Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
STATISTIKA Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim (0)
30. juuni 2022
Foto Pixabay

Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestimaalast, neist kolmandik olid mehed.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul suurenes vanemahüvitist saanud meeste arv aastaga ligi kaks korda, kokku sai vanemahüvitist 13 044 meest. „2020. aasta 1. juulist hakkas kehtima isa vanemahüvitis ning selle saajad kajastuvad 2020. ja 2021. aasta andmetes. See mõjutab isade arvu ja osakaalu ning keskmise vanemahüvitise suuruse võrdlust varasemate aastatega ja selgitab järsku isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate hulgas,“ täpsustas Müürsoo.

Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib hakata kasutama kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa vanemahüvitisele on õigus kõigil isadel, ka neil, kellel töösuhe puudub. Mittetöötavatele isadele varasemalt vanemahüvitist ei makstud.

Vanemahüvitise suurus meestel ja naistel on aastatega ühtlustunud: mullu oli hüvitise lõhe 17,6% ehk ligi 10% võrra madalam kui 2020. aastal. „Meestel vähenes keskmine vanemahüvitis 154 eurot ja naistel kasvas 36 eurot. Sellest on tingitud ka see, et vanemahüvitise lõhe on läbi aastate rekordmadalal tasemel,“ rääkis Müürsoo.

Sooline segregatsioon, mis tööturul tähendab tööde jagunemist naiste ja meeste vahel, näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui töö vahetaks 33,3% meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui vahetuse teeks 36,7% meestest või naistest.

Juhtival kohal töötas eelmisel aastal 9,3% meestest ning 6,6% naistest. 2021. aastal loodi 19 898 Eesti osanikega ettevõtet, mis on läbi aastate rekordarv. „Uutest ettevõtetest 56,9% asutajaks oli meesterahvas ja 31,6% puhul naine. 4,9% ettevõtetest asutasid mees ja naine ühiselt ning 6,5% puhul ei olnud asutaja sugu võimalik määrata,“ lisas Müürsoo.

Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreeris end mullu 981 meest ja 812 naist.

Soolise võrdõiguslikkuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet sotsiaalministeeriumi tellimusel, et näha, millised muutused ühiskonnas toimuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.