"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
ELEKTRIAUTODE VARJATUD PALE Kes peaks tasuma saastamise kulu ja maksma maksud? (0)
18. juuni 2022
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Riigid on kas juba hakanud maksustama elektriautosid või siis liiguvad selle poole, sest ühest küljest jätab fossiilkütuste müügi vähenemine eelarvesse augu ja teisalt on ka elektriautodel oma saastejälg. Maksuekspert Paul Tammert soovitab mitte maksustada elektriautosid eraldi, aga katta kogu taoline eraomandis vara nagu autod, laevad-jahid ja lennukid, varamaksuga.

Täiendava maksustamisega tahetakse üha rohkemates maades säästlike sõidukite omanikelt saada kätte seda raha, mida tavamootoriga autode puhul tasutakse kütuseaktsiisi kaudu.

Tuntuim näide on Kanada Saskatchewani provints. Nõue tasuda aastas 150 dollarit ehk umbes 130 eurot kehtestus 1. oktoobrist 2021. Põhiline argument, et elektriautode omanikud ei panusta rahaliselt teede korrashoidu. Muidugi arvavad vastased, et see annab vale signaali ja peletab inimesed elektriautodest kaugemale. Kuid lisaks autode endi maksustamisele viiakse eraldi maksud sisse ka laadimisjaamadesse.

Kõrvakiil keskkonnasäästjatele

Ühendriikides valitseb sama seis. 50st osariigist enam kui 30 on lajatanud nii elektri- kui hübriidsõidukite omanikele lõivuga. Tõsi, see pole esialgu veel suur: hübriidi puhul küsitakse 70 ja täiselektrilise sõiduki eest 150 dollarit aastas. Ometi on enamik uusi maksualuseid rahulolematud, hinnates võimude tegu kui kõrvakiilu loodushoidliku käitumise eest.

Euroopas tõuseb elektriautode müük üha. Selle taga on valitsuste kampaaniad ja ostjatele võimaldatavad rahaliste toetuste programmid.

Laias laastus moodustavad elektriautod täna 10% uutest müüdud autodest. Euroopa Komisjoni programmi järgi peaks aastaks 2030 turule lubatavad sisepõlemismootoriga sõiduautode heitenormid jääma kaks korda tänasest väiksemaks. Reaalsuses liiguks taoline sõiduk ehk vaid laboritingimustes, sest tohiks tarbida kütust kõigest 1,8 l 100 km kohta. Seega peaksidki autotootjad keskenduma põhiliselt elektriautode tootmisele. Sama toimuks Ühendriikides.

Soov lähiaastatel lubada turule vaid kuni 3,5 liitrit fossiilset kütust 100 km kohta tarbivaid sõidukeid näib pisut reaalsemana kui Euroopa eesmärk. Siiski on Ameerikaski avatud tee elektriautode  uueks tulekuks.

Mis aga seejuures asendaks tavamootorite toodetud maksutulu?

„Elektriautod nõuavad uut maksulähenemist – või valitsused kaotavad miljardeid“, kirjutati tänavu veebruaris näiteks väljaandes Forbes. Kasvõi Ühendkuningriigis jäädakse tänu elektriautodele ilma umbes 4% maksutulust. Ega teistes riikides pole seis parem.

Üks suundumus oleks maksustada laadimispunkte. Kuid siis hakataks neist massiliselt eemale hoidma ning kodus laadima. See poleks lahendus. Lisaks – maades, kus on erinevalt Eestist juurutatud automaks, ei tasuta lisaks fossiilkütuste maksude eiramisele ka seda, sest elektrisõidukid on nendest rahva juurde meelitamiseks vabastatud.  

Euro 7 saastenorm: elektriautod muutugu veelgi ökomaks

Ühe väljapääsuna nähakse Euroopas saastamise kaudu maksustamist. Kui eelmine ehk 10 aastat vana Euro 6 saastenorm kätkes endas vaid sisepõlemismootoreid, siis ellu viidav Euro 7 saastenorm reguleerib juba ka elektriautode saastet.

Elektriauto saaste pole kasvõi Eesti puhul mitte see kaudne, mis Narva elektrijaama korstnast väljub, vaid arvesse tuleks Euro 7 juhtnööride valguses võtta otsene ehk näiteks piduri- ja kummitolm. Seda hakataksegi maksustama, võttes ilmselt siis aluseks auto kaalu. Mida raskem auto, seda rohkem tolmu. Elektriautod on aga rasked tänu akupakile. Väidetavalt sureb Euroopas igal aastal autode tolmu tõttu tekkinud haigustes suurusjärgus 300 000 inimest.

Euro 7 standard tähendaks, et kõik turul olevad sõidukid peavad olema saastevabad kogu elutsükli vältel. Selleks et aga elektriautot saaste- ja järelikult ka maksuvabaks muuta, peaks sellesse paigaldama omaette seadmestiku, mis imeks nii pidurdamisel tekkivat piduri- kui kummitolmu. Kui palju lisaseadmed taolise ökoelektriauto hinda tõstaksid – aga kallid on elektriautod isegi praegu – ei kujutata veel ette. Teine variant, et soeta tolmutav auto, aga – maksa.

Euro 7 saastenorm peaks jõustuma juba 2025. aastal.

See kõik on n-ö suur pilt või üle-Euroopaline lähenemine. Kuid nagu öeldud, riigid on hakanud juba maksustama ka praegu ringi vuravaid elektriautosid. Raha on vaja juba kohe ja praegu. Euroopas areneb see idee kõige kiiremini ilmselt Ühendkuningriigis. Sõjast tekkinud kriis annab kõigele sellele veel omad mõõtmed.

Toetus kõige rikkamatele

Tänavu peaks näiteks Eestis laekuma eelarvesse bensiiniaktsiisi 161,7 miljonit eurot ja diislikütuse aktsiisi 328,8 miljonit eurot. Aastas lisandub meil umbes kuni uut 1000 elektriautot ja 2025. aastaks võiks nende arv ehk kasvada kokku 20 000ni. Siia juurde on arvestatud juba vanuse tõttu hinge vaakuvad aparaadid, mille tööiga on akude ammendumise tõttu lõppemas. Eestis osteti eelmisel aastal 487 uut ja 290 kasutatud elektriautot. Riik on uute ostu toetanud 5000 euroga.

Igal juhul tähendaks ainuüksi 1000 uue elektriauto lisandumine riigieelarve ilma jätmist aastate lõikes miljonitest aktsiisirahast, mis peaks kuluma teede remondiks, mida aga elektriautod kulutavad raskuse tõttu hullemini kui nn tavasõidukid.

Omaette teema, et kellele ikkagi lähevad Euroopas elektriautode ostmiseks valitsuste määratud toetused. Maailma meediast leitavad uuringukokkuvõtted ütlevad, et mõistagi toetatakse maksumaksja rahaga 20% kõige rikkamat osa populatsioonist, sest autod ise on kallid. Ehkki tegelikult on tegemist inimestega, kes oma sissetulekute suuruse tõttu seda toetust ei vaja.

Teisisõnu: ühiskond sponsib rikaste autostu, kusjuures nad veeravad ringi ka veel maksuvabalt – teid ehitatakse ja remonditakse vaesemate tavasõidukiomanike raha eest. Ja kõige selle taustaks on üha puhkevad skandaalid, kus mõni järjekordne uuring toob välja elektriautode saastava külje. Kasvõi akude tootmise ja nende lühikese ehk 200 000 km läbisõiduni küündiva parim-enne-eluea kohta. Samas veereb Eestiski ringi hulk diiselmootoriga taksosid, mis Euroopast vanadena siia müüdud. Hodomeetrit on poole miljoni kilomeetri pealt tagasi keritud, aga nad sõidavad veel Eestiski sadu tuhandeid.  

Tammert: loogem ühtne varamaks

Majandusteadlase ja maksueksperdi Paul Tammerti sõnul pole aga meil mõtet elektriautosid eraldi maksustama asuda. „Tuleks luua ühtlane varamaks, mis kehtetuks nii autodele kui lennukitele, kopteritele, paatidele ja jahtidele,“ nentis ta.

Tammerti hinnangul tuleks seega mitte maksustada isegi mitte rikkust, aga just tarbimist.

„Niikuinii tuleb ellu viia üldine maksureform, sest tulumaksu baas seoses kasvõi igasuguste robotite kasutusele võtuga ja projektipõhise töö levikuga langeb,“ sõnas ta. „Tulumaksu saaks varamaksude kaudu isegi langetada.“

Vara oleks tema arvates tehniliselt lihtne maksustada, sest andmed seisavad registrites ja aluseks võiks olla turuhind. „Igaüks peaks maksma selle eest mida ta tarbib,“ märkis Tammert.

Tõenäoliselt suhtuks enamik elektriautode omanikest või valdajatest üsna leebelt mõningasse lisakoormisesse. Küll aga tõe poolest vaid juhul, nagu Paul Tammertki osutas, et kehtestuks üldine automaks.

Ettevõtja Margus Laigu, kellel on käsil juba teine elektriauto, sõnas, et suhtub kahtlevalt elektriauto eraldi maksutamisse.

„Elektriauto maksab niigi paar tuhat kuni 10 000 eurot tavaautost rohkem,“ märkis ta. „Lisamaks peletaks ostjaid eemale.“

Pere esimest elektriautot, Nissan Leafi hoidis ta viis aastat liisingus ja sõitis läbi 80 000 km. Selle aja möödudes oli aku mahtuvusest alles 78%. Ometi sai ta autot kasutada uue samalaadse sissemakseks. „Kui vanasti tuli 100 km hinnaks kaks eurot, siis nüüd, seoses elektri hinna tõusuga kolm,“ lisas ta. Öö otsaks laadima ei tasu enam jätta, vaid peab jälgima odavamaid börsihindu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.