Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Eesti jätkab alampalgaga vanaviisi vaatamata uuele Euroopa Liidu kokkuleppele (2)
27. juuni 2022
Arto Aas Foto Scanpix

Uus kokkulepe ei tohiks Eestis kehtivat alampalga kujunemise mudelit kuidagi mõjutada. Meil jääb kehtima süsteem, et alampalga suuruses lepivad omavahel kokku sotsiaalpartnerid ehk Tööandjate keskliit ja Ametühingute keskliit,“ ütles Tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Euroopa Parlament ning liikmesriigid jõudsid hiljuti euroliidu alampalga ettepaneku osas ühisele kokkuleppele. Alampalk peaks olema igas riigis õiglane. Uue direktiivi kohaselt on alampalga tase piisav, kui tagab riigis inimväärse äraelamise ning riik peab selle taseme välja arvestamiseks koostama reaalhindades arvestatava kaupade ja teenuste korvi. Teise võimalusena peab alampalk moodustama 60 protsenti mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast.

„Valitsus aktsepteerib tööturu osapoolte kokkulepet alampalga osas ja kinnitab selle riigipoolsete regulatsioonidega,“ märkis Aas. Eesti töötasu alammäär on sellest aastast 654 eurot kuus. Samas kerkis Eesti keskmine palk kevadel juba 1735 euroni. Arvestades neid numbreid jääb miinimumpalk alla 38% keskmisest palgast.

Ametiühingute keskliit tegi maikuus tööandjatele ning valitsusele ettepaneku tõsta hinnatõusuga hakkamasaamiseks miinimumpalk erakorraliselt 700 euroni, kuid ametiühingujuhi juhi Peep Petersoni sõnul partnerid seda ettepanekut ei toetanud.

Praegune kokkulepe jääb kehtima

„Arvestades riikide väga erinevat tööturuolukorda, palgakujundamise süsteeme ja sellest tulenevaid kohati vastakaid seisukohti, on EL-i miinimumpalkade direktiivi eelnõus saavutatud parim võimalik kompromiss,“ ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe. „Seda peegeldab ka riikide laialdane toetus tekstile. Ka Eesti on kokkuleppega rahul, kuivõrd see vastab meie huvidele,“ märkis ta.

Tema sõnul oli läbirääkimistes Euroopa Liiduga Eestile oluline, et direktiiv ei riivaks sotsiaalpartnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) autonoomiat ega liikmesriikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel. „Selle oleme ka saavutanud,“ kinnitas Veskimäe.

See tähendab, et Eesti saab jätkata senise süsteemiga, kus töötasu alammääras lepivad kokku Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit, kes sõlmivad üleriigilise, kõikidele töötajatele kehtiva miinimumpalga kollektiivlepingu. Samas tuleb Eestil edasi mõelda, kuidas kollektiivseid töösuhteid meil edendada.

Pikaajaline ülevõtmine

„Tegemist on protseduurilisi kohustusi loova raamdirektiiviga, mis ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka. Liikmesriikide pädevust ja sotsiaalpartnerite autonoomiat austatakse. Riikidele, kus alampalk kehtestatakse õigusaktiga, on eelnõus ette nähtud teatud miinimumkriteeriumid, mida tuleb alampalga kehtestamisel arvesse võtta. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepingutega (nt Eesti), ei näe eelnõu ette suuniseid,“ täpsustas ta.

Eelnõu vastuvõtmiseks direktiivina tuleb veel läbida mõningad tehnilised protseduurid, nt vaadatakse üle, et õigusakti tekstil oleks ühesugune tähendus kõigis keeltes. Kui tekst on vastu võetud, jõustub direktiiv kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel on kõigil liikmesriikidel direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat.

Ligi kümnekordne vahe

Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on miinimumpalk kehtestatud 21 riigis. Eurostati andmetel on miinimumpalgad riigiti aga väga erinevad. Kõige madalam on see Bulgaarias 332 eurot kuus ning kõige kõrgem Luksemburgis 2257 eurot kuus.

Bulgaariale järgneb alampalga allosas 500 euroga Läti, 515 euroga Rumeenia, 542 euroga Ungari, 624 euroga Horvaatia, 646 euroga Slovakkia, 652 euroga Tšehhi, seejärel 654 euroga Eesti.

Kuues EL-i liikmesriigis on alampalgad tänavu üle 1500 euro: 1603 eurot Prantsusmaal, 1621 eurot Saksamaal, 1658 eurot Belgias, 1725 eurot Hollandis, 1775 eurot Iirimaal ja 2257 eurot Luksemburgis.

Võrdluseks USA-s on föderaalne alampalk jaanuari seisuga võrdväärne 1100 euroga.

Kuues liikmesriigis: Austrias, Itaalias, Küprosel, Rootsis, Soomes ning Taanis määratakse palgatasemed kollektiivsete kokkulepete läbirääkimiste tulemusena.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
28. juuni 2022 22:23
Töö ei teinud ahvist inimest selleks et teha temast hobune.
Minu Arvamus
27. juuni 2022 14:27
Eesti jätkab alampalgaga vanaviisi vaatamata uuele Euroopa Liidu kokkuleppele. Eesti on üks viimastest orjariikidest Maa peal, kus mõisavalitsejad ja kupjad otsustavad, kuipalju talupojale söögiraha jätta.