Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Läbi mängu õpib tõhusalt Vene emakeelega laste seas on suur nõudlus eesti keele õppelaagrite järele, soovijaid on rohkem kui laagrikohti (0)
24. juuni 2022
Ilja Matusihis/Pilt on illustratiivne

Kuigi suvi on eelkõige puhkamiseks mõeldud, otsivad paljud lapsed ka vaheajal võimalusi õppimiseks. Näiteks vene emakeelega laste seas on aastaid olnud suur nõudlus eesti keele õppelaagrite järele. Soovijaid seal osaleda on lausa kordades rohkem, kui on laagrikohti.

Laste ja noorte keelelaagrites on hea võimalus omandada keelt mänguliselt ja lõbusalt, näiteks lauldes või looduses ringi seigeldes.

„Ma arvan, et mul läheb siin keelelaagris neljas aasta,“ rääkis Kristina. „Kõige rohkem meeldib, kui me läheme kuhugi välja: õue, muuseumi, ronima, parki mängima. Kui just mänguliselt saab keelt õppida on põnev.“ Laura lisas: „Mulle meeldib kõige rohkem mängida, saada teada natuke teisi sõnu, mis need tähendavad. Näiteks eile käisime pargis ja ronimas – seal on nii tore!“ Eva Liisa omakorda sõnas: „Mulle meeldib, et me mängime, aga samal ajal ma õpin inglise keelt ka. Mõtlesin, et tahaksin rohkem inglise keelt õppida ja mu vanemad olid ka täitsa nõus, nii et see kõik kokku on väga hea mulje jätnud.“

Läbi mängu õpib tõhusalt

Milline näeb välja päev laste suvises keelelaagris? „Hommikul kui lapsed tulevad, on neil hommikuring: väike sisseelamine, millest me täna räägime,“ selgitas Optimum Semper huvikooli juht Olga Nikitina. „Siis on mängud, et natuke tuju tõsta ja hommikul üles ärgata. Pärast seda on tubased tegevused, kus lapsed saavad keelt praktiseerida, õppida midagi juurde, kogeda midagi uut, et saada rohkem keelepraktikat. Nii saavad nad rohkem selles keeles rääkida, mitte ainult kuulata ja mängida. Sellised keelemängud annavad lastele võimaluse rohkem keelt kasutada.“

Optimum Semper huvikool on korraldanud lastele suviseid keelelaagreid juba alates 2010. aastast. Kõige enam tuntakse huvi eesti keele laagrite vastu. Nõudlus on nii suur, et juba veebruaris täitusid kõik juuni ja augustikuu kohad. Tallinna Humanitaargümnaasiumi neljanda klassi õpilane Gleb võtab tänavu keelelaagrist osa juba neljandat aastat. Poiss leiab, et koolis võiks eesti keele tunde rohkem olla ning et oma keeleoskust on ta suuresti arendada saanud just suvel laagris olles. „Ma tahan väga palju õppida eesti keelt,“ kinnitas Gleb. „Ootan väga, et targemaks saada. Siin me natuke õpime ja siis jalutame, mängime.“

Eesti keele laagreid on oma õpilastele suviti korraldanud ka venekeelsed koolid, näiteks Lasnamäe gümnaasium. „Meie eesmärk oli külastada erinevaid Eestimaa kohti: me olime Hiiumaal, Tallinna külje all ning ka mujal, et oleks mitmekesine, aga õppekavapõhine – see oli meie jaoks kõige tähtsam,“ rääkis Lasnamäe gümnaasiumi õppealajuhataja, keelekümblusklasside koordinaator Oksana Joganson. „Õpikut kaasas ei olnud, kooli õpetajad olid koostanud töölehed. Meie meeskonnast ühed tegelesid programmi koostamisega, teised tegelesid sisulise küljega. Meil olid paar korda sellised laagrid, kus olid ka eesti kooli õpilased kaasas ja lapsed said omavahel suhelda. Kui eesti lapsed ei saanud vene lastest aru ja vastupidi, siis nad isegi joonistasid, et seletada ning kokkuvõttes said nad ilusasti teineteisest aru. Algkoolis on vaja tunde rohkem. Kui esimeses klassis on kaks eesti keele tundi nädalas, on see tegelikult ülivähe, vähemalt neli peaks olema, nagu näiteks juba teises kooliastmes.“

Vene õppekeelega koole kummitab õpetajate põud

Vene keelt kõnelevate laste vähene eesti keele oskus on laagrikorraldajate hinnangul suureks probleemiks ning see on ka üks põhjus, miks laagreid nii innukalt korraldatakse. Näiteks vaid 40 protsenti koolide neljanda klassi lastest oskab eesti keelt A1-tasemel. Seitsmendas klassis oskab A2-tasemel eesti keelt umbes 40 protsenti vene lastest. Viimased 30 aastat on otsitud vastust küsimusele, kuidas muuta haridus eestikeelseks ja leida juurde õpetajaid, et parandada eesti keele õpet vene koolides.

„Vene õppekeelega koolid väga tahavad, et vene lapsed õpiksid eesti keele selgeks ja ka riik peaks oma poolt ka tegema kõike selleks, et suurendada koormust ja et jätkuks õpetajaid,“ jätkas Oksana Joganson. „Eesti keele õpetajate põud on tõsine, ja võiks olla ka rohkem õpetajaid, kes tulevad hea meelega kooli.“

Viimased kaks aastat on eesti keele laagreid korraldanud ka Multilingua keelekeskus. Nemad on organiseerinud nelja- kuni viiepäevaseid linnalaagreid, mis on mõeldud kuue- kuni kümne aastastele lastele, kes soovivad arendada oma senist keeleoskust.

„Meil on hästi rahvusvaheline seltskond: on vene keelt kõnelevad lapsed, aga ka uusimmigrantide lapsed, kes tavaliselt õpivad juba Eesti koolides, aga neil on vaja just suhtluskeele praktikat,“ rääkis Multilingua keelekeskuse eesti keele õpetaja Katrin Boode. „Kõik on hästi mänguline. Alustame tutvumismängudega, siis toimuvad keelemängud ja tegevused, mida saab teha eesti keeles. Sel aastal on teemaks värviline maailm. Õpime värve ja kujundeid; asju, mis meid ümbritsevad nii sees kui väljas: lilli, loodust, puid.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.