„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
JUHTKIRI Luba endal laisk olla! (0)
20. juuni 2022
Krista Kiin. Foto: Priit Grepp

Eestlane ei ole tihti kuigi hea puhkaja. Juba ammu enne seda, kui puhkuseraha pangakontole laekub, oleme me jõudnud kui tahes pika või kasina puhkusejupi otsast otsani täis planeerida: kodus on vaja remonti teha, aias muru niita, ämma suvilas sõstraid korjata.

Läbi suve kostab nii kortermajadest kui ka eramajade õuedest müristamist, toksimist ja saagimist. Oskamatus puhata ja ennast töömõtetest välja lülitada on praegusel info- ja sotsiaalmeedia ajastul eriti levinud. Töö saab meid igalt poolt kätte. Isegi kui e-postile vastab “kontorist väljas” abimees, kisub kohusetunne nutitelefonis töist kirjakasti kiikama või õhtuti arvutit avama. Ega niisama istuda enam oskakski – oma mõtete ja vaikusega kahekesi jäämine tundub kohati hirmutav, seega on turvaline iga lühemgi jõudehetk ära sisustada.

Teist äärmust kohtab tuttavate sotsiaalmeedia postitusi jälgides. Eestlased tunglevad lennujaamades ega hooli aina kallimaks muutuvatest paketireiside hindadest, sest väidetavalt on kõigil vahepealse paari koroona-aastaga mingid müstilised säästud tekkinud. Meeleheitlikult on vaja lennata Kuhugi Mujale Maale, enne kui viivuks leevenenud pandeemia ei-tea-mitmes-tüvi ühes piirangutega meid taas paikseks surub. Ja selles tuhinas ei häiri ka lakke tõusnud kütusehinnad. “Unusta ära – sel suvel ei tule müüki ühtki viimase hetke reisi,” hüüatas tuttav reisikorraldaja mu argliku mõtte peale üle mitme aasta ehk samuti kaugemale sõita.

Seega võiks Vahemere-äärsetele kombinaathotellidele ja ülerahvastatud kuurortidele eelistada kodumaist suve, milles kohe-kohe jõuavad kätte aasta valgemad ööd ning metsmaasikad. (Taas)avastamist ja elule turgutamist ootavad romantilised turismitalud ja ehe külamiljöö, mille juurde kuuluvad nii aktiivsed tegevused, kohalik gurmee kui ka maasaun. Nii mõnigi armas pisike kohake on üha lisanduvate kriiside ja külastajate vähesuse tõttu väljasuremise äärel. Niisiis võiks teha patriootliku teo ja toetada ka puhates Eesti majandust.

Ka pealinnas jagub tegevust: muusikafestivale, hilisõhtusi ekskursioone, käsitöölaatasid, suvelavastusi ning küünlavalguse kirikukontserte. Kohvikuid võib leida keraamikakodadest ja muuseumidest, keldritest ja katustelt, õuedest ja mere äärest. Raamatupoodideski peitub mõnusaid nurgakesi, kus truu armastajapaari moodustavad kohv ja raamat. Suvel, mil söögikohad laienevad suurematele ja väiksematele terrassidele, kuuluvad mitmete asumipäevade juurde pere- ja lemmikloomasõbralikud õuekohvikud.

Ent kõige rohkem on meil (Fred Jüssi sõnu tsiteerides) vaja viljakat mittemidagitegemist ehk molutamist. Lubame endal viimaks ka laisk olla!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.