„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Rainer Saks: Euroopa ei saa sõjas ajada ühte moraalset poliitikat ja teistsugust majanduspoliitikat, need käärid peavad lõppema (4)
22. juuni 2022
Rainer Saks Foto: Mats Õun

„Rahu Ukrainas ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks mingilgi moel kahtluse alla,“ ütles julgeolekuekspert Rainer Saks XXI Toomkonverentsil. „Kui Venemaa tunneb sõja lõppedes, et on eesmärgi saavutanud, järgnevad peagi uued sõjalised konfliktid.“

Saksa sõnul ei ole küsimus ainult sõjas ja rahus, vaid see on laiem ning puudutab kõigi meie tulevikku. „Praegu me ei näe veel siirdeid, millised on tekkinud olukorra eskalatsioonivõimalused,“ märkis ta. „Alati tuleb valmis olla kõige hullemaks. Üks mees, kelle nime ma siin ei maini, õpetas mulle, et sul läheb hästi siis, kui sa valmistud kõige halvemaks stsenaariumiks, aga seejuures ei tohi hulluks minna.“

Saks rõhutas, et mitte ükski lahendus, mis annaks ukrainlastele soovitud tulemuse enda rahva ja riigi säilimisel, ei ole kergesti saavutatav. „Iga lahendus, mis ei lahenda seda küsimust ukrainlaste jaoks, toob aga kaasa sõja taaspuhkemise mingi aja pärast,“ hoiatas ta. „Rahu ei tohi sõlmida selliselt, et ukraina rahva ja riigi sõltumatus jääks seeläbi kahtluse alla.“

Üks oluline moment, millega paljud (kaasaarvatud Venemaa juhtkond) ei ole Ukraina sõja juures arvestanud, on ukrainlaste tahe rahvana eksisteerida. „See pole geopoliitiline vingerpuss, mis juhtus Nõukogude Liidu lagunemisega,“ märkis ta. „See probleem Venemaa poliitilises juhtkonnas oli sõja põhiline käivitaja – ei saadud aru ukraina rahva soovist eksisteerida ja nähakse olukorda vaid geopoliitiliste jõudude tulemusena. Seetõttu Venemaa ei oodanud ka sealt sellist vastupanu.“

Selline vanamoodne geopoliitika ongi Saksa hinnangul sõja üks põhilisi põhjuseid. „Kui ka meie rahvana ei näita, et oleme valmis enda eest seisma, siis tulevikus võib väga halbu asju juhtuda,“ ütles ta. „Kõike mis jäetakse õigel ajal tegemata, on kriisi ajal väga keeruline teha. Täna me näeme kuidas Ukraina on tegelikult oma seniste sisepoliitiliste arengutega rongist maha jäänud.“

Ukraina sõjaga peab koos lõppema ka Venemaa senine poliitiline mõtlemine

Saksa sõnul mõistavad eestlased Ukraina püüdlusi eriti hästi seetõttu, et meil on enda Vabadussõja kogemus olemas. „Me saame Ukrainas toimuvast aru nagu Vabadussõjast,“ märkis ta. „Suurtel Euroopa rahvastel sellist arusaama ja kogemust ei ole.“

Venemaa saab Saksa hinnangul sõja lõpus nii või naa nõrk olema, kuid peamine on see, et selle sõja lõpp tooks Venemaal endaga kaasa ka senise poliitilise mõtlemise lõpu. „Kui see nii ei lähe, hakatakse mujal maailmas rohkem sellisest mõtlemisest eeskuju võtma ning sõjalise jõuga enda probleeme lahendama,“ hoiatas ta. „Tekivad eskalatsioonid Balkanimaades ja Vaikse ookeani riikides, sest tundub, et sekkumisvõimalus on madal. Eskalatsioonide oht on kindlasti ka Lähis-Idas, eriti Süürias ja loomulikult Aafrikas.“

Saksa sõnul on Venemaa presidendi silmis Ameerika nõrk ja Euroopa veelgi nõrgem. „Kui Venemaale jääb õigus, hakkavad seda arvama ka teised riigid,“ selgitas ta. „Väikeriikidele jõupoliitika ei sobi. Jõupoliitika ei tohi muutuda praktikaks, mida hakatakse oma probleemide lahendamiseks kasutama.“

Saks toonitas, et seni kuni NATO peab kinni artikkel 5-ga kaasas käivatest põhimõtetest, on rünnaku oht mõne NATO liikmesriigi vastu siiski suhteliselt madal. „Euroopa on see, kelle usutavus on kaalul,” märkis ta. „Euroopa peab ise hakkama käituma selle mantra järgi, mida ta teistele koguaeg ette loeb. Me peame vältima olukorda, kus Euroopa majanduspoliitika ja moraalne välispoliitika töötavad erinevatel suundadel.“

Euroopa majanduspoliitika ja moraalne välispoliitika peavad ühte jalga käima

Saks rõhutas, et Euroopa ei saa ajada ühte moraalset poliitikat ja samas sellele vastu rääkivat majanduspoliitikat. „Need käärid peavad lõppema. Ei saa pugeda selle taha, et sätime oma agendat või tulevad jälle mingid valimised, see on jabur. Praegu pannakse paika kogu Euroopa moraalsed väärtused ja põhimõtted. Kui Euroopa ei suuda järgida ja kaitsta omaenese väärtusi, tekib küsimus, mida see Euroopa siis üldse teeb. Kaalul on kogu Euroopa usutavus. Kahepalgelisuse korral lagunevad sisemised väärtused laiali.“

NATO üks miinus on Saksa sõnul tema ühiskaitse põhimõttes. „Ühiskaitse, ehk kõigi ühine panus annab võimaluse niiöelda viilimiseks,“ ütles ta. „See on nagu kolhoosis – las naaber teeb. USA panus on nii suur, et ühelgi teisel liitlasel pole justkui midagi sinna kõrvale panna.“

Saksa hinnangul võib Euroopa kandidaatriigi staatus olla esimeseks psühholoogiliseks toeks ukraina rahvale ning märgiks, et Euroopas on nende tahet mõistetud. „Kui praegu Ukrainat toetada, siis võib-olla ei jõua ülejäänud Euroopa sellesse olukorda, kus sõda jõuab ka nende ukseni. See mõistmine tuleb vaikselt. Ukrainale tuleb anda võimalus sõda võita nii, nagu Ukraina seda õigeks peab. Eesti roll peaks olema see, et olla julgustaja ja takkasundija. Et Ukraina sõda võiks lõppeda lausega, et meil õnnestus ära hoida suur sõda Euroopas.“

Toomkirikus toimunud konverentsil „RAHU“ kõnelesid nii riigi kui üksikisiku rollist rahu tagamisel Euroopa parlamendi saadik Riho Terras, julgeolekuekspert Rainer Saks, endine välisminister Riivo Sinijärv, piiskop Philippe Jourdan, kirikuõpetaja Matthias Burghardt ning Bogdan Ljutjuk Ukraina kultuurikeskusest. Konverentsi modereerisid peapiiskop Urmas Viilma ning kirikuõpetaja Arho Tuhkru. Toomkonverentsi korraldamist toetab Kirikufond (SA EELK Toetusfond).

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
27. juuni 2022 05:40
Olulise NATO riigi Türgi presidendi esindaja 26.06. intervjuus Habertürk`ile iseloomustas praegust maailmakorda nõnda: PÜRAMIIDI tipus üliriik, aste alamal 5-6 suurjõud nagu Venemaa, Hiina, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, seejärel keskmikud ja muud riigid.. Venemaa seadis sellise korra kahtluse alla, nii nagu ka Türgi on selle vastu. Mõnikord kirjutab isegi Eesti ajakirjandus, et Vene-Ukraina sõda peetavat maailmakorra muutmise nimel. Mõistan seda nõnda, et USA-d püütakse tipust kukutada ja õiglasem mitmikpolaarsus asemele luua. Eks ole, hr Saks?
bisnis
22. juuni 2022 17:39
Venemaa on maailmas suurim nisueksportija.
ei keegi
27. juuni 2022 05:31
hr Saksa kuulates peab selle nisu järamine nüüd küll lõppema, "käärid" ju!
Tubli!
22. juuni 2022 10:20
Piir Venemaaga tuleb kohe sulgeda ja lõpetada igasugune kaupade ja inimeste maantee ja raudtee vedu. Ka transiit kolmandatest riikidest, millelt Putin teenib praegu miljardeid. Näiteks Kasahstani kaupu võib tuua meile vajadusel ka läbi India. Samuti Hiina kaupu meritsi ümber Hea Lootuse neeme. See kõik on küll kallim aga kes on öelnud, et sõda peab odav olema. Ja sõja nimel oma kulude oluline kokkutõmbamine peab saama iga eestlase auasjaks alates ettevõtjast kuni viimase jotani välja. Ning poisid kes on juba esimest korda habet jõudnud ajada, tuleb päeva pealt saata Ukrainasse rindele, et kaitsta mitte üksnes sõnadega vaid ka isikliku eeskuju ja mehetegudega meie ja Ukraina demokraatiat!