„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
video ja fotod Gümnaasiumi lõpetaja Natali: Kurb on koolimaja, mis on koduks saanud, seljataha jätta, aga uued seiklused ootavad ees (0)
22. juuni 2022

„Kindlasti oli klassiga ühtseks saamine distantsõppe ajal raskem, aga viimasel aastal saime kõik traditsioonilised üritused ära pidada,“ rääkis Reaalkooli lõpetaja Natali. „Lõpuaasta ühendas meid väga palju, ma arvan, et tegime kaotatud aja tasa.“

Vaata galeriid (26)

Sel aastal lõpetas gümnaasiumi medaliga ligi 14% Tallinna abiturientidest. Eelmisel aastal oli kuld- ja hõbemedaliga lõpetajaid 468, tänavu aga 465. „Kolm tükki on küll rohkem, aga samas on hea meel tõdeda, et kuldmedaliga lõpetajaid on 12 rohkem ehk 239,“ ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Kui võtame kogu õpilaste lõpetajate arvust, mis on 3413 lõpetajat, siis 13,7 protsenti lõpetab medaliga. Ma arvan, et oleme jätkuvalt üks maailma parima haridusega linnu ja see on rõõm.“

Tallinna Kristiine Gümnaasiumi lõpetanud Emili jaoks tuli hõbemedali saamine üllatusena. „Ma ei oleks oodanud seda, et medali saan, läks paremini kui lootsin,“ kirjeldas emotsioone ta. „Ma otseselt ei pingutanud, üks hetk vaatasin eKooli ja siis sain aru, et ilmselt tuleb ning uurisin seda oma klassijuhatajalt.“

Edasi plaanib Emil minna üheteistkümneks kuuks Tapale kaitseväkke. „Kui seal on käidud, siis ikka edasi ülikooli,“ sõnas ta. „Mõtlen veel kas Sisekaitseakadeemiasse või Kaitseväe Akadeemiasse.“

Pajula sõnul on olulisem, et suurem jagu lõpetajatest jätkavad õpinguid ka järgmisel haridustasemel. „Täiesti tavaline on, et paljud jätkavad õpinguid väljaspool Eestit,“ märkis ta. „See näitab, et meie lõpetajad on väga konkurentsivõimelised üle maailma.“

Tallinna Reaalkooli lõpetas Natali hõbemedaliga. „Eksamid läksid hästi, olen tulemustega väga rahul“ ütles ta. „Edasi suundun välismaale Holandisse õppima ärianalüütikat. Välismaale minek on mul juba lapsest saadik suur soov olnud. Usun, et see arendab mind palju inimesena ja eriala annab mulle nii-öelda laia põhja, et uksed oleksid mulle valla.“

Kuldmedali sai taskusse Kristiine Gümnaasiumi lõpetaja Mia Erika, kes soovib samuti Hollandisse õppima minna. „Kuldmedal ei olnud minu eesmärk või suur pingutus, aga eks ma andsin endast kõik,“ rääkis ta. „Mulle isiklikult distantsõpe sobis, sest sain omas tempos asju teha ja muutis kindlasti ka gümnaasiumi kogemust. Edasi lähen Hollandisse tsirkusekunsti õppima, seda kahjuks Eestis ei õpetata. Olen üheksa aastat tsirkuse trennis käinud ning ei taha seda hobi jätta, minu soov on oma tulevik sellega siduda.“

Eksamitulemused selguvad koolide kaupa augustikuus. „Eile tuli uudis Harnost, et suuremaid tagasiminekuid on olnud kitsa matemaatika osas, kus õpilaste eksamitulemused ei ole olnud eelmiste aastatega võrreldavad,“ sõnas Pajula. „Kuid siiski tuleb aru saada, et täna lõpetavad noored on olnud pea kaks aastat distantsõppel ja nendel on olnud õppetulemused sellised nagu nad on, aga selle aasta lõpetajaid tuleks tunnustada selle eest, et nad on kahe aastaga suutnud gümnaasiumi väga edukalt lõpetada. Omalt poolt tänaksin kõiki koole ja lõpetajaid, et oleme selle raske aja üle elanud.“

Pajula hindab õpilaste soovi haridust omandada kõrgeks. „Olenemata distantsõppest on õpilastel üldine soov ja tahtmine omandada väga head haridust,“ kinnitas ta. „See on eelneva kümne või üheteistkümne aastaga koolis käes kasvanud. Hea haridus tähendab ka head toimetulekut edaspidises elus.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.