„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Karskusliidu juht: Loodetavasti suudavad inimesed jaanipäeva ja pika nädalavahetuse jooksul mõistuse selgena hoida (1)
22. juuni 2022
Lauri Beekmann Foto: Albert Truuväärt

„Mina isiklikult ei suudakski mõelda, miks peaks olema teistmoodi, kui tahaks olla oma sõpradega ja veeta head aega niimoodi, et meeli ei ole vaja muuta ja et järgmisel päeval ei peaks kahetsema,“ sõnas karskusliidu juht Lauri Beekmann. „Nii mõnigi võiks tänavu mõelda, et miks ma seda iga kord teen? Kas ma siis oma sõpru ei salli, kellega koos olen, et ma pean oma meeli kuidagimoodi ähmastama?“

Beekmanni hinnangul on kiirabi ja nii-öelda eesliini töötajad on alati rõhutanud, et jõulude ja jaanipäeva aeg on paraku kõige töökam nende jaoks just alkoholiga seonduvalt.

Beekmanni sõnul on muidugi kahetsusväärne, et need pühad meil mingil põhjusel, paljude inimeste jaoks, seostuvad alkoholi tarbimisega ja sinna ei ole midagi parata. „Sellegipoolest on tervitatav, et ühiskond on täiskasvanumaks muutunud paljudes aspektides ja tervislik käitumine on osa sellest,“ rääkis ta. „Ka sellel suvel on kuulda siin erinevatest organiseeritud jaanituledest, mida tehaksegi alkoholivabalt ja mõeldakse nii-öelda perekesksele lähenemisele või Hiiu folk näiteks, mis ka kuulutab suurelt välja, et nad on alkoholivabaüritus.“

Beekmann väljendas heameelt, et on tekkinud selline paralleelne lähenemine, kus pidu ei pea tähendama alati alkoholi tarbimist või lausa sihipärast liigtarbimist, et tulge teeme joomingu. „Ka väiksemate kooslustega üritustel nagu sünnipäevadel ja firmapidudel on tekkinud kõrvale märkimisväärselt tugevad alternatiivid,“ lausus ta. „Osaliselt ka selle pärast, et inimesed ise ütlevad, et ei taha alkoholi tarbida ja sooviks, et asjad oleks teist moodi. Selleks ei pea põhjust ütlemagi.“

Varem tegime rohkem lollusi, nüüd on saabunud küpsemine

Ühiskond ongi Beekmanni hinnangul selles osas küpsemaks muutnud. „Me oleme noor demokraatia ning üheksakümnendatel ja kahe tuhandendate alguses oli ühiskonnas ka sotsiaalses mõttes palju sellist ebaküpsust, kus me ei osanud ennast päris veel peremeestena siin oma kodumaal näha ja tegime rahvana palju lollusi,“ selgitas ta. „Võib-olla see küpsemine on nüüd kohale jõudmas.“

Alkohol on Beekmanni sõnul üks kummaline asi, mille puhul me küll näeme ja oleme korduvalt teaduslikult tõestanud, kogu seda kahju, mida ta inimeste individuaalsele tervisele ja ühiskonnale laiemalt teeb. „Ometi astume me põlvkondade kaupa järjepanu ikka samasse ämbrisse,“ nentis ta. „Väga palju on ikkagi seda ühiskondlikku inertsi siin lihtsalt – sellist sotsiaalset õppimist. Lapsed teevad seda, mida vanemad ees teevad ja meil on ühiskondlikult sees arusaamine, et juba ainuüksi fraas „pidu panema“ iseenesest tähendab alkoholi tarbimist.“

Märkimisväärset rolli selle juures näeb Beekmann alkoholitööstusel, kes sihipäraselt, oskuslikult ja väga suurte ressurssidega juurutab seda kultuuri, et alkohol kuulub praktiliselt igale poole, igasse konteksti ja rikastab ainult kõiki koosolemisi. „Kuigi praktiline kogemus näitab hoopiski midagi muud, kasvatame me ikka järgmist põlvkonda käituma samamoodi,“ märkis ta. „Samas oleme me siiski läbi aastakümnete oma alkoholipoliitikat arendanud ning saanud aru, et kõik ei peaks nii odav olema ja kõike ei tohiks igal pool reklaamida. See on kindlasti aidanud just sellele ühiskonna küpsemisele kaasa.“

Omaette rõõmustav on Beekmanni sõnul ka see, et noorte hulgas on siiski märgata alkoholi tarbimise teatavat vähenemist. „Seda on uuritud ja see on globaalne nähtus,“ ütles ta. „Kindlasti mängib olulist rolli siin internet ja sotsiaalmeedia – meie nooruses midagi sellist polnud. Me mängisime metsast puu otsas Tarzanid. Sellel on omad miinused tõenäoliselt muidugi kaasas – sotsiaalne hõõrdumine ja ülekaalulisus, kuna istutakse oma arvuti taga kogu aeg. Aga positiivne on see, et teatud riskikäitumine on kindlasti vähenenud.“

Noorust võib elada ka teisiti

Beekmann rõhutas, et riskikäitumise vähenemise juures mängib kindlasti rolli terve hulk erinevaid faktoreid, aga lõppkokkuvõttes on selge, et noorte käitumisharjumused on muutumas. „Noorte seas on tekkinud selline teadlikkus ja arusaamine, et seda noorust võib elada ka teistmoodi,“ lausus ta. „Lisaks on tekkinud ka noorte täiskasvanute seas liikumine, kus taasavastatakse kainet vaba aja veetmise võimalust. Maailma suurlinnades on avatud alkoholivabu baare ja tehakse neid alkoholivabu kuid.  Meil on see „septembris ei joo“, aga üle maailma on praktiliselt iga kuu mingil moel sellised kampaaniad, kus kutsutakse inimesi üles siis mingisuguse lühiajalise perioodi peale alkoholist hoiduma.“

Sellised lühiajalised perioodid on Beekmanni hinnangul väga head selleks, et inimesed saaksid avastada, mis suhe neil alkoholiga tegelikult on. „Paljud inimesed näevad, et nii ongi parem – raha jääb alles, uni on parem ja ka tervis läheb paremaks,“ selgitas ta. „Siis tihti vähendatakse märkimisväärselt edaspidist tarbimist, kuid paljud lõpetavad ka üldse ära. Aga ega ta täielikult seda teemat ära ei lahenda kindlasti kunagi. Inimeste tahtmine oma meeli muuta püsib ja otsitakse lihtsalt neid erinevaid meetodeid.“

Kaine jaanipäev on Beekmanni sõnul kindlasti võimalik ja tema jaoks isiklikult suisa ainuvõimalik. „Mina isiklikult ei suudakski nagu mõelda, miks peaks teistmoodi, et kui tahaks olla oma sõpradega, veeta head aega niimoodi, et neid meeli ei ole vaja muuta ja et järgmisel päeval ei peaks kahetsema,“ rääkis ta „Nii mõnigi võiks tänavusel aastal mõelda, et miks ma seda iga kord teen? Kas ma siis oma sõpru ei salli, kellega koos olen, et ma pean oma meeli kuidagimoodi ähmastama? Juhin tähelepanu, et need teatud sellised ettevõtmised ei ole ainult mingisugune karsklaste pisikene kiiks, vaid aina enam on neid, kes tahavad leida seda alternatiivselt koosolemise viisi ja hästi vahva on, et neid tekib.“

Beekmann avaladas lootust, et jaanipäev möödub kõigi eestlaste jaoks rahulikult ja inimesed hoiavad oma mõistuse pika nädalavahetuse jooksul selged.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kommentaar
22. juuni 2022 22:23
Pole kunagi aru saanud, mis mõtet on oma organismi mingi keemilise ainega lihtsalt mürgitada... Sama nikotiiniga. Paraku võtavad vist paljud alkoholi kui imeravimit kõigi hingehädade ja haiguste vastu: see asendab kõik need probleemid millegi veel hullema ja laastavamaga. Võib-olla alkoholisõltlaste poole tasub pöörduda "alternatiivist" rääkides, ei tea, aga sisuliselt on ju alkoholi tarbimine hoopis ise alternatiiv normaalsele elule, nagu näiteks see, kui keegi peab võtma pidevalt ravimeid, mida normaalse tervise puhul võtma ei pea. Kummaline paradoks (ilmselt ühiskonna peegelpildina) on ära toodud Strugatskite romaanis "Väljasõit rohelisse" 1970. aastatest, kus labases ja põhjakäinud ühiskonnas on joomine nii tavaline, aga kui on küsimus laste kasvatamises, siis nendele keelatakse seda rangelt ja karistatakse, samas kui oma käitumise ja eeskujuga õpetatakse risti vastupidist.