„Erinevalt alampalga tõstmisest toob tulumaksuvaba miinimumi tõstmine reaalset kasu väikese sissetulekuga inimestele ning ei näpista teenitud piskust midagi ära. Samas alampalga tõstmine teatavasti tähendab automaatselt igasugu koormiste, sealhulgas lasteaiatasude ja muude tasude tõusu,“ märkis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president llle Nakurt-Murumaa.

Nakurt-Murumaa sõnul ei too tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kaasa lisakulusid ettevõtjatele, kes on samuti praegu keerulises olukorras ning on mõistlik ka riigile. „Selle asemel, et maksta väikese sissetulekuga inimesetele erinevaid toetusi rahast, mis on enne inimeste endi taskust võetud, jätame selle raha neile lihtsalt kätte ning vähendame seeläbi ka halduskoormust ja riigi kulutusi toetustaotluste menetlemisele.“

Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja Jaan Hendrik Toomel tõi esile, et alampalga teenijate kogu palk kulub tarbimisele ja sundkulutustele ära ning seetõttu annab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kõige rohkem hõlpu just neile. „Kehtiv 500-eurone tase on aastaid olnud muutmata ja me leiame, et see võiks liikuda sagedamini. Tulumaksuvaba miinimum võiks olla umbes miinimumpalga tasemel,“ lisas ta.

Jääb võrdseks alampalgaga

Samas ei mõjuta tulumaksuvaba miinimumi tase siiski eriti alampalga läbirääkimisi ja kehtestamist. „Selles suhtes on tegu ikkagi erinevate ja üksteisest sõltumatute asjadega,“ kinnitas Toomel.

Ta selgitas, et alampalga lepivad Eestis kokku sotsiaalpartnerid ehk ametiühingud ja tööandjad ning valitsus kinnitab selle kokkuleppe. Selline mehhanism on toimiv, kuna ühest küljest ei kuumenda see liiga järskude tõusudega liigselt tööandjate jalgealust, teisalt säilib kogu aeg surve tõsta alampalka edasi ja seega hoida ka madalamalt tasustatud töökohti muutuses ja arengus.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa hinnangul on 654-eurone tulumaksuvaba miinimum mõistlik otsus, eeldusel muidugi, et riigieelarves on selleks raha olemas. „Laenurahaga ei tohiks maksuvabastusi ega püsikulutusi katta, see peaks jääma ainult investeeringute jaoks,“ lausus ta.

Aasa sõnul aitab maksuvaba miinimumi tõstmine eelkõige madalama palgaga inimesi, mis on kiire hinnatõusu tingimustes ka põhjendatud. „Mõnevõrra leevendab maksuvaba miinimumi tõus ka tulikuumaks muutunud tööturul palganõudmisi, sest maksuvabastus jätab inimestele rohkem raha kätte.“

Tõenäoliselt tulevad talviseks ajaks ka energiakulude hüvitised, mis on põhjendatud, kui on võimalikud hästi sihitud ja vajaduspõhised. Kõikide tarbijate toetamiseks aga pole tema meelest vajadust ega riigieelarves raha.

Samas kinnitas Aas, et uuest aastast tõuseb ka alampalk (praegu 654 eurot). „Täpne number selgub läbirääkimistel, mida alustame ametühingutega augusti lõpus.“

Veelgi toetust abivajajatele

Ettevõtja ja endine Tallinna Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer põhjendas maksuvaba miinimumi tõstmise vajadust sellega, et see on kõige efektiivsem ja suunatum meede nii madalama kui ka keskmise palga teenijatele saamaks hakkama kiirest hinnatõusust tulenevate raskustega. Samamoodi toetab see natuke suuremat pensionit või töötava pensionäri majanduslikku olukorda. „Selle meetme ilu seisnebki selles, et see on lihtne, kergesti arusaadav ja avaldab mõju just eeskätt neile, kellel seda kõige enam vaja. Ehk siis inimesed, kes kõige enam kannatanud kõrgete energia- ja esmatarbekaupade hindade tõttu.“

Paeveer, kes kuulub ka praegu koalitsioonikõnelusi pidava Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse, tõi esile, et 654 euro puhul praeguse 500 asemel on võit madala- ning keskmise palgalisele kuni 372 eurot aastas.

Paeveeru sõnul on aga lisaks vaja ka teisi samme. „Kindlasti on lahendamist vaja seoses sügisel saabuva kütteperioodiga. Kõikide eelduste kohaselt saab toasooja hind olema väga kõrge. Parim lahendus oleks otse nende toetamine, kel seda kõige enam vaja. Konkreetne lahendus või meede selleks hetkel veel puudub,“ möönis ta siiski.

Kaudsemaks meetmeks on tema sõnul ka kohalike toidutootjate toetamine, näiteks läbi suuremate pindalatoetuste, et meie kohapeal toodetud toit oleks konkurentsis ka Lääne-Euroopa tootjatega võrreldes.