"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Mäeinsener Vajame rohkem maapõue- ja roheinsenere (0)
19. juuni 2022
TalTech

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäeinsenerist projektijuht Vesta Kaljuste leiab, et rohelisema mõtlemise nimel on vaja näha kogu pilti suuremalt ning vaja on rohkem maapõue- ja roheinsenere. 

“Põlevkivi kaevandamisega võivad energiakriisi tagajärjel tekkida uued arutelud, kuid roheleppest tuleb kinni pidada. Oma kohalikke maavarasid ei saa tähelepanuta jätma, seega tuleks laiendada nende kasutusviise ja kõrvalsaaduste võimalusi,” märkis mäeinsener Kaljuste pressiteates.

Vesta Kaljuste on töötanud põlevkivikaevanduste projekti- ning arendusjuhina ning uurib oma doktoritöös fosforiidi kaevandamise tehnoloogiaid, kuigi pole märke sellest, kas Eestis hakatakse uuesti fosforiiti kaevandama ega põlevkivi sattumisest põlu alla kliimamuutuste tõttu. Maavarade kadumist mäeinsener ei karda, vaid märgib, et töö käib selle nimel, mida maapõuest välja tuua, milline on sobiv tehnoloogia ja kuidas toormeid tõhusalt kasutada.

Tehnikaülikooli maapõueressursside bakalaureuseõpe laieneb uuest õppeaastast maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate õppekavaks. Planeedi ressursse kasutades tuleb Kaljuste sõnul vaadata globaalset pilti: tunda maa- ja merekeskkonda, jälgida kliimamuutusi ning kasutada insenerioskusi, et inimesed saaks eluks vajalikud maavarad võimalikult tõhusalt kasutusse võtta. Lisaks maapõueinseneridele on tema hinnangul puudus ka roheiniseneridest, sest Eesti kaubamärgiks olev puhas loodus vajab ehitamist ja tootmist.

Energia- ja toormekriisi tõttu on riigid hakanud kohalikku maavara taas rohkem hindama, mis annab teatava energiajulgeoleku. Kaljuste märgib, et kuigi mistahes kaevandamine jätab keskkonda jälje, ei ole põlevkivi kaevandamine siiski keskkonnaohtlik, erinevalt metallide kaevandamisest, kus kasutatakse kemikaale. Insener toob välja ka selle, et põlevkivi töötlemine suurendab atmosfääris süsihappegaasi kogust, mis on aga globaalselt vaadates väike osa.

Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, mis tähendab süsihappegaasi vähendamist. Kaljuste leiab, et oleks mõistlik Eesti energeetilist maavara kasutada, leides sellele uusi võimalusi väärindamiseks ja samas kasutada maksimaalselt ära kaevandus- ja tootmisjäägid.

Eestis on kaevandamine, kaasa arvatud allmaakaevandamine, seadustega reguleeritud, alates keskkonnakaitse normidest lõpetades töötajatele esitatud nõuetega. Projekteerimise käigus viiakse kaevandamisel Kaljuste vaates keskkonnarisk või oht miinimum võimaluseni ning lisaks on keelatud kaevandada tundlike objektide lähedal, juhul kui ei ole võetud kasutusele abinõud, et mõju oleks minimaalne.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.