Venemaa propaganda edu selles seisnebki, et valesid tambitakse järjekindlalt, seal ainult jaburused ongi. Kõige krooniks on aga ütlemine, et Venemaa pole kunagi kellelegi kallale tunginud.

Toomas Alatalu, väliskommentaator
Kallas: eesmärk on saada NATO idatiiva kaitset tugevamaks (1)
27. juuni 2022
Kaja Kallas Foto Mats Õun

„Uus julgeolekuolukord nõuab, et NATO looks senisest tõhusama valmisoleku Balti riikide kiireks kaitseks. Selleks on vajalik meie piirkonnas püsivalt tugevdatud liitlasvägede ja sõjaliste võimete kohalolu maal, merel ja õhus ning nende vägede ja võimete juhtimiseks ka toimiv juhtimisahel,“ selgitas peaminister Kaja Kallas.

Peaminister Kaja Kallase kaitseminister Kalle Laanet ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt osalevad teisipäevast neljapäevani Madridis toimuval NATO tippkohtumisel, kus on Eesti eesmärk saada poliitilised otsused NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks.

Ta lisas, et Eesti töötab liitlastega eesliini kaitse loomiseks ning tuleb saavutada, et Balti riikide kaitseks mõeldud NATO lahinggruppe tugevdataks ning lisaks oleks kriisi- ja sõjaolukorraks määratud täiendavad konkreetsed üksused, mis on valmis kohe tegutsema. Uus pikaajaline heidutus- ja kaitsehoiak tugineks senisele NATO liitlaste kohalolule ja viiks selle uuele tasemele.

Jätkuma peab NATO avatud uste poliitika

„Meil on vaja sõjaliselt tarka, aga ressursi poolest tõhusat lahendust. See saab olema pikaajaline protsess, millele Madridi tippkohtumise otsused peavad andma aluse. Madrid on üks osa teest, mitte teekonna lõpp,“ rõhutas Kallas ja lisas, et näiteks oleme juba diviisi tasandi juhtimisstruktuuri loomiseks leppinud kokku koostöös Ühendkuningriigiga ning asunud selle koostöö detaile välja töötama.

Samuti märkis Kallas, et liitlastel tuleb Madridis anda selge sõnum Ukraina toetuseks. „NATO riigid peavad jätkama Ukraina toetamist, et Ukraina võidaks ja Ukraina saaks ise määrata rahu tingimused. Siinkohal on oluline relvaabi ja eriti just raskerelvastuse andmine,“ ütles ta. „Jätkuma peab ka NATO avatud uste poliitika. Toetame loomulikult jätkuvalt ka Soome ja Rootsi NATO liitumisprotsessi kiiret kulgu,“ sõnas peaminister.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul peegeldavad eesootavad otsused põlvkondlikku muutust NATO heidutus- ja kaitsehoiakus. „Me astume uude ajajärku, kus NATO liitlaste kõige olulisem ülesanne on kollektiivkaitse ja tõkestusheidutus. See tähendab, et vaenlane saab aru, et rünnak läheks neile liiga kalliks maksma. Nende otsuste elluviimine nõuab igalt liitlaselt suurt panust, sealjuures kaitsekulutustesse,” lisas Laanet.

NATO tippkohtumise fookuses on kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri välisministri ülesannetes Andres Suti sõnul pöörab NATO ka üha rohkem tähelepanu uutele ja uuenduslikele tehnoloogiatele, mille abil säilitada allianssi üleolek tehnoloogias ka tulevikus ning Madridi tippkohtumisel luuakse selleks uus innovatsioonifond. „Sõda Ukrainas on näidanud, et lahinguväljal mängivad üha suuremat rolli erinevad tehnoloogilised lahendused nagu droonid. Seetõttu on oluline tagada, et allianss oleks uute tehnoloogiliste arengute eestvedaja ning uue innovatsioonifondi loomisse oleme riigina väga palju panustanud,” märkis Sutt.

Minister lisas, et Madridi tippkohtumisel on oluline hoida ja veelgi tugevdada liitlastevahelist ühtsust ning seda eriti transatlantiliste suhete vaatest.

NATO tippkohtumise fookuses on NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise küsimused ning Ukraina toetamine. Samuti keskendutakse NATO koostööle erinevate partneritega ning arutatakse NATO laienemise ja avatud uste poliitikaga seonduvat. Tippkohtumisel keskendutakse ka lõunasuunalistele ohtudele ja terrorismile ning toidujulgeolekule. Plaanis on heaks kiita NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis suunab NATO visiooni järgmisteks aastateks ning peegeldab adekvaatselt muutunud julgeolekukeskkonda. Samuti on plaanis vastu võtta tippkohtumise deklaratsioon.

Riigi- ja valitsusjuhtide esimesel töösessioonil osaleb pöördumisega Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Riigijuhtide teisele töösessioonile on kutsutud osalema Soome president Sauli Niinistö, Rootsi peaminister Magdalena Andersson, Gruusia peaminister Irakli Garibashvili,  Austraalia peaminister Anthony Albanese, Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, Lõuna Korea president Suk Yeol Yoon, Jaapani peaminister Fumio Kishida, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Euroopa Komisjoni president Ursula Von Der Leyen. Kolmandal sessioonil osaleb pöördumisega NATO parlamentaarse assamblee president Gerald E. Connolly.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
27. juuni 2022 14:56
Kallas: eesmärk on saada NATO idatiiva kaitset tugevamaks. Eelmise valitsuse ajal raius Kaja nagu rauda, et tollane NATO heidutus kaitseb Eestit 100% ja mingit lisakaitset ei ole vaja. Kuidas sellest aru saada? Mille eest me siiani maksnud oleme kui mingit kaitset ei olnud ja NATO väed oleksid appi tulnud vaid poole aasta pärast peale sissetungi?