Venemaa propaganda edu selles seisnebki, et valesid tambitakse järjekindlalt, seal ainult jaburused ongi. Kõige krooniks on aga ütlemine, et Venemaa pole kunagi kellelegi kallale tunginud.

Toomas Alatalu, väliskommentaator
OECD soovitab Eestil rohkem maksustada dividende ja kinnisvara ning toetada madalapalgalisi ja noori (2)
28. juuni 2022
Foto Pixabay

Maailma arenenud tööstusriike ühendava OECD juunikuine Eesti raport näitab, et kahekohaline inflatsioon ja tööjõupuudus aeglustavad Eesti algselt COVID-19 kriisist taastumise tempot. Organisatsioon soovitab uusi jõulisi maksureforme.

Sotsiaaltoetuste paremaks suunamiseks tuleks rakendada poliitikameetmeid kõige haavatavamatele, kasutades ära Eesti kõrgelt arenenud digitaalset võimekust. See aitaks saavutada valitsuse tähtsat eesmärki vähendada suhtelist vaesust 2020. aasta 21 protsendilt 2023. aastaks 15 protsendile, märgitakse raportis.

Selles nõutakse ka täiendavaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, mis on hoolimata viimaste aastate muljetavaldavatest edusammudest endiselt märkimisväärne. „See aitaks toetada haavatavaid naisi, näiteks üksikemasid ja tõstaks naiste tööstiimuleid.“

Maksureformid võiksid aidata Eestil valmistuda tulevasteks väljakutseteks, nagu rahvastiku vananemine, mis suurendab tervishoiu- ja pensionikulusid. Samuti aitaksid need toime tulla kliimamuutustega, mille puhul süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja kliimaga kohanemine nõuavad riiklikke investeeringuid.

Majanduskasvu väljavaateid ohustab aga kõrge inflatsioon

Üks võimalus maksulaekumiste suurendamiseks on vaadata üle dividendide maksustamine, mis on Eestis OECD madalamate seas. Teine võimalus on vaadata, kas Eestis käimasolev maa hindamise läbivaatamine annab võimaluse hinnata ka elamu- ja ärikinnistuid. Samuti soovitab OECD kaaluda lisaks maale maksustada ka muud kinnisvara.

Lisaks sotsiaalsiirete tõhusamaks ja sihipärasemaks muutmisele soovitab uuring vähendada madalapalgaliste, eriti noorte töötajate sotsiaalkindlustusmakseid, et vähendada sissetulekutele avaldatavat survet.

Uuesti keskendumine struktuurireformidele aitaks kiirendada Eesti majanduskasvu ja säilitada elatustaset, kuna inflatsiooni kasv, mida võimendas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on kahjustanud riigi majanduse taastumist ja ohustanud vaesuse vähendamise püüdlusi.

„Eesti majandus taastus eelmisel aastal jõudsalt pärast seda, kui pandeemia ületati teiste riikidega võrreldes paremini. Nüüd kahjustab Venemaa Ukraina-vastase sõja majanduslik mõju majanduskasvu, õhutab inflatsiooni ja suurendab vaesuse probleeme. See muudab struktuurireformid tööjõupuuduse vähendamiseks ja tööturu paindlikkuse kaitsmiseks ja veelgi olulisemaks ja pakilisemaks,“ ütles OECD peasekretär Mathias Cormann.

Majanduse kasvu toetab eurorahade ja Euroopa taastekava vahendite kasutuselevõtt. Majanduskasvu väljavaateid ohustab aga kõrge inflatsioon, mida veavad toidu- ja energiahinnad. Samas on madalate intressimäärade oludes kõrget inflatsiooni keeruline pidurdada – seda tuleb silmas pidada eelarvekulude planeerimisel muuhulgas põgenike ja kõige haavatavamate gruppide toetamiseks, kaitsevõimekuse suurendamiseks ja energiataristu investeeringuteks. 

Eestis on kasvamas tööjõupuudus

OECD hinnangul on Eestis kasvamas tööjõupuudus, mis omakorda suurendab survet palkadele, inflatsioonile ja konkurentsivõimele. Pandeemiaga kaasnenud rangemate piiriületusnõuete ja administratiivsete takistuste tulemusel on puudus võõrtöölistest, kes aitaks tööjõupuudust leevendada. Seda olulisemad on tööturu vajadustest lähtuvad ümber- ja täiendõppe programmid, mis aitaksid võidelda tööjõupuudusega ja toetaksid majandust.

Eesti on pärast iseseisvumist teinud märkimisväärseid majanduslikke edusamme, kolmekordistades 30 aasta jooksul sissetulekut elaniku kohta ja vähendades pidevalt sissetulekute erinevust arenenud majandusega riikidega. Eestis on tugevad institutsioonid, tugev riigi rahandus, kõrged haridustulemused, paindlik tööturg, ettevõtjasõbralikud regulatsioonid ning maailmatasemel digijuhtimine ja innovatsioon. Samal ajal langes Eesti kulukonkurentsivõime juba enne pandeemiat ja võib veelgi langeda, kui tööjõupuuduse tõttu palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.

Uuringus prognoositakse Eesti SKT kasvuks 2022. aastal 1,3% ja 2023. aastal 1,8% pärast 2021. aasta 8,2% kasvu, kuna kõrge inflatsioon mõjutab kodumajapidamiste ostujõudu. Koguinflatsioon oli mais 20% aastases võrdluses ja alusinflatsioon 9%.Tarbijate pandeemia ajal kogutud säästud ja EL-i taastumisvahendite kasutamine aga aitavad majandustegevust toetada.

Vaata ülevaadet: Survey Overview.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kopsakas
1. juuli 2022 20:10
https://investor.postimees.ee/7555845/rahasadu-indrek-neivelt-votab-firmast-kopsaka-dividendi
nentija
28. juuni 2022 13:15
Juba ammu aeg!