„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
SÕJA EEST PEITU Linlased said 23 esimest varjumiskohta, kuid kindlamate varjendite rajamine seisab veel ees (0)
20. juuni 2022
Aleksandr Gužov

Tallinna esimene ametlik varjumiskoht – Vabaduse väljaku alune parkla – tähistati eelmisel nädalal vastava märgisega, milleks on sinine kolmnurk oranžil taustal. Praeguseks on välja valitud 23 taolist varjumiskohta. Sinna saavad minna juhuslikult lähedal tänavatel viibivad inimesed, kui meid peaks ootamatult tabama mingit laadi kriis loodusõnnetusest kuni sõjalise ohuni.

Varjumiskohad selgitas välja päästeamet koostöös munitsipaalpolitseiga. Praegu ongi ainus võimalus varjumiskohti luua nõnda, et päästeamet tegutseb koos omavalitsusega, kes on välja otsinud sobivad munitsipaalpinnad. Mõistagi saab kasutada ka riigile kuuluvaid pindu. Eesti seadustes kahjuks puudub seni nõue, mis kohustaks eraomanikke varjumiskohti rajama või selles osas võimudega koostööd tegema. Küll saab muidugi loota nende mõistvale suhtumisele.

Tõsi, ilmselt sügisel kirjutatakse päästeameti eestvõttel – kui muidugi riigikogu toetab – seadusesse kohustus. Kui päästeamet leiab, et eraomanikule kuulub varjeks sobiv ruum, tuleb see ka varjekohana kasutusele võtta.
“Loomulikult on see igati teretulnud ettevõtmine, nüüd ma vähemalt tean, kuhu minna, kui midagi tõsiselt halba juhtub,” ütles meelelahutusettevõtja Sten-Erik Jantson, kes peab muude tegemiste juures Vabaduse väljaku ääres kohvikut. Tema on üks neist äripidajatest, kelle kliendid peaksid sõjalise ründe, mõne suurtormi vms õnnetuse puhul Vabaduse väljaku alt parklast varju leidma.

Varjumiskohad on multiotstarbelised

Oma kodus pole Jantson enda sõnul selle pilguga veel ringi vaadanud, et kuidas ennast ootamatuks hädaolukorraks kindlustada. Kuid ta lubas varude soetamise ette võtta ja ka koduse keldri üle kaeda. Nüüd aga on tema kinnitusel vähemalt kohviku klientidel kindlam tunne. Tuleb vaid mõned sammud astuda, et Vabaduse väljaku aluse parkla varjumiskohta jõuda.

21 varjumiskohta Tallinna eri osades, mis mupo on üle kontrollinud, asuvad seega linnale kuuluvates valdustes. Seda põhjusel, et neid saaks luua võimalikult kiiresti. Samas peetakse edasi läbirääkimisi eraomanikega, et luua varjumiskohti ka nende hoonetes, kasvõi kaubanduskeskuste maa-alustesse parklatesse. Käib tihe koostöö päästeametiga.

Riigi panus on siin kaks varjekohta: Riigi Kinnisvara hoones Lasnamäe 2 ja vanas arhiivihoones Tõnismägi 16/1. Riigiasutuste pindasid ei saa aga eriti kaasa haarata, sest sõjalise ründe korral kujutavad need endast potentsiaalseid sihtmärke, kuhu ei tohiks lasta inimestel koguneda. Ilmselgelt tabas Ukraina sõda Eestit aga ootamatult. Varjendite või varjekohtade olemasolu ei peetud vajalikuks. Erinevalt teistest Euroopa maadest hakati meil elanikkonna kaitsele rohkem tähelepanu pöörama alles alates 2019. aastast, kui valmis vastav kontseptsioon.

“Varjumiskoht peaks olema ehitatud allapoole maapinda ja olema tugeva konstruktsiooniga, et see pakuks esmast kaitset eri ohujuhtumite puhul, kaitseks näiteks sõjalises ohus pommikildude eest,” ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. “Tegemist on ikkagi esmaste varjumiskohtadega, kuhu saab kiiresti koguneda.”
Esimese varjumiskoha märgise saigi Vabaduse väljaku alune parkla. Lähinädalatel tähistatakse ära ka ülejäänud 22, mis praeguseks valmis vaadatud. Sinna peaksid kogunema inimesed, kes asuvad ümberkaudsetel tänavatel, kui juhtub mingit laadi ootamatu kriis – sõjaline rünne või kasvõi tõsine talvine torm, mis katkestab ajutiselt liikluse ja tekitab hulga elektrikatkestusi.

Näiteks vanemad ja üldse nõrgema tervisega inimesed saavad varjumiskohta minna kuumalaine ajal, kui kodus on raske viibida. Vabaduse väljaku kohvik on selles mõttes hea näide, et sellel on suured, maast laeni klaasaknad. Seal ei pruugi olla kriisiolukorras kuigi turvaline. Nii päästeamet kui ka munitsipaalpolitsei toonitavad, et varjekohad on ikkagi mõeldud ümberkaudsetel tänavatel või ka siis söögikohtades vm asuvatele inimestele. Hädaolukorras peaksid kodudes viibivad inimesed otsima esmajoones varju näiteks oma majade keldritest või lähimast maa-alusest parklast. Isegi lihtsalt kodus viibida on kriisiolukorras turvalisem kui tänaval.

“Varjumiskohad on mõeldud ikkagi nendele, kes asuvad avalikus linnaruumis, kui on vaja kiiresti varjuda,” märkis munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere. “Kui juba praegu valmis vaadatud kohad on ära märgistatud, otsime veel uusi juurde.”

Nii päästeamet kui Tallinna munitsipaalpolitsei kutsuvad ühtlasi korteriühistuid tegema korda oma majade keldreid, et neid häda korral kasutada saaks. Võimalusel tuleks sinna luua võimalused joogivee saamiseks. Varuda võiks nii kuivtoiduaineid kui ka liivakotte akende katmiseks.

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna riigikaitse nõuniku Lea Vainulti sõnul võiks arvestuslikult iga inimese kohta olla ruumi üks ruutmeeter. Vabaduse väljaku aluse parkla suurus on 498 m2. Seega mahuks sinna umbes 500 inimest. Sõltub muidugi, kui kiiresti on võimalik parkla autodest tühjaks teha.
“Ukraina sündmused on näidanud, kui oluline on elanikkonna kaitse,” sõnas päästeameti juht Tammearu Vabaduse väljaku aluse varjumiskoha sildi pidulikul paigaldamisel. Juunikuus märgitakse varjumiskohad ära neljas Eesti suuremas linnas. Tammearu sõnul on ühtlasi oluline arendada lõpuni välja ohuteavitussüsteem. See peaks toimima SMS-ide ja sireenide abil.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart omakorda rõhutas, et väga tähtis on mõelda, kuidas oma inimesi kriiside korral kaitsta.

Varjendikorrused ka uuele haiglale

Lisaks varjumiskohtadele tuleks tema sõnul luua linna varjendite võrk. Erinevalt varjumiskohast, mis võib olla näiteks maa-alune parkla või hoone kelder, peavad varjendid vastama kindlatele ehitustehnilistele vastupidavustingimustele. Need tuleb seega vastavalt projekteerida.

Linnapea sõnul näitab Tallinna püüdeid varjendite rajamisega algust teha kavatsus rajada projekteerimisjärgus Tallinna Haiglale kaks maa-alust n-ö varjendikorrust. Sinna saaks kolida haiged ja nendele abi andmise hädaolukorras. Linnapea kinnitusel sõltub areng siin linna ja riigiametite koostööst.

Kõlvarti arvates tuleb ühtlasi tõsiselt mõelda, kas mitte hakata kõikidesse uutesse projektidesse juba varjendi nõuet sisse kirjutama. Soomes on teatavasti just seda teed mindud ja sellist poliitikat on viljeletud terve sõjajärgse aja.
Valitsus otsustas märtsi lõpus eraldada siseturvalisusele 86 miljonit eurot, millest veidi üle poole läheb elanikkonnakaitsele. Praegu saab infot internetilehtedelt https://www.tallinn.ee/est/kriisiennetus/ ja https://kriis.ee/ ning äpist Ole valmis!

Kavas on teha Tallinna varjumiskohtadest kaardirakendus, mis oleks kõigil näha interneti kaudu. Loomulikult on seejuures ülimalt soovitav, et inimesed teaksid lähimate avalike varjumiskohtade asupaika oma igapäevamarsruutidel.

MAA-ALUNE TALLINN: Bastionide käike saaks varjendiks kujundada

Tallinna bastionide all asub umbes 1,5 km jagu käike või tunneleid, mille suuremas osas kordategemine tähendaks muu hulgas põneva turismimagneti loomist. Teisalt saaks neid mõne kriisi korral rakendada varjekohtadena. Osa käikudest on seda eesmärki nii enne sõda kui nõukogude perioodil ka teeninud.

Tallinna linnaelumuuseumi juhataja Toomas Abilise sõnul on aastast 2007 külastajatele avatud ümmarguselt 400 meetrit Tallinna bastionide käikudest. Sellest 280 meetri ulatuses on välja pandud püsiekspositsioon ja veel sajakonna meetri ulatuses saab tellida giidiga ekskursiooni. Siiski ulatub käikude võrgustiku kogupikkus 1,5 kilomeetrini. Praegu on suurem osa käikudest seega lihtsalt suletud. Nõukogude ajal olid need ventileeritud ja elektriga varustatud ning võidi tarvitusele võtta varjenditena.

Rootsi ajal kavandati Tallinna üldse kokku 11 bastioni, millest jõuti valmis rajada kolm: Ingeri, Rootsi ja Skoone. Paljudes Euroopa linnades lammutati oma sõjalise otstarbe minetanud kindlused maatasa, aga Tallinnas õnneks nii ei läinud. 1857 andis Vene tsaari sõjavägi juba Rootsi ajal rajatud ja sõjaliselt mõttetuks muutunud bastionid linnavõimule üle. Too ei osanud saadud “kingitusega” mõistagi midagi peale hakata – kuni umbes veerand sajandit hiljem hakati neid kavakindlamalt parkideks kujundama. Bastionide käike oli seejuures juba 18. sajandil võetud kasutusele laoruumidena. Sõjaeelse vabariigi algusaegadeks olid bastionikäigud enamasti juba täielikult maha jäetud ja ohtlikud. 1920ndate keskel pandi need üldse kinni, et inimesed enam ligi ei pääseks.

1933. aastal nägi aga ilmavalgust teedeministri määrus, mis 2022. aastal tundub üsna päevakohasena: uutesse ja ümber ehitatavatesse hoonetesse tuleb rajada gaasikindlad varjendid. Nii ehitatigi muuhulgas 1934. a Kadrioru lossi tagaküljele riigivanema varjend.

Lisaks võeti Rootsi ja Ingeri bastioni käike kasutusele varjendina. Need varustati õhupuhastussüsteemiga ning veeti sisse elekter. 1940. a veebruaris, seoses juba puhkenud teise maailmasõjaga, laiendati Ingeri bastioni käikude varjendiosa oluliselt: 500-lt kohalt 900-ni. Kokku kavatseti kohtade arv kasvatada 4000-ni. Selleks plaaniti näiteks linnamüüri tornide alumistele korrustele sisustada veel 600 kohta ning Wismari ravelliini ehk bastionide esise kindlustuse käikudesse omakorda 200. Nõukogude ajal oli kogu bastionide käigustik ette nähtud varjendina kasutamiseks. Skoone bastioni alused käigud, milles paiknes nõukogude ajal samuti varjend, on ilmselt ühed kõige paremini säilinud. ENSV ajal paiknes Skoone bastioni all tsiviilkaitse staap.

Tallinnas on praegu asutatud varjumiskohad 23 aadressil, kuid neid tuleb juurde
Valdavalt on tegemist munitsipaalpindadega. Kuna riigi objektid kujutavad endast sõjalise ohu korral kõrgendatud riski, on neist seni varjekohtadena ette nähtud kasutamiseks vaid kaks.

Kristiine, LOV hoone, Metalli 5
Kristiine, LOV hoone, Metalli 3
Haabersti, LOV hoone, Ehitajate tee 109a/1
Põhja-Tallinn, Tallinna pagulaskeskus, Niine 2
Põhja-Tallinn, Salme kultuurikeskus, Salme 12
Pirita, LOV hoone, Kloostri tee 6
Pirita, Pirita majandusgümnaasium, Metsavahi tee 19
Nõmme, LOV hoone, Valdeku 13
Nõmme, Sotsiaalmaja, Pihlaka 12
Lasnamäe, Lasnamäe spordikompleks, Pae 1
Lasnamäe, Tondiraba jäähall, Varraku 14
Kesklinn, Vabaduse väljaku parkla/ tunnel, Vabaduse väljak 9
Kesklinn, Kaubamaja tunnel, Laikmaa
Kesklinn, Liivalaia tunnel, Liivalaia 5
Kesklinn, Balti jaama tunnel, Toompuiestee
Kesklinn, Margareeta aed Bunker, Pikk 72, varjend
Kesklinn, Margareeta aed Citysec, Pikk 72, varjend
Kesklinn, Kesklinna sotsiaalkeskus, Liivalaia 32
Mustamäe, LOV hoone, E.Vilde tee 118
Mustamäe, Eakate päevakeskus, Ehitajate tee 82
Mustamäe, Maa-alune garaaž, Sütiste tee 32 b
Kesklinn, Vana rahvusarhiiv (riigi objekt), Tõnismägi 16/1
Lasnamäe, RKS hoone (riigi objekt), Lasnamäe 2

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.