„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
alkohol tapab rohkem Perearst Diana Ingerainen: kõik kolm saatekirja lahangule olid seotud alkoholi liigtarbimisega (1)
27. juuni 2022
Foto Ilja Matusihis

„Esimene oli alla 50 aastane mees, kes tarbis järjest alkoholi kuni sai ajukahjustuse,“ tõi perearst Diana Ingerainen näite alkoholist tingitud surmade kasvu kohta. „Teine oli üle 70 mees, kes oli viiekümnendates eluaastates liigselt tarvitanud, mis aitas kaasa südameveresoonkonna haiguste kujunemisele, mille tüsistustesse ta suri. Eile oli viiekümnendates naine, kel olid tekkinud alkoholi liigtarvitamisest närvikahjustused.“

Äsja avaldatud ja sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3% rohkem kui aasta varem. Sealjuures tuli kasv peamiselt kangete alkohoolsete jookide osas nagu viski, džinn ja liköör. Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, mis mõistagi kajastub ka tervisenäitajates: alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse suri mullu 695 inimest, mis on 76 võtta rohkem kui aasta varem. Ühtlasi on see viimase 13 aasta kõrgeim näitaja.

Alkohol põhjustab mitmeid haigusi

Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel kinnitas, et suurenenud alkoholitarbimise tendentsi võib märgata juba viimased kaks-kolm aastat ja see hakkab esimesena silma paistma just surmade statistikast.

„Öelda osakaalu, kui paljud haigused on tingitud alkoholist, on väga keeruline, kuid surmade tõusutrend näitab paraku ainult jäämäe tippu – haigestumine on seal all peidus,“ tõdes Sammel.

Kuigi inimene ei pruugi ühendada oma tervisenäitajaid vägijookide tarvitamisega, seostatakse Sammeli sõnul alkoholiga seitset tüüpi vähkkasvajaid, mispuhul on põhjus-tagajärg epidemioloogilistes uuringutes üsna selgelt leitud, olgugi, et haigused kujunevad väga pika aja jooksul.

„Samuti tekivad südame rütmihäireid kõrgenenud vererõhust, millele tihti annab hoogu alkoholi tarbimine,“ nimetas Sammel. „Lisaks põhjustab alkohol rasvumist, kuna on kõrge kaloraažiga. Kes armastab hästi süüa ja sinna kõrvale veel alkoholi juua, neil on kõrgem ka rasvumise risk. Olgugi otsest seost graafikutel keeruline näidata, võivad alkoholist olla põhjustatud maksahaigused ja gastriidid.“

Kuigi kõrgvererõhutõve, insuldi ja vähkkasvajate taustal seisab kogu tervisekäitumine ühes toitumise ja liikumisega, on alkoholi tarbimine suuresti siiski põhjuste hulgas. „Oma töös näevad seda küllap kõige paremini perearstid,“ oletas Anneli Sammel. „Mida kättesaadavam alkohol on, seda sagedamini ja rohkem seda endale lubatakse. Tasahilju tekib tendents, et inimesed hakkavad erinevaid sümptomeid tundma ja pöörduvad nendega perearstile, tulemata samas selle pealegi, et kaebuste taga võib ka olla suurenenud alkoholi tarvitamine.“

Perearst Diana Ingerainen rääkis, et on viimase poole aasta jooksul koostanud kolm saatekirja lahangule ja kõik olid seotud alkoholi liigtarbimisega. „Esimene oli alla 50 aastane mees, kes tarbis järjest alkoholi kuni sai ajukahjustuse,“ loetles dr Ingerainen. „Teine oli üle 70 mees, kes oli viiekümnendates eluaastates liigselt tarvitanud, mis aitas kaasa südameveresoonkonna haiguste kujunemisele, mille tüsistustesse ta suri. Eile oli viiekümnendates naine, kel olid tekkinud alkoholi liigtarvitamisest närvikahjustused.“ Patsiendid ise reeglina oma liigset alkoholitarbimist (ka liigsöömist) halva enesetundega ei seosta. „Sagedasemad sümptomid on kõrgenenud vererõhk, unehäired, kõhuvalud, ärritunud olek, keskendumise raskused,“ kirjeldas perearst. „Palju esineb ka traumasid, mis on tekkinud joobes.“

Kasvanud on naiste alkoholism

Perearst Eero Merilind kinnitas, et viimased koroona-aastad on olnud nii laste kui täiskasvanute vaimsele tervisele väga keerulised, ning täiskasvanute stressid ja ärevushäired on tohutult kasvanud. „Alles hiljutisest Tervise Arengu Instituudi antidepressantide kasutamise uuringust nähtus, et inimesed ei julge antidepressante tarvitada ja selle asemel hakkasid mure ja depressiooni leevendamiseks tarvitama rohkem alkoholi – see on kättesaadavam ja mugavam nii poest kui erinevatest müügikohtadest ostes,“ tõi Merilind välja.

Alkoholi liigselt hea kättesaadavus on olnud ka tema veendumusel pikaajaline probleem Eestis. „Tõsi küll, need, kellel on alkoholiga probleemi, ei osta kallist konjakit ega kallist veini, vaid kõige odavamaid alkoholitooteid, mida poest on võimalik kätte saada,“ lisas Merilind. „Osad neist tahavad etanoolikoguse kiiresti organismi saada, ja ostavad alkoholi põhimõttel „mida kangem, seda uhkem“, vaiksed tiksujad omakorda eelistavad kõige odavamat õlut suurtes flakoonides.“

Merilind on märganud, et patsientide kaebused näitavad suurema alkoholitarbimise märke. „Meeste puhul on see ilmselgelt näha, naised püüavad seda arsti juurde tulles varjata, kuid kogenud pilk tunneb ära tegeliku põhjuse ja mis seal salata: eks naiste alkoholismi on viimasel ajal natuke rohkem olnud,“ tõdes Merilind. „Naised ei paista nii välja, sest nemad ju tänaval kõva häält ei tee, kuid drastiliselt langeb enesehügieen ja üldine enese eest hoolitsemine.“

Merilind nentis, et alkoholismi küüsis olev naisterahvas on oluliselt keerulisem kui mees nii patsiendi, töötaja kui laste eeskujuna. „Sageli summeeruvad kõik need nüansid omavahel: paarid lähevad lahku, lapsed jäävad toidu ja hooleta, pered rahata,“ loetles perearst. „Kui on mees alkohoolik, läheb pere lihtsalt lahku, kuid kui ema on alkohoolik, peegeldub see ka laste käitumises.“

Merilind leidis, et alkoholismi ravi ja tagajärgedega tegelemisele tuleks kindlasti rohkem raha eraldada, sest psühhiaatrid ja vaimse tervise õed on väga üle koormatud.

Surve tervishoiusüsteemile suureneb. „Nii nagu räägiti, et koroona ajal jooksutati perearsti- ja haiglasüsteem kokku, võib ainult aimata, kui paljud pöördumised on tingitud asjaolust, et inimesed ei pea alkoholiga piiri,“ nentis Sammel. „Haigused, mis alkoholitarbimise tulemusena välja kujunevad, on kroonilised, mis tähendab, et arsti juures jäädaksegi käima.“

Teine surve alla sattuv valdkond on Anneli Sammeli kinnitusel siseturvalisus ja politsei töö – kõik, mis puudutab järelevalvet selle üle, kes kuidas käitub. „Lähisuhtevägivalla juhtumid, joobes põhjustatud liiklusõnnetused, kaklused tänaval, kainestusmajja viimised – kõik sagenevad alkoholi tarbimisega,“ tõdes Sammel. Sellele lisanduvad sotsiaalsed probleemid ning tööturult ajutiselt või püsivalt eemale jäämine alkoholist tingitud vaimse tervise probleemide või haigestumiste tõttu.

Alkoholiga „ravimine“ süvendab vaimseid probleeme

Ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kinnitas tendentsi, et inimesed kipuvad oma vaimse tervise hädadele leevendust otsima alkoholist, mis kajastub ka nende tervises.

„Kui leevendada pingeid alkoholiga, lükkab see edasi ka meditsiini poole pöördumist ja kui see lõpuks ikkagi sünnib, on vaimse tervise häda juba süvenenud, pluss pahatihti ka sõltuvushäire,“ nentis Vallikivi.

Viimaste aastate trend, mida perearstid eriti pandeemia- ja sõjakriisi aegadel näevad, on Vallikivi sõnul alkoholi kuritarvitajate profiili drastiliselt muutumine. „Silmnähtavate kuritarvitajate hulk on pigem sama või tagasihoidlik, aga nii meeste kui naiste seas on juurde tekkinud nii-öelda funktsionaalset tüüpi kuritarvitajad, kes on puhtad ja korralikud inimesed, hoolitsevad laste eest, käivad iga päev tööl ja neil on elav seltsielu – kuid ometi on alkoholikogused, mida nad näiteks sealsamas kodukontoris ära joovad, meditsiinilises mõttes täiesti ehmatavad,“ märkis Le Vallikivi.

Mõistagi ei ole ka perearstidel siin nn „võtmed kätte“ lahendust, küll aga peaks vaimse tervise teenuste kättesaadavus ja parandamine saama ka Vallikivi sõnul uueks normaalsuseks. „On hea, et vaimse tervise probleemidest, ja sellest, et inimesed vajavad ravi ja teraapiat, julgetakse nüüd rääkida, samuti asjaolust, et teenuste kättesaadavus ei ole hea.“

Vallikivi rõhutas, et depressioon ei ole häbiasi, vaid samamoodi haigus nagu iga teine. „Oluline on ka ravimite stigma vähendamine,“ kinnitas perearst. „Antidepressandid ei ole hirmuäratavad mürgirohud; need ei muuda isiksust ega tekita sõltuvust.“

Sedalaadi müütide küüsis on dr Vallikivi sõnul päris paljud, kes ei julge ravimitega alustada, sest ollakse kuulnud, millist kurja antidepressandid teevad. „Tegelikult kasvatavad pikaajalised, unarusse jäetud ja alkoholiga ravitud vaimse tervise probleemid terviseriske oluliselt rohkem kui see, et inimene teataval perioodil regulaarselt õiget ravimit tarvitab,“ toonitas Vallikivi.

Jooma hakkasid needki, kes Lätis ei käinud

Alkoholi aktsiisi määrad lasti alla 2019. aastal ja Anneli Sammeli sõnul osutus see tegelikult valearvestuseks, kuna palgad olid just suurenemas ja rahval käes päris palju raha. „Aktsiisimäärade langetamine oli majanduslik otsus, sest sooviti, et maksud jääksid Eestisse ja inimesed ei sõidaks välismaale alkoholi ostma,“ jätkas Sammel. „Aga Lätis ei käinud ju igaüks! Pärast aktsiisilangetust läks alkohol kõikidele odavamaks – ka nendele, kes seda üle piiri ostma ei sõitnud.“

See ongi graafikutes ja müügistatistikas üks silmatorkavaid murdepunkte: alkohol muutus liiga kättesaadavaks ja aktsiisilangetus aitas sellele kaasa.

„Aktsiisi puhul tuleb alati arvestada tervise mõju – see ei ole pelgalt majandusmeede, vaid peab olema läbi mõeldud tervisepoliitika osa,“ rõhutas Sammel. „Järske muudatusi kindlasti teha ei saa, sest siis tekivadki piirikaubandus ja salaalkoholi tarbimine.“ Alkoholipoliitika erinevad meetmed mõjutavad ühiskonda ajaskaalal väga erineva kiirusega. „Hinna ja kättesaadavuse regulatsioonid mõjutavad inimeste tarbimismustreid üsna kiirelt, ent kui tahta muuta noorte hoiakuid ja suurendada nende teadlikkust, sünnib muutus läbi põlvkondade.“

Pelgalt loengud koolides ei aita

Sammeli sõnul peaks kõiki alkoholipoliitika meetmeid rakendama korraga, mitte lihtsalt koolis lastele loenguid pidades. „Kui reklaamid digitaalses meedias või tavameedias populariseerivaid alkoholi tarvitamist, pole loengutest mingit kasu,“ tõdes Sammel. „Riik saab ohjata alkoholi hinda, vaadeldes, kuidas majandusolukord läbi aktsiisi tõstmise või vähendamise parasjagu on. Teiseks saaks riik seadustesse sisse kirjutada reklaamipiirangud ja määratleda ära kohad, kus üldse võib alkoholi tarvitada. Kohalikud omavalitsused omakorda saavad piirata alkoholi kättesaadavust – on ju nende võimuses otseselt seada piiranguid korraldatavatele üritustele. Kas igasugustel väiksemat sorti sündmustel, laulupidudel ja laatadel võib kangemat kraami tarvitada, on tihti kohaliku omavalitsuse otsustada. Ja kui on tegemist pereüritustega, võib alati piirangu seada, olgu see kasvõi kellaajaline. Samuti võiks olla vähem alkoholi ostukohti.“

Olgugi alkoholipoliitika küll riiklikult tähtis iseäranis tervise vaates, ei lasu vastutus siiski ainult riigil, vaid siin on igaühel võimalik midagi ära teha. Sammeli sõnul on murekohaks, et kuidagi ei õnnestu panna täiskasvanuid teadvustama: noor ei tohi alkoholi kätte saada. „Kui alkohol on alaealistele seadusega keelatud, tuleb seda ka järgida, aga paraku õnnestub kauplustest paljudel noortel pudel kätte saada ja see on paljuski seotud teenindajate arvamusega, et kui ta siit ei saa, saab ta kuskilt nagunii ja minu tegevus ei aita midagi,“ kirjeldas Sammel. „Tegelikult aitaks, kui kõik reeglitest kinni peaksid ja ei tolereeriks! Iga inimene võiks jälgida, et kui noor ikkagi poe kassas seisab, alkoholipudel käes, peab müüja temalt küsima dokumenti ja kõrvalolijad peaksid sellele tähelepanu juhtima, kui müüja on unustanud vanust kontrollida.“ Sammel usub, et just pisikene „nügimine“ kõigi inimeste poolt aitaks paljuski kaasa.

Laste ees ei peaks alkoholi tarbima

Mobiliseerida tuleks ka lastevanemate ressurssi. „Paljud arvavad, et meil on vaja juurde teenuseid, millega noorte vaimset tervist parandada, aga tegelikult algab alkoennetus kodust lapse väga varajases eas ja seda nimelt läbi heade suhete hoidmise,“ rõhutas Sammel. „Kui lapsel on perekonnas vähemalt üks usaldusisik, kellega kõike jagada, ennetab juba see paljuski vaimse tervise probleeme. Laps kasvab üles nii, et ta tunneb: ta on väärtuslik ja armastatud, ning just see seob teda koduga ja hoiab tulevikus ebatervete käitumismustrite eest.“

Koolid ja lasteaiad peaksid omakorda nii-öelda kinnistama last kollektiivi juurde ja vaatama, et ta sealt välja ei langeks. „Kui me lapsi niimoodi mõnusalt hoiame oma pere, klassi või rühma poole, ei tunne nad ennast välja tõugatuna ja nendega juhtub ka hilisemas elus palju vähem,“ toonitas Sammel.

Teiseks ei peaks vanem kodus laste ees alkoholi tarbima. „Ka seda ühte klaasi veini ei pea jooma lapse nähes igal õhtul,“ märkis Sammel. „Lapsed õpivad käitumismustreid oma vanematelt, olgu selleks rõõm või kurvastus. Ja kui end elatakse välja alkoholi abil, kinnistub see käitumismuster lastes ja normaliseerib alkoholi tarvitamist.“ Seega on kodune õhkkond ennetamisel väga oluline. „Kui lapsel on tekkinud probleeme, on see juba kahjudega tegelemine,“ tõi Sammel välja.

Nõnda saaks meist igaüks kaasa aidata, et alkoholiga tipsutamise kahjud oleksid väiksemad ja saaks tekkida muutus. „Kui hakatakse hinda tõstma või keelatakse kuskil alkoholi tarvitamine ära, tunnevad inimesed end kuidagi piiratult ning sellest tekib kohe meedias kära, aga see ei piira tegelikult kuidagi alkoholi kättesaadavust mõistlikele tarvitajatele,“ jätkas Sammel. „Piiranguid seatakse eesmärgiga, et noored kasvaksid üles natuke teistsuguses keskkonnas kui praegune põlvkond on harjunud.“

Kui palju on mõistlik?

Arvestades asjaolu, et alkoholil on juba väikestes annuses inimorganismi kahjustav toime, oleks puhtalt tervise seisukohast ideaalne, kui vägijooke üldse mitte tarbida. Küll on aga paika pandud alkoholi kogused, mille puhul saab rääkida madala riskiga tarbimisest, millest suurema koguse manustamise puhul suureneb risk erinevateks tervisekahjudeks. Veebilehel alkoinfo.ee on ära toodud, et madala riskiga alkoholi tarvitamiseks peetakse meeste puhul kuni 40 grammi ja naiste puhul kuni 20 grammi absoluutset alkoholi päevas. Inimkeeli tähendab see mehe puhul maksimaalselt kaks 5% pooleliitrist õlut ja naise puhul üks õlu päevas. Lisaks võiks nädalas olla kolm alkoholivaba päeva. „Tegelikult on need kogused üsna väiksed, mida saab päevas endale lubada ja seda eelkõige selle tõttu, et hoida ära pika aja vältel tekkida võivaid kroonilisi haigusi,“ toonitas Sammel.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

teada värk
22. juuni 2022 17:40
Alkohol on kantserogeen.