Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
majandusprognoos Hinnad tõusevad Baltikumis kiiremini kui Euroopas (1)
30. juuni 2022
Mārtiņš Āboliņš Citadele panga ökonomist

Inflatsiooni järsk tõus toob maailmamajandusele mitmeid väljakutseid ning on muutunud oluliseks poliitiliseks probleemiks. Balti riikide majandusseis on endiselt hea, kuid järgmised kaks aastat saavad olema kindlasti rohkete väljakutsetega. Balti riikides kulutavad inimesed suurema osa oma sissetulekust toidule ja energiale ning seetõttu tunnetame nende hindade tõusu rohkem, selgitas Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš.

Venemaa invasioon Ukrainasse ja viimaste aastakümnete kõrgeim inflatsioon on loonud maailmamajandusele uusi väljakutseid.Samal ajal on ärimeeleolud USA-s, euroalal ja maailmas tervikuna positiivsed ning maailmamajandus jätkab kasvu ja taastumist COVID-19 pandeemiast. Ootamatult järsk inflatsiooni tõus on muutunud oluliseks poliitiliseks probleemiks, mis sunnib valitsusi rakendama meetmeid hindade alandamiseks ja keskpanku intressimäärasid tõstma.

Venemaa sissetung Ukrainasse ja Hiina ranged piirangud COVID-19 suhtes on olnud järjekordsed šokid maailmamajandusele, mis on õhutanud inflatsiooni veelgi ja häirinud ülemaailmseid tootmisahelaid. Need arengud mõjutavad üha enam käesolevas ülevaates käsitletud majanduskasvu prognoose. Näiteks 2022. aasta aprillis alandas Rahvusvaheline Valuutafond taas oma 2022. aasta globaalse majanduskasvu prognoosi 4,4 protsendilt 3,6 protsendile.

Ootamatult järsk inflatsiooni tõus on maailmamajanduse suurim väljakutse

Esimest korda pärast 1980. aastaid on arenenud maailmas taastunud tugev inflatsioon ja hinnad on viimase aasta jooksul tõusnud oodatust palju kiiremini. Tarbijahindade inflatsioon USAs ja Euroopas on jõudnud 7-8%ni, meie piirkonnas on hinnatõus juba tublisti üle 10%. Suurimad majandustoetusmeetmed pärast teist maailmasõda ja Venemaa sissetung Ukrainasse on kõige ilmsemad põhjused, miks inflatsioon on kasvanud oodatust palju kiiremini.

Ülemaailmsed loodusvarade hinnad on alates 2019. aasta lõpust peaaegu kahekordistunud, kuigi USA ja euroala majandused on reaalväärtuses pandeemiaeelset taset vaid veidi ületanud. Majanduskasv on viimasel kahel aastal olnud väga ebaühtlane ning praegu tarbime varasemast palju rohkem kaupu, kuid vähem teenuseid. Kaupade suurem tarbimine nõuab aga rohkem ressursse ja energiat. Samal ajal on globaalset tootmissüsteemi häirinud tööseisakud, laiaulatuslikud COVID-19 piirangud, ootamatud kõikumised tarbimises, täiendavad tõkked piiriületusel ning töötajate sagedasemad ja pikemaajalised haiguslehed. On selge, et inflatsioonisurve maailmamajanduses ei ole kindlasti lõppenud.

Balti riikide majandusseis on hea, kuid järgmised kaks aastat on tulevad keerulised

Baltikumi majanduskasv püsis 2022. aasta esimestel kuudel tugev ning Venemaa sissetungi mõju Ukrainasse annab suures osas tunda vaid inflatsiooni tõus. Eestis kasvas SKP 2022. aasta I kvartalis 2021. aasta I kvartaliga võrreldes 4,3%, Lätis 6,7% ja Leedus 4,6%. Sellega on  Baltikumi majanduse taastumine olnud kiirem kui euroalal tervikuna ning positiivsed on ka lühiajalised majandustulemused. Alates 2022. aasta veebruarist on maksekaartide käive kasvanud, tööpuudus väheneb, samas suureneb vabade töökohtade ja töökuulutuste arv. Samuti on vaatamata kõrgetele hindadele elektritarbimine suurem kui aasta tagasi, mis viitab stabiilsele tööstustegevusele.

Baltikumi majanduskasvu ohustavad riskid on aga viimastel kuudel suurenenud. Ukraina sõja tõttu halvenes märtsis ja aprillis majandustunne oluliselt, tööstus peab kiiresti leidma metallide ja muu tooraine tarnijaid, palgakasv jääb hinnatõusust maha, samas kui inflatsiooni täielik mõju avaldub alles teisel poolaastal. Seetõttu on Balti riikide majanduslanguse riskid lähema või pooleteise aasta jooksul suured.

Hinnad tõusevad Baltikumis kiiremini kui Euroopas

Venemaa invasioon Ukrainasse on toonud kaasa toiduainete, energia ja muude toormehindade veelgi järgsema tõusu maailmas. Balti riikides on inflatsioon ületanud 10% esimest korda alates 2008. aastast, Eestis jõudis see aprillis lausa 19%ni. Inflatsiooni järsk tõus Baltikumis on peamiselt tingitud maailma toorainehindade tõusust, mis lähikuudel ei vähene.

Sügisel tõusevad küttekulud oluliselt, kuna maagaasi hinnad on praegu 5-6 korda kõrgemad kui eelmistel aastatel, samas loovad ebasoodsad ilmastikutingimused mitmes suuremas maailma toiduainete tootmispiirkonnas ja kõrged väetiste hinnad potentsiaali edasiseks globaalseks toidu hinnatõusuks 10-30%.

Kui Baltikumis on tootjahinnad tõusnud sama kiiresti kui euroalal tervikuna, siis tarbijahinnainflatsioon on Baltikumis ligi kaks korda kõrgem kui euroalal. Tarbijahinna inflatsiooni suhteliselt kõrget taset Baltikumis võib seletada sellega, et kulutame suurema osa oma sissetulekust toidule ja energiale ning tunnetame nende hindade tõusu rohkem. See pole aga kindlasti ainus põhjus. Viimastel aastatel on palgad Baltikumis kasvanud majandusest kiiremini, kuid madal koguinflatsioon on takistanud ettevõtetel seda hinnatõusu tarbijatele edasi kanda.

Tänapäeval teavad kõik, et hinnad tõusevad, seega ei pea keegi hinnatõusu seletama ja ettevõtted võivad seda võimalust ära kasutada. Lõpuks on võimalik, et Balti riikide kauplejatel on tootjatega lühemad tarnelepingud ja vähem fikseeritud hinnad, mistõttu tunneme maailmahindade tõusu kiiremini, kuna sarnane inflatsioonidünaamika on ka teistes Ida-Euroopa riikides.

Nõudlus tootmises on jätkuvalt tugev

Baltikumi tootmise jaoks on COVID-19 pandeemia olnud edukas periood ning tugev välisnõudlus on võimaldanud ettevõtetel tootmist oluliselt suurendada. 2022. aasta märtsis kasvas töötleva tööstuse toodang Eestis 2021. aasta märtsiga võrreldes 6,6%, Lätis ulatus kasv 9% ja Leedus isegi üle 23%. Samal ajal on tootjahindade inflatsioon jõudnud 30%ni ning tööstusele on suureks väljakutseks leida uusi varem Venemaalt ostetud tooraine tarnijaid, aga ka uusi turge, kuna Venemaa on olnud oluline eksporditurg.

COVID-19 piirangute kaotamine võimaldab teenindussektoritel taas tegutseda

Toitlustus-, hotelli- ja meelelahutussektoris võimaldab COVID-19 piirangu kaotamine jätkata tegevust ning meie klientide maksekaardikulutused teenindussektoris on aasta algusest oluliselt kasvanud. Samal ajal on Ukraina sõda turismitööstusele uus šokk. Turistide arv Baltikumis on endiselt vaid pool 2019. aasta tasemest. Turismisektori naasmist 2019. aasta tasemele sel aastal oodata ei ole.

Samal ajal pole IT- ja äriteenuste sektorit Ukraina sõda mõjutanud ning see kasvab jätkuvalt kiiresti. IT-teenuste eksport Baltikumis on kasvanud juba 12 aastat aastas üle 10-15%, kuid tõusvad intressimäärad hakkavad USA tehnoloogiasektorit jahutama ning alates aprillist on idufirmades koondamiste arv kasvanud. Hetkel ei ole märke, et Baltikumi see mõjutaks ning sektori pikaajalised väljavaated on väga positiivsed, kuid välistatud pole ka aeglasemad kasvumäärad pärast 12 aastat kestnud kiiret kasvu.

Majandus kasvab, kuid prognoose korrigeeritakse allapoole

Viimastel kuudel on Balti riikide majanduste kasvuprognoose 2022. aastaks vähendatud ning tänavune kasv võib kõigis kolmes Balti riigis jääda 2% kanti. Hea uudis on see, et praegu on majanduslik olukord endiselt hea. Majapidamiste kulutused kasvavad, COVID-19 piirangud on tühistatud, leibkondadel on säästud ja tõusvaid energiahindu kompenseeritakse valitsuse toetusmeetmetega. Samal ajal väheneb tööpuudus tööturul, palgad tõusevad ja sõja negatiivsed mõjud Ukrainale pole veel tunda. Lähima aasta-paari majanduslanguse riskid Baltikumis on aga suured.

Tarbijahindade inflatsioon Baltikumis ületab sel aastal tõenäoliselt 12%, järgmisel aastal võib see jääda 4-5% piiridesse. Praeguste energiahindade juures suurenevad Baltikumi energiaimpordikulud oluliselt. Ilma avaliku toetuseta ei suuda majapidamised sügisel selliseid kulusid katta ja järgmisel aastal on SKP kasv tõenäoliselt väga madal. Minu prognooside kohaselt ei kasva Balti riikide SKT järgmisel aastal kiiremini kui 1-2%.

Hea uudis on see, et Balti riikide majandused on heas seisus. Valitsussektori, majapidamiste ja ettevõtete võlg on madal, laenuandmist rahastatakse kohalikest ressurssidest ja väliskaubandus on tasakaalus. Seetõttu tähendab majanduslangus tõenäoliselt väiksemat välisnõudlust, aeglasemat taastumist teenindussektoris, madalamat reaalsissetulekut ja väiksemat ostujõudu ning võib-olla ka tööpuuduse väikest tõusu.

Euro perspektiivis majandus aga jätkab kasvamist ning selles olukorras on oluline mitte ainult riskidele mõelda, vaid otsida ka võimalusi ning valitsuse poolt – mitte mõelda ainult toetustele, vaid investeerida energiasektorisse.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Teadjamees
30. juuni 2022 09:48
Baltikum ja Eesti sealhulgas veel eriti on ikka üritanud veduri ees joosta ning miks peaks see nüüd teisiti olema, ikka vapralt edasi balti poisid ja tüdrukud võiduka lõpuni!