Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas reedesel pressikonverentsil, et linn plaanib suurhaigla projekteerimise lõpule viia ning hakkab alternatiivseid rahastusallikaid otsima.

Neljapäevasel pressikonverentsil osalesid linnapea Mihhail Kõlvart, SA Tallinna Haigla Arenduse juhatuse esimees Sven Kruup ja Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler, kes selgitasid Tallinna Haigla teemat.

Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole Tallinna Haigla ehitamine mitte ainult raha ega meditsiini küsimus, vaid strateegilise ja eksistentsiaalse tähendusega projekt. „Seetõttu oleme otsustanud projekteerimisega jätkata, et rahastuse leidmise korral saaks ehitustöödega viivituseta alustada. Ilmselt ei teosta me esialgset plaani hakata juba käesoleva aasta lõpul haiglale süvendit rajama, aga projekteerimistöödega jätkame kavandatud tempos,“ ütles linnapea.

Novembris 2021 sõlmis linn riigihanke tulemusel projekteerimislepingu rahvusvahelise ettevõttega ATIproject srl ja 3TI Progetti Italia-Ingegneria integrata S.p.A.. Lepingu maht on 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Eelprojekti valmimise tähtaeg on november 2022.

Valitsus otsustas neljapäeval loobuda Tallinna haigla toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga. “Sellest ei saanud eile ootamatult teada mitte ainult tallinlased ja kogu Eesti inimesed, vaid ka Tallinna linnavalitsus,” sõnas Kõlvart. “Kõik argumendid, mis olid välja toodud, ei olnud eelnevalt meiega läbi arutatud ja mitte ükski küsimus nende argumentide osas ei olnud meile esitatud.”

“Selline halduskultuur, avaliku sektori käitumisviis, tekitab küsimusi – kuidas sellise olulise otsuse puhul on võimalik otsustada nii, et partner ei ole sellest üldse teadlik, mis toimub,” küsis neljapäevasel pressikonverentsil Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. “Lähtume loomulikult sellest, et projekti elluviimise puhul nii Tallinna linn kui ka riik olid ja jätkuvalt on partnerid.”

Kõlvart lisas, et linn on argumentidega tutvunud ning neil on, mida vastata. “Tahaksin esmalt meelde tuletada, miks me üldse selle projektiga tegeleme,” sõnas ta. “Tallinna haigla on vaid selle nimetuse järgi Tallinna haigla. Tegelikult on tegemist üleriigilise projektiga ja ainult teeninduspiirkond selle haigla puhul on kolmandik Eesti elanikkonnast. Asi ei ole selles, et seda haiglat on vaja linnavalitsusele ja linnale, vaid seda on vaja riigile. Tervishoiu ülalpidamine ja teenuste tagamine on riiklik ülesanne ja kohustus, mitte omavalitsuse kohustus.”

Kõlvart ütles pressikonverentsil, et praegune valitsuse otsus ei lahenda midagi, vaid toob küsimusi ja tulevikus ka kulutusi ainult juurde. “Igal juhul tuleb lahendada amortiseerunud hoonete probleem,” märkis ta. “Reaalsus on see, et seitsme-kaheksa aasta pärast ei saa Tallinna haiglad enam praegustes hoonetes tegutseda.”

Linnapea sõnul eeldab linn haldusjärjepidevuse kohaselt riigilt haigla projekteerimistööde eest kompensatsiooni. „Asume seda lähiajal riigiga läbi arutama. Kui läbirääkimiste käigus ei teki ühist arusaama, siis lahendame seda kohtu kaudu,“ lisas Kõlvart.

Haigla vajadus ei ole poliitiline

Eestis ei ole ühtegi haiglat, kus oleksid tagatud vajalikud tingimused lähtuvalt uutest väljakutsetest. “Meil ei ole haiglat, kus oleks loodud vastav füüsiline keskkond, mis suudaks kaasaegsel viisil manageerida nii epideemiat kui ka sõjalist olukorda,” lisas Kõlvart.

Linnapea lisas, et linn ilma Euroopa Liidu taastekavast planeeritud vahenditeta haiglat ehitada ei saa, ent jätkab siiski küsimuse valitsuse laual hoidmiseks haigla projekteerimist. “Me projekteerime selle lõpuni. Siis vähemalt on mingi perspektiiv,” kinnitas ta.

“Jah, tuleb võib-olla sel aastal üks koalitsioon, järgmisel aastal teine, veel mõne aja pärast kolmas ja võib-olla mingi hetk tekib ikkagi arusaam, et see küsimus ei ole poliitiline,” rääkis Kõlvart toonitades, et selleks peab projekt valmis olema.

Linnapea vaates ei ole valitsuse argument rahastuse ära võtmisel, et projekti ettevalmistus oli lünklik, adekvaatne. “Jutt, et ettevalmistus oli lünklik tähendab ainult seda, et kedagi ei huvitanud see ettevalmistus,” ütles Kõlvart, kes kinnitas ühtlasi, et linn oli haigla projektiga graafikus.

Projekti lünklikuks nimetamine on ekslik

Linn asub riigiga aruteludesse, et kompenseeritaks haigla projekteerimise kulud. “Meie lähtume praegu sellest, et juriidiliselt on meil riigiga siduvad suhted,” lisas Kõlvart. “Meile on antud väga selge, mitte retooriline, vaid juriidiline signaal, et Tallinn seda haiglat ehitab ja riik seda toetab Euroopa vahenditega. Ja kui see juriidiline signaal on antud, siis koos selle signaaliga tekib ka vastutus. Kui riigiga ühist arusaamist ei teki, hakkab linn küsimust kohtu kaudu lahendama.”

Möödunud aasta novembris sõlmitud Tallinna Haigla projekteerimislepingu maksumus on ligikaudu 18 miljonit eurot.

SA Tallinna Haigla Arenduse juhatuse esimehe Sven Kruubi sõnul on väide, et Tallinna Haiglaga tervisehoiuteenuseid üleliigselt dubleeritaks, ekslik. Samuti said kõik formaalsed eeldused haigla planeerimiseks ja rajamiseks tema sõnul korrektselt läbitud.

“Igasugune väide, et kuskilt midagi on lünklik või midagi on ekslik, seda ma isegi käsitleks tehnilise eksperdi seisukohast, et tegemist on puhta laimuga,” toonitas Kruup. “Või siis asjatundmatusega. Mõlemad variandid on antud juhul võimalikud, aga igal juhul see ei vasta tegelikkusele.”

Linn ei olnud selliseks otsuseks valmis

Ka Kruubi sõnul oli projekt graafikus ning etteheited ei olnud esitatud Euroopa Komisjonist ega ka siseriiklikult. Täidetud oli ka esimene komisjoni rahastuseks nõutav vahetähtaeg ametliku projekteerimislepingu sõlmimise näol. “Etteheited, et projekti ei täideta nõuetekohaselt – see ei vasta tegelikkusele,” ütles ta.

Valitsus otsustas neljapäeval Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) eraldatava toetuse vähenemise tõttu Eesti taastekava mahtu vähendada 360,3 miljoni euro võrra ning nõnda loobuda muu hulgas Tallinna Haigla rahastamisest. Haiglat oli kavast plaanis rahastada 280 miljoni euroga.

Kõlvart lisas, et linn oli arvestanud rajatava Tallinna haigla eelarvest poole enda kanda võtmisega, kuid stsenaariumiks, et Euroopa Liidu rahastus ära võetakse, nad valmis ei olnud. „Varem oli juba selline tunne, et valitsus ei ole väga motiveeritud meid täiendavalt toetama,” lausus ta. “Linn oli valmis, et ülejäänud osa tuleb linna eelarvest, aga et otsustati hoopis, et ka Euroopa Liidu vahendid võetakse ära, selleks me valmis ei olnud.”

Praegused haiglahooned ei vasta enam nõuetele

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler märkis, et kui haiglahooned oma tavapärases kasutuses on 50 kuni 100 aastat, siis Tallinna keskhaiglatega on ajaperiood nüüd kohale jõudnud. “ITK raviüksuse hooned on eelmise sajandi esimesest poolest, LTKH Paldiski maantee üksus eelmise sajandi 70ndatest-80ndatest,” märkis ta. “Oleme oma tehn

Haiglajuhi sõnul ei suudeta tehnilist taset kõikides üksustes tagada, olgu selleks operatsioonisaalid või kindlat temperatuuri nõudvad seadmed. “Taas, kui me oleme tehnoloogiliselt kõige nõudlikumates üksustes suutnud taseme viia sinna, mida tehnoloogia nõuab, on need üksikud üksused, kus me suudame sellise taseme tagada,” lisas Bakler.

Praegustes haigla hoonetes on ventilatsioonisüsteemide tagamine keeruline. “Kõige lihtsam näide on palatiplokkide korraldus,” rääkis Bakler. “Kui me eeldame seda, et praegusel hetkel oleks rasketele patsientidele kõigile tagatud tänastes soojades ilmades kontrollitud temperatuur, siis on täiesti selge, et praegustes hoonetes on jahutusüsteemide tagamine oluliselt keerulisem.”

ITK juhatuse esimees tõi välja, et kahe haigla peale on ligi 200 spetsialisti kümnetes töörühmades projekteerimismeeskonna ja arhitektidega projekti ettevalmistusse panustanud. „Eilegi olime projektimeeskonnaga juba mitu tundi tööd teinud, kui tuli valitsuselt sõnum Tallinna Haigla taasterahastust kõrvale jätta. Tallinna Haiglat ei ehitata selleks, et leida rakendust 280 miljonile, vaid selle pärast, et seda on päriselt vaja,“ ütles Bakler.

Kõlvart lisas, et argument, et ehitushinnad on tõusnud, on tema sõnul huvitav. “See peaks omakorda tähendama, et ühtegi objekti ei saa ehitada,” märkis ta. “Peaks loobuma kõigest sel juhul. Aga see projekt on suure tähendusega kõikidele eestlastele. Ma ei näe teist valikut, kui et peame projekteerimisega jätkama.”