„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
fotod ja video Meremuuseum avab külastamiseks Naissaare põhjaosas asuvad kaitsepatarei, komandantuuri hooned ja võtavad uuesti kasutusele ka raudtee (0)
22. juuni 2022

„Tulevase muuseumiga toome päevavalgele järgmise osa Eesti merenduse loost – räägime Esimese maailmasõja eel rajatud merekindlusest, mille koosseisu kuulusid Lennusadamas, Naissaarel ja ka mujal paiknevad militaarrajatised,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Vaata galeriid (98)

Naissaare põhjaosa uue muuseumi eesmärk on saarest teha aastaringselt toimiv ja huvi pakkuv suuremahuline turismiatraktsioon nii väliskülastajatele kui ka kohalikele. Korda tehakse rannakaitse Patarei 10A hoone, endine Ohvitseride Kasiino ning taastatakse ka raudtee.

Suurimaks väljakutseks on Eesti Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul Patarei 10A hoonest niiskuse välja saamine. „Peame vaatama, kuidas saame tekitada keskkonna, mis kannataks ka peenemaid tehnilisi vahendeid, millega tahame oma ekspositsiooni ilmestada,“ rääkis ta. „Arvestades seda, et siin on praegu väga niiske, peame mõtlema ka sellele, kuidas leida küttelahendused, kuidas niiskus nende paksude müüride vahelt ja seest kätte saada, kuidas teha see veekindlaks, et ta jääks salapäraseks patareiks, mis ei oleks väljast ka liiga kaasaegne.“

Praegu edeneb projekt planeerimise faasis. „Peame veel tegema palju eeltööd, sest nii raudtee, Patarei 10A kui ka endine kasiino on muinsuskaitse all olevad objektid,“ selgitas Dresen. „Peame vastavaid tingimusi veel täpsustama ja kooskõlastama. Ettevalmistustööde aeg läheb veel ka järgmisesse aastasse.“

Saare osa on unarusse jäänud

Naissaare jaoks on tegemist olulise projektiga. „Kui võtame lähiajaloo, peale nõukogude perioodi, siis oluline investeering on tehtud saare sadamasse, mis on meil väga ilus ja esinduslik, kuid saare osa on kahjuks vaeslapse ossa jäänud,“ kirjeldas Naissaare saarevanem Toomas Luhaäär. „Tegemist on esimese arvestatava investeeringuga viimase 20 aasta jooksul. Nargen Nord saaks olla uueks hingamiseks tervele saarele, mis võimaldaks meil saare elektrivarustuse täiesti uuele tasemele viia ning kaasa rääkida ka turismiarengutes.“

Naissaart ja Tallinna ühendab Luhaääre sõnul üks ja sama hirm. „Nii nagu Tallinna vanalinna, tunneme ka meie ohtu, et elanikud kaovad ära ja sellest muutub turismiatraktsioon,“ märkis ta. „Me oleme huvitatud sellest, et turisti jalajälg siin saarel oleks minimaalne, kuid ühtlasi saare elanike kohalolu tuntav.“

Naissaare elaniku Aivo sõnul usub, et projekt äratab saare uuesti ellu. „Meie saar on kuidagi pikki aastaid unaruses olnud,“ ütles ta. „See asub Tallinnale väga lähedal, on sadamate väga lähedas liikluspunktis ning tooks siia inimesi, kes kindlasti armuvad sellesse saarde.“

Aivo ütles, et Nargen Nord võiks olla eeskujuks maailmale. „Oli juttu ka sellest, et rongiga hakatakse inimesi vedama,“ märkis ta. „See saab olema eeskujulik projekt, kuidas looduspargis roheliselt majandada ja rongiga rahvast liigutada, säilitades looduspark ja terviklikkus. Meil jäävad alles ka meie ilusad rannad, mis on kõikidele tallinlastele avatud. Saame nautida ja näha kultuuriväärtusi, mis on saarele väga rohelisel kombel loodud.“

Säilitatakse ajalugu ja originaalsust

Patarei 10A hoone siseruumid jäävad võimalikult originaalilähedaseks. Lisandub ekspositsioon- interaktiivne, kaasaegne ja pigem tagasihoidliku joonega, jättes põhilise tähelepanu ajaloole ja erilisele arhitektuurile.

„Siin ühe väikese raudteeharu peal liikusid kunagi sisse suured 305 millimeetrised suurtükimürsud,“ sõnas Dresen. „Siin oli üks saare võimsamaid patareisid. Oleme selle mürsu teekonnal, mis olid niivõrd suured ja liikusid mehhaniseeritult eraldi raudtee pisikestel vagunitel tõstukisse ja tõusid ülesse kahuritorni.“

Dreseni sõnul on Meremuuseumi soov tekitada mürsuteekond ja panna inimest kulgema läbi erinevate aja perioodide. „Seda patareid hakati ehitama 1913. aastal ja 1917. aastal saadi põhiosa valmis, kuigi mingi osa jäi ikkagi lõpetamata,“ lausus ta. „Me saame siia ehitada, mis puudutab kõiki Naissaare patareisid, nende loo, mida oleks võimalik inimestele edastada.“

Külastaja teekond saab jätkuda Patarei katusel, kus planeeritakse eksponeerida klaaskupli all kahuritorni, mis soovitakse korda teha nii, et seda oleks võimalik tulevikus ka pöörlema panna. „Soomustorn on tegelikult väga hästi säilinud, mis kogu tervikuna pöörleb ja ulatub läbi mitme korruse“ märkis Dresen. „Soomustorni materjalid on tõenäoliselt valminud Tallinna külje all Bekkeri tehases ja siia hiljem ülesse pandud. Saatus on õnneks seda hoidnud, kuna ta ei ole päris valmis, siis võib-olla leiti, et nii palju dünamiiti ei ole mõistlik siin kasutada ja nii see säiliski.“

Dresen lisas, et soomustorni sisemise ja välimise kooriku vaheline puhastamine saab olema keerukas, kuid mitte võimatu. „Välisseinad on kahuritornil hästi korrodeerunud,“ lausus ta. „Siin on niivõrd tugev terase osa, et kui väike eemaldus tekitada, siis jääb alles piisav, mida eksponeerida aastakümneid“ rääkis ta. „See oleks nagu võrdlus allveelaevaga, kus on samuti kaks korpust, mille puhastamine on samuti alati keeruline.“

Kahuritorni saab pöörlema panna

Torn oleks võimalik pöörlema panna siis, kui kuullaagrid on piisavalt hästi määritud. „Selle liigutamiseks ei piisa lihtsalt tahtejõust, vaid selleks on vaja korralikku elektrivarustust,“ kinnitas Dresen. „ Meie lahendused ikkagi seisavad väga paljuski korraliku saare elektri varustuse, aga me oleme selle nimel juba ühtteist samme astunud.“

Korda tehakse ka saare üks tähelepanuväärsemaid ehitisi, milleks on Ohvitseride Kasiino. Uude lahendusse planeeritakse majutusasutust koos toitlustuse ja püsiekspositsiooniga. „Kui meil õnnestub kasiinoga edasi liikuda, saades kokkulepe eelkõige omanikuga, siis võib-olla õnnestub sellest moodustada üks uus saare esindushoonetest,“ sõnas Dresen.

Lisaks saab uue ilme ka ulatuslik raudteevõrk, mille taastamine on atraktsiooni kasutamise seisukohalt üliolulise tähtsusega. „ Selle eesmärk on, et planeeritava raudtee peal sõidaks täiselektriline vedur kuni viie vaguniga, mis võtaks inimesed sadamast peale“ ütles Dresen. „Rongisõit kestaks umbes 30 minutit ja oleks osa saare külastamise elamusest.“

Luhaääre sõnul on selline transpordiliik oluline ka kohalikele elanikele. „Kui mul oleks valida, kas sõita mööda off-road teed või kasutada rongi, siis ka mina saare elanikuna eelistaksin rongi,“ sõnas ta. „Seega on väga oluline, et rongi liikluse väljaarendamisel on Meremuuseum arvestanud sellega, et see ei ole mitte turistikeskne, vaid ei ole ära unustatud ka kohalikke elanikke.“

Nargen Nordi avamiseks vajalikke rekonstrueerimistöid on kavas alustada 2024. aastal. Esialgsel hinnangul eeldab nende teostamine investeeringut summas kuni 15 miljonit eurot. Vahepealsel ajal teeb meremuuseum vajalikud ettevalmistused.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.