"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Linnuökoloog Linnud põgenevad metsade hävitamise eest äärelinnadesse (2)
19. juuni 2022
Mats Õun

„Eramajadega äärelinn on paljudele lindudele suurepärane elupaik, seal võib linnurikkus olla isegi suurem kui metsas,“ sõnas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi. „Tänaseks on elupaikade kiire muutumine lausaline, mistõttu on paljud linnud leidnud pelgupaiga just äärelinnades, sest nende tavapärased kodud on hävinud.“

Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialisti Meelis Uustali sõnul on linnalinnud Tallinnas samasugused nagu teistes Eesti linnades ja mõneti võib öelda, et üpris samad linnud on ka teistes Euroopa linnades. „Linnadesse kipuvadki kogunema just need linnuliigid, kes saavad linnakeskkonnas kõige paremini hakkama,“ rääkis ta. „Seepärast näiteks Tallinna või Brüsseli ja Rooma linnustik ülemäära palju üksteisest ei erinegi.“ 

Uustal kinnitas, et Tallinna linna linnustik on praeguse info kohaselt üpris liigirikas. „Meil on mitmeid olulisi rohealasid ja kaitsealasid,“ ütles ta. „Näiteks Paljassaare hoiuala, mis on ka üle-euroopalise Natura 2000 kaitsealade võrgustiku osa. Seal on kohatud umbes 240 linnuliiki.“ 

Musträstal läheb linnas hästi

Uustal ütles, et viimase 20 aasta jooksul on Tallinn uurinud ka seda, kuidas läheb meie tavalistel linnuliikidel linna elamualadel. „Esimene uuring tehti 2009 ja 2021 tehti uus uuring sama metoodikaga,“ lausus ta. „Leiti, et linnustiku koosseis on võrdlemisi sarnane aga osadel lindudel on vahepeal läinud paremini, teistel halvemini. On üks lind, kellel on vist kõige paremini läinud selle 12 aasta jooksul – see on musträstas. Praegugi on tema üks peamisi lauljaid, ükskõik millisel rohealal ja ka majade vahel loomulikult. Tema arvukus on tublisti kasvanud, lausa mitmekordistunud viimase kümnekonna aasta jooksul. Teine selline lind on kaelustuvi, keda kümmekond aastat tagasi oli väga vähe näha.“

Musträstaste ja kaelustuvidega ei ole Meelis Uustali sõnul probleeme täheldatud. „Nemad pigem pakuvad positiivseid elamusi,“ märkis ta. „Kõige rohkem negatiivseid elamusi pakub osadele inimestele kajakate ja vareste pesitsemine. Nende arvukus on olnud stabiilne kogu selle aja jooksul ja on isegi natukene kahanenud. Aga jah, inimesed seda niimoodi ei tunneta. Nad on niivõrd silmapaistvad linnud ja neid jagub ikka igale poole.“

Kaeblejaid leidub ikka

Uustal ütles, et kaebusi on igal aastal loomulikult, aga alati on ka infot jagatud selle kohta, mida teha, et järgmisel aastal ei peaks kaebama. „Tegelikult on palju, mida inimesed saavad ise ära teha,“ ütles ta. „Kui kortermaja katusel ikkagi aastast aastasse pesitsevad kajakad, siis ainult korteriühistu saabki midagi ette võtta. Käia kevadel regulaarselt katusel, puhastada katust, võta ära pesaalged. Seda võib teha kuni pesas pole mune, hiljem enam mitte.“

Uustal lisas, et katuste puhastamine on muutunud aina normaalsemaks paljude korteriühistute jaoks. „Kajakad ja varesed on ikkagi tulnud linna, et siia jääda,“ nentis ta.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi sõnul suureneb linnade linnurohkus suuresti ühel põhjusel – linnas on kordades rohkem ressursse kui mujal looduses ja lind peaks olema puruloll, kui ta ei tule sellest rikkusest osa saama. „Ja tulebki, sest nii on kergem (nagu ka inimesed koonduvad linna),“ selgitas ta. „Kui aga inimeste ja lindude arusaamad rahulikust elust kokku ei lange, on tulemuseks tüli. Mõnikord aitab aga võimalikke probleeme ennetada või leevendada järjepidev inimeste harimine.“

Mägi lisas, et tema ei arva sugugi, et talvel peaks linnas linde toitma, sest siin on niigi palju toitu.   

Kas Tallinnas on linnalinde piisavalt?

Mägi ütles, et inimese ja linnu jaoks on „piisav“ erineva tähendusega. „Inimese mätta otsast on piisav, kui linde on parasjagu nii palju, et nende kohalolu ja laul meile heameelt teevad,“ märkis ta. „Kui siis väikeselt aialapilt mõned linnud kahjureid nopivad, siis veelgi parem. Kui aga linnurohkus hakkab probleeme tekitama (kisa, ründamine, taimede nokkimine, reostamine jne), siis on linde „liiga palju“. Lind aga ei tunneta piire enne, kui tema enda käekäik hakkab linnas halvasti käima – linde saab liiga palju ja kõigile enam ei jagu nokaesist. Reaalsuses saabub inimtaluvuse piir kaugelt varem, kui ökoloogiline piir, mis linnustikku looduslikult kärbib, sest linnas on linnule väga palju ressurssi, eelkõige süüa ja turvalisi pesitsuskohti.“

Mägi tõdes, et lindude plussid linnaruumis on mitmed loodushüved, millest saame osa täiesti tasuta ja reeglina tajume neid alles siis, kui need kadunud on. „Reeglina on selleks linnulaul, mida igapäevaselt ilmselt paljud ei kuulata – see on n-ö taustamüra – kuid kui linnulaul kaob, panevad paljud seda tähele ja mõtlevad (mõned võibolla isegi muretsevad), mis on juhtunud,“ selgitas ta. „Tüütute putukate arvukuse vähendajatena on linnud samuti olulisel kohal.“

Mägi sõnul võib üha sagenevaid konflikte miinuseks pidada, kuid lisaks võivad liiga suure arvukuse korral lindude seas levima hakata haigused. „Inimesele need reeglina ohtlikud ei ole, kuid lindude toitumiskohtade kaudu (ka populaarsete linnu toidumajade kaudu) võivad haigused jõudalt levida,“ lisas ta.  

Kajakad ja tuvid on tavalised linnalinnud

Linnuökoloog Marko Mägi sõnul on kõige tavalisemad linnalinnud kajakad, tuvid, hakid, varesed, varblased ja tihased. „Nemad on linna valitsejad, kes saavad hakkama ka tihedalt hoonestatud alal, n-ö kivikõrbedes, kus on rohelust minimaalselt,“ ütles ta. „Neid märkab linnapildis kõige sagedamini. Kuid lisaks neile on linnades palju teisi liike, kes ei ole nii arvukad ja hoiavad varju või piirkondadesse, kus inimesi on vähem. Näiteks on eramajadega äärelinn paljudele lindudele suurepärane elupaik, seal võib linnurikkus olla isegi suurem kui metsas. Tänaseks on elupaikade kiire muutumine lausaline, mistõttu on paljud linnud leidnud pelgupaiga just äärelinnades, sest nende tavapärased kodud on hävinud.“

Mägi lisas, et nii võib ka linnade linnurikkus ja lindude liigirikkus kasvada. „Kuid seda ei peaks tõstatama positiivse linnastumise näitena, pigem on meil probleem siiski elupaikade hävimise või hääbumisega,“ nentis ta. „On linde, kes kohanevad linnaeluga üsna kergesti, näiteks paljud väikesed värvulised. Kuid loota, et suured kotkad meie linnadesse hakkaks kolima, on liiga optimistlik – nad ei ole suutelised nii järskude muutustega kohanema.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

varianti
19. juuni 2022 14:55
Võib-olla jäid lihtsalt kohapeale, sest talvel anti neile seal inimeste poolt head nasvärki.
Lind
19. juuni 2022 14:41
Linnud lähevad, kuhu tahavad - neil ruumi igal pool.