Uue Põhja-Eesti meditsiinilinnaku vajalikkusest on eksperdid rääkinud aastakümneid ning tervisekriis on selle olulisust veelgi suurendanud. Valitsuse väidetav kavatsus loobuda Tallinna Haigla rajamise toetamisest oleks viimaste aastakümnete kõige tervishoiuvaenulikum samm. Masendav, kui viimastest kriisidest pole mitte midagi õpitud ning Reformierakonna ainuvalitsus vilistab nii Eestimaa patsientide kui tervishoiutöötajate heaolule. 

Eesti tervisesüsteem vajab kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab meie piiratud meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab patsientidele raviteenuste kättesaadavust. Uus haiglahoone annaks ka võimaluse kõrgenenud ravivajadusega olukordades operatiivsemalt reageerida. Oleks lühinägelik ja täiesti vastutustundetu rikkuda see ainukordne võimalus sajandi olulisem tervishoiuinvesteering Tallinna linna, riigi ja Euroopa Liidu koostöös reaalselt ära teha. 

Tallinna Haigla projekti äranullimine seaks löögi alla mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimise ja tulevase kriisivõimekuse. Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ligi 600 000 elanikku ning ajas kasvav. Tallinna Haigla teeninduspiirkond katab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa ning osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad.

Tervisevaldkond ja Tallinna linn on teinud aastaid tööd projekti eduka realiseerimise nimel. Saime eelmisel aastal pingeliste läbirääkimiste tulemusena kinnituse projekti rahastamisele Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust. Tallinna linn on kehtestanud vajaliku detailplaneeringu, alustanud hoone projekteerimisega ning asutas hiljuti haigla rajamiseks ka uue Tallinna Haigla Arenduse sihtasutuse. Mitukümmend inimest töötab igapäevaselt selle nimel, et uus meditsiinilinnak saaks rajatud. Reformierakonna üheparteivalitsusel puudub mandaat mitme eelmise valitsuse poolt toetatud suurprojekti mahakandmiseks. 

Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekuse ja kahe maa-aluse korrusega on 2022. aprilli seisuga ca 585 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot ning sama palju peaks haigla rajamisse investeerima riik, kuna tervishoiuteenuste korraldamine on vastavalt seadustele riigi kohustus.