„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
HEEROLDI JUTUD Vaata, milliseid tumedaid saladusi peidavad hüljatud punamonumendid Maarjamäe lossi tagaaias? (2)
30. juuni 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord taas Maarjamäele, seekord aga lossi taha, kuhu igaüks ei taipagi sattuda. „Siin asetseb üks ekspositsioon, mida mina nimetaksin Hüljatute salongiks,“ ütles Jüri Kuuskemaa.

Kommunistlikele tegelastele pühendatud monumendid on leidnud oma viimase puhkekoha Maarjamäe lossi tagaaias. „Ainult õige vanad inimesed mäletavad, et otse Balti jaama vastas seisis kogu maailma proletariaadi juht seltsimees Jossif Vissarionovitš Stalin omas täies hiilguses“ kirjeldas Kuuskemaa. „Kui ta märtsis 1953. aastal suri, toodi tema juurde 300 pärga, aga mõne aja pärast kuulutas Nikita Hruštšov, et oli Stalini isikukultus ja see tähendas ühtlasi tuhandete Stalini monumentide hävitamist.“

Stalini ausammas oli tehtud Kuuskemaa sõnul Moskva kuulsa skulptori Nikolai Tomski projekti järgi. „Siin ekspositsioonil on tegevuses ka juba oma Eesti kujurid,“ näitas Kuuskemaa. „Mõeldud on esimese detsembri mässu 1924. aastal, mil kominterni käsul ja ettevõtmisel üritati Eestis riigipööret teha. Neid osavõtjaid ei olnud mitte neli või kuus nagu sellel monumendil, vaid lausa 600.“

Metallivaraste saagiks langes nii käsi kui ka pea

Mihhail Kalinin seisis Tornide väljakul ja osutas parema käega helge tuleviku poole. „Paraku unustati see kuju öisel ajal maha võtta,“ rääkis Kuuskemaa. „1990. aastate alguses hakkasid tegutsema metallivargad, sest pronks maksis hästi ja nii saeti sellel vaesel Kalininil parem labakäsi maha.“

Jevgeni Nikonov olevat olnud kangelaslik punalaevastiku madrus. „Kelle 1941. aasta suvel, kui käisid lahingud Tallinna vallutamise pärast, võtsid natsid kinni,“ kirjeldas Kuuskemaa. „Aga tema saladusi ei olevat reetnud, seoti puu külge ja põletati elusalt surnuks – niisugune oli legend. Kahju, et see legend on saanud kahjustada, sest metallivargad on maha saaginud tema pea ja viinud selle kokkuostu, mis selle lahkelt ka vastu võttis.“

Kuuskemaal on meeles tema esimese klassi luuletus, mille ta pidi Lenini kohta pähe õppima. „Suur Lenin – ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea, meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks hellalt pead,“ meenutas ta. „Aga suhtes lastega ei olnudki tal nii head, sest nagu ütles mulle üks partei dokumente uurinud mees, siis onu Lenin on andnud välja ukaasi maha lasta 60 000 tsaari armee endist ohvitseri koos perekonnaliimetega.“

Viktor Kingissepa mälestussammas seisis Harjumäel ja osutas sealt Jaani kiriku poole, mõeldud oli helget tulevikku. „Kuressaares sündinud sai temast tšekaa oluline tegelane,“ lausus Kuuskemaa. „Ta oli üks neist, kellele kuulub Nõukogude koonduslaagrite rajamise idee. Omamoodi mõnituseks Eesti Vabariigile oli, et kivist suur kuju peaga paigutati Kuressaare peaväljakule, kus varem seisis Vabadussõja monument.“

Hüljatute salongis ka tinglikuma lahendusega mälestusmärk

Jaan Anvelti saatus vastab Kuuskemaa sõnul vanasõnale „revolutsioon õgib oma lapsi.“ „Anvelt oli kommunistliku liikumise tegelane ja tema juhtis ka 1924. aasta esimese detsembri mäsu,“ selgitas ta. „Hiljem minnes Leningradi, osutus ta seal 1937. aasta repressioonide ohvriks, mil Stalin lasi puhastada kaadrit ja sealhulgas said hukka ka paljud varasemad bolševikud, nende hulgas ka Jaan Anvelt.“

Kuuskemaa ütles, et Hans Pöögelmann oli sotsialist, vasakpoolne ja esialgu oli tema tegevus positiivne nagu revolutsioonide eel ja ajal. „Hiljem muutus ta ülemäära punaseks,“ märkis ta. „Seetõttu teda praegu enam ei austata ja tema büst on saadetud siia Hüljatute salongi.“

Lisaks skulptuuridele, figuuridele ja büstidele on Maarjamäe lossi taga ka tinglikuma lahendusega mälestusmärge. „Siin on üks päris moodne skulptuur,“ näitas Kuuskemaa. „See on punaste küttide mälestusmärge, mis seisis Eesti Panga ees Reaalkooli vastas.

Ajaloomuuseumile on põhjust avaldada Kuuskemaa sõnul tänu ja tunnustust sellise huvitava ekspositsiooni kokku seadmise eest. „See on eriti aktuaalne hetkel, mil on kerkinud päevakorda teine punamonumentide kõrvaldamise laine,“ märkis ta. „Aga olgem sellega ettevaatlikud, sest osa neist mälestusmärkidest on ka esteetilise väärtustega ja nende juurde tuleks paigutada selgitavad mälestustahvlid, mitte kõike maha kiskuda.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nüanss
22. juuni 2022 17:47
Anvelt jt olid trotskistid. Alates aastast 1935 peeti neid Euroopas Saksa agentideks. Auaarialane Trotski pidi saama Venemaa asevalitseja Hitleri võidu korral.
Kah ajaloolane
21. juuni 2022 10:07
Eks kogu see poliitiline ajuvaba kammaljaa nende püstide püstitamise ja kukutamise ümber ole tegelikult sama vana kui on inimene, kes end muidu ikka mõtlevaks armastab nimetada. Juba vaaraode ajast võime leida neile püstitatud mälestusmärke, kust juba nende kaasaegsete poolt igaveseks ajaks igavesti kivisse raiutud nimed on püüdlikult eemaldatud jne. Kuid see on ilmselt osa inimeste loomusest, et osa neist ei saa elada ilma kiviidoleid püstitamata ja teised neid jälle põrmu paiskamata kaotades muidu ilmselt kogu oma eksistentsi sisu ja mõtte.