"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VASTUPIDAVAD Kõige paremini kasvavad linnas pärn ja lehis (0)
26. juuni 2022
Kuvatõmmis

„Harilik tamm ja harilik hobukastan peavad täna linnaoludes kindlasti märksa vähem vastu ja neid pole me juurde istutanud,“ rääkis Kadrioru pargi tehnikaosakonna juhataja Markko Maasik. „Neile puudele on tekkinud erisuguseid haigusi. Tammel näiteks esineb mitmesuguseid hallitusi ja hobukastanil on keerukoi sees.“

Harilikku tamme ja hobukastanit ohustavadki muuhulgas hallitused ja keerukoi. Hobukastani-keerukoi valmik on umbes 5 mm suurune valgemustriliste tiibadega ookerkollane liblikas, kes poetab oma munad ühekaupa hobukastani lehtede peale. Munadest väljunud röövikud uuristavad valkjate ussikestena lehe sisse käigu ja hakkavad seal isukalt sööma. Nii tekibki lehepinnale poolläbipaistev laik, mis peagi pruunistub, kuna epidermise ehk kattekoe rakud hukkuvad. Keerukoile on väga vastuvõtlik just harilik hobukastan, teised liigid meeldivad sellele kahjurile märksa vähem.

„Liigid on muutuvuses. Väga palju on viimasel ajal hakatud kasvatama rododendroneid, mis on tammehaigustele vaheperemeestaim,“ ütles Maasik. „Õhk linnas on saastunum, samuti pinnas. Muutunud on pinnaveetasemed, mis ehituste tõttu pidevas kõikumises. Harilik tamm ja hobukastan seda väga taluda ei taha.“

Varjuandvaist laia võraga puudest on linnaoludes Maasiku sõnul kõige vastupidavam pärn.

Hoiavad loomade mitmekesisust

„Pärn on väga suursuguse võraga ja peab meie oludes ka väga hästi vastu. Talub hilisemaid lõikamisi ja kärpimisi kenasti,“ lausus Maasik. „Kadrioru parki oleme pärna istutanud päris palju. Samuti on parkidesse juurde istutatud näiteks pihlakaid ja lehiseid. Hästi kasvab linnas punane tamm.“
Pärn kasvab Eestis edukalt kõikjal, kuigi tegu on tema levila põhjapiiriga. Sel põlispuul leiavad elupaiku paljud väiksemad punase raamatu liigid: seened, samblikud, samblad, putukad, laululinnud ja pisiimetajad. Tema õõntes armastavad pesitseda näiteks rähnid, tihased, puukoristajad, lepalind ja kuldnokk. Haljasalade vanad ja suured puud hoiavad looduslikku tasakaalu: värvulised söövad putukaid, nahkhiired sääski, kakud närilisi ja vareseid. Igale poole siiski laiavõralisi puid istutada ei saa, sest napib kasvuruumi.

„Kitsale teeribale tavalisi suurekasvulisi puid istutada on raske, sest kasvupind jääb liiga väikseks. Ruumi linnas jääb aina vähemaks, sellega tuleb arvestada,“  ütles Maasik. „Teede äärde oleme seetõttu istutanud mitmeid püramiidjaid vorme. Näiteks püramiidtamme ja püramiidleppa. Mustamäe tee äärsed püramiidlepad on väga kenad! Probleemiks on praegu, et sellist materjali pole väga leida. Vaatame ka Hollandi, Poola ja Läti puukoolide poole.“

Silvia Parktal juba ligi sadakonna aastase ajalooga ettevõttest Kristiine Puukool soovitab kitsastesse oludesse istutada ka püramiidpööke ja püramiidtammesid.

„Aastast 1925. alguse saanud aiand tegeles Kristiine heinamaadel puu- ja juurvilja, kapsaste ja kaalikate kasvatusega, mida käidi siis turul müümas,“ rääkis Parktal. „Meie kasvatame kitsa võraga kõrgeid püramiidpööke ja püramiidtammesid. Püramiidtamme võra võib võtta kasvades vaid diameetri jagu ruumi ja kasvada ligi kuue meetri kõrguseks. Kõik oleneb kasvutingimustest. Meie puukoolist saab ka punase tamme istikuid soetada.“

Ise istuta puid aprillis

Puid on Parktali sõnul kõige parem istutada aprillikuus. „Taimed juurduvad siis kõige paremini ja saavad sisse hea kasvuhoo. Ka maapind on siis veel parajalt märg, segi soodustab juurdumist,“ ütles Parktal. „Muld olgu parajalt soe, seda saab aru juba sellest, kas endal on külm või mitte. Tänavu aga olid kevade esimesed kuud sedavõrd külmad, et enamus istutusi jäi mai algusesse.“

Laiavõralisi puid nagu pärnasid, tammesid, pihlakaid ja sarapuid istutades tuleb kasvuruumi varuda rohkem. Istutamisel tuleb arvestada, et puude juurestik on üldjuhul sama suur kui võra.

„Pärn kui kõrgekasvuline puu vajab avarat kasvuruumi,“ lausus Parktal. „Seepärast pärna päris maja kõrvale istutada ei tasuks. Pärn on rohkem soolotaim, hoonevaheline kaugus peaks olema keskmiselt kümme meetrit.“

Kitsa võraga püramiidpuude kõrval on üha rohkem aretatud ka madalakasvulisi.

„Päris populaarseks on ostjate seas saanud dekoratiivne äädikapuu, mis sügisel erksate värvide ja viljakupardega üllatab,“ lisas Parktal. „Väga kõrgeks ei kasva ka näiteks pooppuu ja teatud ilukirsid.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.