Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Peep Peterson: Alampalk peab jätkama tõusu kiiremas tempos kui keskmine palk, inimestel tuleks säästa, sest hinnad võivad veelgi kasvada (1)
29. juuni 2022
Foto Albert Truuväärt

„Inimesed peaksid praegu raha kokku hoidma ja kaaluma soodsamaid võimalusi,“ ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. „Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et  mitte väga palju kulutada, sest olukord võib minna hullemaks.“

Viimaste kuude hinnatõus on olnud peadpööritav ja ähvardab samas vaimus jätkuda veel mõnda aega. Eestis tõusis harmoniseeritud tarbijahinnaindeks mais mullusega võrreldes röögatu 20% võrra, ent äärmiselt kõrge on inflatsioon olnud pea kõikjal maailmas. Nii ületas euroala riikide inflatsioon maikuus keskmiselt 8%, samas kui Ühendriikide küündis see 9% lähedale.

Hinnatõusu peamine vedaja on endiselt energia, kuid mida kuu edasi, seda laiapõhjalisemaks tarbijahinnaindeksi kasv muutub,“ rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Globaalses mastaabis on suurim mure toiduainehindade ülikiire tõus, mis ähvardab vaestes riikides osa elanikkonnast nälga jätta. Rikastes riikides on seevastu aina suurem probleem kodumaiste teenuste ja kaupade kallinemine, millel on toidu ja energiaga vähe pistmist.“

Ametiühingud ja tööandjad arutasid teisipäeval võimalikke lahendusi inflatsiooniprobleemile. „Jõudsime kahes asjas ühisele arusaamale,“ kinnitas Peterson. „Nii tööandjatele kui ka töötajatele on tähtis inflatsioon kontrolli alla saada, et seda juurde ei tekiks, vaid langeks. Mõlemal osapoolel on raske nii suure hinnatõusuga toime tulla.“

Alampalk peab jätkama tõusu kiiremas tempos

Kindlasti tuleks Petersoni sõnul inflatsioonist midagi hüvitada. „Me sihime alampalga läbirääkimisi,“ märkis ta. „Tahaksime seda teha viisil, et inflatsioon samal ajal ei kasvaks, vaid saaksime olulise osa kompenseeritud.“

Inflatsioonil on Petersoni arvates kaks peamist põhjust: energiapõud ja tarneahelate katkemine. „Ametiühingute arvates on rohepöörde puhul jäetud koordineerimata võimsuste vähendamine,“ kommenteeris ta. „Väike lootus on, et eelmisest aastast on ikka õpitud ja praegune riikide vaheline koostöö toimib. Loodame, et sel aastal ei koge me mõnda järgmist tõusu või siis sama meeletut.“

Peterson ütles, et kui tõsta palka 20 protsendilises tempos nagu on täna inflatsioon, siis selle mõju oleks ligi 6 protsenti. „Siin tekibki keerise oht,“ nentis ta. „Palgad ainuüksi ei suuda seda katta.“

Alampalk peab jätkama tõusu kiiremas tempos kui keskmine palk. „Inflatsiooni mõjutab ikkagi keskmise palga tõus, mitte otseselt alampalk,“ selgitas Peterson. „Me üritame saada paremat pilti tarneahelatest. See tähendab, kas ettevõtted on saanud oma vajalikud toorained, näiteks metallid, puidud, mikroskeemid ja kuidas need asjad on paremini liikuma hakanud ja mida on valitsus elektrihinna suhtes teinud.“

Eesmärk tuleb paika panna

Petersoni sõnul on olemas prognoos, et palgad tõusevad kümme protsenti. „Ootame väga, mida koalitsioon kokku lepib,“ märkis ta. „Täna kostis, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni, mis on miinimumpalk. Seda ei ole palju, aga vähemalt midagigi. Võimalik, et tuleb ka väiksema sissetulekuga inimestele elektrihinna hüvitis, kui sellel on taibukas viis, kuidas see inimestele väärikalt kätte toimetada. Kindlasti vaatame üle, mida energiaga tehakse, kas energiakindlustatus on parem järgmiseks aastaks kui viimasel talvel.”

Kõige enam sõltub tänavune inflatsiooninumber sellest, kas ja kuidas otsustab uus valitsuskoalitsioon hinnatõusuga võitlema hakata. „Tuleb rõhutada, et on oluline erinevus, kas soovime alla tuua inflatsiooni või aidata inimestel hinnatõusuga hakkama saada,“ märkis Nestor. „Kui soov on otseselt piirata inflatsiooni, siis kõige selgemat mõju omaks sarnaselt kevadele energiale hinnalae kehtestamine. Leevendus oleks see kindlasti, ent kui eeldame, et kõrged energiahinnad jäävad püsima pikemaks ajaks, siis ei ole jällegi suuremat vahet, kas maksame arved kinni otse tarbijana või läbi maksusüsteemi.“

Teine lahenduskäik on Nestori sõnul toetuste abil kompenseerida hinnatõus neile, kes muidu hakkama ei saa. „Viimane on riigieelarve seisukohast ilmselt soodsam lahendus, kui maksutulu ühtlane laiali jagamine,“ lausus ta. „Samas ei aita rahaliste toetuste maksmine kuidagi alla tuua inflatsioonimäära. Seega – eesmärk pühendab abinõu.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
29. juuni 2022 12:09
. . . inimestel tuleks säästa, sest hinnad võivad veelgi kasvada. Peep Peterson võiks öelda, milline kuusissetulek on temal ja kuidas ta ise ots-otsaga kokku tuleb. Kaja Kallas rääkis sama juttu, et tuleb rohkem säästa. Ja keegi, kunagi lubas, et kui vaja, sööme koos kasvõi kartulikoori.