„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Eesti Panga president Krüptoraha eeldab ohtlikku investeerimisloogikat (1)
20. juuni 2022
Madis Müller Foto: Scanpix

Mulle isiklikult tundub ka kahtlane investeerida mingisse digitaalsesse asja, mille puhul on väga raske hinnata, mis selle tegelik väärtus peaks olema,” sõnas Eesti Panga president Madis Müller tänasel rahareformi 30. aastapäeva pidulikuks tähistamiseks korraldatud seminaril. “Sisuliselt põhineb selline investeering usul, et tuleb keegi teine, kes on valmis sedasama asja sult kallimalt hiljem ära ostma. See on alati ohtlik investeerimisloogika.

Saksamaa keskpanga asepresident Claudia M. Buchi sõnul võib tänases olukorras loetleda kolme peamist punkti, mis meie tulevikku määravad. “Esiteks seisame me täna ristteel – kuidas tulla toime rändekriiside, kliimaväljakutsetega ja kõigest sellest tulenevate struktuursete muutustega,” märkis ta. “Teiseks, lahendused peavad tulema stabiilsetest institutsioonidest ning kolmandaks tuleb rõhutada rahvusvahelise koostöö osatähtsust.”

Eesti majandus on taasiseseisvumisest saati pidanud Buchi hinnangul seisma silmitsi nelja suurema raputusega. “Esimene neist oli loomulikult Nõukogude Liidu lagunemine,” ütles ta. “Töötus kasvas meeletu kiirusega ning tootmises toimus suur nihe 40% pealt 20% peale. Teine suurem raputus saabus üheksakümnendate lõpus koos Venemaa ning Aasia majanduskriisiga. Kolmas pauk saabus globaalse võlakriisiga 2008. aastal ning neljandaks oli 2020. aastal saabunud pandeemia.”

Buch tõi välja kaks peamist õppetundi, mida nendest raputustest meil õppida on. “Esiteks on oluline omada usaldusväärseid institutsionaalseid julgestusvõrke ning ühiskonna poolehoidu,” märkis ta. “Teiseks on väikese, aga avatud majandusega riigi jaoks oluline rakendada jätkusuutlikuid majandusstrateegiaid.”

Eesti on Buchi sõnul teistele Euroopa riikidele eeskujuks digitaalse raha kasutuses, koostöös ja koordinatsioonis ning samuti ka vaba turumajanduse arengus.

Laiemas rahapoliitikas me oma rida ajada ei saa

Aastatel 1995–2005 Eesti Panga presidendina töötanud Vahur Krafti sõnul tuleb meil meelde tuletada ja aru saada, millised võimalused on eelarvepoliitikal erinevate väljakutsetega hakkama saamiseks. “Ma rõhutaks ka ikkagi seda eelarvepoliitika lugu,” ütles ta. “Me oleme teist otsa pidi suures süsteemis, mis ühelt poolt puhverdab, teiselt poolt ka hoiab. Nüüd ongi küsimus, et kas suure süsteemi ühes väiksemas nurgas saab teistsugust poliitikat ajada? Rahapoliitikat kindlasti mitte, aga eelarve poliitikat, miks mitte?”

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja samuti endine Eesti Panga juht Siim Kallas kinnitas, et tema on vanakooli mees ja võlg on ikka võõra oma – sellegipoolest ei maksa aga karta, et Euroopa meile tõsiste raskuste puhul appi ei tuleks. “Kui me räägime siin, et Kreekat abistati 85 miljardiga, aga mul on Michel Barnieri pressikonverentsi väljavõte, kus ta ütles, et pangakriisi lahenduseks anti riigiabi kokku pankadele Euroopas 4,3 triljonit eurot,” märkis ta. “Meil on iseendastmõistetav, et võib võtta laenu, aga juba tõusevad intressid ja kui hakata arvutama, millal tuleb see hetk, kus üks Eesti valitsus peab tegema sellise käigu, et hakkama eelarvet tagasi pöörama – vaat see on nüüd küsimus, kas siis keegi suhtuks sellesse hästi.”

Euroopa näitas võlakriisi ajal Kallase hinnangul tohutut otsustusvõimet – see riigiabi otsus, et üldse tohib pankadele anda, tehti välkkiirelt ja see peatas doominoefekti, mida tol ajal koridorides väga kardeti. “Kardeti, et kui üks pank hakkab kukkuma, siis lähevad kõik takkajärgi ja seetõttu pandi sinna siis see väga suur summa,” selgitas ta. “Need abirahad, mida ma loodan, et Eesti mitte kunagi ei pea küsima, olid ju ikkagi kolossaalsed. Iirimaa sai kaheksakümmend miljardit – äkki ma eksin numbriga, aga suurusjärk oli selline. Leiti need ressursid ja pandi sinna mängu, et olukord stabiliseerida. Aga ma siiski ei tahaks, et see korduks.”

Suhtumine laenamisse on ohtlikuks muutunud

Eesti Panga tänase presidendi Madis Mülleri sõnul on suhtumine püsivasse laenamisse ohtlikuks muutunud. “Juhul kui Eesti kunagi võiks rahaliselt abi saada, et milline see tugi on. Ma arvan, et ühelt poolt on viimase finantskriisi järel küll selgesti Euroopas kokku lepitud kriisijuhtimise mehhanismid, mis teevad senisest palju lihtsamaks ja selgemaks need põhimõtted, kuidas hätta jäänud valitsusi aidatakse,” selgitas ta. “Kuidas ka panku restruktureeritakse, aga minu arust on ikkagi selge, et et vastutus tuleb võtta igal riigil ise. Kunagi ei anta sulle tasuta toetust ja raha. Ka täna, nagu me oleme proovinud ka siin Eesti Panga kommentaarides välja tuua. Isegi kui on võimalik laenu võtta, tegelikult ei tähenda, et see on alati mõistlik.”

Maailmamajanduses on uue tegurina asunud laineid lööma krüptoraha ning Eesti Panga endise presidendi Andres Lipstoki hinnangul võib siin peituda teatav süsteemne risk. “Ma ei ole ka nii optimistlik, et ma usuks, et see asi selgelt allamäge läheb, kuigi ma olen aru saanud, siin ta hetkel läheb jah,” rääkis ta. “Toonitada tahaks just seda, et tavainimene, kes oma raha investeerima hakkab, siis kõik need krüpto ja muud müüjad oskavad seda väga edukalt ära kasutada, aga see sisu on lahti rääkimata selle tavainimese jaoks, kes oma raha sinna topib. Kas see nüüd tekitab kohe süsteemse riski? Raske öelda, aga kui sealt tekivad jälle uued ideed, siis lõpuks on ta tõesti mahult nii suur, et reaalne pangandus on pihta saanud ja siis kaotavad paraku kõik. Süsteemse riski oht on absoluutselt õigus.”

Krafti sõnul võiks krüptoraha vaadata kui eraldi varaklassi, sarnaselt kinnisvarale. “Miks me peame seda vaatama kui krüptoraha, vaatame seda mingisuguse uue varaklassina ja selles mõttes varaklassina, kus hinnad on uskumatult volatiilsed,” märkis ta. “Kinnisvarakrahhi ajal täpselt samuti hinnad langevad ja inimesed, kes on kinnisvarasse investeerinud, võivad ka kaotada. Nii täpselt samuti on selle krüpto osas, et vaadaks seda pigem varaklassina ja nüüd on küsimus, kui suureks selle varaklassi maht kasvab.”

Müller kinnitas, et keskpanga, finantsjärelevalve ja üldse ametkondade roll on inimestele selgitada, et millised on riskid erinevate selliste finantsiliste otsustega. “Mulle isiklikult tundub ka kahtlane investeerida mingisse digitaalsesse asja, mille puhul on väga raske hinnata, mis selle tegelik väärtus peaks olema,” nentis ta. “Sisuliselt põhineb selline investeering usul, et tuleb keegi teine, kes on valmis sedasama asja sult kallimalt hiljem ära ostma. See on alati ohtlik investeerimisloogika.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Analüütik
20. juuni 2022 16:28
Sama ohtlik on investeerida mistahes rahasse, sest vaevalt oskab keegi adekvaatselt hinnata ka näiteks dollari või euro väärtust eriti veel nüüd, kus kogu maailmamajanduses on toimumas tektoonilised protsessid ja homsest või ülehomsest kaugem tulevik on hetkel tegelikult täiesti prognoosimatu. Siit ka soovitus, kui on mida investeerida nagu ka soovi seda teha, siis investeerige parem juba millesegi reaalsesse ja soovitavalt veel ka pommikindlasse!