„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Transpordi- ja logistikaettevõtted ootavad kütuseaktsiisis naabritega võrdset kohtlemist (0)
21. juuni 2022
Foto: Scanpix

Kütuseaktsiiside langetamine leevendaks ajutiselt natukenegi seda kiiret hinnatõusu. Olen selle poolt ja töötan selle nimel, et valitsus langetaks kütuseaktsiisid Euroopa Liidus lubatava miinimumini. Kui meie naaberriikides on kütus odavam, siis meie transpordiettevõtted kaotavad konkurentsis. Me peame vaatama, kuidas naaberriigid reageerivad ja vastavalt sellele ka ise reageerima,“ rääkis Pealinnale Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) nõukogu esimees Toomas Orutar.

Praegu on pliivaba bensiini aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta. 17. juunil ei soovinud Riigikogu oma erakorralisel istungil kvoorumi puudumise tõttu arutada Keskerakonna esitatud eelnõu langetamaks aktsiisimäära EL-i miinimumtasemele ehk 359 eurole. Tarbijatele tooks see umbes 25-sendise hinnalanguse. Diislikütuse aktsiis on kehtiva seaduse järgi 372 eurot 1000 liitri kohta ning ettepanek oli see langetada 330 eurole.

„Kütuse hind on täna ületanud Eestis 2 euro piiri ja ennustatakse jätkuvat tõusu. Inflatsioon on Eestis Euroopa Liidu kõrgemaid. Kõik see käib meie inimeste rahakoti pihta,“ sõnas Orutar selgituseks, miks aktsiisilangetused on vajalikud kõigi huvides.

Maailma majandust on kaks aastat järjest räsinud COVID, ka praegu on ülikiire COVID-i levik Hiina suurlinnades. Samuti on maailma majandusele andnud suure hoobi jätkuv sõda Ukrainas. See on kaasa toonud lisaks muule ka energiakriisi.Ettevõtte juhina saab ta aru, et toetused ei saa kesta igaviku ning need pikendavad hinnatõusu kestvust.
„Ent praegu, kus tõesti kõik kallineb, on see hädavajalik,“ rõhutas Orutar.

Autota ei saa

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ei ole vähem resoluutne kütuseaktsiiside langetamise osas. Ta lisas argumendina veel biokomponendi.

„Kütuseaktsiisi langetamise vajaduse teravik on tekkinud seoses naabrite Läti valitsuse otsusega loobuda biokomponendi nõudest transpordikütustes, mis viib kütusehindade erisuse diisli kütuse hinnas näiteks 6-8 sendini. Sellises suurusjärgus hinnavahe viib transpordiettevõtted tankima Läti turule ning Läti ettevõtted sisenevad odavamate hindadega Eesti turul konkureerima. Nägime seda enne 2020. aasta maikuud, kui hinnavahe Eesti ja Läti vahel oli samas suurusjärgus. Kõrged kütusehinnad, üleüldine inflatsioon ja hindade tõus mõjutab iga pere eelarvet,“ märkis Kärsna.

Tema sõnul on inimesed hakanud oma kulutusi rohkem planeerima ja alternatiivide peale mõtlema. Kütusehindadega seoses on hakatud rohkem planeerima oma sõitusid ja võimalusel kasutatakse rohkem ühistranspordi teenuseid. Eraisikute kütuse tarbimine on vähenenud ning seda peegeldab ka bensiini müügi langus kogu turul.

„Sarnased kütusehinnad aitavad hoida Eesti ettevõtteid konkurentsivõimelistena ning säilitavad Eestis töökohti,“ selgitas ta.

Samas tõi ta esile, et eraisikute puhul on aktsiiside langetamine küsitav, kuna aktsiis on võrdse maksukoormusega kõigile. Näiteks kui linnas elav inimene saab kasutada ühistransporti, mis Tallinnas on tasuta, siis maapiirkonnas elav inimene autota praegu hakkama ei saa. „Võime öelda ka, et suurema mootoriga autode omanikud võidavad aktsiisi langetamisest rohkem.“

Transpordiga seotud kulud puudutavad kaudselt meid kõiki – nii toorme kui valmistoodanguga seotud tarnspordikulud kajastuvad lõpuks lõpptoodete hindades, mida igapäevaselt ostame. Kütuste hinnatõus jõuab kaupade hinnastamisse reeglina 3-6-kuulise viitega. Ettevõtted tegutsevad konkurentsitihedal turul ning paljudel on ka pikaajalised seotud lepingud.

Langetades aktsiisi miinimumile on mõju diislikütuse puhul ca 5-6 senti liitri kohta ning bensiini puhul 26 senti liitrist, tõdes Kärsna. Majanduse osas on kindlasti suurem mõju diislikütuse hinnal. „Samas ei aita aktsiiside langetamine kaasa pikaajalistele kliimaneutraalsuse eesmärkidele ning ei suuna ettevõtteid ja eraisikuid muutma oma käitumismustreid läbi alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu,“ tõi ta esile kliimaaspekti.

Siiski võib aktsiiside langetamist kohaldada lühiajalise meetmena majanduse järskude muudatuste leevendamiseks. „Vaja on aga laiemat arutelu maksupoliitika osas, kuidas maksud toetavad neid, kes seda vajavad, sest puuduvad kuludele alternatiivsed võimalused,“ tõdes Kärsna.

Taas Lätti tankima

Läti otsus kaotada 2023. aasta lõpuni biokütuse segamise kohustus viib kütusemüüjate hinnangul Eestist välja suurusjärgus 18 miljonit eurot maksuraha, kui riik mingisuguseid vastusamme ei astu. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütles, et kui varem pidi valitsus sisuliselt kaaluma seda, kas tahetakse eratarbijate jaoks kütuste hinnašokki leevendada, siis Läti hiljutine otsus peaks muutma ka riigi arutelutasandit.

„Kui realiseerub Läti majandusministeeriumi hinnang ja lõunanaabrite kütusehinnad langevad 10 senti, siis tähendab see, et mootoribensiin hakkab Lätis maksma Eestist kuni 20 senti vähem. Veelgi keerulisem on olukord aga diislikütuse puhul, kus taastub kuue kuni kaheksasendiline hinnavahe Läti kasuks,” selgitas Raamat.

Tema sõnul on Eesti veoettevõtted hinnanud, et juba viiesendiline müügihinna vahe mõjutab vedajate tankimisotsuseid ja viib taas suure osa kodumaisest veondussektorist tankima lõunapiiri taha. 

“See on juba läbikäidud tee ja teame täpselt, mis juhtub – eelmisel perioodil, kui Eestis olid kõrge aktsiisimäära tõttu diislikütuse hinnad Lätist kõrgemad, tangiti keskmiselt 32 miljonit liitrit aastas meie ettevõtete poolt naaberriigis. Suure tõenäosusega taastuks samasugune seis ja Eestist sõidaks Lätisse kokku umbes 18 miljonit eurot maksuraha,” ütles Raamat.

Riik peab sekkuma

Endise ministri ja praeguse Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi sõnul ei pea Eesti inimesed kannatama seetõttu, et Reformierakond on obstruktsiooniga parlamenditöö seisanud.

“Mitmed riigid on erakordselt kõrge inflatsiooni tingimustes oma inimestele appi tulnud. Eesti riik ei saa toimuvat pealt vaadata. Kütusehind lööb rekordeid ja annab hoogu ka teiste kaupade hinnatõusule. Riigil on võimalus inimestele ja ettevõtetele appi tulla aktsiiside langetamisega. Me ei saa ka lasta tekkida olukorral, kus meie inimesed hakkavad käima massiliselt lõunanaabrite juures tankimas,” rõhutas ta.

Kütusemüüjad prognoosivad, et hinnakasv jätkub ning see mõjutab kaupade ja teenuste hindu. „Arvestades seda, kui palju kõrgendatud hindadega laekub näiteks käibemaksu riigieelarvesse, siis ma usun, et inflatsiooni tõttu laekuvad suuremad maksutulud katavad selle julgelt ära,” rääkis Aab.

Riiki ärgitab tegutsema ka ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing, kes märkis samuti, et kui Eestis on lähiriikidest kõrgem aktsiis, tähendab see riigile miljonite eurode kaotust. “Asi pole ju üksnes aktsiisist saadud tulus, vaid kogu sektori ärist, mille Eesti vedajad kaotavad,” selgitas Kitsing.

“Hinnavahe naaberriikidega sunnib lihtsalt vedajaid oma veokite paake täitma soodsamas kohas ehk väljaspool Eestit. Seda tehakse juba siis, kui hinnavahe on 5 senti. Järgneval pooleteisel aastal, kuni 2023. aasta lõpuni, võivad Eesti vedajad nii viia Lätisse taas kuni 15 miljonit eurot aktsiisiraha.”

Võrdne maksustamine
Enamik transpordi- ja logistikasektoris toimetajaid ei soovi toetuseid või millegi kompenseerimist kirjeldas Schenker Baltic tegevjuht Janek Saareoks.

„Tarbijale on kütus alati liiga kallis ja selle müüjale odav. Transport on kaubaringluses sama oluline kui vereringe inimese elus. Sõltuvalt transpordiringist võime üldiselt öelda, et kütus on ca 30-50% transpordikuludest. Vaieldamatult on selge, et kütusehinna kasv toob kaasa kulude kasvu ja hinna kasvu ka transpordis ja seeläbi kõikidest muudes majandussektorites.“

Kas toode on kallis või odav, selle üle võib lõputult sõnu raisata. Kui kütus oleks ainult maailmaturu kaup ja riigid oma maksupoliitikaga ei segaks kaarte, ega siis midagi sisulist ette heita polekski, järeldas ta. Paljud kaubad on börsiga seotud ja oleme selle loogikaga harjunud.

Tuues mängu riigi kui regulaatori, saab olulisest tootest geopoliitiline tööriist, salvav transpordisektorile ja magus asi poliitikutele sellega manipuleerida (lihtne tööriist ammutamaks maksutulu). Riigid kehtestavad erinevaid maksumäärasid kütusele, osad ka kompenseerivad kulutusi.

„Me ootame seda, et valitsus hoiaks kütuse osas lähiriikidega (Balti riigid, Poola) võrdset maksustamise poliitikat, et ei tekiks konkurentsi moonutavaid tegureid. See on kõik mida me laias laastus ootame,“ kinnitas Saareoks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.