„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Piiskop Philippe Jourdan: sõda on eelkõige moraalne küsimus (2)
21. juuni 2022
Foto Mats Õun

“Sõda on eelkõige moraalne küsimus ning mitte poliitiline,” ütles piiskop Philippe Jourdan teisipäeval toimunud XXI Toomkonverentsil.

Ta lisas, et kirik on sõja küsimustes eriti just 20. sajandil sageli võtnud sõna ning seega oma rolli täitnud.  

“Me arvame, et kirik peab sõna võtma. Kui ta teeb seda ja ei sekku poliitikasse, siis täidab ta oma rolli. Sõda kristlikus perspektiivis ei ole tavaline vahend, et saavutada poliitilisi eesmärke, sest see läheb viienda käsuga vastuollu – ära tapa,” ütles Jourdan.

“Minu kirik on Rooma-katoliku kirik ning kui me räägime surmanuhtlusest, siis kiriku jaoks ei ole see karistus, vaid see on nuhtlus. See pole karistus, sest õppimise element puudub,” märkis Jourdan. “Kui räägime sõjast ja rahust, siis katoliku kirik töötas välja doktriini, mille nimi on õiglase sõja doktriin. Selle selgitab, millistel tingimustel võib sõda olla moraalselt aktsepteeritav. Kirik otsib küll alati rahu ning pöördub riikide poole, kuid saavutab seda harva. Kirik on sageli prohvetlik hääl.”  

Philippe Jourdani sõnul on rahu saavutamise puhul oluline see, et osapooled leiaksid ühise keele. “On olemas teatud objektiivsed printsiibid, millest sõjapidamisel lähtuda. See ei ole naiivne, vaid tuleneb sellest, et kõikide jaoks on ühine ratsionaalsus, millest võime lähtuda,” ütles Jourdan. “Kaitsesõjal ehk millisel viisil on võimalus toetuda enesekaitsele, on neli tingimust: 1) kahju peab olema püsiv, raske ja kindel; 2) kõik teised vahendid kriisi lahendamiseks on kasutatud tulemuseta; 3) reaalse edu lootus; 4) et relvade kasutamine ei tekitaks suuremat kahju, kui see, mida tahetakse vältida.” 

“Need punktid on pigem selleks, et paremini mõista, mida inimesed võivad öelda, kui nad kaitsevad ennast. Kuuleme ju, et Vene sõdurid kaitsevad Venemaad Ukraina territooriumil. Varem on ka sageli juhtunud, et agressor õigustab oma käitumist kaitsmisega – sellisel juhul peabki neid kriteeriumeid jälgima,” lisas Jourdan.   

Kirikuõpetaja Matthias Burghardt ütles oma ettekandes “Rahu luterlik arusaam ja Luterliku Maailmaliidu püüdlused rahu vahendamisel”, et nii nagu rahu on leiva saamise tingimus on rahu koguduse kasvamise tingimus. “Kui tema on koguduse keskel, kustutab ta vaenu. See on eetiline järeldus. Kristus ise on rahu ja annab rahu,” ütles Burghardt. 

“Kui kirik tuli riigile partneriks 4. sajandil, siis asuti arutama sõja ja rahu küsimust. Kas kristlased peavad riigi eest võitlema, sest nende riik ei ole sellest maailmast? Kas Jeesuse mäejutlus kehtib ka poliitikutele? Need küsimused leidsid väga erinevaid vastuseid, seega pole ainult üht vastust neile küsimustele. See kõik sõltub olukorrast ja inimestest,” lisas Burghardt.  

Toomkirikus toimunud konverentsil kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest.

Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru.

Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond ehk SA EELK Toetusfond. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tegelikkus
27. juuni 2022 17:14
Sõda on religiooni, poliitika või ideoloogia jätkamine relvade abil.
Tõe otsija
23. juuni 2022 17:51
Jälle üks Jumala selja taha peitu pugev silmakirjateener, kelle lühikeseks pöetud juuste alt ehk isegi väiksed sarvemügarikud peidus nagu paljudel tema ametivendadelgi, kes neist siis parasjagu ka millega ei patustaks.