nn varjatud mobilisatsiooni võimalus.

11:27

Venemaa: Azovstalis on alistunud 959 Ukraina sõdurit

Ukraina sadamalinna Mariupoli Azovstali terasetehases on sel nädalal alla andnud 959 Ukraina sõdurit, ütles kolmapäeval Venemaa kaitseministeerium, vahendab BNS.

“Viimas 24 tunni jooksul andis alla 649 võitlejat, nende hulgas 29 haavatut,” ütles ministeerium.

“Kokku on 16. maist alates alistunud 959 võitlejat, neist 80 haavatud.”

09:31

Briti luure raport : Mariupoli kaitsjad tekitasid Vene vägedele kulukaid personalikaotusi

Mariupolis üle kümne nädala piiramisrõngas olnud Ukraina väed tekitasid linna kaitstes Vene sissetungijatele kulukaid kaotusi, vahendab Ukrinform.

“Hoolimata sellest, et Vene väed olid Mariupoli piiranud üle kümne nädala, lükkas Ukraina usklik vastupanu Venemaa suutlikkust saavutada linna üle täielik kontroll. See nurjas tema varajased katsed vallutada oluline linn ja põhjustas Vene vägedele kulukaid personalikaotusi,” seisis Ühendkuningriigi kaitseministeerium Twitteri-postituses.

Nagu märgitud, kasutas Venemaa Ukraina vastupanu ületamiseks märkimisväärselt “abipersonali”, sealhulgas mitu tuhat tšetšeeni võitlejat, kes olid peamiselt koondunud Mariupoli ja Luganski sektorisse.

“Nii erineva isikkoosseisu lahingusse paigutamine näitab Venemaa olulisi ressursiprobleeme Ukrainas ja aitab tõenäoliselt kaasa lahkarvamusele, mis takistab jätkuvalt Venemaa operatsioone,” seisab raportis.
Mariupoli linnapea ütles varem, et pärast Venemaa sissetungi on linnas hukkunud kuni 20 000 tsiviilisikut. Praegu viibib blokeeritud Mariupolis umbes 100 000 tsiviilisikut. Mariupolil puudub energia-, vee- ja gaasivarustus.

08:44

Sõdurite evakueerimine Azovstalist jätkub, aga nende saatus pole selge

Ukraina üritab kolmapäeval evakueerida viimaseid Mariupolisse Azovstali terasetehasesse jäänud sõdureid, kinnitas president Volodõmõr Zelenskõi öösel edastatud videosõnumis, vahendab BNS.

“Evakuatsioonimissioon jätkub ja seda juhivad meie sõjaväe- ja luureohvitserid. Kaasatud on mõjukamad rahvusvahelised vahendajad,” ütles Zelenskõi.

Ukraina kaitseministeerium lubas teha kõik võimaliku, et päästa endiselt terasetehasesse jäänud teadmata hulk sõdureid.

Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul ei kommenteeri nad toimuvat täpsemalt, kuna operatsioon alles käib. “Kõik on seal liiga habras ja üks ettevaatamatu sõna võib kõik purustada,” rääkis ta usutluses kohalikule televisioonile.

Need, kes on Azovstalist lahkunud, on võetud Vene poole pantvangistusse, sealhulgas 51 raskelt haavatut, kinnitas Venemaa kaitseministeerium.

Vene ministeerium avaldas pilte, millel on kujutatud kanderaamil sõdureid, ning teatas, et vigastatud toimetati Kremli-meelsete mässuliste kontrolli all olevasse Donetski oblasti idaosas asuvasse haiglasse.

Ukraina kaitseministeerium on kinnitanud, et loodab vangide vahetamisele ja tahab tuua Ukraina kangelased koju niipea, kui see on võimalik.

Kremli kõneisik Dmitri Peskobv keeldus aga vastamast, kas Azovstalist välja tulnud Ukraina sõdureid käsitletakse kui kriminaale või kui sõjavange. Tema sõnul tagab Venemaa president Vladimir Putin, et “neid koheldakse vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele seadustele”.

05:27

USA ja Euroopa töötavad Ukrainast vilja väljaviimise plaanide kallal

USA ja Euroopa töötavad Ukrainast vilja väljaviimise plaanide kallal, teatasid teisipäeval telekanal CNN ja ukrainlaste meediaportaal Unian viidates diplomaatilistele allikatele.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon on sel teemal olnud tihedas ühenduses Euroopa Liiduga ja usutakse, et vilja väljaviimine saab teoks. On välja käidud mitmeid võimalikke stsenaariume kavatsuste elluviimiseks, vahendab BNS.

Sellele ülesandele keskendub ka USA välisminister Anthony Blinken, kui ta kutsub kolmapäeval ja neljapäeval New Yorgis kokku toiduga kindlustatust käsitleva ministrite kohtumise ja juhib selleteemalist arutelu ÜRO-s, teatasid diplomaadid.

04:15

Zelenskõi sõnul Ukraina kangelaste evakueerimine Azovstalist jätkub

President Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäevases videosõnumis, et Ukraina kangelaste evakueerimine Azovstalist jätkub ja sellesse on kaasatud mõjukaid rahvusvahelisi vahendajaid, vahendab BNS.

“Evakuatsioonimissioon jätkub ja seda juhivad meie sõjaväe- ja luureohvitserid. Kaasatud on mõjukamad rahvusvahelised vahendajad,” ütles Zelenskõi.

Rääkides äsjasest telefonivestlusest Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, ütles Zelenskõi, et muu hulgas räägiti Euroopa Liidus (EL) ettevalmistamisel olevast kuuendast sanktsioonidepaketist, läbirääkimiste protsessist Venemaaga ja Ukraina kangelaste evakueerimisest Azovstalist.

Zelenskõi sõnul rääkis Macron eurointegratsiooni sammudest ja Ukraina taotluse läbivaatamisest EL-i kandidaadi staatuse saamiseks.

Zelenskõi märkis, et tänasel vestlusel Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga räägiti ennekõike kaitsetoetusest Ukrainale ja koostööst EL-i tasandil.

“Ma jätkan Ukraina jaoks võimalikult suure rahvusvahelise publiku kogumist, et meie riiki toetataks kõikidel tasanditel ja et Venemaa oleks surve all kõigil tasanditel. Infosurve, diplomaatiline ja samuti kultuuriline – seda me vajame,” ütles Zelenskõi.

President tõi välja, et tuletas varem päeval Cannesi filmifestivali avatseremoonial meelde, et vabadust tuleb avalikult ja julgelt kaitsta ning diktatuuri vastu võidelda.

Zelenskõi esines teisipäeval Cannesi filmifestivali avatseremoonial üllatusliku videokõnega.

“Lõpuks vihkamine kaob ja diktaatorid surevad,” ütles ta publikule, kes talle aplodeeris.

Zelenskõi viitas kino suurele mõjule Teise maailmasõja ajal, mille seas Charlie Chaplini filmile “Suur diktaator”, mis mõnitas natside juhti Adolf Hitlerit.

“Me vajame uut Chaplini, kes tõestaks täna, et kino ei ole tumm,” ütles Zelenskõi.

“Kas kino vaikib või võtab sõna? Kas kino võib sellest väljapoole jääda?” küsis president.

Rahvahulk kuulas presidenti püstijalu.

03:15

Venemaa võib WTO-st ja WHO-st välja astuda

Vene välisministeerium saatis riigiduumale nimekirja Venemaa lepingutest rahvusvaheliste organisatsioonidega nende võimalikuks tühistamiseks, vahendab BNS.

Muu hulgas kaalutakse Maailma Kaubandusorganisatsioonist (WTO) ja Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO) väljaastumist.

Väljaande Kommersant anmetel teatas sellest Vene riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi.

Tolstoi sõnul analüüsitakse kõiki ettepanekuid koos föderatsiooninõukoguga. Asespiiker ütles, et on vaja üle vaadata lepingud, mis “toovad riigile mitte kasu, vaid otsest kahju”.

“Venemaa astus välja Euroopa Nõukogust, nüüd on järgmise sammuna kavas väljaastumine WTO-st ja WHO-st, kes on jätnud tähelepanuta kõik kohustused meie riigi ees,” rääkis Tolstoi.

WHO kaalub võimalust kontor Moskvast ära kolida ning on keeldunud ka seminaridest, konverentsidest ja muudest üritustest Venemaal.

02:15

Zelenskõi: Venemaa kompenseerib oma ebaõnnestumisi raketirünnakutega

Venemaa üritab raketirünnakutega kompenseerida oma ebaõnnestumisi Ukraina ida ja lõunaosas, teatas teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et päev algas Ukrainale “Venemaa rünnakute tõsise kombinatsiooniga”.

President tõi välja raketirünnakud Lvivi oblastile, Sumõ oblastile, Tšernihivi oblastile ja õhulööke Luhanski oblastis.

Zelenskõi andmetel toimus samal ajal Ukraina piirialadel spetsiifiline sabotaažitegevus.

“Kõik see pole ainult meie riigile pingete loomine ja mitte ainult meie jõuproov. See on omamoodi katse kompenseerida Vene armee mitmeid suuri ebaõnnestumisi meie riigi ida- ja lõunaosas,” ütles Zelenskõi.

Presidendi sõnul püüavad okupandid oma rakettide ja muu tegevusega edu näidata, kuid eriti see neil ei õnnestu.

“Aga ka tulutult. Need õhulöögid, nagu ka paljud varasemad, ei muuda põhimõtteliselt midagi. Pealegi muutuvad meie õhutõrje ja sabotaaživastased meetmed aina tugevamaks ja paremaks,” rõhutas Ukraina president.

01:28

ICC saatis kõigi aegade suurima uurijate meeskonna Ukrainasse

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) saatis teisipäeval 42 uurijat, kohtueksperti ja tugitöötajat Ukrainas sooritatud sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid uurima, ütles kohtu prokurör, vahendab BNS.

“See on minu büroo kõigi aegade suurim välilähetus selle asutamisest saati,” ütles ICC prokurör Karim Khan ja lisas, et meeskond teeb tööd koos Ukraina võimudega.

Uuritakse kuritegusid, mis langevad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla ja antakse toetust Ukraina riiklikele võimudele, ütles Khan.

Ta tänas kohtu asukohamaad Hollandit, kes saatis palju oma eksperte missioonile appi. Samuti saatis Ukrainasse oma sõjakuritegude uurijad Suurbritannia, kes töötavad koos ICC meeskonnaga.

ICC prokurör kuulutas arvatavate sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude uurimise välja neli päeva pärast 24. veebruari, mil Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Khan ütles, et “Ukraina on kuriteopaik”, ning külastas hiljem Butša linna Kiievi lähedal, kus pärast Vene vägede taandumist märtsi lõpus vedelesid tänavatel tapetute surnukehad.

ICC uurijad koguvad pealtnägijate tunnistusi rünnakute kohta, uurivad juhtumeid ning teevad ka koostööd Ukraina võimudega.

ÜRO peasekretär António Guterres kutsus möödunud kuul Venemaad üles koostööle Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) Ukraina sissetungi ajal toime pandud võimalike sõjakuritegude uurimisel.

“Toetan täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist ja pöördun Venemaa poole palvega aktsepteerida ICC-d ja teha sellega koostööd. Kui aga räägime sõjakuritegudest, siis ei saa me unustada, et kõige hullem kuritegu on sõda ise,” ütles ÜRO juht.

17. mai 2022

22:02

Ukraina saab Saksamaalt 150 miljonit eurot krediiti

Ukraina valitsuskabinet kiitis teisipäevasel istungil heaks otsuse Saksamaa riiklikult arengupangalt KfW kuni 150 miljoni euro suuruse sooduslaenu võtmise kohta, vahendab BNS.

Valitsusportaali andmetel antakse laenuperioodiks 15 aastat arvestades esimese makse ajatamist viie aasta võrra alates tehingu tegemise kuupäevast.

Ukraina peaministri Denõss Šmõhali sõnul on Ukraina rahvusvaheliste partnerite rahaline toetus alates selle aasta 24. veebruarist ulatunud juba enam kui viie miljardi dollarini.

“Ukraina saab Saksamaalt täiendavalt 150 miljonit eurot rahalist toetust, mis suurendab Saksamaa toetuse kogusummat 300 miljoni euroni. Neid vahendeid kasutatakse koheselt meie kodanike toetamiseks ja kriitilise infrastruktuuri taastamiseks,” sõnas peaminister.

20:34

Macron lubas Zelenskõile relvasaadetiste kasvatamist

Prantsuse president Emmanuel Macron lubas Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskõile teisipäeval relvatarnete kasvatamist, vahendab BNS.

“Ta kinnitas, et Prantsuse relvasaadetised jätkuvad ning kasvavad lähipäevadel ja -nädalatel, sama kehtib humanitaarvarustuse tarnetele,” seisis Prantsuse presidendi kantselei avalduses.

Prantsusmaa kõhkles esialgu Kiievile raskerelvade tarnimisel, kuna Macron positsioneeris end kriisis vahendajana, kes vestles regulaarselt Venemaa liidri Vladimir Putiniga.

Kuid Macroni kõnelused Kremliga on minevikku jäänud ja Prantsuse sõjaline toetus Ukrainale on viimastel kuudel jõudsalt suurenenud.

Macron teatas aprilli lõpus, et Prantsusmaa tarnib Ukrainale nii tankitõrjerakette ja ka haubitsaid Caesar, mis on kõrgelt hinnatud nende täpsuse poolest. Prantsusmaa avalduse kohaselt on alates veebruarist tarnitud ka humanitaarabi kokku 800 tonni.

Kaks liidrit arutasid ka Ukraina teravilja, näiteks nisu, eksportimise viise, millest paljud vaesed riigid sõltuvad. Venemaa mereblokaadi tõttu on Ukrainal raskusi oma toodangu ekspordiga ja ka tänavune saak väheneb eeldatavasti poole võrra.

“Kaks presidenti arutasid ka julgeolekugarantiisid, mida Prantsusmaa saaks Ukrainale rahvusvahelise lepingu raames anda, et need tagaksid riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus,” seisis Prantsusmaa avalduses.

16:34

Podoljak: Vene-Ukraina kõnelused peatati

Ukraina ja Venemaa delegatsiooni läbirääkimised sõja lõpetamiseks on peatatud, kuivõrd Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond mõtleb endiselt stereotüüpides ega võta arvesse muutusi Ukraina olukorras, mis on toimunud alates sõja algusest, ütles Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak, vahendab BNS.

“Läbirääkimised sõltuvad sellest, kuidas kulgevad Ukrainas sündmused. Need on sõja algusest peale oluliselt muutunud… Tänaseks on see peatatud. Peatatud, sest pärast Istanbuli kommünikeed olulisi muudatusi ega edusamme ei ole. Venemaa on ikka veel kinni oma stereotüüpses mõtlemises. 82 sõjapäeva jooksul ei ole Venemaa mõistnud, et olukord Ukrainas tervikuna ei ole selline, nagu nad algusest peale arvasid… Nad elavad endiselt maailmas, kus Ukrainas valitseb väidetavalt natsism,” ütles Podoljak teisipäeval teleusutluses.

Samuti ei ole presidendikantselei juhi nõuniku sõnul muutunud ka Venemaa direktiivid Ukraina kohta.

“See tähendab, et nad jätkavad innukalt väljapressimist. Ja nad räägivad sellest avalikult. Kuuleme Vene välisministrit Sergei Lavrovi või Vene presidendi pressisekretäri Peskovi pildumas Ukrainale nõudmisi, kuigi nad ei ole läbirääkimisprotsessi osalised,“ märkis ta.

“Aga ma rõhutan: igasugune sõda lõpeb ikkagi läbirääkimistelaua taga,” rõhutas ta.

Podoljak märkis, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lähtub läbirääkimiste protsessi moderaatorina adekvaatsest hinnangust sellele, millest delegatsioonide läbirääkimistel täpselt räägitakse ja mida seal saab arutada.

Teadupoolest toimus Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste delegatsioonide viimane näost näkku kohtumine 29. märtsil Istanbulis. Pärast läbirääkimisi anti välja Istanbuli kommünikee.

Venemaa ja Ukraina läbirääkimised ei käi mitte mingil kujul, Kiiev on läbirääkimistelt täielikult taandunud, ütles Vene asevälisminister Andrei Rudenko teisipäeval, edastas Unian

“Ei, läbirääkimisi ei käi. Ukraina on läbirääkimisprotsessist tegelikult taandunud,” ütles ta Nižni Novgorodis ajakirjanikele.

Rudenko rõhutas, et läbirääkimisi ei peeta “mingil kujul”.

14:01

Ukraina mees: Vene sõdurid tapsid mu vennad, tulistasid mind näkku ja matsid elusalt

“Nad peksid metallvardaga kogu mu keha ja pistsid mulle relvatoru suhu,” rääkis Mõkola Kulitšenko, kellel on raske jutustada lugu, mille jutustaja ei saaks loogiliselt võttes kuidagi elus olla. Kuid see Ukraina mees usub, et tal lubati surma petta, et ta võiks rääkida kõigi nende eest, kes seda teha ei saa, vahendab CNN.

Mõkola näitab Ukraina põhjaosas Tšernihivi oblastis kõrvalise maantee ääres tähistamata hauda, ​​kuhu tema ja ta kaks venda maeti kolm ja pool nädalat pärast sõja algust Vene vägede poolt vallutatud maal. Kõik kolm olid maha lastud; ta jäi ainsana ellu.

“See on nagu surnust üles tõusmine,” ütles 33-aastane Mõkola CNN-ile.

Kuni 18. märtsini oli Kulitšenko pere elu vähe muutunud, hoolimata sellest, et venelased okupeerisid nende Dovžiki küla sõja algusest peale. Siis, kui vene kolonni pommitati, otsisid Vene sõdurid vastutajaid. Nad jõudsid majja, kus Mõkola elas koos oma kahe venna, Jevheni ja Dmõtroga ning koos õe Irõnaga – kes pole siiani endale andestanud, et ta sel päeval kodus polnud.

Kolm sõdurit käskisid vendadel eesõues põlvitada, kui nad maja läbi otsisid, otsides midagi, mis võiks neid pommitatud konvoiga seostada, ütles Mõkola. Mõkola sõnul olid sõdurid pärast vanaisale kuulunud sõjaväemedalid ja langevarjurina olnud 30-aastasele Jevhenile kuulunud sõjaväekoti leidmist veendunud, et neil on midagi varjata.

Ta ütles, et Mõkola, Jevhen ja Dmõtro sõidutati keldrisse, kus neid kolm päeva üle kuulati. Mõkola lootis, et venelased vabastavad nad, kuid neljandal päeval nende meeleolu tema sõnul muutus.

Külmavereline hukkamine

“Nad peksid metallvardaga kogu mu keha ja pistsid mulle relvatoru suhu,” rääkis ta.

Koos vendadega piinati ka Mõkolat, kuni ta kaotas teadvuse. Ta ütleb, et neil seoti silmad kinni, nende käed ja jalad olid teibiga seotud ning viis Vene sõdurit sõidutasid nad sõjaväeautos kõledale maatükile. Mõkola rääkis, et nad pandi põlvili, silmad kinni, samal ajal kui kaevati süvend.

Esiteks kuulis ta enda sõnul lasku ja 36-aastane Dmõtro, neist kolmest vanim, kukkus maha. Järgmisena tundis ta, kuidas Jevhen, noorim, tema kõrvale vajus.

“Ma mõtlesin, et olen järgmine,” ütles ta. Kuid kuul tungis Mõkola põske ja väljus parema kõrva kõrvalt. Ta teadis, et tema ainus ellujäämislootus on mängida surnut.

Sõdurid lõid Mõkola sõnul vendade surnukehad jalaga auku, katsid need mullaga ja lahkusid. Ta ei oska öelda, kui kaua ta elusalt maetuna lamas, ainult seda, et endiselt seotud käte ja jalgadega suutis ta kuidagi end vanema venna surnukeha alt välja manööverdada ja tagasi elavate maale pääseda.

“Mul oli raske hingata, kuna Dima (Dmõtro) lamas mu peal, kuid käte ja põlvede abil suutsin oma vanema venna augu äärde lükata ja siis ronisin välja. “

Pimedas koperdas ta läbi põldude lähimasse majja, kus naine võttis ta enda juurde ja hoolitses tema eest üleöö, enne kui ta jõudis tagasi oma õe juurde, kes oli päevi ärevalt isakodus oodanud.

“Tulin koju ja seal oli Mõkola. Vaatasin talle silma ja küsisin, et kus teised on? Ta ütles, et teisi pole,” meenutab Irõna nuttes.

Mõkola ütleb, et see on ime, et ta ellu jäi. Armid põsel ja kõrva taga on näha ka täna.

“Mul vedas… ja nüüd pean lihtsalt edasi elama,” ütles ta. “Seda lugu peavad kuulma kõik, mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas, sest selliseid asju juhtub ja see on vaid üks miljardist.”

Haudade leidmine võttis aega

Tšernihivi oblasti prokuratuur on nüüdseks alustanud sõjakuritegude uurimist. Uurijad kinnitasid CNN-ile, et vendade käed ja jalad olid seotud ning nende silmad olid kinni seotud. Kogu Ukrainas on kohalike võimude teatel seni registreeritud üle 11 600 väidetava sõjakuriteo. CNN pöördus ka Venemaa kaitseministeeriumi poole, kuid ei saanud vastust.

Nagu paljude teiste Vene vägede väidetavate sõjakuritegude puhul, sai ka Mõkola ja tema vendade lugu rääkida alles siis, kui aprilli alguses algas Venemaa taandumine Tšernihivi oblastist.

Samuti võis Mõkola alles siis hakata otsima auku, millest ta oli vastu igasuguseid takistusi eluga välja pääsenud. Ta teadis, et peab leidma oma vennad, et võimaldada neile vääriline matmine, mida nad väärivad.

21. aprillil, üks kuu pärast seda, kui Mõkola teatas, et tema vennad hukati, sängitati Dmõtro ja Jevhen lõpuks hästi hooldatud hauda viimistletud hauakivide alla maale, mis on taas ukrainlaste käes.

13:16

Vereštšuk: Ukraina töötab humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal Azovstalis

Ukraina töötab Mariupoli Azovstali terasetehases humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal, vahendab Ukrinform.

„Azovstali humanitaaroperatsioon käib. Elude päästmiseks evakueeriti eile 52 raskelt haavatud Ukraina sõjaväelast. Pärast nende tervisliku seisundi stabiliseerumist vahetame nad välja Vene sõjavangide vastu,” postitas Telegrami asepeaminister ja Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irõna Vereštšuk.

“Töötame humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal. Kui jumal annab, siis kõik saab korda,” lisas ta.

Ukraina kaitsjate evakueerimine Mariupoli Azovstali terasetehasest algas 16. mail. 53 raskelt haavatud sõjaväelast viidi Novoazovski meditsiiniasutusse. Veel 211 kaitsjat evakueeriti läbi humanitaarkoridori Olenivkasse ja naasid seejärel vahetusprotseduuri kaudu Ukraina kontrollitavale territooriumile.

12:54

Vene kaitseministeerium: Azovstalis andis alla 265 Ukraina sõdurit

Vene kaitseministeerium väitis teisipäeval, et ümberpiiratud Mariupoli sadamalinna Azovstali terasetehases on alla andnud 265 Ukraina sõdurit, kellest mitukümmend on haavatud, vahendab BNS.

“Viimase 24 tunniga on relvad maha pannud ja alla andnud 265 võitlejat, kellest 51 on raskelt haavatud,” teatas ministeerium, lisades, et arstiabi vajanud toimetati haiglasse Novoazovski linnas.

President Vladimir Putini pressiesindaja ei soostunud vastama ajakirjanike küsimusele, kas Ukraina sõdureid koheldakse sõjakurjategijate või sõjavangidena.

Putin “garanteerib, et neid koheldakse vastavate rahvusvaheliste seaduste kohaselt”, ütles pressiesindaja Dmitri Peskov.

Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et “natsidest kurjategijad ei tohiks kuuluda vangidevahetuse alla”.

Ta ei maininud küll otseselt Azovstali, kuid Moskva on varem korduvalt öelnud, et terase tehasesse lõksu jäänud sõdurite hulgas on Azovi pataljoni liikmeid, keda Vene võimud nimetavad natsideks.

“Natside suhtes ei ole meie positsioon muutunud: nad on sõjakurjategijad ja me peame tegema kõik, et nad kohtu ette tuua,” ütles Volodin Telegramis.

Moskva väitis läinud kuul, et on saanud nädalaid kestnud lahingute järel Mariupoli üle täieliku kontrolli, kuid sajad Ukraina sõdurid redutasid endiselt Azovstali tööstuskompleksi maa-alustes tunnelites.

Ukraina kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et Azovstalist evakueeriti Vene vägede kontrollitud territooriumile 264 Ukraina võitlejat, kellest 53 olid raskelt haavatud.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et nende vabastamiseks korraldatakse “vahetusprotseduur”.

Venemaa teatas pärast nädalaid kestnud Mariupoli piiramist aprillis, et linn on nende kontrolli all, Sajad Ukraina sõdurid jäid aga Azovstali tööstustsooni maa-alustesse tunnelitesse ja jätkasid vastupanu.

10:20

Kanada on valmis aitama Ukrainal teravilja eksportida, pakkudes oma laevu

Kanada valmistub saatma oma kaubalaevu Ida-Euroopasse, et aidata Ukrainal vilja eksportida, nii ütles Kanada välisminister Melanie Joly pärast G7 ja NATO tippkohtumisi, vahendab Ukrinform.

“Euroopa ametivõimud, Ameerika võimud ja Kanada võimud arutavad paljusid marsruute ning loomulikult räägime erinevate jurisdiktsioonidega Poolast Rumeeniani, Balti riikide ja […] Türgini,” ütles Joly.

Ta märkis, et Kanada on asjakohaste teadmistega üks suurimaid nisu eksportijaid maailmas.

“Peame tagama Ukraina nisu vabastamise,” ütles Joly ja lisas, et jõupingutuste eesmärk on tagada selle  saatmine Lähis-Itta ja Aafrikasse, et hoida ära toidukriisi nendes piirkondades.

Teatavasti ei pääsenud Venemaa poolt Ukraina meresadamatele kehtestatud blokaadi tõttu maailmaturule 7 miljonit tonni nisu, 14 miljonit tonni maisi, 3 miljonit tonni päevalilleõli ja 3 miljonit tonni päevalilli. See on juba viinud maailmahindade rekordilise tõusuni ning toob vältimatult kaasa ülemaailmse toidukriisi ja inflatsiooni kasvu.

Canada ready to help Ukrainian grain exports by offering its ships

09:33

Kindralstaap: Mariupoli garnison “on täitnud oma lahinguülesande”

Ukraina viimast tugipunkti Mariupolis – Azovstali terasetehast – kaitsvate üksuste komandörid said kõrgeimalt sõjaväejuhatuselt käsu “päästa personali elusid”. Nii seisab Ukraina relvajõudude peastaabi avalduses, vahendab Ukrinform.

“Sõjaväe ülemjuhatus andis Azovstalis paiknevate üksuste ülematele korralduse päästa isikkoosseisu elud. Käimas on operatsioon tehase territooriumil blokeeritud Ukraina kaitsjate päästmiseks,” seisab ööl vastu teisipäeva avaldatud avalduses.

Kindralstaap tuletas meelde, et 53 raskelt haavatud teenistust evakueeriti Novoazovskis asuvasse meditsiiniasutusse, samas kui veel 211 kaitsjat viidi Olenivkasse humanitaarkoridori kaudu ja nad saadetakse tagasi valitsuse kontrollitavale territooriumile sõjavangide vahetuse korras.

“Meetmed Azovstalisse jäänud kaitsjate päästmiseks on käimas,” teatas peastaap.
Esmaspäeva hilistel tundidel avaldas Azovi rügemendi ülem Denys Prokopenko videoavalduse, kus ta rääkis oma sõdurite edukatest jõupingutustest ülekaaluka vaenlase vägede tähelepanu kõrvale juhtimiseks, mis võimaldas teistel Ukraina kaitsejõudude üksustel end kokku võtta.

“Peamine on aru saada, kas kõik riskid on arvestatud, kas plaan B on välja töötatud, kas olete täielikult pühendunud sellele plaanile, mis peaks ühendama ülesande täitmise ja lõppkokkuvõttes hoidma personali elusid ja tervist,” ütles Prokopenko.
“Sõda on kunst, mitte teadus,” rõhutas ta.

“See on vägede juhtimise ja kontrolli kõrgeim tase, eriti kui teie otsuse kinnitab kõrgeim sõjaväeline juhtkond,” lisas Aasovi rügemendi ülem.

Esmaspäeval algas Ukraina kaitsjate evakueerimine Azovstali tehasest. Reuters teatas, et Azovstali alalt sõitis välja umbes tosin bussi, mis võisid Ukraina sõdureid vedada. Täpset arvu ei suudetud kinnitada.
Lisati, et erinevatel hinnangutel jäi tehasesse ligi 600 sõdurit, sealhulgas kümneid haavatuid.

7. mail ütles asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk., et kõik tsiviilnaised, lapsed ja vanurid on Azovstalist evakueeritud.
Terasetehase varjendites oli umbes 600 raskelt haavatud sõdurit, kes ei saanud ravimite ja arstide puudumise tõttu korralikku arstiabi. Tehase ruume tulistasid sissetungijad pidevalt igasuguste relvade abil.
Ukraina on teinud Venemaale ettepaneku vahetada raskelt haavatud Azovstali võitlejad Venemaa sõjavangide vastu vastavalt vangide vahetamise korrale.

08:16

Pentagon: peaaegu 2/3 M777 haubitsate mürskudest on juba Ukrainasse tarnitud

USA on juba tarninud Ukrainale üle 130 000 155-mm mürsu haubitsate M777 jaoks, mis on peaaegu kaks kolmandikku kavandatud arvust. Sellest teatas Pentagoni kõrge ametnik telefonibriifingul, vahendab Ukrinform.

Mis puutub 155 mm mürskudesse, siis 64% kogusummast on tarnitud, ütles ametnik ajakirjandusele, meenutades, et pärast viimast 150 miljoni dollari suuruse abipaketi väljakuulutamist on 155 mm kaliibriga kokku 209 000, seega rohkem kui 130 000 mürsku on juba Ukrainasse tarnitud.

Ta märkis, et tarned jätkuvad iga päev ja mitte ainult USAst.
Viimase 24 tunni jooksul on piirkonda saabunud kümme lendu seitsmest erinevast riigist, ütles ametnik ja lisas, et USA jätkab rahvusvaheliste jõupingutuste koordineerimist selle nimel.
Samuti teavitas ta, et Ukraina sõjaväelased läbivad väljaõppe M777 haubitsate, aga ka Puma mehitamata süsteemide kasutamiseks.

Lisaks kinnitas Pentagoni pressiesindaja, et üheteistkümnest Mi-17 kopterist kolm on juba Ukrainasse üle viidud. Ja üks neist on Ukraina poolelt juba täitnud kaks lahingumissiooni.
USA esindaja Kaitseministeerium märkis ka, et praegu tegutseb Ukraina territooriumil vähemalt 106 Vene pataljoni taktikalist rühma. Veelgi enam, venelaste põhijõud on koondatud Izjumi lähedale ja Lymanist põhja pool.
Nagu Ukrinform teatas, on Ukraina väed viimase 24 tunni jooksul jätkanud vaenlase tööjõu ja varustuse hävitamist. Suurimaid kaotusi kandis vaenlane Bahmuti ja Zaporižžja suunas.

02:56

Lvivi raputas öösel mitu tugevat plahvatust

Ukraina lääneosas asuvat Lvivi raputas ööl vastu teisipäeva mitu tugevat plahvatust, vahendab BNS.

Linnas viibiv uudisteagentuuri AP meeskond nägi mitut eredat plahvatust linna lääneosas veidi peale keskööd.

Lvivis, kus kehtib kella 23-st õhtul 6-ni hommikul liikumiskeeld, kostis vähemalt kaheksa plahvatust.

Piirkonna kuberner Maksõm Kozitski postitas Telegramis sõnumi, öeldes, et esialgse info kohaselt tegutses õhutõrje.

Esialgu pole teatatud võimalikest raketitabamustest linnas.

“Täname neid, kes kaitsevad meie taevast selle eest,” ütles Lvivi linnapea Andri Sadovõi. Ta kutsus inimesi jääma varjenditesse.

01:50

Zelenskõi: naftaembargo peab olema osa kuuendast sanktsioonipaketist

Embargo Vene toornafta impordile peab olema osa kuuendast sanktsioonipaketist Venemaa vastu, ütles esmaspäeva õhtul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Töötame selle kallal, et Euroopa Liit siiski lepiks kokku kuuendas sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Naftaembargo peab olema selle osa,” ütles Zelenskõi, lisades, et see on kogu Euroopa huvides.

Zelenskõi sõnul on ta “tänulik neile kontinendi liidritele, kes seda mõistavad ja aitavad vastava vajaliku otsusega edasi liikuda”.

EL-i välisministrid ei jõudnud esmaspäevasel kohtumisel veel kokkuleppele naftaembargos.

01:16

Kiiev: Azovstalist evakueeriti üle 260 Ukraina sõjaväelase

Vene vägede ümberpiiratud Azovstali terasetehasest Ukraina sadamalinnas Mariupolis evakueeriti üle 260 Ukraina sõjaväelase, vahendab BNS.

“53 raskelt haavatut evakueeriti Azovstalist meditsiiniasutusse Novoazovski lähedal,” ütles asekaitseminister Hanna Maljar esmaspäevaõhtuses avalduses.

Veel 211 sõjaväelast toimetati humanitaarkoridori kaudu Olenivkasse, lisas ta.

Nii Novoazovsk kui ka Olenivka on praegu Vene vägede ja Moskva-meelsete separatistide kontrolli all.

“Korraldatakse vahetusprotseduur nende naasmiseks koju,” ütles Maljar.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas esmaspäeva õhtul: “Me loodame päästa meie poiste elud.”

“Ma tahan rõhutada: Ukraina vajab oma Ukraina kangelasi elusana. See on meie põhimõte,” ütles ta videopöördumises.

Ukraina kindralstaap ütles, et sõjaväelased täitsid Mariupolis oma lahingülesande ja nüüd on peamine eesmärk “päästa isikkoosseisu elusid”.

“Mariupoli kaitsjad on meie aja kangelased,” ütles kindralstaap Facebooki postituses.

Vene kaitseministeerium teatas varem esmaspäeval, et Ukraina poolega jõuti kokkuleppele relvarahus, mille ajal on võimalik Azovstali terasetehasest evakueerida sinna lõksu jäänud haavatud sõjaväelased.

00:41

Kiiev: Vene vägede rünnakutes hukkus Donbassis 20 inimest

Vene väed tulistasid esmaspäeval Donetski ja Luhanski oblastis 25 asustatud punkti, mille tagajärjel hukkus 20 inimest, nende seas üks laps, teatas Ukraina ühendjõudude operatiivstaap, vahendab BNS.

Rünnakutes hävines või sai kahjustada 42 elumaja, kool, üks kõrgem õppeasutus, hotell ja kuus tööstushoonet.

Ukraina väed lõid esmaspäeval tagasi 11 vaenlase rünnakut ja veel kolmes kohas jätkuvad lahingud.

16. mai 2022

22:28

EL-i välisministrid leppisid kokku Ukrainale 500 miljoni euro andmises

Euroopa Liidu välisministrid leppisid esmaspäeval kokku täiendavalt 500 miljoni euro eraldamises Ukrainale, millega ühenduse kogutoetus kerkib kahe miljardi euroni, ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell, vahendab BNS.

“Me leppisime kokku täiendavalt 500 miljoni euro eraldamises Euroopa rahufondist relvade tarnimiseks. See, mis algas 500 miljonist, läheneb nüüd kahele miljardile,” ütles Borrell pärast ministrite kohtumist pressikonverentsil.

Borrelli sõnul on see “ainult jäämäe tipp”, kuna EL-i liikmesriigid annavad Ukrainale abi ka iseseisvalt.

Täiendava finantsabi eraldamise plaanist teatas Borrell eelmisel nädalal.

21:48

Kiiev väljendas pettumust seoses EL-i suutmatusega naftaembargo asjus

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba väljendas esmaspäeval pettumust Euroopa Liidu suutmatuse üle leppida kokku embargos Vene toornafta impordile ning kutsus ühendust ületama Ungari vastuseisu, vahendab BNS.

“Me pole rahul asjaoluga, et naftaembargot ei ole,” ütles Kuleba pärast kohtumist EL-i välisministritega Brüsselis.

“On selge, kes seda teemat üleval hoiab. Aga aeg hakkab otsa saama, kuna Venemaa teenib iga päev raha ja investeerib seda raha sõtta,” ütles ta.

Kuleba sõnul on ta veendunud, et naftaembargo tuleb.

“Ainus küsimus on see, millal ja milline on hind, mida Euroopa Liidul tuleb selle teoks tegemiseks maksta,” lausus ta.

Ta kutsus 27-liikmelist EL-i liikuma edasi seitsmenda sanktsioonipaketi juurde, mis “tapaks Vene ekspordi”, ning andma purustava hoobi president Vladimir Putini riigikassale.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell ütles pärast ühenduse välisministrite istungit, et ummikseisu lahendamine läheb taas EL-i suursaadikute kätte.

“Ma ei saa teile öelda, kas see võtab aega nädala või kaks,” lausus ta.

Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles esmaspäeval, et riigi majanduse ettevalmistused Vene toornaftast loobumiseks võivad minna riigile maksma 15-18 miljardit eurot.

Ta ütles, et vaja on Ungari energiataristu täielikku kaasajastamist.

20:13

Kuberner: Sjevjerodonetskis hukkus Venemaa mürsurünnakus 10 inimest

Ukraina idaosas Sjaverodonetskis hukkus viimases mürsurünnakus vähemalt kümme inimest, Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on linn peaaegu Vene vägede poolt ümber piiratud, vahendab BNS.

Vene väed “pommitavad Sjevjerodonetskit peatumatult”, ütles Haidai esmaspäeval sõnumirakenduses Telegram.

“Vähemalt kümme inimest sai surma. Praegu on uute mürsurünnakute tõttu piirkonda äärmiselt raske kontrollida,” lisas ta ja kutsus kohalikke üles varjenditest mitte lahkuma.

16:57

Venemaa: haavatute evakueerimiseks Azovstalist sõlmiti relvarahu

Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et Ukraina poolega on jõutud kokkuleppele relvarahus, mille ajal on võimalik ümberpiiratud Mariupolis asuvast Azovstali terasetehasest evakueerida sinna lõksu jäänud haavatud sõjaväelased, vahendab BNS.

Ministeeriumi andmeil kehtestati “vaikuse režiim” evakuatsiooni ajaks ning sõdurid viiakse haiglasse lähedalasuvasse Novoazovski linna.

Esialgu ei ole Ukraina ametnikud Venemaa teadet veel kinnitanud.

Sajad, kui mitte tuhatkond Ukraina sõdurit on jätkuvalt kaitses tohutu tehase all paiknevates maa-alustes tunnelites. Vene väeüksused on ümber piiranud ja halastamatult pommitanud Azovstali tehast mitu nädalat pärast seda, kui Moskva saavutas Mariupoli linnas kontrolli.

Ukraina Azovi pataljon, mis on ennastsalgavalt kaitsnud Mariupoli, on postitanud viimase nädala jooksul meeleheitest kantud videolõike, milles öeldakse, et haavatud sõdurid on suremas.

AFP – Baltic News Service

14:42

Vene sissetungijad soovivad taasalustada tegevust Mariupoli sadamas varastatud metalli eksportimiseks

Vene okupandid on jätkanud jõupingutusi Mariupoli sadama taasavamiseks, kuid tulutult, uppunud Meotyda laev nurjas katsed. Sellest teatas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Okupandid on taasalustanud katseid sadamas tegevust taastada, sest pole muud võimalust varastatud metalli välja viimiseks ja Vene sõjaväele elementaarse logistika tagamiseks. Tõepoolest, demineerimine on tänaseks peaaegu lõppenud. Eile uppunud  piirivalvekaater tõsteti üles vana “värava” juurest merepõhjast. Ukraina lipu all sõitev Meotyda laev aga blokeerib uhkelt ” uue värava” sissepääsu , mis on tegevuse jätkamise jaoks võtmetähtsusega,” kirjutas Andriuštšenko.

Ta avaldas ka video sadamast, kus on näha uppunud laeva tekipealset osa, mille veepinna kohal lehvib Ukraina lipp.Meotyda laev lebab Mariupoli sadama seina ääres merepõhjas.

Teadaolevalt on Venemaa agressioon esile kutsunud Mariupolis ühe suurima humanitaarkatastroofi. Linn on ilma normaalse elektri-, vee- ja gaasivarustuseta. Mariupoli linnapea ütles, et alates Venemaa sissetungi algusest on linnas hukkunud kuni 20 000 tsiviilisikut. Tänase seisuga on blokeeritud Mariupolis umbes 100 000 tsiviilisikut.

Vene sissetungijad määrasid Mariupoli “linnapeaks” kaastöötaja Kostiantin Ivaštšenko, et luua pilt normaalse olukorra taastumisest linnas.

Russian invaders seek to relaunch operations in Mariupol port to export stolen metal

13:20

Luure kinnitab Venemaa 1. tankiarmee ulatuslikke kaotusi Ukrainas

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat on saanud oma valdusesse dokumendid, mis tõendavad, et Venemaa 1. tankiarmee on oma operatsioonide käigus Ukrainas kandnud tohutuid kaotusi inimjõus ja tehnikas, vahendab Ukrinform.

Uurimistöö ja dokumentide analüüs võimaldas koostada nimekirja Ukraina invasioonis osalenud üksustest, sõjaväe auastmetest ja sissetungijate nimedest, kes jäid teadmata kadunuks, tabati või said haavu ja vigastusi.

Juba 15. märtsi seisuga oli 1. tankiarmee kaotusi kokku 409. Ukraina väed likvideerisid 61 ja haavasid 209 sissetungijat.
“Ainuüksi sõja esimese kahe nädalaga jäi kadunuks 44 Vene tankisti, 96 sellest armeest sissetungijat otsustas oma elu päästa ja andis alla,” lisas luure peadirektoraat.

Ukraina kaitsjad hävitasid ja konfiskeerisid sama aja jooksul nimetatud armeelt 308 ühikut sõjatehnikat.
Nagu Ukrinform teatas, osales luureandmetel Venemaa täiemahulises sissetungis Ukrainasse umbes 2500 nn kadõrovlast – Venemaa Tšetšeeni Vabariigi sõjaväelast.

11:09

Territoriaalkaitsejõud jõudsid Harkivi oblastis Venemaa piirini

Harkivi oblastis surusid ühe territoriaalkaitsepataljoni Ukraina kaitsjad Vene sõjaväe tagasi ja jõudsid Ukraina-Venemaa riigipiiri ossa, vahendab Ukrinform.

“Harkivi linna Ukraina relvajõudude territoriaalkaitseväe 127. brigaadi 227. pataljon tõukas venelased tagasi ja jõudis ühele lõigule riigipiirist,” postitas Ukraina kaitseministeerium Facebooki.
Nagu teatatud, jätkavad Ukraina kaitsjad edukat vastupealetungi Harkivist põhja pool Venemaa piiri suunas.

10:21

Venemaa rünnakute tõttu on Ukrainas hukkunud juba 229 last

 Ukrainas on Venemaa täiemahulise relvastatud agressiooni tagajärjel hukkunud 229 last ja veel 421 saanud vigastada, vahendab Ukrinform.

«2022. aasta 16. mai hommiku seisuga mõjutas Venemaa täiemahuline relvastatud agressioon Ukrainas enam kui 650 last. Alaealiste prokuröride ametlikel andmetel hukkus 229 last ja sai viga üle 421,“ postitas Ukraina peaprokuratuur Telegramis.

Nagu märgitud, ei ole need arvud lõplikud, kuna käimas on töö ohvrite tuvastamiseks aktiivse vaenutegevuse piirkondades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

Enim kannatas lapsi Donetski oblastis – 140, Kiievi oblastis – 116, Harkivi oblastis – 100, Tšernigovi oblastis – 68, Hersoni oblastis – 48, Luganski oblastis – 45, Mõkolaivi oblastis – 44, Zaporižži oblastis – 28, Sumõ oblastis – 17, Kiievi linn – 16, Žõtomõri piirkond – 15.

14. mail sai 15-aastane poiss haavata vaenlase rünnakus Harkivi oblasti Tšuhuivi rajooni Lebyazhe külale.

Ühtlasi sai teatavaks, et 8. märtsil hukkus Vene õhurünnakus Donetski oblastis Mariupolile 15-aastane tüdruk. 18. märtsil hukkus linna Vene armee tulistamises 16-aastane poiss.

Kokku on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt Ukraina linnade, alevite ja külade pommitamises ja pommitamises kannatada saanud 1748 õppeasutust. Neist 144 on täielikult hävinenud.

09:30

Ukraina väed õhkisid Luhanski oblastis Vene vallutatud raudteesildu

Luhanski oblastis lasid Ukraina kaitsjad õhku Vene sissetungijate kätte võetud Rubižne ja Sievierodonetski vahelised raudteesillad, vahendab Ukrinform.

“Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede sõdurid koostöös teiste Ukraina kaitseväe üksustega hävitavad sideliine vastase tagalas. Eduka operatsiooni käigus Luhanski oblastis lasti õhku raudteesillad linnade vahel. Rubižne ja Sievierodonetsk langesid varem venelaste kätte,” postitas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.
Kindralstaap märgib, et operatsiooni eesmärk oli takistada Vene kallaletungijatel Lõssõtšanski ja Sievierodonetski ründamist.

Nagu teatati, kontrollib Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai sõnul Ukraina 10% Luhanski oblasti territooriumist: Sievierodonetsk, Lõssõtšansk, Rubižne eeslinnad ja Hirske territoriaalkogukond.

08:24

Ukraina valmistub Donbassis Venemaa uueks pealetungiks

Ukraina valmistub Donbassis Vene vägede uueks pealetungiks, Kiievi vastupealetung Harkivi ümbruses on olnud edukas, vahendab BNS.

Kontrolli saavutamine Donbassi üle on muutunud Moskva üheks peaeesmärgiks, kuid lääne luure hinnangul võib pealetung seal Vene vägede suurte kaotuste ja Ukraina jõudude ägeda vastupanu tõttu seiskuda.

“Valmistume Venemaa uuteks katseteks rünnakuteks Donbassis ja liikumise intensiivistamiseks Ukraina lõunaosas,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeva õhtul. “Okupandid ei taha ikka veel tunnistada, et nad on tupikus ning et nende niinimetatud erioperatsioon on juba nurjunud.”

Ukraina presidendi nõuniku Oleksii Arestovitši sõnul viiakse Vene vägesid pärast Harkivi ümbrusest taandumist Donbassi.

Harkivi piirkonnas on Ukraina väed jõudnud siseministeeriumi nõuniku Vadim Denisenko sõnul peaaegu Vene piirini, kuigi esmaspäeva hommikul kõlasid Harkivis endiselt õhuhäiresireenid. Arestovitš lisas, et taganevaid Vene vägesid saadetakse Luhanski poole. “Nende ülesanne on vallutada Severodonetsk,” lisas presidendi nõunik.

Severodonetsk langemine annaks Kremlile de facto kontrolli Luhanski oblasti üle, kuid Vene vägede katsed linn sisse piirata on tagasi löödud, ütles Luhanski kuberner Serhi Gaidai. Ukraina armee teatas pühapäeva õhtul kahe Severodonetskisse viiva Vene vägede poolt hõivatud raudteesilla õhkimisest.

05:35

Vene sissetungijad omastavad ukrainlaste vara Mariupolis

Vene okupandid on “natsionaliseerimise” sildi all asunud omastama ukrainlaste vara Mariupolis, vahendab BNS.

Sellest kirjutas suhtlusvõrgustikus Telegram teiste seas Mariupoli linnapea nõunik Petr Andrjuštšenko.

“Mariupol. Alates eilsest on Donetski banaanivabariigist pärit “ametliku” dokumendi alusel alustatud “natsionaliseerimise” sildi all ukrainlaste kogu kinnisvara, muude varade ja väärtasjade omastamist. Muu hulgas näiteks raudteetranspordi ning elektri- ja veevarustuse valdkonnas. Käimas on ametlik rüüstamine. Järgmise sammuna antakse “natsionaliseeritud” vara Venemaa omandisse,” seisis postituses.

Andrjuštšenko sõnul paljastab see tegevus tõe “Donbassi rahva” kohta.

“Üldiselt näeb Mariupolis Nõukogude Liidu algusaegu Ukrainas peaaegu samadel eelmise sajandi aastatel. Võõraste võimukandjate peremehetsemine ja püssidega inimesed. Ainus erinevus on see, et praegu astub kirik kommunistidega ühte sammu,” lisas linnapea nõunik.

05:01

Ukraina võitlejad hävitasid vaenlase varustuskolonni

Ukraina 59. eraldiseisva motoriseeritud jalaväebrigaadi suurtükiväelased hävitasid vaenlase varustuskolonni, vahendab BNS.

Video rünnakust Vene sissetungijate kolonnile postitati brigaadi Facebooki lehele.

Kaadritelt on näha, kuidas Ukraina kaitsjad tabasid vaenlase kolonni, kui see parajasti üle välja liikus.

“Jälle ei jõudnud üks Vene kolonn sihtkohta. Jälle reostasid nad oma vanametalliga meie viljakaid põlde. No ei leia nad kuidagi koduteed. Seetõttu näitavad meie omad neile ainuõiget suunda – oma laevale järele,” märgiti brigaadi teadaandes viidates ilmselt põhjalastud Vene ristlejale Moskva.

04:15

Vene sissetungijad jätkavad Ukrainas põletatud maa taktikat

Oma plaanides edutud Vene sissetungijad jätkavad Ukrainas põletatud maa taktikat ja rahumeelsete asulate massilist pommitamist, vahendab BNS.

“Kogu möödunud nädala ja nüüd pühapäeva õhtupoolikul on olukord Krõvõi Rihis ja selle ümbruses pingeline, kuid stabiilne ning täielikult Ukraina relvajõudude ja sõjaväevalitsuse kontrolli all. Rindejoon asub lõunasuunal ja läbib Hersoni piirkonda,” ütles Krõvõi Rihi sõjaväevalitsuse juht Oleksander Vilkul.

Vilkuli sõnul kannab vaenlane tõsiseid kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas.

“Linna sõjaväevõimud jätkavad süstemaatilist tööd meie väeosade varustamisel. Lisaks esmavajaliku – kuulivestide, kiivrite ja laskemoona – hankimisele soetame ka kaasaegseid sidevahendeid, öövaatlusseadmeid ja sülearvuteid. Sõda käib 21. sajandil ja me mõistame, kuidas selline varustus suurendab lahinguülesannete efektiivsust,” ütles rääkis ametnik.

Samuti jätkub pidev töö linna kaitseliinide ehitamisel ja tugevdamisel.

“Oma plaanides eduta jäänud okupandid jätkavad põletud maa ja rahumeelsete asulate massilise pommitamise taktikat. Sel nädalal ei olnud ühtegi päeva möödunud pommitamiseta ja täna toimus mürsurünnak kogu kokkupuutejoonel. Okupandid kasutavad igasuguseid relvi alates lennukitest ja rakettidest ja lõpetades suurtükiväe ja miinipildujatega. Nad kasutavad eriti barbaarseid vahendeid nagu kobar- ja fosforpomme, mis on kogu maailmas keelatud. Nad tabavad rahulikke külasid, tsiviilinfrastruktuurirajatisi, elumaju ja isegi kolonne sõjapõgenikega,” kinnitas Vilkul.

03:15

Zelenskõi: Ukraina valmistub Venemaa uuteks rünnakukatseteks Donbassis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäevaõhtuses videopöördumises, et riik valmistub uuteks Venemaa rünnakukatseteks Donbassis, vahendab BNS.

“Valmistume Venemaa uuteks katseteks Donbassis kuidagi edasi liikuda ja mingitki edu saavutada. Okupandid ei taha ikka veel tunnistada, et nad on ummikseisus ja nende “erioperatsioon” on juba pankrotti läinud,” rääkis president.

“Kuid kindlasti tuleb aeg, mil Ukraina rahvas surub sissetungijatele nii tugevasti peale, et nad reaalsuse täielikult ära tunnevad,” rõhutas president.

President lisas, et see juhtub olenemata sellest, kuidas iganes okupandid oma “võimu” Hersonis, Mariupolis ning Aasovi mere ja Donbassi okupeeritud piirkondades kujutavad või oma propaganda jaoks välja mängivad.

“Nende viibimine seal on ajutine. Ukraina lipp, Ukraina seadused, Ukraina elu jäävad alles,” toonitas Zelenskõi.

President võttis pöördumises sõna ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonide teemal. Zelenskõi sõnul peavad Ukraina partnerid iganädalaselt langetama otsuseid, mis piiravad Venemaa sidemeid maailmaga.

“Sel nädalal toimub palju rahvusvahelist tegevust, milles ma osalen. Võtmeks on relvad ja rahaline toetus Ukrainale ja uued sanktsioonid Venemaale. Rahandus ei ole mitte ainult stabiilsuse hoidmine, vaid ka Venemaa hävitatu taastamise alustamine,” märkis riigipea.

“Ühtlasi on vaja, et partnerid võtaksid vastu iganädalasi otsuseid, mis piiravad Venemaa sidemeid maailmaga. Okupandid peavad tundma, kuidas sõda nende jaoks pidevalt aina kallimaks muutub. Tunnetama seda kogu aeg,” lisas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on prioriteediks naftaembargo.

“Ükskõik, kuidas Moskva üritab seda otsust nurjata, kuid Euroopa Venemaa energiaressurssidest sõltuvuse aeg hakkab läbi saama. Ja seda ei saa muuta,” rääkis president.

Zelenskõi hinnangul on äärmiselt tähtis ka maailma tähelepanu sõjal hoidmisel.

“Informatsioon meie vajaduste kohta peaks olema kõigi meile oluliste riikide uudistes. See peaks olema seal kogu aeg ja iga päev,” rõhutas president.

13. mai 2022

15:55

Kaitseminister: Ukraina jõuab sõja keerulisse järku

Pärast seda, kui Venemaale sai 9. maiks osaks strateegiline kaotus ja see alandas oma eesmärkide ulatuse operatiiv-taktikalisele tasemele, on Ukraina jõudmas sõja uude pikaajalisse järku, vahendab BNS.

“Käimas on strateegiline pööre Ukraina kasuks. See protsess kestab veel mõnda aega. Pikemas vaates muudavad need suundumused Venemaa lüüasaamise vältimatuks. Samas tahan rõhutada järgmist: meid ootavad ees ülirasked nädalad,” kirjutas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov Facebookis.

“Kui palju neid tuleb – keegi ei oska kindlalt öelda. Sel ajal hoiame kaitset peamiselt oma jõududega raevust hullunud agressori vastu,” lisas ta.

Reznikovi sõnul õpib juba praegu Ukraina partnerite varustust kasutama või hakkab lähipäevil õppima üle 1500 Ukraina sõduri, et naasta hiljem instruktorina, osa neist läheb aga kohe lahingusse.

“Kuni välismaalt saadavad raskerelvad tasakaalustavad jõude ja tagavad olude Ukraina kasuks pöördumise, läheb aeg edasi. Praegu on (välisrelvade jõdmine Ukraina rindele – IF) kohatine, tuleb sellest aru saada,” rõhutas minister.

Reznikovi sõnul töötavad Ukraina juhtkond, diplomaadid ja paljud teised inimesed ööpäevaringselt, et abivoogu kiirendada ja suurendada.

“On märkimisväärseid õnnestumisi, kuid ka raskusi,” ütles kaitseminister.

Samas märkis ta, et “aeg läheb kirjeldamatult pikalt” ja kõik mäletavad, et Ukraina sõdurid surevad Ukraina eest rindejoonel piki Siverski Donetsi, Azovstalis ja sissetungijate kätte langenuna ning et vaenlase poolt ajutiselt okupeeritud alal on Ukraina kodanikud ohus.

“Seetõttu teeme kõik võimaliku ja võimatu, et oma maa vabastamine lähemale tuua,” rõhutas kaitseminister.

Tema sõnul peaks sanktsioonisurve kasv Venemaale ja Ukrainale antava välisabi suurenemine lähikuudel looma tingimused, mille korral Kreml kaotab võimaluse mingitki edu saavutada.

“Siis peaks Ukrainale avanema uus võimaluste aken. Praegusel üliraskel ajal vajame ühtsust, solidaarsust, tahet ja kannatlikkust. Ukraina võidab!” võttis Reznikov oma jutu kokku.

15:00

Zelenskõi: Ukraina ei tunnusta iial Krimmi Venemaa osana

Venemaa ei tunnusta mitte kunagi Krimmi Venemaa osana ega Donbassi “vabariikide” iseseisvust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reedel usutluses Itaalia telekanalile, vahendab BNS.

“Me ei tunnusta kunagi Krimmi Venemaa osana. Me oleme valmis Venemaaga rääkima ja ütlema, et praegu ei ole õige aeg otsusteks Krimmi kohta,” ütles Zelenskõi RAI 1-le.

“Sõda käib ja küsimus on inimeludes. Paneme selle asja kõrvale, kui see on tundlik ja kui see komplitseerib läbirääkimisprotsessi ning Ukraina ja Vene presidendi kohtumise protsessi,” lisas ta.

“Meie delegatsioon Türgis tegi ettepaneku see kõrvale jätta, aga mitte alatiseks. Me pakkusime, et riigid võiksid lahendada Krimmi küsimuse kümne aasta jooksul. Me ei ole sellele küsimusele vastust saanud.”

Zelenskõi kinnitas, et Ukraina ei tunnusta ka isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigi iseseisvust.

“Venemaa on tunnustanud neid eraldi vabariikidena, mis ei ole Ukraina osa. Nemad on nad eraldanud,” sõnas Zelenskõi vastuseks küsimusele, kas Kiiev võiks Donbassi vabariike tunnustada.

“Me ei tunnusta mitte kunagi nende autonoomiat,” rõhutas Ukraina president.

14:49

Scholz Putinile: Venemaa vastutab üleilmse toidutarnekriisi eest

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles reedel Vene presidendile Vladimir Putinile, et Moskva vastutab häirete eest ülemaailmses toiduga varustatuses, mille on põhjustanud kallaletung Ukrainale, vahendab BNS.

“Kantsler ja Vene president rääkisid ka ülemaailmsest toiduolukorrast, mis on Venemaa agressioonisõja tõttu eriti pingeline,” ütles Scholzi kantselei pärast liidrite telefonivestlust.

“Kantsler tuletas talle meelde, et Venemaa on selle eest iseäranis vastutav.”

12:54

EL lubab Ukrainale veel 500 miljonit eurot sõjalist abi

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell lubas reedel Saksamaal maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 kohtumisel anda Ukrainale veel 500 miljonit eurot sõjalist abi, vahendab BNS.

Sellega kasvab EL-i sõjaline abi Ukrainale kahe miljardi euroni, ütles ta.

“Retsept on lihtne: veel sedasama,” ütles Borrell ja kutsus liitlasi säilitama survet Venemaale.

12:37

Peaprokurör: Vene vägi on tapnud 226 ukraina last

Vene väe tegevuse tõttu on saanud kannatada vähemalt 646 Ukraina last, neist 226 hukkus, vahendab BNS.

“Venemaa relvastatud rünnaku tagajärjel on Ukrainas saanud kannatada üle 646 lapse. 13. mai hommiku seisuga ei ole ametlik lapsohvrite arv – 226 – muutunud. Vigastatute arv on kasvanud 420-ni. Need arvud ei ole lõplikud, sest jätkub töö nende tuvastamiseks kohtades, kus ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel käib sõjategevus,” ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova Telegramis.

Venemaa relvajõudude Ukraina linnade ja külade igapäevase pommitamise tagajärjel on saanud kannatada 1721 haridusasutust, neist 139 hävis täielikult.

11:19

Senaator Paul blokeerib Ukrainale 40 miljardi dollari suuruse abipaketi kiire vastuvõtmise

Vabariiklasest senaator Rand Paul blokeeris Ukrainale 40 miljardi dollari suuruse abiarve vastuvõtmise. Varem astusid senati enamusliider Chuck Schumer ja vabariiklaste liider Mitch McConnell senati istungisaali, et harvanähtava üksmeelsusega pakett vastu võtta, vahendab Ukrinform.

Teadaolevalt võivad menetlustoimingud tema vastuväidetest ülesaamiseks võtta mitu päeva, kuid lõpuks viivad võetakse täiendavate kulutuste seaduse vastu ikkagi millalgi järgmisel nädalal.

Paul soovib luua spetsiaalse peainspektori, kes jälgiks Ukraina sõjalise abi kulutamist. Mõlema partei liikmed nõustuvad üldjoontes selle mõttega, kuid seaduseelnõu muutmise sundimine praeguses etapis oleks väga aeganõudev ja aeglustaks Ukrainale vajaliku abi saamist.

“Me ei saa päästa Ukrainat sellega, et mõistame hukule USA majanduse,” ütles Paul, keda peetakse oma vaadete poolest venemeelseks.
“Kõik, mida ta täna siin oma tegudega saavutab, on abi andmise edasilükkamine. Mitte selle peatamine,” ütles senati enamusliider Chuck Schumer.

Neljapäeval kutsus McConnell üles kiiresti otsustama ja 40 miljardi dollari suuruse abipaketi päeva lõpuks Ukrainale vastu võtma.
Varem on Esindajatekoda eelnõu vastu võtnud. Presidendi administratsioon ja Ukrainat toetavad mõjukad ameeriklased on korduvalt kutsunud senatit üles kiirendama selle dokumendi vastuvõtmist.

10:50

Briti luure: Venemaa kaotas Severski Donetsi jõeületuskatsel palju varustust

Ukraina sõjavägi on edukalt nurjanud Vene sissetungijate katse ületada Donetski oblastis Severski Donetsi jõgi. Ukrinformi andmetel ütles Ühendkuningriigi kaitseministeerium seda oma viimases Twitterisse postitatud luureuuenduses.

“Ukraina väed hoidsid edukalt ära Venemaa jõeületuskatse Donbasis. Piltidelt on näha, et Sjevjerodonetsk läänes asuva Severski Donetsi jõe ületamisel kaotas Venemaa vähemalt ühe pataljoni taktikalise rühma märkimisväärsed soomusmanöövrielemendid ja ka sinna paigutatud pontoonsilla varustuse,” teatas ministeerium.

Samuti lisati, et jõeületus vaidlusaluses keskkonnas on väga riskantne manööver ja näitab survet, mida Venemaa komandörid avaldavad, et teha edusamme oma operatsioonides Ida-Ukrainas.

Värske info kohaselt ei ole Venemaa väed saavutanud olulisi edusamme, hoolimata vägede koondamisest sellesse piirkonda pärast üksuste väljatõmbamist ja ümberpaigutamist Kiievi ja Tšernihivi piirkondadest.

10:11

Vene vägi püüab jätkuvalt Azovstali vallutada

Venemaa jätkas reedel suurtüki- ja õhurünnakutega Mariupolile ning püüab taas rünnata Azovstali terasetehast, kus hoiab positsioone tuhatkond võitlejat, vahendab BNS.

“Vene vägi ei jäta Azovstali vallutamise katseid, 13. mai hommikul üritati tungida tehase alale,” kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andruštšenko.

Nõuniku sõnul üritavad venelased ägeda tule varjus maad mööda Azovstali tehase keskossa tungida. Ta avaldas foto, millel on näha, kuidas Vene sõdurid tehases ringi liiguvad.

“Peaaegu otse-eetris. Olukord läheb iga päevaga keerulisemaks,” kirjutas ta.

Hommikuses teates edastas peastaap, et Venemaa jätkas suurtüki- ja õhurünnakutega Mariupolile, samas keskendus vaenlane endiselt Ukraina väe blokeerimisele Azovstali tehase piirkonnas.

“Arvestades meetmeid kohalike elanike evakueerimiseks, peaksime lähiajal ootama tulejõu suurenemist,” hoiatas peastaap.

Uniani teatel ei peata Vene vägi pärast tsiviilisikute evakueerimist Mariupoli Azovstali katakombidest rünnakuid, püüdes vallutada tehast, mida kaitsevad Ukraina sõdurid. Okupandid ründavad tehase ala rakettide ja pommide, suurtükkide ja tankide abil.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Azovstalis viibivate Ukraina sõjaväelaste päästmiseks kaasatud mõjukaid vahendajaid ja riike. Ukraina peastaap väidab, et tehase vabastamise operatsioon nõuab märkimisväärseid jõupingutusi ja suurt hulka sõdureid.

Ukraina asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimisminister Irina Vereštšuk ütles kolmapäeval, et Azovstali alal võib olla veel umbes tuhat võitlejat, kellest pooled on tõsiselt haavatud. Neljapäeval märkis ta, et käimas on läbirääkimised vaid 38 raskelt haavatu ära toomiseks.

08:57

CNN: Venemaa jätkab okupeeritud Melitopoli lennuvälja kasutamist

Vene väeüksused kasutavad okupeeritud Melitopoli lähistel Ukraina sõjaväelennuvälja, mis on nende jaoks oluline, arvestades selle strateegilist asukohta okupeeritud Hersoni ja Mariupoli linnade ning Venemaa toetatud Donbassi piirkonna osade vahel, vahendab BNS.

Satelliidipildid näitavad, et Vene armee jätkab okupeeritud Melitopoli linna lähedal asuva Ukraina õhuväebaasi kasutamist, kirjutas CNN viitega BlackSky fotodele.

Väljaanne kirjutab, et kuigi lennubaas asub sügaval Venemaa okupeeritud territooriumi tagaosas, ei tähenda see, et lennukid oleksid seal väljaspool ohtu. Märtsi lõpus ründasid Ukraina väed edukalt sama lennujaama, hävitades mitu Vene kopterit.

Ukraina eduka rünnaku tulemusena olid vene sõjaväelased sunnitud lennujaama osaliselt hülgama.

Varem ilmusid veebis uued satelliidipildid, mis näitavad Venemaa sõjajõu tugevnemist Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmis.

07:45

Pentagon: Ukraina ja USA kaitseministrid arutasid olukorda rindel

USA kaitseminister Lloyd Austin ja tema Ukraina kolleeg Oleksii Reznikov arutasid neljapäeval telefonis olukorda rindel ja sõjalise abi andmisega seonduvat, vahendab BNS.

Ministrid puudutasid ka küsimusi, mis on seotud “USA ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustega Ukraina julgeoleku edendamisel”.

Nad vahetasid arvamusi eelseisva “Ukraina kaitse kontaktrühma” virtuaalse kohtumise üle, esimene kohtumine 26. aprillil leidis aset Saksamaal Ramsteinis.

Pentagon märkis, et Austin ja Reznikov lubasid hoida püsivalt teineteisega kontakti.

05:55

USA süüdistas taas Venemaad ukrainlaste küüditamises

USA süüdistas neljapäeval Venemaad taas kümnete tuhandete ukrainlaste sunniviisilises viimises oma kontrolli all olevale territooriumile, vahendab BNS.

Süüdistused toetavad Ukraina valitsuse väiteid, mille kohaselt on Venemaale või Venemaa kontrolli all olevatele aladele küüditatud ligi 1,2 miljonit inimest. USA ja Ukraina on mõistnud hukka ka nõndanimetatud filtreerimislaagrid, kus Moskva kinnipeetavaid üle kuulab.

USA suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Michael Carpenter ütles, et tunnistajate ütlused annavad pildi “julmadest ülekuulamistest” laagrites.

“Seda jõhkrust ja sunniviisilist ümberasutamist teostatakse praegu, kui me räägime. Sellised tegevused on sõjakuriteod,” ütles Carpenter Viinis.

“Me ei tohi lasta sellel kurjusel võimutseda,” toonitas Carpenter.

“USA hinnangul on Venemaa väed paigutanud nendesse “filtreerimislaagritesse” töötlemiseks ümber vähemalt mitu tuhat ukrainlast ja vedanud veel vähemalt kümneid tuhandeid Venemaale või Venemaa kontrolli all olevale territooriumile. Mõnikord inimestele nende lõppsihtpunktist üldse teatamata,” jätkas suursaadik.

Carpenter ütles, et tuhandeid viidi minema ainuüksi vaid Mariupolist, mis maatasa tehti.

“Kõik kartsid, et meid viiakse Donetskisse,” sõnas üks tunnistaja viidates Ukraina idapoolsesse piirkonda, mida kontrollivad venemeelsed separatistid.

“Kui inimest süüdistatakse Ukraina natsiks olemises, mis on Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikväljend, siis viiakse ta Donetskisse edasiuurimiseks või mõrvamiseks,” tsiteeris Carpenter ellujäänu sõnu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles juba aprilli alguses, et tuhanded ukrainlased on sunniviisiliselt veetud Venemaa territooriumile.

“See arv on sellest ajast alates tõusnud enam kui 1,19 miljonini, kelle seas vähemalt 200 000 last,” ütles hiljuti Ukraina inimõiguste ombudsman Ljudmõla Denisova.

05:42

Ukrainast varastatud teraviljaga Vene laev jõudis Süüriasse

Uudisteagentuuri Associated Press ja telekanali CNN analüüsitud satelliidifotodelt nähtub, et Süüria sadamasse jõudis Vene laev, mille trümmides on arvatavasti Ukrainast varastatud teravili, vahendab BNS.

Planet Labs PBC teisipäeval tehtud fotol on Süüria Latakia sadamas seisev alus Matros Pozõnitš, mis seilab Vene lipu all.

Fotol nähtav alus vastab nii mõõtudelt kui muudelt tunnustelt puistlastilaevale Matros Pozõnitš, mis lülitas ligi nädala eest Küporse lähedal transponderid välja.

Interneti uuringufirma TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles AP-le, et ka tema arvates on Latakia sadamas seisev laev Matros Pozõnitš.

Ukraina väitel on laeva trümmides 27 000 tonni teravilja, mille Venemaa varastas. Esialgu püüdsid venelased Ukraina väitel toimetada vilja Egiptusesse, too aga keeldus lasti vastu võtmast.

Ukraina diplomaadid on palunud teistel riikidel teravilja mitte vastu võtta.

Laeva registreeritud omanik Crane Marine Contractor LLC asukohaga Venemaal Astrahanis ei ole kommentaarisoovile vastanud.

Alus asus Krimmi ranniku lähedalt teele 27. aprillil ja lülitas transponderi välja. Fotode ja satelliidipiltide järgi nähti laeva järgmisel päeval Sevastopoli sadamas.

Ukraina võimude ja telekanali CNN uurimiste kohaselt on kõnealune kaubalaev üks vähemalt kolmest varastatud viljaga kauplemisega seotud laevast. Aluse omanikfirma ei ole telekanali andmetel rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas.

04:10

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal üle viiekümne sissetungija, Donbassis hävitati 13 tanki, järjekordne Vene laev sai tõsiseid kahjustusi

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal ööpäevaga üle viiekümne sissetungija ja hulga varustust, vahendab BNS. .

“Hersoni oblastis mõistsid okupandid, et langesid pseudoreferendumi ja piirkonna kaasamisega Venemaa koosseisu seadusandlikku lõksu. Samal ajal kui võltsvalitsuse kaastöötajad otsivad võimalusi oma kuritegude legaliseerimiseks ilmuvad ajutiselt okupeeritud Hersoni tänavatel igal pool välja Ukraina lipud, mis on tõend selle kohta, et elanikkond ei taha vaenlase pealesurutud sümboleid, võimu ega elustiili,” seisis sõnumis.

“Tööstusrajatisi, linna- ja eeslinnade taristut tulistades avaldab vaenlane muuhulgas psühholoogilist survet asulates asuvatele tsiviilelanikele, keda püütakse sundida “Vene maailmaga” leppima. Kuid meie kaitseväeüksused andsid samal ajal vaenlase positsioonidele üle saja löögi. Okupantide kaotused olid 57 sõjaväelast, kuus soomusüksust ja kolm muud sõidukit,” teatas väejuhatus.

Donetski ja Luhanski idasuunal tõrjuti samal ajal 18 Vene sissetungijate rünnakut.

Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis 13 Vene tanki

Ukraina relvajõud hävitasid idasuuna rindel Donbassis 13 Vene tanki ja tõrjuti 18 vaenlase rünnakut.

“Kaitseväelased hävitasid 13 tanki, kaheksa suurtükiväesüsteemi, 27 lahingusoomukit, kaks ühikut eritehnikat ja viis muud masinat,” edastati väejuhatuse teadaandes.

“Donetski ja Luhanski suunal tõrjuti 18 Vene okupantide rünnakut,” lisati raportis.

“Olukord on keeruline, kuid kontrolli all. Kogu kaitsetsoonis kasutab vaenlane lahingulennukeid, raketisüsteeme, suurekaliibrilisi suurtükke, tanke, miinipildujaid ning raketi- ja pommirünnakuid tsiviilinfrastruktuuriobjektidele ja rahumeelsetele elurajoonidele. Hävitatakse administratiivhooneid, haiglaid, koole ja lasteaedu,” täpsustati teadaandes.

Donbassi taevas tulistasid õhutõrjeüksused alla ühe okupantide mitmeotstarbelise helikopteri Ka-52 ja neli mehitamata õhusõidukit Orlan-10.

Arestovõtši kinnitusel sai tõsiseid kahjustusi veel üks Vene laev

Vene laeva Vsevolod Bobrovi pihta avati tuli, kui see üritas Maosaarele toimetada õhutõrjesüsteemi, ütles ööl vastu reedet Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtši andmetel on tegemist Venemaa Põhjalaevastikust saadetud logistika toetuslaevaga.

Nõuniku sõnul viitavad esialgsed andmed, mida tuleb täpsustada, et laev ei uppunud, vaid sai tõsiselt kannatada.

“Ronivad ja ronivad sinna. No võtke see nelja jalgpalliväljaku suurune õnnetu saar, millel ei saa kuhugi midagi peita,” sõnas Arestovõtš.

02:36

Butšas paigaldasid Vene vallutajad granaadi lapse klaverisse

Kiievi oblastis asuvas juba kurikuulaks saanud Butšas paigaldasid Vene vallutajad granaadi kümneaastase tüdruku klaverisse, vahendab BNS.

Sellest teatas Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko.

“Butša elanik Tatjana Monko avastas lõpuks koju naastes kõigele muule lisaks ka surmalõksu, mis imekombel ei töötanud,” ütles nõunik.

Geraštšenko sõnul panid sissetungijad Monko kümneaastase tütre klaverisse granaadi VOG-25P.

“Tänu naise valvsusele keegi viga ei saanud ja tema kohale kutsutud sapöörid tegid lõhkeseadeldise kahjutuks,” ütles siseministri nõunik.

02:24

Zelenskõi sõnul on Vene väed hävitanud ligi 600 tervishoiuasutust

Venemaa väed on Ukraina sõja ajal hävitanud 570 tervishoiuasutust, mille seas 101 haiglat, ütles neljapäevases videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Zelenskõi nimetas taolist tegevust barbaarseks.

Zelenskõi rääkis värskes pöördumises ka koolide ründamisest Tšernigivi oblastis.

“Täna õhtul lasti Tšernigivis taas ka koolide pihta. Muidugi on Vene riik sellises seisus, et igasugune haridus ainult segab. Aga mida on võimalik saavutada Ukraina koolide hävitamisega? Kõik Venemaa komandörid, kes selliseid käske annavad, on lihtsalt haiged. Ja parandamatult,” tõdes president.

Ukraina presidendi kinnitusel ehitab riik uuesti üles kõik Venemaa poolt hävitatud haiglad ning kõik koolid, ülikoolid, majad, sillad ja ettevõtted.

“Aga kõik haiglad, mille okupandid hävitasid, kõik koolid, kõik ülikoolid, mida nad pommitasid, kõik majad, sillad, ettevõtted – me taastame need kõik. Okupandid ründasid täna taas Poltavas tehast, et inimestel poleks bensiini. Tõesti haige. Pommitati külasid Zaporižžjas ja Donbassis. Aga mida see neile annab?” küsis riigipea.

Zelenskõi sõnul on Venemaa strateegiline lüüasaamine juba ilmselge kõigile maailmas ja isegi neile, kes endiselt Venemaaga suhtlevad.

“Ainult seda ei ole Venemaal veel julgust seda tunnistada. Nad on argpüksid. Ja nad üritavad varjata tõde raketi-, õhu- ja suurtükirünnakute taha. Seetõttu on meie ülesanne võidelda seni, kuni saavutame oma eesmärgid. Vabastada meie maa, meie rahvas ja tagada usaldusväärselt meie julgeolek,” rõhutas Zelenskõi.

ÜRO lastefond UNICEF kõrge ametnik Omar Abdi ütles neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last, edastasid teiste seas ukrainlaste meediakanal Unian ja telekanal CNN.

“Ainuüksi viimase kuu jooksul on ÜRO kinnitanud, et umbes 100 last on tapetud ja me usume, et tegelikud arvud on palju suuremad,” ütles Abdi.

Abdi kinnitas ka, et sõjalistel eesmärkidel rünnatakse ja kasutatakse haridusasutusi.

“Eelmise nädala seisuga on Ida-Ukrainas 89-st UNICEF-i toetatud koolist vähemalt 15 kannatada saanud või hävinenud. Sadu koole üle riigi tabanud raskekahurvägi, õhurünnakud ja muud relvad. Need rünnakud peavad lõppema,” jätkas ametnik.

“Teisi koole kasutatakse teabekeskuste, varjupaikade, tarnekeskustena või sõjalistel eesmärkidel, millel on pikaajaline mõju laste haridustee juurde naasmisele,” lisas ametnik.

“Ukraina sõda, nagu kõik sõjad, on lastekaitse ja laste õiguste kriis,” tõdes Abdi.

Julgeolekunõukogu istung kutsuti kokku Mehhiko ja Prantsusmaa palvel, kes rõhutasid, et rünnakud koolide vastu on humanitaarõiguse räige rikkumine.

“Vene armee jätkab tsiviilisikute, kelle seas laste tapmist,” süüdistas tuliselt Prantsusmaa suursaadik Nicolas de Riviere.

00:02

UNICEF: Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last

ÜRO lastefond UNICEF kõrge ametnik Omar Abdi ütles neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last, vahendab BNS.

“Ainuüksi viimase kuu jooksul on ÜRO kinnitanud, et umbes 100 last on tapetud ja me usume, et tegelikud arvud on palju suuremad,” ütles Abdi.

Abdi kinnitas ka, et sõjalistel eesmärkidel rünnatakse ja kasutatakse haridusasutusi.

“Eelmise nädala seisuga on Ida-Ukrainas 89-st UNICEF-i toetatud koolist vähemalt 15 kannatada saanud või hävinenud. Sadu koole üle riigi tabanud raskekahurvägi, õhurünnakud ja muud relvad. Need rünnakud peavad lõppema,” jätkas ametnik.

“Teisi koole kasutatakse teabekeskuste, varjupaikade, tarnekeskustena või sõjalistel eesmärkidel, millel on pikaajaline mõju laste haridustee juurde naasmisele,” lisas ametnik.

“Ukraina sõda, nagu kõik sõjad, on lastekaitse ja laste õiguste kriis,” tõdes Abdi.

Julgeolekunõukogu istung kutsuti kokku Mehhiko ja Prantsusmaa palvel, kes rõhutasid, et rünnakud koolide vastu on humanitaarõiguse räige rikkumine.

“Vene armee jätkab tsiviilisikute, kelle seas laste tapmist,” süüdistas tuliselt Prantsusmaa suursaadik Nicolas de Riviere.

12. mai 2022

22:33

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle kuue miljoni inimese

Pärast Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril on Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese, teatas neljapäeval ÜRO pagulasamet (UNCHR), vahendab BNS.

Ukrainast oli 11. mai seisuga põgenenud kokku 6 029 705 inimest.

Organisatsiooni internetikülje kohaselt on paljud ukrainlased läinud naaberriikidesse ja osa liikunud sealt edasi. Kõige enam ukrainlasi on põgenenud Poolasse.

Naised ja lapsed moodustavad 90 protsenti põgenikest, Ukraina mehed vanuses 18–60 ei saa sõjaväekohustuse tõttu riigist lahkuda.

ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) uuringu kohaselt on veel kaheksa miljonit inimest riigisiseselt ümberasustatud.

Igapäevased põgenikevood üle Ukraina piiri on pärast sõja puhkemist siiski tunduvalt vähenenud.

Ainuüksi märtsis põgenes oma riigist ligi 3,4 miljonit ukrainlast. See arv langes aprillis umbes 1,5 miljonini.

ÜRO hinnangul võib sel aastal Ukrainast põgeneda üle kaheksa miljoni inimese.

20:06

Ukraina kahtlustab Vene vägesid tankiga tsiviilelanike tulistamises

Ukraina võimud ja pealtnägijad süüdistasid neljapäeval Vene vägesid sõjakuriteos Harkivi lähistel, mille käigus tapeti tankiga kuni neli tsiviilisikut, vahendab BNS.

Intsident leidis aset 27. märtsil Stepanki külas Harkivi linna lähistel. Vene tank avas tule hoone pihta, kus hukkus kaks meest ja naine, teatas Ukraina peaprokuratuur Telegramis.

Harkivi politsei ja pealtnägijate sõnul tapeti neli inimest ja vigastati kahte. Erinevust andmetes hetkel selgitada pole võimalik.

Prokuratuuri teatel on alustatud juurdlus ettekavatsetud mõrva ja sõjakuriteo suhtes.

Pealtnägijad ütlesid uudisteagentuurile AFP, et kuus majaelanikku jõid siseõues teed, kui ilmus Vene tank. Tsiviilelanikud jooksid majja varju, ütles Olga Karpenko, kelle tütar on tapetute seas. Tank võttis hoone sihikule ja tulistas nende pihta, kui nad hoonesse sisenesid.

Kohalik elanik Denõss ütles, et nägi, kuidas tanki kahur tema suunas pöördus.

“Keegi ütles, et lähme peidame ennast majja… Ma sisenesin viimasena ja kohe, kui ma sisse sain, tank tulistas. Kõik varises kokku. Ma ei näinud midagi. Ma tulin välja nii kiiresti, kui sain ja jooksin maja taha.”

Naabrid matsid surnukehad tagaaeda ning kuna küla on taas Ukraina kontrolli all, siis need kaevati kolmapäeval üles.

19:49

Kiiev peab kõnelusi 38 haavatud sõduri evakueerimiseks Azovstalist

Kiiev teatas neljapäeval, et peab Venemaaga keerulisi läbirääkimisi 38 raskelt haavatud sõduri evakueerimiseks Azovstali terasetehasest Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas, vahendab BNS.

“Peame väga keerulisi läbirääkimisi raskelt haavatud võitlejate evakueerimiseks Azovstalist vangi võetud venelaste eest,” ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et läbirääkimised käivad 38 raskelt haavatud sõduri vabastamise üle ja edenevad “samm-sammu kaupa”.

Vereštšuk ütles varem sel nädalal AFP-le, et terasetehase all tunnelites on üle tuhande Ukraina sõduri, kellest sajad on haavatud. Ukraina peab evakuatsiooni võimaldamiseks kõnelusi ka Türgiga, märkis ta.

Azovstali terasetehas on viimane Ukraina vastupanu kants puruks pommitatud sadamalinnas ning selle saatus on omandanud sümboolse väärtuse.

19:34

Kiiev konfiskeerib Vene Sberbanki kohalikud varad

Kiiev asus neljapäeval vastusena Moskva kallaletungile konfiskeerima Venemaa suurima laenuandja Sberbanki varasid Ukrainas, vahendab BNS.

Ukraina parlament avaldas toetust julgeolekunõukogu otsusele konfiskeerida 100 protsenti Sberbanki aktsiatest.

Seadusandjad andsid ka heakskiidu arestida 99,8 protsenti Prominvestbanki aktsiatest. Prominvestbank baseerub Kiievis, kuid selle omanik on Venemaa riiklik Vnešekonombank (VEB).

Lisaks kiitsid Ukraina võimud heaks kahe panga finantsvarade arestimise, kuid summat ei täpsustatud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas teisipäeval korralduse arestida Vene varad seoses 24. veebruaril alanud Vene invasioonist tingitud “üldsuse vajadusega”.

16:55

Ukraina ÜRO inimõigusnõukogule: Vene kallaletung on puhas kurjus

Kiiev nimetas neljapäeval ÜRO inimõigusnõukogu erakorralisel istungil Venemaa kallaletungi Ukrainale puhtaks kurjuseks, vahendab BNS.

Ukraina asevälisminister Emine Džaparova ütles, et Venemaa paneb toime kõige jõhkramaid inimõiguste rikkumisi, mida Euroopas viimastel aastakümnetel on nähtud.

Inimõigusnõukogu hääletab resolutsiooni üle, milles kutsutakse uurima Venemaa arvatavaid rikkumisi 24. veebruaril alanud invasiooni käigus.

Kiievi palvet korraldada erakorraline istung, kus uuritakse “Vene agressioonist tulenevat inimõiguste olukorra halvenemist Ukrainas”, toetas üle 50 riigi. Venemaa jättis istungile minemata.

“Need on olnud minu riigi jaoks kümme nädalat puhast õudust,” ütles Džaparova. “Piinamine ja sunniviisilised kadumised, seksuaalne- ja soopõhine vägivald; Venemaa kuritegude nimekiri on lõputu.”

“Ainult maailm, mis jääb Ukraina rahvaga kindlalt solidaarseks, suudab selle puhta kurjuse alistada.”

Venemaa oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige kuni ÜRO Peaassamblee otsustas 7. aprillil riigi liikmesuse peatada.

Venemaa on olnud sestsaati nõukogus tavaline vaatlejariik. Neljapäeval pakuti talle ka sõnaõigust, kuid riigi esindajat kohal ei olnud.

Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ütles teisipäeval, et “Vene delegatsioon ei legitimiseeri oma kohaloluga poliitilist näitemängu, mida erakorralise istungi varjus korraldatakse”.

15:20

Zelenskõi  tervitab Soome valmisolekut NATO liikmeks saamiseks

Ukraina President Volodõmõr Zelenskõi arutas Soome presidendi Sauli Niinistoga kaitsealast koostööd ja Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga.Riigipea tervitas ka Soome valmisolekut taotleda NATO liikmestaatust, vahendab Ukrinform.

“Mul oli just telefonivestlus Soome presidendiga. Tunnustasin Soome valmisolekut NATO liikmeks astumiseks. Arutasime ka Ukraina eurointegratsiooni ja Ukraina-Soome kaitsekoostööd,” kirjutas Zelenskõi.

Soome president Sauli Niinisto ja peaminister Sanna Marin toetasid ühisavalduses tugevalt oma riigi NATO liikmelisuse plaane.

Pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase agressiooni algust hääletas enamik soomlasi esimest korda ajaloos NATOga liitumise poolt. Yle küsitluse järgi tõusis toetus liikmelisusele 76%-ni. Praegu näeb 84% soomlastest Venemaad olulise sõjalise ohuna.

Ukraina President Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Scanpix

15:09

Venelased pommitasid Ukrainas taas koolimaju, surma sai vähemalt kolm inimest

Tšernihivi oblastis Novhorod-Siverskyis keskkoolile ja internaatkoolile suunatud Venemaa õhurünnakus hukkus ööl vastu neljapäeva kolm inimest ja veel 12 sai vigastada, edastas Ukraina esimene leedi Olena Zelenska Telegramis, vahendab Ukrinform.

«Täna (kolmapäeval, toim.) tulistas Vene sõjalennuk Tšernihivi oblastis Novhorodi-Siverski kesk- ja internaatkoolide pihta rakette. Hetkel töötavad päästjad sündmuskohal, kuid kolm kannatanut ja 12 vigastatut on juba kinnitatud. See oli tahtlik pommitamine. Venelased, kes väidavad, et ründavad ainult sõjalisi objekte, peavad sõda meie laste vastu. Tegelikult peavad nad sõda meie tuleviku vastu,» ütles Olena Zelenska.

Presidendiproua meenutas, et mai alguses põletasid Vene sissetungijad Luhanski oblastis Lõssõtšanskis maha ajaloolise gümnaasiumi, mille belglased üle saja aasta tagasi ehitasid. Ta mainis ka õhurünnakut Luganski oblastis Bilohorivka koolile, mis väidetavalt nõudis 60 tsiviilisiku elu. Kooli kelder oli kohalikele ainsaks säilinud peavarjuks.

Presidendi leedi lisas, et Ukraina haridusministeeriumi andmetel sai pommitamiste ja pommirünnakute tõttu kannatada 1635 haridusasutust Ukrainas ning 126 asutust hävis täielikult. Ta märkis, et haridusministeerium on koostanud selliste rajatiste kaardi. “Kas Venemaa tegevus Ukrainas on genotsiid, seda arutatakse praegu üle maailma. Vastamise asemel vaadake seda kaarti. Iga päev ilmub siia mõni uus kool või lasteaed, mille venelased enneolematu küünilisusega teadlikult hävitasid, varem kuulmatut,” ütles ta. ” rõhutas esimene leedi.

13:40

Ukraina luure: Venemaa ei suuda taastada Ukrainast välja viidud üksuste lahinguvõimet

Seoses Venemaa kaitsetööstuse olulise allakäiguga kehtestatud sanktsioonide tagajärjel ei suuda Venemaa täielikult taastada Ukrainast välja viidud väeosade lahinguvõimet, vahendab Ukrinform.

“Maailma juhtivate suurriikide poolt agressorriigile kehtestatud majandussanktsioonide tagajärg on Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi märkimisväärne allakäik. Olles kaotanud suure osa oma sõjalisest ja tehnilisest potentsiaalist Ukraina sõja käigus, on venelased sunnitud tarnima 1950.-1960. aastatel toodetud varustust ja relvastust,” teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat.

Nagu märgitud, ei hoia olukord Kremli juhtkonda tagasi, sest see ei hooli oma “kahurilihast”.

“Alati on midagi, mis on ladudes aastakümneid roostetanud ja mida isegi kolmanda maailma riigid ei tahtnud omal ajal osta,” seisab avalduses.

Sõjaväeluure teatel on enamasti probleeme isegi varustuse pikaajalistest ladudest vastavatesse üksustesse toimetamisel. Kohalikud komandörid on aga sunnitud teatama, et nad on täielikult varustatud ja lahinguvalmis.
Aprillis viidi üle Venemaa laobaasidest välja järgmine relvastus: 28 iseliikuvat haubitsat Akatsi (94. arsenalist (Omsk); 15 iseliikuvat haubitsat Msta-S, viis iseliikuvat haubitsat Akatsia ja 20 iseliikuvat haubitsat Gvozdika). -mootorhaubitsad (Sverdlovski oblasti Gagarinski arsenalist); 15 Uragani MLR süsteemi ja 11 taktikalist raketiheitjat Tochka-U (109. arsenalist (Batareyna, Irkutski oblast).

Lisaks taastatakse Venemaa lahinguvõimet muuhulgas 239. mobilisatsioonikeskuse (Boguchar) depoost eemaldatud relvade ja sõjatehnikaga.
“Nüüd on Kremli “suure mineviku” roostes ja mäda sõjatehniline kaja saamas Venemaa “oleviku” aluseks,” lisas sõjaväeluureagentuur.

Teadaolevalt likvideerisid Ukraina relvajõud 24. veebruarist 12. maini umbes 26 650 (viimasel päeval +300) Vene sõjaväelast.

Vene sõdurite surnukehad Vilkhivka külas Harkivi ligidal 9. mail 2022.

12:06

Medvedev: Ukraina relvastamine võib viia kokkupõrkeni NATO-ga

NATO riikide relvatarned Ukrainale suurendavad alliansi ja Venemaa otsese kokkupõrke, sh selle täiemahuliseks tuumasõjaks paisumise ohtu, ütles Vene julgeolekunõukogu aseesimees, endine president ja peaminister Dmitri Medvedev, vahendab BNS.

“NATO pumpab Ukrainasse relvi, valmistab selle sõjaväge ette Lääne relvastuse kasutamiseks. Palgasõdurite saatmine ja alliansi riikide õppuste korraldamine meie piiri lähedal suurendab NATO-Vene otsese ja avaliku tüli tõenäosust varisõja asemel. Sellise tüliga kaasneb alati oht minna üle täiemahuliseks tuumasõjaks,” kirjutas Medvedev Telegramis.

Ta rõhutas, et see “oleks kõigi jaoks katastroofiline stsenaarium”.

12:00

Vene vägede rünnakus Tšernihivi oblasti linnale sai surma kolm inimest

Vene vägede rünnakus Põhja-Ukraina Tšernihivi oblasti Novhorod-Siverskõi linnale sai kolm inimest surma ja 12 vigastada, vahendab BNS.

“Meil on rünnaku tagajärjel kolm surnut ja 12 haavatut,” teatas kohaliku päästeteenistuse pressiesindaja.

11:20

Venelased blokeerivad maa-aluste käikude väljapääsusid Azovstalis, Mariupoli kaitsjad sooritavad vasturünnakuid

Vene väed blokeerivad Mariupolis asuva Azovstali tehase maa-aluste käikude väljapääsusid, kuid Ukraina kaitsjad alustavad vasturünnakuid. Sellekohase avalduse tegi Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

«Eile vaenlane maapealseid rünnakukatseid ei peatanud. Peamine eesmärk on blokeerida väljapääsud maa-alustest käikudest, mida reeturid on vaenlasele näidanud. Sellest hoolimata teevad Mariupoli kaitsjad vasturünnakukatseid, riskides kõigega. Mariupoli kaitsjate kangelaslikkuse kirjeldamiseks pole sõnu,” kirjutas Andriuštšenko.
Tema sõnul on vaenlase droonid üks suuremaid probleeme. Kui oleks olnud võimalus neid pimestada või maha lasta, oleks Mariupoli kaitsjatel palju lihtsam olnud.

Meeldetuletus, et Ukraina on pakkunud Venemaale Vene sõjavangide vabastamist vastutasuks raskelt haavatud Ukraina sõjaväelaste evakueerimise eest Azovstali tehasest.

Ukraina asepeaministri, ajutiste okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministri Irina Vereštšuki sõnul on praegu võimatu Mariupolis asuvat Azovstali tehast sõjaliste vahenditega lahti saada. Mariupoli kaitsjad ei plaani end alla anda ning Venemaa pool ei nõustu väljavõtmismenetlusega.

10:33

Välisminister: Ukraina tahab, et talle reserveeritaks EL-is koht

Ukraina tahab, et talle reserveeritaks Euroopa Liidus koht, isegi kui täisliikmesuse saamine võtab aega, ütles välisminister Dmõtro Kuleba neljapäeval Berliinis, vahendab BNS.

“Küsimus ei ole Ukraina võimalikult kiiresti EL-i liikmeks saamises. Aga meie jaoks on tähtis, et Ukrainale reserveeritaks see koht,” ütles minister Saksa ringhääligule ARD.

“Me kuuleme sageli, et Ukraina kuulub Euroopasse, kuulub Euroopa perekonda, ja nüüd on aeg see koht reserveerida.”

Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas nädala algul, et kandidaadil nagu Ukraina kulub EL-i liikmeks saamiseks aastakümneid.

Ta tegi ettepaneku looa selle asemel laiem Euroopa poliitiline kogukond, kuhu võiksid kuuluda nii Ukraina kui Brexiti-järgne Suurbritannia.

Kuleba kohtub Saksamaal sealsete liidritega ning võtab osa G7 välisministrite kõnelustest. Ta ütles, et arutab täiendavaid sanktsioone Venemaale ning toidupuudust, mille Ukraina sõda on maailmas põhjustanud.

07:42

Mariupoli kaitsjad kutsuvad Elon Muski appi

Ukraina merejalaväelaste ülem Vene vägede piiramisrõngas Mariupolis pöördus kolmapäeval Elon Muski poole, paludes maailma rikkaimal mehel Azovstali terasetehasesse lõksu jäänud inimeste nimel sekkuda.

Vene väed on Lõuna-Ukraina sadamalinna Mariupoli puruks pommitanud, kuid Azovstani terasetehase kompleksi jäänud Ukraina võitlejad osutavad ikka veel visa vastupanu, vahendab BNS.

36. jalaväebrigaadi komandör Serhi Volõna ütles kolmapäeval, et lõi Twitteris konto ainsa eesmärgiga Muskini jõuda.

“Inimesed ütlevad, et te tulete teiselt planeedilt õpetama uskuma võimatusse,” pöördus Volõna Twitteris Muski poole.

“Meie planeedid on üksteise kõrval, aga mina elan kohas, kus on peaaegu võimatu ellu jääda. Aidake meid Azovstalist välja mõnda vahendajariiki. Kui teie seda ei tee, kes siis veel?”

Volõna palub igal maakera inimesel aidata kaasa, et Musk tema pöördumist näeks.

Kiiev ütles nädala algul, et Azovstalis on ikka veel üle 1000 sõduri, kes varjavad end Mariupolis patrullivate Vene sõjavöelaste eest nõukogudeaegsetes punrites ja tunnelites.

Naised, lapsed ja vanurid on ÜRO ja Punase Risti abiga evakueeritud.

Twitteri kasutajate hulk on Ukraina sõjaga plahvatuslikult kasvanud.

Muskil, kel on kavas Twitter 44 miljardi dollari eest ära osta, on platvormil üle 92 miljoni jälgija. Ta esitanud Twitteris Vene presidendile Vladimir Putinile Ukraina asjus väljakutse.

01:40

Kiiev: sõjas on surma saanud 561 Ukraina rahvuskaardi võitlejat

Venemaa valla päästetud sõjas on surma saanud 561 Ukraina rahvuskaardi võitlejat, vahendab BNS.

Alates 24. veebruarist, mil Vene väed Ukrainasse tungisid, on haavata saanud 1697 rahvuskaardi võitlejat, ütles ahvuskaardi üks juhtidest Oleksi Nadtotši veebibriifingul.

Kolmapäevane avaldus on harukordne, kuna nii Ukraina kui ka Venemaa ametnikud on seni olnud väga napisõnalised oma vägede kaotuste kohta.

Aprilli keskel ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et sõjas on surma saanud 2500-3000 võitlejat ja haavata umbes 10 000.

Ukraina rahvuskaart, mis allub siseministeeriumile, loodi 2014. aasta märtsis, kui Venemaa hõivas Krimmi ning saatis väed Ukraina idapiirile.

Seaduse kohaselt saab rahvuskaardis olla kuni 60 000 võitlejat. Sinna kuulub ka Azovi pataljon, mis on kuulsust kogunud ägeda vastupanuga Vene vägedele Ukraina lõunapoolses sadamalinnas Mariupolis.

11. mai 2022

23:00

Ukraina: Venemaa on tulistanud 788 tiib- ja ballistilist raketti

Vene väed on 24. veebruaril alanud sõja jooksul tulistanud Ukrainasse ühtekokku 788 tiib- ja ballistilist raketti, teatas kolmapäeval Ukraina relvajõudude kindralstaap, vahendab BNS.

Kindralstaabi operatiivpeavalitsuse ülema asetäitja Aleksi Hromov ütles, et Vene relvajõud on korraldanud Ukraina vastu 487 raketirünnakut, mille raames tulistati välja 788 raketti, nii Venemaa kui ka Valgevene territooriumilt.

Ta lisas, et rakettide seas on 213 operatiivtaktikalist raketti Iskander, 61 operatiivtaktikalist raketti Totška-U ning 213 lennukitel ja sõjalaevadel baseeruvat tiibraketti.

18:09

Hersoni Moskva-meelsed võimud paluvad piirkonna annekteerida

Lõuna-Ukraina Hersoni oblasti võimud, kelle Moskva ametisse pani, teatasid kolmapäeval plaanist paluda president Vladimir Putinil teha piirkonnast Venemaa osa, vahendab BNS.

“Esitatakse taotlus teha Hersoni oblastist Venemaa Föderatsiooni täieõiguslik subjekt,” ütles Moskva kontrolli all oleva piirkonna ametnik Kirill Stremousov Vene uudisteagentuuridele.

Ta lisas, et Herson allutatakse Vene seadustele täielikult veel enne aasta lõppu.

Herson oli esimene suurlinn, mis pärast Vene invasiooni algust 24. veebruaril Vene vägede kätte langes. Moskva sai oblasti üle täieliku kontrolli aprilli lõpus.

Ukraina ametnikud on hoiatanud, et Venemaa võib proovida korraldada Hersonis oma võimu kinnistamiseks nii-öelda referendumi, nagu see tegi ka 2014. aastal Krimmi annekteerides.

Stremousov andis mõista, et palve võidakse esitada Putinile ilma rahvahääletuseta, kuna rahvusvaheline üldsus Krimmi annekteerimist ei tunnustanud.

Kreml näis selle aga välistavat, väites, et Hersoni elanikel on “õigus oma saatuse üle ise otsustada”.

“Sellistel saatuslikel otsustel peab olema õiguslik alus, juriidiline õigustus, et need saaks olla täiesti legitiimsed, nagu see oli Krimmi puhul,” rääkis Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Ukraina presidendi nõunik võrdles Moskva kontrolli all olevate alade võime Natsi-Saksamaa nukurežiimidega Teise maailmasõja ajal.

“Sissetungijad võivad paluda ühinemist kasvõi Marsi või Jupiteriga. Ukraina armee vabastab Hersoni, mängigu nad mis sõnamänge tahes,” säutsus Mõhhailo Podoljak Twitteris.

Kiievi teatel on Kreml oblasti vaikset annekteerimist juba alustanud. Nimelt teatasid Moskva määratud võimud hiljuti plaanist võtta oblastis kasutusele Vene rubla.

Kolmapäeval ütles Stremousov, et Hersonis avatakse lähinädalail üks Vene pank.

Herson jääb Krimmist põhjapoole ning oluline poolsaare varustamisel veega. Samuti on see oluline põllumajanduskeskus, kus kasvatatakse nisu, maisi, päevalilli ja muid produkte.

Ukraina võimud süüdistavad Venemaad nisu varastamises Moskva kontrolli all olevatelt aladelt, eelkõige just Hersonist.

Ehkki Putini väitel ei plaani ta Ukrainat okupeerida, ütles üks Ühtse Venemaa kõrge ametnik läinud nädalal, et Venemaa kavatseb jääda Lõuna-Ukrainasse igaveseks.

16:13

Azovstali tehases lõõmab pärast rünnakut tulekahju

Vene sissetungijad ründavad Mariupoli Azovstali terasetehast lennukite, suurtükiväe ja tankidega, vahendab Ukrinform.

“Mariupol. Azovstal. Praegu… Azovstali ei rünnata mitte ainult taevast ja suurtükiväega, vaid tankidega ja üritatakse rünnata ka inimjõuga. Azovstal põleb pärast pommitamist uuesti,” kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis.

Ta märkis, et niinimetatud “Donetski Rahvavabariigi” liider Deniss Pušilin ütles, et tal on vabad käed, kuna Azovstalis polnud ühtegi tsiviilisikut.

“Ma ei tea, mida suuremat ebainimlikkust rünnakutes oodata võib, aga väidet arvestades on see võimalik… Kui maa peal on põrgu, siis see on seal. Oleme kõik Mariupoli kaitsjatele väga tänu võlgu,” rõhutas linnapea nõunik.
Mariupol kogeb Venemaa agressiooni tõttu suurimat humanitaarkatastroofi. Asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk ütles 7. mail, et Azovstali terasetehasest evakueeriti kõik naised, lapsed ja vanurid.

Ukraina sõjaväelased kaitsevad terasetehase territooriumi, mis on pidevate venelaste rünnakute ja kallaletungide all, kaasates kõikvõimalikke relvi, sealhulgas lennukeid ja mereväe suurtükivägi. Mitusada haavatud Ukraina sõjaväelast viibib Azovstali terasetehases. Ravimitest on terav puudus.

President Zelenski sõnul tegelevad Ukraina võimud nüüd diplomaatiliste võimalustega, et päästa Aasovstali kaitsvad Ukraina sõjaväelased.
Mariupoli kaitsmist jätkavad Aasovi rügemendi sõdurid, rahvuskaart, merejalaväelased ja motoriseeritud laskurbrigaad.

15:56

Sumõs astub kohtu ette esimene tsiviilisiku tapnud Vene sõjaväelane

Ukraina peaprokuratuur esitas Venemaa sõjaväelasele süüdistuse Sumõ piirkonnas tsiviilisiku tapmises, vahendab BNS.

“Sumõ oblastis astub tsiviilisiku tapmise eest kohtu ette esimene Vene sõjaväelane. Peaprokuratuur saatis kohtusse Moskva oblasti 4. Kantemirovka tankidiiviisi, väeosa 32010 jaoülema Vadim Šišimarini süüdistusakti,” kirjutas peaprokurör Irõna Venediktova Facebookis.

Peaprokuröri sõnul tuvastas uurimine, et 2022. aasta 28. veebruaril tappis see 21-aastane Vene sõdur Sumõ oblastis Tšupahhivka külas relvastamata elaniku, kes sõitis jalgrattaga mööda teed.

“Enne seda purustasid meie Ukraina relvajõud konvoi, milles oli seersant Šišimarin. Põgenemisel tulistasid tema ja veel neli tema kaaslast kuulipildujatest eraautot ja hõivasid selle. Sissetungijad sõitsid läbilastud kummidega röövitud autoga külla,” kirjutas peaprokurör.

“Nad nägid teel meest, kes naasis koju ja rääkis telefoniga. Üks sõdur käskis seersandil tappa tsiviilisik, et ta ei saaks teatada neist Ukraina kaitsjatele. Too tulistas läbi avatud autoakna Kalašnikovi automaadist mitu sihitud lasku 62-aastasele ohvrile pähe. Mees suri kohapeal vaid mõnekümne meetri kaugusel kodust,” lisas ta.

Peaprokuröri teatel on kahtlustatav Šišimarin praegu vahi all.

“Ukraina julgeolekuteenistuse SBU prokurörid ja uurijad on kogunud piisavalt tõendeid tema seotuse kohta sõjaseaduste ja -tavade rikkumisega ning ettekavatsetud tapmise kohta. Nende tegude eest ootab teda 10–15 aastat vangistust või eluaegne vangistus,” lisas Venediktova.

15:29

Ukraina kohus arestis Medvedtšuki lähedaste vallas- ja kinnisvara

Ukraina kohus arestis ülemraada saadikute Viktor Medvedtšuki ja Tarass Kozaki lähedaste vallas- ja kinnisvara, teatas kolmapäeval juurdlusbüroo.

“Lvivi Lõtšakivi ringkonnakohus rahuldas Ukraina juurdlusbüroo uurijate taotluse arestida Opositsiooniplatvormi Za Zittja rahvasaadikute sugulaste ettevõtetele kuuluv vallas- ja kinnisvara. Nende kuue ettevõtte põhikapital on üle 80 miljoni grivna,” edastas büroo Telegramis.

Juurdlusbüroo teatel on Medvedtšuki ja Kozaki sugulased kriminaalmenetluse all, neid kahtlustatakse võimu kuritarvitamises ja maapõue kaitse või kasutamise reeglite rikkumise ning kuritegelikul teel saadud tulu seadustamises.

“Kohtumääruse alusel arestiti koos vara võõrandamise ja käsutamise õiguse keeluga eelkõige kolm maatükki, 11 mitteeluhoonet ja ruumi, nende hulgas 300 ruutmeetrine ruum Lvivi kesklinnas. Arestiti ka 126 sõiduautot, sealhulgas sõidu- ning veoautod KRAZ ja KAMAZ,” seisis büroo teates.

Edaspidi algatab juurdlusbüroo arestitud vara üleandmise riigivaraametile.

Juurdlusbüroo meenutab, et ennist korraldasid uurimisbüroo Lvivi osakonna töötajad läbiotsimised ligi 30 Medvedtšuki ja Kozaki kinnisvaraobjektil ning kohus arestis ettevõtete õigused ja kontod.

15:18

Ilmselt Ukrainast varastatud teraviljaga Vene laev jõudis Süüriasse

Uudisteagentuuri Associated Press analüüsitud satelliidifotodelt nähtub, et Süüria sadamasse jõudis Vene laev, mille trümmides on arvatavasti Ukrainast varastatud teravili, vahendab BNS.

Planet Labs PBC teisipäeval tehtud fotol on Süüria Latakia sadamas seisev alus Matros Pozõnitš, mis seilab Vene lipu all.

Fotol nähtav alus vastab nii mõõtudelt kui muudelt tunnustelt puistlastilaevale Matros Pozõnitš, mis lülitas ligi nädala eest Küporse lähedal transponderid välja.

Interneti uuringufirma TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles AP-le, et ka tema arvates on Latakia sadamas seisev laev Matros Pozõnitš.

Ukraina väitel on laeva trümmides 27 000 tonni teravilja, mille Venemaa temalt varastas. Esialgu püüdsid venelased Ukraina väitel toimetada vilja Egiptusesse, too aga keeldus lasti vastu võtmast.

Ukraina diplomaadid on palunud teistel riikidel teravilja mitte vastu võtta.

Laeva registreeritud omanik Crane Marine Contractor LLC asukohaga Venemaal Astrahanis ei ole kommentaarisoovile vastanud.

14:46

ÜRO: Ukrainas on sõjaga kadunud ligi kolmandik töökohtadest

Ukrainas on Vene vägede sissetungist saadik kadunud 4,8 miljonit ehk 30 protsenti töökohtadest ning sõja jätkudes läheb olukord üha hullemaks, vahendab BNS.

“Häired majanduses kombinatsioonis suure sisepaguluse ja põgenikevooluga põhjustavad suuri kaotusi töös ja sissetulekutes,” ütles ÜRO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

ILO esimeses raportis käsitletakse Venemaa alustatud sõja tagajärgi mitte ainult Ukraina ja Venemaa, vaid ka Kesk-Aasia ja ülejäänud maailma jaoks ning pakutakse välja mitu stsenaariumi sõltuvalt sõja kulust.

“Kui sõjategevus lakkaks kohe, järgneks kiire taastumine, tagasi tuleks 3,4 miljonit töökohta ja töökaotus kahaneks 8,9 protsendini,” ütles organisatsioon.

“Sõjalise eskalatsiooni stsenaariumi korral kasvaks töökaotus veelgi ja ulatuks seitsme miljoni ehk 43,5 protsendini.”

ILO kiidab Kiievi püüdeid Ukraina sotsiaalkaitsesüsteem töös hoida.

“Ukraina valitsus toimib täielikult ja nii ka tööandjate ja töötajate organisatsioonid,” ütles ILO Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna direktor Heinz Koller.

“Me jätkame nende toetamist, et olla valmis aitama neid praeguses olukorras, aga loodetavasti ka ülesehitusfaasis, kui see konflikt läbi saab.”

ILO teatas märtsis, et peatab igasuguse tehnilise koostöö Venemaaga, kuni too ei ole sõda Ukrainas lõpetanud.

Venemaa kallaletung Ukrainale vallandas Euroopas suurima põgenikekriisi pärast Teist maailmasõda.

Ukrainast on põgenenud üle 5,9 inimese, peamiselt naised, lapsed ja eakad.

ILO hinnangul on umbes 2,75 miljonit põgenikku tööeas ja otsib tõenäoliselt ajutist tööd vastuvõtvas riigis, aga kui sõda kestab kaua, tuleb neil ka kaua Ukrainast eemal viibida.

Kaks kolmandikku neist on kõrgema haridusega ja ligi pooled tegid enne sõda kõrgelt kvalifitseeritud tööd. Lihttöölisi on põgenike hulgas vaid 15 protsenti.

Suurima tööturu lõimimise väljakutse ees seisab Poola, kuhu on põgenenud üle 3,2 miljoni ukrainlase.

13:40

USA luurejuht: Putin on valmis pikaks sõjaks väljaspool Donbassi

President Vladimir Putin ei lõpeta Ukraina sõda Donbassi kampaaniaga ja on otsustanud ehitada maasilda Venemaa kontrolli all olevale territooriumile Moldovas, ütles USA riikliku luure direktor Avril Haines teisipäeval, vahendab Kyiv Post.

USA luure peab üha tõenäolisemaks ka seda, et Putin mobiliseerib kogu oma riigi, sealhulgas kehtestab sõjaseisukorra, ning loodab oma visadusega õõnestada Lääne toetust Ukraina suhtes.

Avril Haines. Foto: Scanpix

Sõda venib pikemaks

“Meie hinnangul valmistub president Putin Ukrainas pikalevenivaks konfliktiks, mille jooksul ta kavatseb endiselt saavutada eesmärke väljaspool Donbassi,” ütles Haines.

USA luure arvab, et Putini otsus koondada Venemaa väed Donbassi idaosasse on “ainult ajutine nihe” pärast nende suutmatust vallutada põhjaosas Kiiev.

Vene väed kavatsevad endiselt võita endale territooriumi üle Musta mere ranniku, osaliselt selleks, et tagada veevarud Krimmi jaoks, mille Moskva hõivas 2014. aastal, ütles Haines senati relvajõudude komiteele.

“Me näeme viiteid selle kohta, et Vene sõjavägi soovib pikendada maasilda Transnistriani,” ütles Haines, viidates Moskva toetatud Moldova separatistlikule piirkonnale Ukraina edelapiiri ääres.

Võimalik sõjaseisukord Venemaal

Siiski ütles Haines, et praegused Venemaa väed ei ole piisavalt suured ega piisavalt tugevad, et kogu seda territooriumi vallutada ja hoida ilma Vene ühiskonna vägede ja ressursside üldisema mobiliseerimiseta.

Venemaa liider “on silmitsi ebakõlaga tema ambitsioonide ja Venemaa praeguste konventsionaalsete sõjaliste võimete vahel”, ütles ta.”See tõenäoliselt tähendab, et järgmise paari kuu jooksul võime liikuda mööda ettearvamatumat ja potentsiaalselt eskaleeruvamat trajektoori.”

“Praegune suundumus suurendab tõenäosust, et president Putin kasutab oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse vabastamiseks drastilisemaid vahendeid, sealhulgas sõjaseisukorra kehtestamist, tööstusliku tootmise ümbersuunamist või potentsiaalselt eskaleeruvaid sõjalisi võimalusi,” ütles Haines.

Vene väed hakkavad rohkem pingutama, et katkestada Lääne sõjalised tarned Ukrainale ning Moskva võib püüda majandussanktsioonide eest kätte maksta.

Ta ütles, et Venemaa liider loodab, et suudab sõja venimisel ületada läänepoolse toetuse Ukrainale.

“Tõenäoliselt on Putini hinnangul Venemaal on suurem võime ja valmisolek väljakutsetele vastu pidada kui tema vastastel ning tõenäoliselt loodab ta USA ja EL-i majandusmeetmete leevendamisele,  kui toidupuudus, inflatsioon ja energiahinnad süvenevad,” ütles Haines.

13:16

Vene väed korraldasid Azovstali terasetehasele ööpäevaga 38 õhurünnakut

Viimase päeva jooksul korraldasid Vene sissetungijad Azovstali terasetehasele 38 õhurünnakut, sealhulgas neli strateegiliste pommitajate rünnakut.


«Viimase ööpäeva jooksul sooritati Mariupoli kaitsjate valvatud Azovstali terasetehase territooriumile 38 väljalendu, sealhulgas neli rünnakut strateegiliste pommitajate poolt. Pidevalt tulistatakse ka vaenlase suurtükkide, tankide ja muuga. Vaenlane ei lõpeta Ukraina kindluse vallutamist ja teeb igapäevaseid rünnakuid jalaväe toel,» postitas Azovi rügement Telegramis.

Teadaolevalt kutsus Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Liudmõla Denisova 11. mail ÜRO-d ja Punast Risti üles rakendama kõiki oma mandaatidele vastavaid meetmeid haavatud sõdurite evakueerimiseks Azovstalist Ukraina turvalistesse piirkondadesse.

Azovstali tehas 10. mail 2022. Foto: Scanpix

13:05

Lavrovi väitel ei taha Venemaa sõda Euroopas

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi väitel ei taha Moskva sõda Euroopas, kuid ta juhtis kolmapäeval tähelepanu lääneriikide avaldustele Venemaa alistamise vajadusest, vahendab BNS.

“Kui olete mures sõja väljavaadete pärast Euroopas, siis me ei taha seda üldse,” ütles Lavrov Omaani pealinnas pressikonverentsil.

Minister juhtis tähelepanu tõsiasjale, et “just Lääs nõuab pidevalt, et praeguses olukorras on vaja Venemaa alistada”.

“Tehke oma järeldused,” ütles Lavrov.

12:17

Vene sõjavägi on alates sõja algusest hävitanud Ukrainas 101 haiglat

Venemaa väed hävitasid Ukrainas täielikult 101 haiglat, kahjustades või röövides endale ligi 200 kiirabiautot, vahendab Ukrinform.

“Vene terroristid on 77 päeva järjest tulistanud elamurajoone ja tsiviilobjekte. Okupantide tulistatud mürsud ja raketid tabasid 600 Ukraina meditsiiniasutust. Umbes 101 haiglat hävis täielikult ja neid ei saa enam taastada,” seisab avalduses.

Vene sõjaväelased hävitasid ka 450 apteeki ning 200 kiirabiautot hävitati või võeti vaenlase kontrolli alla.
Ministeerium tuletas meelde, et “iga selle numbri taga on ukrainlase elu, kellegi elu, kes ei jõudnud õigel ajal haiglasse või kellel polnud kuhugi minna, või kellegi elu, keda Venemaa sõjaväelased ei lubanud läbi. Nad ei saanud õigel ajal abi.”

Ukraina tervishoiuministeerium rõhutas, et Venemaa eirab kõiki rahvusvahelise õiguse norme ja konventsioone.
Ukraina tervishoiuministeerium kutsus 6. mail rahvusvahelisi ravimifirmasid üles vähendama Venemaale imporditavate ravimite valikut, kuna apteekide tulud lähevad agressorriigi eelarvesse.

11:43

Vene vägi hävitas ööpäevaga Donetski oblastis 45 tsiviilehitist

Viimase ööpäeva jooksul tulistas Vene vägi Donetski oblastis Mariupolit, Avdiivkat, Siverskit, Bahmuti ja Kostjantõnivit, on hukkunud ja haavatud tsiviilisikuid, vahendab BNS.

“Donetski oblastis hävitasid venelased ööpäevaga 45 tsiviilrajatist – seal on surnuid ja haavatuid. Sissetungijad tulistasid viit asulat. Hävis elumaju, ettevõtteid, haldushooneid ja taristurajatisi,” teatas Ukraina politsei Telegramis.

Politsei teatel ründas vaenlane tsiviilelanikkonda lennukite, tankide ja raskesuurtükkidega.

10:46

Linnavolikogu: Mariupolisse on jäänud 150 000-170 000 elanikku

Vene vägede piiramisrõngas Ukraina sadamalinnas Mariupolis on praegu 150 000 – 170 000 inimest, vahendab BNS.

“Okupandid on muutnud Mariupoli keskaegseks getoks. Nii et suremus on sellele vastav. Ravimite ja arstiabita, veevarustuse ja hea kanalisatsioonita järgneb linnas epideemia. Suurem osa järele jäänud elanikkonnast on vanad ja haiged inimesed. Ilma nõuetekohaste tingimusteta suureneb haavatavate kategooriate suremus märkimisväärselt,” kirjutas Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko.

“Osa Mariupoli elanikke on lähiküladest linna tagasi pöördunud, sest karmi filtreerimissüsteemi tõttu ei lubata neil minna vaba Ukraina territooriumile. Venelased aga jätkavad 24. veebruaril alustatud genotsiidi. Meie inimesed on surmaohus. Seetõttu vajab linn täielikku evakueerimist,” võttis Boitšenko oma jutu kokku.

09:36

Venelased kasutavad raadiosignaali segamiseks elektroonilise sõjapidamise süsteeme

Vene invasiooniväed viivad läbi pealetungi operatsioone idapoolses operatsioonitsoonis, et saavutada täielik kontroll Donetski, Luhanski ja Hersoni oblasti territooriumi üle ning säilitada maismaakoridor nende territooriumide ja okupeeritud Krimmi vahel, kasutades raadiosignaali mahasurumiseks e-sõja süsteeme, teatas Ukraina relvajõudude peastaap Ukrinformi vahendusel.

Okupantide suurimat aktiivsusust on täheldatatud Slobožanski ja Donetski suunal.
Volõni, Polissja ja Siverski suunal on olukord muutumatu.

Slobožanski suunal tegutsevad venelased grupis, mis koosneb Lääne sõjaväeringkonna 6. ühendrelvastuse armee, kesksõjaväeringkonna 41. ühendrelvaarmee ning Balti ja Põhjalaevastiku rannaväeosadest. Okupandid keskenduvad jätkuvalt oma jõupingutuste tõkestamisele Ukraina vägede edasise edasitungimise takistamiseks Ukraina riigipiiri suunas, viies läbi luureoperatsioone Harkivi linnast põhja- ja kirdeosas.

Izjumi suunal rühm Vene Lääne sõjaväeringkonna 1. tankiarmee ja 20. täissõjaväearmee, 29., 35., 36. täissõjaväearmee ning Ida sõjaväeringkonna 68. armeekorpuse rühm ja Õhudessantväelased keskenduvad oma põhitegevuses Ukraina üksustele tulekahjustuste tekitamisele teatud piirkondades.

Donetski suunal keskendub okupatsioonivägede rühmitus oma põhilised jõupingutused pealetungi jätkamisele, et võtta täielikult enda kontrolli alla Rubižne linn ning vallutada Lymani ja Sjeverodonetski asulad.
Suurtükiväe ja MLR-süsteemide toel jätkuvad rünnakud Lymani, Sjeverodonetski, Bahmuti, Avdiyivka ja Kurakhivi piirkondadele.

Mariupoli linnas blokeerivad venelased Ukraina üksusi Azovstali terasetehase piirkonnas. Suurtüki- ja tankitule toel jätkavad nad rünnakuoperatsioone, korraldades ka raketirünnakuid ja pommitamist.
Lõuna-Buhi ja Tavria suunal püüavad venelased oma taktikalist positsiooni parandada.
Mõkolaivi suunas jätkab vaenlane rünnakuid Ukraina vägede vastu.

Krõvyi Rihi suunas avas vaenlase suurtükivägi tule Ukraina positsioonide pihta.
Valmistatakse ette uusi positsioone Bruskinske ja Velyka Oleksandrivka piirkonnas.
Tavria suunal viib vaenlane läbi demonstratiivseid manöövreid, et ohjeldada Ukraina üksuste tegevust, samuti tegeleb positsioonide kindlustamine ja reservide täiendamine.
Olukord Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas on jätkuvalt pingeline.
Vene armee töörühma üksused on endiselt täielikus lahinguvalmiduses.

Jätkuv pommitamine häirib tsiviilisikute ja haavatute täieõiguslikku evakueerimist sõjapiirkonnast.

Möödunud ööpäeva jooksul tulistasid Ukraina õhutõrjeüksused alla neli mehitamata õhusõidukit Orlan-10. Ukraina õhurünnakväed hävitasid Vene helikopteri Mi-24.
Donetski ja Luhanski oblastis lõid Ukraina kaitsjad tagasi kaksteist vaenlase rünnakut, hävitades 12 peamist lahingutanki, neli suurtükiväesüsteemi, 19 soomus lahingumasinat, seitse veoautot ja kaks ühikut eritehnikat.

05:46

USA tegi esimese sammu 40 miljardi dollari abi eraldamiseks Ukrainale

USA seadusandjad hääletasid teisipäeva õhtul eelnõu poolt saata 40 miljardi dollari väärtuses abi Ukrainasse, Washington hoiatas samas Venemaa veel tõenäoliselt pika sõjakirve viibutamise eest konfliktis oma naaberriigiga, vahendab BNS.

“Antud abipaketiga saadab Ameerika kõlava sõnumi maailmale meie vankumatust pühendumisest seista koos julge Ukraina rahvaga kuni võit on kätte võidetud,” ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi oma demokraatidest kolleegidele hääletuse eel.

Kaitse-, humanitaar- ja majandusabi läbis esindajatekoja häältega 368-57. Mõlema suurpartei liidrid olid varem kokku leppinud leppe üksikasjades ning tõenäoliselt läbib see nädala lõpus või uuel nädalal ka senati hääletuse.

Kõik vastuhääled tulid vabariiklaste seast.

05:03

Arestovõtš: märgid pealetungi ettevalmistamisest Valgevenes puuduvad

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles teisipäeval Valgevene väe sissetungi võimalust hinnates, et olukord on võrreldes sõja algusega muutunud ning märke Ukraina-vastase pealetungi ettevalmistamisest ei ole, vahendab BNS.

Arestovitš rääkis sellest seoses Valgevene väeüksuste teisipäeval alanud ülevaatusega usutluses vene ajakirjanikule ja inimõigusaktivistile Mark Feiginile.

“Me ei näe mingeid märke ettevalmistamisest sissetungiks Ukraina territooriumile. Erilist muret pole. Esimesel korral ei õnnestunud, teist korda välja minna pole võimalustki. Olukord on muutunud. Siis (veebruaris – BNS) jooksid Kiievile tormi Vene väe väidetavad eliitüksused. Aga nüüd mis – ise lähevad?” ütles ta Valgevene sõdureid silmas pidades.

Arestovõtš tõi välja, et Valgevenes paiknevate Vene sõjaväelaste arv on minimaalne ja lahingüksuseid seal polevatki.

Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenko tunnistas hiljuti, et Venemaa “erioperatsioon” Ukrainas on jäänud “venima”.

Lääneriigid ja Ukraina on jätkuvalt ettevaatlikud võimaluse suhtes, et Lukašenko režiim võib siiski otsustada Vene presidendi Vladimir Putini vallandatud sõjas otseselt osaleda ja saata kümned tuhanded oma sõdurid lahingusse Ukraina relvajõududega.

Valgevenes algas teisipäeval ootamatu väekontingendi “kontroll” seoses NATO õppustega alliansi liikmesriikide territooriumil.

Samal ajal ütles Valgevene relvajõudude peastaabi ülem Viktor Gulevitš, et Valgevene paigutas piirile erioperatsioonide üksused, väidetavalt vastuseks Ukraina loodud kuni 20 000 inimesest koosnevale grupile.

03:56

Arestovõtš: Harkivi oblastisse tekkis uus “Tšornobajivka”

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles teisipäeval, et Harkivi oblastis on tekkinud uus niinimetatud Tšornobajivka, pidades silmas Ukraina sõjaväe jätkuvat edukat tegevust Venemaa sõjaväelaste kavatsuste nurjamisel ehitada jõele ületuskoht, vahendab BNS.

Uus Tšornobajivka tekkis Harkivi oblastis Severski Donetsi külla, kus Vene tehnikat ei hävitanud mitte ainult Ukraina sõjaväelased, vaid ka sissetungijad ise, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Arestovõtš ütles usutluses vene ajakirjanikule Mark Feiginile, et Ukraina sõjavägi tegi “lummavate” tulemuste saavutamiseks palju pingutusi.

“Vene Föderatsiooni armee üritas endale jõe ületamiseks pontooni teha. Meie suurtükivägi aga hävitas iga uue katsega ületuskoha. Asi jõudis selleni, et okupandid pidid oma tankid uputama, et nende pealt pontoonsild üle viia. Tõsi, edutult,” märkis ta.

Hersoni oblastis asuvat Tšornobajivka sõjaväelennuvälja kasutavad Vene väed juhtimispunktina ning lennukite ja helikopterite kogunemiskohana. Tšornobajivka oli 2. mai seisuga võetud Ukraina sõjaväe edukaks sihtmärgiks 18 korral.

Herson oli üks esimesi Ukraina linnu, mis langes pärast sissetungi Vene vägede kätte.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles juba varem, et Tšornobajivka läheb sõjaajalukku.

NB!!! Sõjablogi varasemaid sissekandeid saab lugeda SIIT!

Kommentaarid (25)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hoiataja
11. juuni 2022 14:23
Hoiatati juba aasta aega varem. https://www.delfi.ee/artikkel/120019840/biden-zelenskoi-ei-votnud-hoiatusi-venemaa-peatsest-sissetungist-kuulda
hobiajaloolane nagu putingi
11. juuni 2022 09:50
Venemaa president Vladimir Putin avaldas austust Peeter Suurele tema 350. sünniaastapäeval, tõmmates paralleeli tsaari vallutuste ja Ukraina invasiooni vahel. Vene ajaloolased on aga Peeter I vägagi kritiseerinud kui vabamüürluse jm läänelikkuse maaletoojat. Lisaks on ka Venemaa riigilipu eeskuju pärit Läänest, kus tsaar šnitti käis võtmas. Punalipp on aga Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviijate suursponsor Rotschildide lipp, kelle kord kehtestati Venemaal aastal 1917. 1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist umbes 11 000 inimest. Nendest 3500 olid venelased - endised valgekaartlased ja 420 juuti, põhiliselt trotskistid. Vot nii kaitsti venelaste huve Eestis. h ttps://russian7.ru/post/doloy-styd-kak-bolsheviki-khoteli-iz/ Naiste riigistamine NLiidus ja perekonna kaotamine, pluss seksrevolutsioon ehk tee nagu Kollontai! h ttps://russian7.ru/post/dostoyanie-naroda-kak-yeto-khoteli-nac/ Õigeusklikud tahavad lõpetada 23. veebruari ja 8. märtsi kui võõrapäraste pühade tähistamise Venemaal. h ttp://www.spasi.ru/history/mnrm.htm 8. märts kui Purimi püha h ttp://www.perunica.ru/istoria/1546-prazdnik-8-marta-krovavyj-sionistskij-purim.html
Minu Arvamus
10. juuni 2022 10:16
Putin võrdles oma tegevust Peeter Suure vallutustega. Kui eile oli suure peetri sünni aastapäev, siis kuidas sai Putin end võrdlemata jätta tsaariga? Tema ju ka. Ainult vist oli meelest läinud, et tema parteikaaslased olid tsaari perekonna mõrtsukad. Väga kahemõtteline on Venemaal kasutada tapetud tsaari perekonna tollast sümboolikat praeguse riigi sümboolikana ja ehtida end võõraste sulgedega, mõrvatu ehetega? Seda nimetatakse maradöörluseks tsiviliseeritud ühiskonnas. Vabastajad . . ., susi neid söögu.
lisaks
10. juuni 2022 17:52
https://eestinen.fi/2022/06/kas-eesti-ja-soome-saatus-on-otsustatud-putin-vordles-end-peeter-i-ga-ja-lubas-vanad-vene-impeeriumi-alad-tagasi-votta/
kuurvürst
12. juuni 2022 11:26
Algselt pidi Liivimaa jääma hoopis Peeter I liitlase August II Tugeva valitseda. August II Tugev (1670–1733): Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1697–1706 ja 1709–33 ning Saksi kuurvürst (Friedrich August I) 1694–1733. Sai aga Põhjasõjas rootslastelt lüüa, sõlmis aastal 1706 Altranstädt’i rahu, kaotatud Poola krooni sai Venemaa abiga tagasi pärast Poltava lahingut. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/august_ii_tugev
alemann
2. juuni 2022 17:48
Kas Balti riigid ja Poola on Putini järgmine sihtmärk? h ttps://www.youtube.com/watch?v=yxbs8JKFfYU Sind die Baltischen Länder und Polen das nächste Ziel von Putin? h ttps://www.youtube.com/watch?v=uWl-FPMn16Y Sõda Ukrainas ei ole meie sõda. Der Krieg in der Ukraine ist nicht unser Krieg.
lugeja
1. juuni 2022 19:42
https://eestinen.fi/2022/06/kas-ohu-mark-vene-meedias-kuulutati-ukraina-operatsioon-loppenuks-ning-kolmas-ilmasoda-alanuks/
Minu Arvamus
31. mai 2022 12:28
Moskva väitel leiti Azovstalist kaubik 152 Ukraina sõjaväelase laibaga . . . Esiteks ma ei kujuta ette, kuidas kaubikusse 152 inimest ära mahuvad. Teiseks, ei moskovat saa uske.
unian
28. mai 2022 12:16
h ttps://www.unian.net/war/rossiyskaya-voennaya-tehnika-osnashchena-amerikanskimi-mikrochipami-razvedka-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11844915.html Venemaa sõjatehnika tootmisel on kasutatud USA mikrokiipe. h ttps://www.unian.net/war/voyna-putina-protiv-ukrainy-istorik-nazval-yadernuyu-cel-prezidenta-rossii-naschet-belarusi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11844894.html Miks Venemaa ei okupeerinud Valgevene?
versus
27. mai 2022 21:36
https://www.unz.com/pescobar/nato-vs-russia-what-happens-next/
hall pass
25. mai 2022 20:20
Ja need Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikud, kes Vene passi vastu ei võta, saavad välismaalase staatuse, koos kõige sellega kaasnevaga.
olukord
25. mai 2022 20:16
Venemaa taktika on praegu selline, et raskerelvadest lastakse teatud ala sodiks ja alles siis liigub jalavägi edasi. Nii välditakse kaotusi elavjõus. Kuna vastase tulejõudu maha suruda ei suudeta, pealegi on laskemoona kasutamisel limiit, siis peavadki Ukraina väed taganema.
järg
25. mai 2022 19:05
Kui Venemaa vallutab Ukraina, siis Slovakkia on järgmine, ütles Šveitsis Davosis toimuval majandusfoorumil Slovakkia peaminister Eduard Heger. Heger märkis, et liiga kaua on Euroopa riigid vahetanud oma väärtusi odava nafta ja gaasi vastu. https://eestinen.fi/2022/05/slovakkia-valitsusjuht-kui-venemaa-vallutab-ukraina-on-slovakkia-jargmine/
Z & V
25. mai 2022 17:51
h ttps://www.youtube.com/watch?v=plbzI1L_yH4 h ttps://www.youtube.com/watch?v=gDA7DqHses4 h ttps://unworld.ru/konspirologiya/znak-z-i-v-v-masonstve-i-satanizme/
tendents
23. mai 2022 16:46
Tuleviku sõdades suureneb linnavõitluse osakaal. Nagu rääkis Mariupoli linnapea Vadim Boitšenko, oli maapind Mariupolis kaetud Ukraina sõdurite ja tsiviilisikute laipadega. https://eestinen.fi/2022/05/usa-vaejuht-hoiatas-sojakooli-lopetajaid-maailmasoja-eest/
ei keegi
22. mai 2022 18:57
Itaalia on esitanud ÜRO-le 4 etapilise rahuplaani, mis Krimmi, Donbassi ning Luganski küsimust puudutavas osas meenutab paljuski Minski kokkuleppeid, samuti nähakse ette läbirääkimised Ukraina neutraliteedi ning laiaulatuslike kokkulepete üle Venemaa ja Lääne tulevastest suhetest.
eesmärk
22. mai 2022 08:32
https://www.err.ee/1608605029/saksa-saadik-putin-tahab-laane-survestamiseks-tekitada-uue-uleilmse-pogenikelaine Putini kalkulatsioon seisneb selles, et pärast teraviljavarude hävinemist põgenevad nälgivad inimesed Aafrikast ja Lähis-Idast ning püüavad pääseda Euroopasse – nii nagu tegid omal ajal miljonid süürlased põgenedes sealsete sõjakoleduste eest.
meedik
21. mai 2022 17:59
Sõjas vigastatud isikud. https://www.aljazeera.com/gallery/2022/5/19/photos-in-ukraine-limbs-lost-and-lives-devastated-in-an-instant
vaatleja
21. mai 2022 10:05
h ttps://www.newsru.co.il/mideast/21may2022/syria_il_101.html Damaskus: Israeli lennuvägi vs Süüria - Vene väed. h ttps://detaly.co.il/hronika-vtorzheniya-rossiya-signaliziruet-zapadu-o-zhelanii-zafiksirovat-tekushhie-rezultaty-vojny/ Venemaa märguanne Ukrainast peale Azovstali.
ei keegi
21. mai 2022 09:02
välisabist äärmiselt tugevas sõltuvuses Ukraina iseotsustamisvõime on juba sel põhjusel tugevalt piiratud
vasar
20. mai 2022 20:11
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/soda-ukrainas-kelle-soda-see-on/
grandmaster
19. mai 2022 19:04
Henry Kissinger olukorrast maailmas. https://www.youtube.com/watch?v=6b89jcNqgJo
ei keegi
18. mai 2022 23:45
paistab olevat nõnda, et nood Azovstali kaitsjad "evakueeritakse" otseteed Vene sõjavangi
temaatik
17. mai 2022 19:25
Zbigniew Brzezinski Ukraina teemal. https://www.youtube.com/watch?v=jnXaFMFU3v4
lugeja
12. mai 2022 19:22
Oligarh Kolomoiski arvamused. h ttps://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/03/3/7017368/ h ttps://www.liga.net/politics/articles/printsipy-kolomoyskogo-kak-izmenilis-vzglyady-oligarha-za-5-let