„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
otseblogi Mariupolis leiti ühishaud enam kui saja surnukehaga; Mõkolajivi tabasid täna hommikul raketid; EK kannustab Ukrainat korruptsioonivastast reformi kiirendama; Odessa oblastis leiti venelaste õhulöökide järel 19 surnukeha (3)
01. juuli 2022
Päästetöötajad töötavad raketilöögi alla langenud Odessa oblasti sündmuskohal 1. juuli 2022. Foto Scanpix

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevaõhtuses videopöördumises, et Vene okupandid kaevasid oma varudest välja kõik relvad Luhanski ja Donetski ründamiseks, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Olukord Donbassis on jätkuvalt kõige karmim. Üliraske. Okupantide tuleeelis on endiselt väga märgatav – nad on juba lihtsalt kõik oma reservidest välja kaevanud, et meid tabada. Luhanski oblastis, Donetski oblastis. Olen tänulik kõigile, kes sellistes tingimustes meie kodumaad kaitsevad. See on tõeline kangelaslikkus,” rääkis riigipea.

1. juuli 2022

15:02

Saksamaa mõistis hukka Vene vägede rünnaku Odessa oblastis

Saksamaa mõistis reedel hukka Vene vägede raketirünnaku Odessa oblasti väikelinna elumajale ja puhkekeskusele ja ütles, et ka Venemaa elanikel oleks aeg seista silmitsi tõega oma valitsuse julmade tegude kohta.

“Julm viis, kuidas agressor Venemaa suhtub ükskõikselt tsiviilelanike surmadesse ja räägib taas kaasnevast kahjust, on ebainimlik ja küüniline,” ütles Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit.

“Venemaa elanikud peavad samuti lõpuks sellele tõele näkku vaatama.”

13:48

Ametnikud: Vene raketirünnakutes Odessa lähistele hukkus 19 inimest

Vene raketid tabasid reede varahommikul elurajooni Odessa lähedal ja surma sai vähemalt 19 inimest, ütlesid Ukraina ametnikud.

Videol koidueelsest rünnakust on näha Odessast 50 kilomeetrit edelasse jääva Serhiivka väikelinna elumajade söestunud rusud. Ukraina presidendi kantselei teatel tulistati elumaja ja kahe kämpingu pihta kolm Vene raketti Kh-22.

“Odessa oblastis sooritasid venelaste strateegilised lennukid Musta mere suunast raketilöögi. Üks rakett tabas üheksakorruselist elumaja ja teine puhkekeskust Belgorod-Dnestrovski rajoonis. Kortermaja üks sissepääs hävis täielikult,” seisis väejuhatuse teadaandes.

“Terroristlik riik tapab meie inimesi. Vastuseks kaotustele lahinguväljal võitlevad nad tsiviilelanikega,” ütles presidendikantselei juht Andri Jermak.

Julgeolekuteenistuse teatel sai surma 19 inimest, kaks neist lapsed. Vigastustega toimetati haiglasse 38 inimest, nende hulgas kuus last ja rase naine.

Enamik ohvreid oli korrusmajas, teatasid päästjad Telegrami-kontol.

Maja juurde kuuluvas kaupluses jätkuvad rusude äravedu ja kustutustööd.

Odessa sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja Serhi Bratšuk ütles, et raketid tulistati välja sõjalennukilt, mis saabus Musta mere kohalt.

Öö varem korraldasid Vene sissetungijad samuti raketirünnaku Odessa oblastile. Ukraina sõjaväe andmetel viidi raketirünnak Odessa piirkonnale läbi strateegiliste lennukite Tu-22M abil.

Mõne päeva eest sai Vene raketirünnakus Kesk-Ukrainas Krementšukis surma vähemalt 18 inimest, kui rakett tabas ostukeskust.

Vene president Vladimir Putin eitas Moskva väe süüd Krementšuki rünnakus.

Vene väeüksused lahkusid neljapäeval oma positsioonidelt strateegiliselt tähtsalt Maosaarelt Odessa ranniku lähistel. Maosaar ehk Zmiinõi saar muutus täiemahulise sõjategevuse alguses sümboolseks Ukraina vastupanus Vene okupatsiooniväele.

11:44

Mariupolis leiti ühishaud enam kui saja surnukehaga

Mariupolis leiti vennashaud, milles oli üle saja surnukeha, kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko Telegramis.

„Uus vennashaud rusude all Vasakkaldal,” kirjutas Andrujuštšenko. “Kiievi tänav 53. Jälle üle saja surnukeha veebruari lõpust. Okupandid koristavad kõrval rususid, ümbermatmisest juttu ei ole. Inimesed jätkavad sisuliselt elu hauakambrites.”

„Okupatsioonivõimud on niivõrd haaratud pildi loomisest taastamistöödest, et ümbermatmiseni käed ei ulatu. Ajutised tänahauad muutuvad vähehaaval püsivateks,” lisas Andrjuštšenko.

11:41

Mõkolajivi tabasid reede hommikul raketid

Ukraina Mõkolajivi oblasti sõjakuberner Vitali Kim avaldas üksikasju Mõkolajivi reede hommikuse pommitamise kohta, edastas portaal Unian.

Ta kinnitas hommikust raketirünnakut linna pihta ja ütles, et vaenlane tabas kohalikku ettevõtet, õnneks inimohvreid ei olnud.

“Meie õhutõrje tulistas ühe raketi alla,” lisas Kim.

10:32

EK kannustab Ukrainat korruptsioonivastast reformi kiirendama

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles reedel Ukraina parlamendile, et Euroopa Liidu liikmesus on käeulatuses, kuid selleks tuleb läbi viia korruptsioonivastased reformid.

“Te olete loonud muljetavaldava korruptsioonivastase aparaadi,” ütles Von der Leyen videosilla vahendusel Ukraina ülemraadale. “Aga neil institutsioonidel on vaja hambaid, õigeid inimesi juhtivatel kohtadel.”

09:16

Zelenskõi: Ukraina alustas elektri eksporti Euroopa Liitu

Ukraina alustas elektri eksporti Euroopa Liitu Rumeenia kaudu, ütles neljapäeval president Volodõmõr Zelenskõi.

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, seal hulgas Itaalia ja Saksamaa, on tugevas sõltuvuses Vene maagaasist oma energiavajaduste täitmisel, ent on pidanud vaatama alternatiivsete võimaluste poole, kuna Moskva vähendab gaasitarneid.

Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina alustas märkimisväärset elektrieksporti EL-i territooriumile Rumeenia kaudu.

“Tegu on alles esimese etapiga. Me valmistume varustamise suurendamist,” sõnas ta.

Presidendi sõnul on võimalik suurt osa Vene gaasist, mida eurooplased tarbivad, Ukraina kaudu asendada.

“Küsimus pole ainult ekspordituludest meie jaoks, küsimus on julgeolekust kogu Euroopale,” sõnas ta.

Ukraina elektrivõrk ühendati Euroopa omaga märtsi keskpaigas ning seltkaudu tuleb sõjale vaatamata energia.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen säutsus, et Ukraina eksport annab EL-ile täiendava elektriallika ning Ukrainale endale hädavajaliku tulu.

“Nii et me mõlemad saame kasu,” sõnas ta Twitteris.

08:36

Zelenskõi: Ukraina Euroopa integratsiooni ei saa peatada

Ukraina Euroopa integratsiooni ei saa peatada, avaldas neljapäeval ukrainlaste meediakanali Unian vahendusel veendumust president Volodõmõr Zelenskõi.

Presidendi sõnul on kõigi riigi esindajate ülesanne täita võimalikult kiiresti kõik tingimused, et valmistuda läbirääkimiste alustamiseks Ukraina Euroopa Liidu liikmelisuse üle.

“Meie prioriteet – ja see saab olema kõigi riigi esindajate ülesanne – tuleb teha kõik võimalikult kiiresti, et valmistuda liikmelisuse üle läbirääkimiste alustamiseks. Ametnikud, saadikud, diplomaadid – kõik peavad selle teemaga 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas töötama. Muide, homme on sellel teemal uudiseid. Ukraina eurointegratsiooni ei saa peatada,” rääkis riigipea.

08:30

Odessa oblastis leiti venelaste õhulöökide järel 18 surnukeha

Odessa oblastis tabasid vaenlase raketid mitmekorruselist elumaja ja puhkekeskust, surma sai vähemalt 18 inimest, teatas reedel ukrainlaste uudisteportaal Unian.

“Odessa oblastis sooritasid venelaste strateegilised lennukid Musta mere suunast raketilöögi. Üks rakett tabas üheksakorruselist elumaja ja teine puhkekeskust Belgorod-Dnestrovski rajoonis. Kortermaja üks sissepääs hävines täielikult,” seisis väejuhatuse teadaandes.

Päästjad tõid rusude alt välja 18 hukkunu surnukehad ja osutasid arstiabi seitsmele haavatule, kelle seas kolmele lapsele. Maja juurde kuuluvas kaupluses jätkuvad rusude äravedu ja kustutustööd.

“Rünnaku järel põlengut puhkekeskuses ei lahvatanud, kuid see sai kahjustada. On ohvreid. Nende arv on täpsustamisel,” lisati avalduses.

Öö varem korraldasid Vene sissetungijad samuti raketirünnaku Odessa oblastile. Ukraina sõjaväe andmetel viidi raketirünnak Odessa piirkonnale läbi strateegiliste lennukite Tu-22M abil.

08:02

Zelenskõi sõnul kasutavad vaenlased Donbassis kõiki relvavarusid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäevaõhtuses videopöördumises, et Vene okupandid kaevasid oma varudest välja kõik relvad Luhanski ja Donetski ründamiseks, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Olukord Donbassis on jätkuvalt kõige karmim. Üliraske. Okupantide tuleeelis on endiselt väga märgatav – nad on juba lihtsalt kõik oma reservidest välja kaevanud, et meid tabada. Luhanski oblastis, Donetski oblastis. Olen tänulik kõigile, kes sellistes tingimustes meie kodumaad kaitsevad. See on tõeline kangelaslikkus,” rääkis riigipea.

“Olukord Venemaa rünnakute all ägavas Ukraina idaosas asuvas Lõssõtšanskis on erakordselt keeruline ja vahetpidamatu suurtükituli muudab tsiviilelanike evakueerimise võimatuks,” ütles varem päeval Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

Zelenskõi tõi samas välja, et USA teatas neljapäeval peatsest uuest toetuspaketist Ukrainale, mis on eelkõige kaitsevaldkonnast.

“Olen president Bidenile selle abi eest tänulik. Peagi läheb see rindejoonele ja töötab vabaduse kaitsel Ukrainas,” lubas president.

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et Ühendriigid koos liitlastega toetavad Ukrainat nii kaua kui vaja ning et Venemaal ei õnnestuks riiki alistada.

“Me kavatseme jääda Ukraina kõrvale ja kogu allianss kavatseb jääda Ukraina kõrvale, nii kaua kui vaja kindel olemiseks, et Venemaa neid ei alista,” sõnas Biden.

“Ukraina on juba praegu andnud tõsise hoobi Venemaale,” ütles Biden. President lisas, et ta ei tea, kuidas sõda lõpeb, ent see ei lõpe Venemaa võiduga Ukraina üle.

07:10

Zelenskõi kommenteeris Maosaare vabastamist okupantide käest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris neljapäevaõhtuses videopöördumises rahva poole Maosaare vabastamist Vene okupantide käest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Kahtlemata on “madu” täna põhisõna. Ilmselt räägiti Maosarest sama palju sel päeval, kui sinna jõudis Vene laev. Siis lahkus laev igaveseks ja nüüd on saar taas vabastatud. Olen tänulik luurele ja “Alfa” võitlejatele. Olen tänulik meie laskuritele, armeele ja õhuvägede pilootidele,” rääkis Zelenskõi.

President toonitas, et Maosaar on strateegiliselt tähtis punkt ja selle vabastamine muudab oluliselt olukorda Mustal merel.

“See ei taga ikkagi julgeolekut ja ei garanteeri, et vaenlane ei naase. Aga see piirab juba oluliselt okupantide tegevust. Samm-sammult sunnime nad oma merelt, maalt ja taevast välja,” lisas Zelenskõi.

Ukraina armee tervitas neljapäeval Vene väe taganemist Maosaarelt, mis langes okupatsioonivägede kätte Kremli invasiooni esimestel päevadel.

“Tänan Odessa oblasti kaitsjaid, kes võtsid maksimaalseid meetmeid meie territooriumi strateegiliselt olulise osa vabastamiseks,” ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi suhtlusvõrgustikus Telegram.

“Suutmata panna vastu meie suurtükitulele, rakettidele ja õhurünnakutele, lahkusid okupandid Maosaarelt,” märkis Zalužnõi.

Moskva teatas varem, et lahkub saarelt “hea tahte märgiks”, et lubada Kiievil põllumajanduskaupu eksportida.

“Niisiis, et Venemaa head tahet välja näitaks, peame teda regulaarselt läbi peksma,” kirjutas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak suhtlusvõrgustikus Twitter.

Kiiev süüdistab Venemaad oma teravilja varastamises ja üleilmse toidupuuduse põhjustamises läbi Ukraina viljaekspordi tõkestamise.

Maosaar sai Ukraina vastupanu sümboliks, kui saare kaitsjad veebruari lõpus Vene sõjalaeva allaandmisnõude tagasi lükkasid ja ristleja Moskva ebatsensuursesse kohta saatsid. Mõni aeg hiljem uputasid Ukraina sõjaväelased Venemaa Musta mere lipulaevaks peetud ristleja.

30. juuni 2022

15:06

Johnson: Maosaarelt taandumine tõestab, et Ukrainat ei saa alistada

Vene sõjaväelaste lahkumine Musta mere Maosaarelt näitab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini strateegilised eesmärgid Ukrainas ei ole täidetavad, ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson neljapäeval.

“Lõpuks selgub, et Putinil ei ole võimalik allutada endale riiki, mis ei aktsepteeri tema võimu,” ütles Johnson Madridis NATO tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil ja rõhutas alliansi ühtsust Venemaa vastu.

14:35

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak: Et Moskva näitaks oma head tahet, peame ta regulaarselt läbi peksma

Ukraina presidendikantselei nõunik Mõhhailo Podoljak kirjutas oma Twitteri kontol nii:

„Kõik plaani järgi? Jällegi, Vene väed põgenevad Zmijinõi saarelt „hea tahte väljendusena” – Vene Föderatsiooni kaitseministeerium kinnitas seda. Seega, et Moskva näitaks oma head tahet, peame ta regulaarselt läbi peksma. Lühidalt – rohkem relvi ja kiiremini rahu ilma natsitähe Z-ita…”

13:05

Venemaal on vangis üle 6000 Ukraina võitleja

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on nende käes vangis üle 6000 Ukraina võitleja.

“Kinni võetud või alla andnud Ukraina sõjaväelaste koguarv on üle 6000,” ütles kaitseministeeriumi kõneisik Igor Konašenkov avalduses päev pärast seda, kui sõja pooled vahetasid vange.

12:24

Ukraina väejuhatus: okupandid on Maosaarelt ilmselt lahkunud

Vene sissetungijad on okupeeritud Maosaarelt (Zmiinõi, Bile) oma garnisoni riismed evakueerinud ja arvatavasti lahkusid saarelt täielikult, vahendab BNS.

“Öösel, meie Maosaare sõjalise operatsiooni eduka järgmise etapi raketi- ja suurtükiüksuste tulelöögi tulemusena evakueeris vaenlane kahe kiirpaadiga kiiruga garnisoni riismed ja tõenäoliselt lahkus saarelt,” seisis teates.

Väejuhatuse andmetel saar praegu põleb, kostab plahvatusi. Operatsiooni lõplikke tulemusi uuritakse, öeldi teates.

Ukraina presidendi kantselei juht Andrei Jermak omakorda kinnitas infot Vene okupatsioonivägede saarelt lahkumise kohta.

“Maosaarel ei ole enam venelasi. Ukraina relvajõud viisid läbi suurepärase operatsiooni. Kõik saab Ukrainaks,” kirjutas ta Telegramis.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov väitis neljapäeval, et Vene sõjaväelased viidi Maosaarelt ära hea tahte avaldusena näitamaks, et Venemaa ei takista teravilja ja põllumajandussaaduste eksporti Ukrainast.

“Venemaa relvajõud lõpetasid 30. juunil hea tahte sammuna Zmeinõi saarel neile antud ülesannete täitmise ja tõid seal paiknenud garnisoni ära,” ütles Konašenkov teabetunnis.

11:17

Ukrainas on hukkunud umbes 35 600 Vene sissetungijat

Ukraina relvajõud on 30. juuni seisuga hävitanud 1573 (+1) tanki, 3726 (+6) soomukit, 790 (+9) suurtükki, 246 (+0) MLR-süsteemi, 104 (+1) õhutõrjesüsteemi, 217 (+0) sõjalennukit, 185 (+0) helikopterit, 14 (+0) sõjalaeva/kutterit, 2602 (+4) muud sõidukit ja tankerveokit, ja 143 (+1) tiibraketti.

09:52

Lõssõtšanski linn seisab silmitsi rünnakute tulviga

Lõssõtšanski linn, mis on Ida-Ukraina Luganski oblasti viimane suurem piirkond, mis on endiselt Ukraina kontrolli all, seisab silmitsi rünnakute tulviga, kuna Vene väed üritavad piirkonda vallutada, vahendab Sky News.

Vene väed ja nende separatistlikud liitlased kontrollivad 95% Luganskist ja umbes poolt Donetskist, kahest provintsist, mis moodustavad peamiselt venekeelse Donbasi.

09:49

Ukraina minister: kolmas maailmasõda on juba alanud

Ukraina kaitseminister ütleb Sky Newsile, et kui Ukraina langeb Venemaale, on järgmised Euroopa riigid.

Oleksii Reznikovi sõnul pole mõtet Venemaaga pingeid “mitte eskaleerida”, sest sõda on juba käes.

Ta ütles, et kolmas maailmasõda on juba alanud.

09:10

Mõkolajivi eilses raketirünnakus kasvas hukkunute arv kuueni

Mõkolajivis on eilehommikuse raketilöögi ohvrite arv kasvanud kuueni. Vigastatuid on samuti kuus, teatas Mõkolajivi oblasti sõjaadministratsioon.

„Eile, 29. juuni hommikul lasti Mõkolajivi ja eeslinnade pihta välja üle kümne raketi. Fikseeriti korterelamu tabamus, kus on teada kuus hukkunut ja kuus kannatanut. Samuti tabas rakett puhkebaasi ja garaažikooperatiivi,” öeldakse teates.

08:51

Ukraina kindralstaap: vastane püüab blokeerida Lõssõtšanski linna

Vastane püüab Lõssõtšanski blokeerida, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.

„Donetski suunal püüab vastane suurtükiväe toetusel blokeerida Lõssõtšanski linna ja võtta oma kontrolli alla Lõssõtšanski-Bahmuti maantee lõiku. Tuld anti tsiviilinfrastruktuurile Lõssõtšanski, Verhnjokamjanka ja Siverski piirkonnas. Õhulöök anti Vovtšejarivka lähedale. Pealetung toimub Verhnjokamjanka lähedal ja rünnatakse Lõssõtšanski naftatöötlemistehase piirkonnas. Lahingutegevus jätkub,” teatas kindralstaap.

08:33

Zelenskõi taunis Süüria tegevust isehakanud vabariikide tunnustamisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi taunis kolmapäevaõhtuses videopöördumisest Süüria otsust tunnustada Ida-Ukraina kahe isehakanud separatistliku vabariigi iseseisvust ja nimetas seda muu hulgas väärtusetuks žestiks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

“Venemaa pigistas Süüriast välja sõnumi Donbassi okupatsioonistruktuuride väidetavast tunnistamisest väidetavalt riigina. See on väärtusetu žest,” sõnas president.

Zelenskõi oli juba varem päeval uudisest kuuldes koheselt teatanud diplomaatiliste suhete lõpetamisest Süüriaga.

“Ukraina ja Süüria vahel suhteid enam ei ole,” ütles Zelenskõi suhtlusvõrgustikku Telegram postitatud videos.

President lisas, et sanktsioonide surve Süüria vastu saab olema veelgi suurem.

29. juuni 2022

16:02

NATO liidrid taunivad Venemaa kohutavat julmust Ukrainas

NATO liidrid mõistsid kolmapäeval Madridi tippkohtumisel hukka Venemaa kohutava julmuse Ukrainas ja lubasid Kiievile suuremat toetust võitluses Vene vägedega.

“Ukraina võib arvestada meiega nii kaua kui vaja,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

15:14

Ukraina siseministeerium: suve lõpuks Ukrainat ei vabasta

Ukraina siseministeerium avaldas nukra prognoosi oma relvajõudude vastupealetungi kohta, mille järgi suudetakse suve lõpuks vastase edasitung vaid peatada, vahendab BNS.

Ukraina relvajõud suudavad Venemaa pealetungi suve lõpuks täielikult peatada, kuid oma ala okupatsioonist vabastamisest sel ajal ilmselt juttu ei ole, ütles siseministri nõunik Viktor Andrussiv.

Samuti kutsus ta Slovjanski elanikke üles evakueeruma, ennustades sealse olukorra halvenemist.

Samas täpsustas Andrussiv, et lähiajal on linna hõivamine või ümberpiiramine võimatu, ent kasvab pommitamise oht.

“Läbimurded on ebatõenäolised. Kahjuks on väga suur oht tsiviltaristu laiaulatuslikuks pommitamiseks. Seetõttu kutsun kõiki, kes vähegi suudavad, siiski üles evakueeruma,” sõnas ta.

Andrussiv nimetas suvise vastupealetungi ennustusi alusetuiks.

“Kahjuks ei näe ma väljavaadet meie võimsaks vasturünnakuks. Meil ​​võib olla edukaid vasturünnakuid, mõni läbimurre. Sest edukas vasturünnak põhineb kahel osisel: õhujõul ja suurtükiväel. Kahjuks ei lähe meil sellega nii hästi kui lubati,” selgitas ta.

Sellegipoolest usub Andrussiv, et suvega vaenlane peatatakse.

“Ma ei näe suurte meiepoolsete vasturünnakute võimalust, aga loodan, et meil on piisavalt jõudu, et nende edasitung peatada,” võttis ta oma jutu kokku.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse juht Kirõlo Budanov ütles varem, et esimesi “nähtavaid tulemusi” relvajõudude vastupealetungil Hersoni oblasti vabastamisel on oodata augustis.

14:37

Zelenskõi palus NATO-lt rohkem kaasaegset relvastust ja rahalist abi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval Madridi tippkohtumisele kogunenud NATO liidritele, et tema riik vajab kaasaegseid relvi ja rahalist abi Vene sissetungi tagasilöömiseks.

“Me vajame palju rohkem kaasaegseid süsteeme, kaasaegseid suurtükke,” ütles Zelenskõi videosilla vahendusel, lisades, et rahaline abi ei ole mitte vähem tähtis kui relvastuse andmine.

13:59

Zelenskõi: Venemaa püüab jutuga natsismist Ukrainat demoniseerida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi usub, et Venemaal püütakse lugudega “natsismi” kohta Ukrainat demoniseerida, vahendab BNS.

“Küsimuse natsismist Ukrainas on alati tõstatanud Venemaa, millel on inimõigustele alati äärmuslikud vaated. Neil on natsismi ilmingud neis piinamistes ja kuritegevuse tasemes, mille nad siia maha jätsid,” ütles Zelenskõi USA telekanalile NBC.

Presidendi sõnul “demoniseerivad nad Ukrainat, öeldes, et siin on mingi natsism. Nad teavad, et natsid piinasid Teise maailmasõja ajal minu perekonda. Võrreldes enamiku maailma riikidega on meie riigis madalaim juudiviha määr”.

“Nad ise õigustavad oma kuritegusid,” ütles Zelenskõi.

13:22

Ühendkuningriigi välisminister: Kõigepealt peame Venemaad alistama, siis läbirääkimisi pidama

Ühendkuningriigi välisminister ütles NATO paneelile, et läbirääkimised Vladimir Putiniga ei too praegu rahu, vahendab Sky News.

“On absoluutselt hädavajalik, et me kindlustaksime Venemaa lüüasaamise Ukrainas,” ütles Liz Truss. „Ja see on hädavajalik Euroopa julgeoleku, vabaduse ja demokraatia huvides ning see on ainus viis, kuidas me saavutame Euroopas püsiva rahu.”

“Mõned ütlevad, et praegu, kui Venemaa on veel Ukrainas, võiks olla läbirääkimiste võimalus, kuid ma arvan, et see tooks kaasa valerahu ja tooks kaasa edasise agressiooni tulevikus,” lisas Truss. “Nii et minu väga tugev sõnum on, et peame kõigepealt Venemaad alistama ja hiljem läbi rääkima.”

13:19

Liitlased on külmutanud 330 miljardi dollari eest Vene eliidi vara

Liitlasriikide sanktsioonide eest vastutav rakkerühm andis kolmapäeval ülevaate, mille kohaselt on Lääs alates Moskva kallaletungist Ukrainale külmutanud 330 miljardi dollari väärtuses Venemaa eliidile ja Vene keskpangale kuuluvat vara.

USA justiitsministri Merrick Garlandi ja rahandusministri Janet Yelleni moodustatud Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamise rakkerühma REPO kohaselt on blokeeritud 30 miljardi dollari ulatuses vara, mis kuulub vene oligarhidele ja ametnikele.

Lisaks on külmutatud 300 miljardi dollari ulatuses vara, mille omanik on Venemaa keskpank.

13:09

Zelenskõi: Vene okupatsiooni julmused on Vene teabepoliitika tulemus

Zelenskõi ütles, et Venemaa sissetungijate julmused okupeeritud Ukraina alal on riigi teabepoliitika tagajärg, vahendab BNS.

“Seda mõjutab juhtkond. Need inimesed ei ole vabad. Nad ei vali, mida vaadata, mida lugeda. Nad elavad kurtide ja pimedatema teabemetsas. Nad ei saa isegi aru, kuidas tsivilisatsioon areneb. Ja neile öeldakse, et nad on ülirahvus. See on sama mis natsidel. Kõik teised on teise-, kolmanda-, viiendajärgulised nagu lihapoes,” ütles Zelenskõi USA telekanalile NBC antud usutluses.

“Teabepoliitika lähtub alati juhtkonnast. Juht ei ütle neile – mine, vägista. Juhid muutsid nad inimesteks, kes on nendeks kohutavateks sammudeks võimelised,” ütles Zelenskõi.

12:38

Zelenskõi: Meie ühe mehe kohta kaotab Venemaa viis

President Volodõmõr Zelenskõi ütles USA telekanalile NBC, et Ukraina kaitsejõud on mõnel pool vaenlase tagasi löönud ja mõnel pool olid nad sunnitud vastase arvulise ülekaalu tõttu taanduma, kuid igapäevased lahingud toovad suuri kaotusi, sealhulgas Venemaale, edastas portaal Unian.

Zelenskõi rõhutas, et Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond ei alustanud sõda mitte ainult Ukraina, vaid kogu demokraatliku maailmaga, mistõttu kaotavad Ukraina lüüasaamise korral kõik demokraatlikke väärtusi kuulutavad riigid.

“Kui meie kaotame ühe mehe, kaotab Venemaa viis. Kus meie kaotame ühe tanki, kaotavad nemad viis. Jah, me võitleme. Aga peame olema ausad ja ütlema, et meil on tõesti raske. Sest ühe meie tanki kohta on neil kümme, neid on ühe meie võitleja kohta kümme. Ükskõik kui tugevad me ka ei oleks, neid on kümme korda rohkem. Meil ​​on raske, aga peame vastu,” ütles ta.

President lisas, et Ukraina kaitsejõud on mõnel pool vaenlase tagasi löönud ning mõnel pool olid nad sunnitud vastase arvulise ülekaalu tõttu taanduma.

“Üks ühele Venemaaga on meile raske. Ja ilmselt peame vastu, seetõttu on Euroopa ja USA toetus väga oluline… Kõik peavad mõistma, et see ei ole meie sõda. See ei ole mitte Venemaa ja Ukraina sõda, see on kogu tsiviliseeritud maailma sõda Venemaaga, selle sõjalis-poliitilise juhtkonna, väega. Me ei saa seda üksi teha ja jumal tänatud, et nad meid aitavad,” ütles Zelenskõi.

10:07

Stoltenberg: Venemaa kujutab otsest ohtu NATO julgeolekule

Stoltenberg ütles, et NATO tippkohtumisel Madridis on kolmapäeval kavas määratleda Venemaa ohuna, mis ähvardab liikmesriikide julgeolekut, vahendab BNS.

“Ütleme selgelt välja, et Venemaa kujutab otsest ohtu meie julgeolekule,” rääkis Stoltenberg enne NATO strateegilise kava avalikustamist. 

09:44

Mõkolajivi rünnakus suri kolm inimest

Ukraina lõunaosas Mõkolaivi linnas sai kolmapäeval elumajale langenud Venemaa raketilöögis surma vähemalt kolm ja haavata viis inimest, teatasid kohalikud võimud, kes on alustanud päästetööd ellujäänute jaoks, vahendab The Guardian.

Mõkolajivi linnapea Oleksandr Senkevitš ütles, et linna tabas kaheksa raketti ning kutsus elanikke üles evakueeruma. Ta ütles, et hoonet tabas Vene tiibrakett X-55.

Sündmuskohalt tehtud fotodelt oli näha suitsu, mis lendas neljakorruselisest hoonest, mille ülemine korrus on osaliselt hävinud.

09:23

Stoltenberg: Liitlased on valmis muutma Rootsi ja Soome ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiireks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et ootab Rootsi ja Soome sõjalise liidu liikmelisuse kiiret ratifitseerimist, vahendab The Guardian.

“Teeme tippkohtumisel otsuse kutsuda Rootsi ja Soome liikmeks, see on enneolematult kiire,” ütles ta Madridis NATO tippkohtumise teisel päeval. Mõlemad riigid esitasid mai keskel avalduse liidu liikmeks saamiseks.

“Pärast kutset vajame ratifitseerimisprotsessi 30 parlamendis. See võtab alati aega, kuid ma eeldan, et see läheb ka üsna kiiresti, sest liitlased on valmis püüdma ratifitseerimisprotsessi võimalikult kiiresti teoks teha,” lisas Stoltenberg.

09:10

Ukraina pihta on tulistatud üle 2800 raketi

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa on tema riigi pihta tulistanud juba üle 2800 raketi, vahendab BNS.

Zelenskõi rõhutas, et need on üksnes raketid, kuid Ukraina linnu tulistatakse ka teistest relvadest.

“Tänaõhtuse seisuga on meie linnu tabanud Vene rakettide koguarv 2811. Ja kui palju on veel olnud lennukipomme, kui palju suurtükimürske,” lausus president.

Ühtlasi lisas ta, et raketilöögiga ostukeskusele Krementšukis soovis okupant tappa võimalikult palju inimesi.

“Vene rakett tabas sihilikult seda objekti. Ilmselgelt selline käsk oli. On ilmne, et just sellised koordinaadid said Vene mõrtsukad selle raketi jaoks,” ütles Zelenskõi.

“Ja selle riikliku terrorismi akti eest, nagu ka kõigi teiste eest, tuleb Venemaal vastust anda. Ukraina lahinguväljal, sanktsioone tugevdades ja loomulikult ka tribunalis,” ütles president.

Päästjate sõnul on hetkel teada 18 Krementšukis hukkunut, rusudest on leitud seitse inimkeha fragmenti. Arstiabi on osutatud 59 inimesele, neist 25 on intensiivravil.

08:54

Zelenskõi: Vene ÜRO delegatsioon tõusis, et mitte mõrtsukatena näida

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäeva õhtul videopöördumises, et ÜRO Julgeolekunõukogu Vene delegatsiooni liikmed tõusid okupantide tapetud ukrainlaste mälestamise ajal püsti, et “mitte avalikult mõrtsukatena näida”, vahendas portaal Unian.

“ÜRO Julgeolekunõukogu austas täna seistes kõigi meie pinnal Vene sõjaväe poolt tapetud ukrainlaste mälestust. Vene delegatsiooni liikmed vaatasid julgeolekunõukogu saalis viibijate poole ja otsustasid ka tõusta – lihtsalt selleks, et mitte avalikult mõrtsukatena näida. Aga kõik teavad, et just Vene terror, just Vene riik tapab süütuid inimesi selles Ukraina rahva vastu vallandatud sõjas,” rõhutas president.

Ta lisas, et kutsus ÜRO-d üles kasutama ÜRO põhikirjas olemasolevaid mehhanisme, et peatada Venemaa manipuleerimine organisatsiooni struktuuridega ning luua eritribunal, mis uuriks Vene okupantide tegevust Ukraina pinnal.

28. juuni 2022

14:54

Ukraina siseminister: 21 inimest on pärast Krementšuki rünnakut endiselt teadmata kadunud

Ukraina siseminister Denys Monastyrskiy ütles briifingul, et pärast Krementšuki kaubanduskeskuse rünnakut on endiselt teadmata kadunud 21 inimest.

“Meil on 18 inimese surnukehad, 21 inimest on endiselt kadunud,” ütles Monastõrski, lisades, et 18 leitud surnukeha hulgas võib olla ka osa kadunud inimestest.

14:50

Kiiev: 17 Ukraina kaitsjat vahetati 15 Vene sõduri vastu

Venemaa vangistusest vabastati 17 Ukraina kaitsjat, vahetus toimus 17 inimest 15 vastu, edastas teisipäeval Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus.

Sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap viis Venemaa poolega läbi järjekordse sõjavangide vahetuse valemi 17-15 järgi, teatas luure peavalitsus.

“16 Ukraina sõjaväelast naaseb koju, neist kaks on ohvitserid ja 14 sõdurit. Vabastati ka üks tsiviilisik. Vabanenutest viis on raskelt haavatud ja vajavad kiiresti ravi,” öeldi Telegrami teates.

09:27

Ühendkuningriigi minister: Krementšukis toimunu näitab, et Putini barbaarsusel pole lõppu

Briti valitsuse minister ütles, et Venemaa eilne raketirünnak Krementšuki kaubanduskeskusele oli “terrorism” ja see näitas, et Putini barbaarsusel pole lõppu ja see oli “osa järjekindlast metsikusest Venemaa valitsuse poolt,” vahendab The Guardian.

“On oluline, et jääksime Ukraina juurde ja teeme kogu selle sissetungi ajal kõik endast oleneva, et neid toetada,” rääkis Ühendkuningriigi digitaalmajanduse minister Chris Philp. “Ühendkuningriik on andnud toetust 1,3 miljardi naela väärtuses. Oleme varustanud 5000 tankitõrjerakette, oleme varustanud õhutõrjerakette, oleme varustanud laevatõrjerakette. Oleme andnud humanitaarabi. Pakume välja õpetada 10 000 Ukraina sõdurit iga 120 päeva järel. Seega peame meie läänes, mitte ainult Ühendkuningriigis, vaid kogu läänes tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat sõjaliselt sel pimedal tunnil, millega nad silmitsi seisavad.”

“Me ei tee seda, sest oleme mures eskaleerumise pärast,” lisas Philp. “Ja tegelikult, kui rääkida Ukraina valitsusega, pole nende küsimus vägedes. Neil on palju vabatahtlikke, noori mehi ja naisi, kes kaitsevad vabatahtlikult oma kodumaad, nagu ma loodan, et seda teeksid ka siinsed inimesed, kes seisid silmitsi sarnase ohuga. Mida nad vajavad, on varustus!”

09:14

Zelenskõi: Venemaast on saanud maailma suurim terroriorganisatsioon

President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäevaõhtuses videopöördumises rahva poole, et Venemaast on saanud maailma suurim terroriorganisatsioon, vahendab BNS.

“Kõik viimastes rünnakutes hukkunud on rahumeelsed inimesed ja mitte ühtegi sõjaväelast. Vene riik on saanud maailma suurimaks terroriorganisatsiooniks. Ja see on fakt. Ja see peaks olema nüüd juriidiline fakt. Ja kõik maailmas peaksid teadma, et Venemaa nafta ostmine, sidemete säilitamine Venemaa pankadega, Venemaale maksude ja tollimaksude maksmine annab terroristidele raha,” rõhutas riigipea.

Zelenskõi mõistis juba varem esmaspäevase Venemaa raketilöögi Krementšuki kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele hukka jultunud terrorirünnakuna.

“Tegemist on ühe kõige jultunuma terroriaktiga Euroopa ajaloos,” sõnas Zelenskõi.

“Rahulik linn, tavaline kaubanduskeskus – naised, lapsed ja tavalised tsiviilisikud seal sees. Seal oli enne õhurünnaku väljakuulutamist umbes tuhat inimest,” rääkis Zelenskõi, kes jagas videot leekidesse haaratud kaubanduskeskusest koos kümnete pääste- ja tuletõrjeautodega väljas.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest.

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

Venemaa julm ja jälestusväärne raketilöök Ukraina rahvarohkele ostukeskusele kujutab endast sõjakuritegu, teatasid esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

27. juunil 2022 Ukrainas Poltava oblastis Krementšuki kaubanduskeskuses Venemaa raketilöögist haavata saanud abielupaar hoidis haiglas käest kinni.
Pilt: Scanpix

09:03

Zelenskõi nimetas rünnakut ostukeskusele jultunud terroriaktiks

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõistis esmaspäevase Venemaa raketilöögi Krementšuki kesklinnas asuvale kaubanduskeskusele hukka jultunud terrorirünnakuna.

“Tegemist on ühe kõige jultunuma terroriaktiga Euroopa ajaloos,” sõnas Zelenskõi.

“Rahulik linn, tavaline kaubanduskeskus – naised, lapsed ja tavalised tsiviilisikud seal sees. Seal oli enne õhurünnaku väljakuulutamist umbes tuhat inimest,” rääkis Zelenskõi, kes jagas videot leekidesse haaratud kaubanduskeskusest koos kümnete pääste- ja tuletõrjeautodega väljas.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest. Poltava kuberner Dmõtro Lunin ütles, et kardetavasti ohvrite arv veel kasvab.

Zelenskõi hoiatas samuti, et kaotused võivad olla märkimisväärsed.

“Praegu teadaolevalt õnnestus õnneks paljudel inimestel välja pääseda. Nad said välja. Aga sees oli veel inimesi – töölisi ja osa külastajatest. Tulekahju puhkes tohutul alal ja päästeoperatsioon jätkub,” seletas president.

President rõhutas ka, et Venemaa ei rünnanud seda objekti juhuslikult.

“Sellist objekti saavad rakettidega rünnata ainult täiesti loomastunud terroristid, kellel ei tohiks olla kohta Maal. See ei ole ekslik raketitabamus, see on Venemaa kalkuleeritud löök,” sõnas Zelenskõi.

08:54

Zelenskõi: Vene rakett tabas Krementšukis rahvast tulvil ostukeskust

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja, vahendas ukrainlaste portaal Unian president Volodõmõr Zelenskõi sõnu.

Surma sai vähemalt 16 ja haavata 59 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti  ohvrite arv tõuseb.

“16 surnut ja 59 inimest on saanud viga. Selline on hetkel olukord Krementšukis raketirünnaku tulemusena,” ütles Lunin. Üheksa inimest on viimastel andmetel raskelt vigastatud.

“Okupandid andsid raketilöögi kaubanduskeskuse pihta, kus oli üle tuhande tsiviilisiku. Kaubanduskeskus põleb, päästjad kustutavad tulekahju, ohvrite arv on kujuteldamatu,” märkis Zelenskõi sõnumirakenduse Telegram kanalis.

Ta rõhutas, et see objekt ei kujuta Vene sõjaväe jaoks ohtu ega strateegilist väärtust.

“Venemaa jätkab oma jõuetuse demonstreerimist tavakodanike peal. On asjatu loota adekvaatsusele ja inimlikkusele nende poolt,” lisas Zelenskõi.

Veebi on ilmunud ka video kaubanduskeskusest Amstor põgenevatest inimestest.

Teiste seas avaldas video Ukraina siseministri nõunik Anton Heraštšenko. 

Avaldatud salvestisel on kuulda üht ellujäänut hüüdmas: “Oleme elus!”

Ukraina relvajõudude andmeil tulistati raketid Kh-22 Krementšuki pihta kaugpommitajailt Tu-22 M3 Venemaa Kurski oblastist. Teine rakett tabas viimastel andmetel linnastaadionit.

“Järjekordne Venemaa sõjakuritegu. Vene rakett tabas kaubanduskeskust. Välja tulistati kaks raketti, millest üks tabas ostukeskust ja teine linnastaadionit,” märkis Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov.

“Kõik vajalikud avalikud teenused töötavad ja haavatutele osutatakse kogu vajalikku arstiabi,” lisas Danilov.

Ukraina isaosas asuvas Lõssõtšanski linnas sai esmaspäeval Venemaa õhurünnakus surma vähemalt kaheksa tsiviilisikut, kes olid parajasti väljas joogivett kogumas, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.

08:47

Ukraina nõuab rünnakutega seoses ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti ohvrite arv tõuseb.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

Venemaa julm ja jälestusväärne raketilöök Ukraina rahvarohkele ostukeskusele kujutab endast sõjakuritegu, teatasid esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid.

“Süütute tsiviilisikute vastu suunatud valimatud rünnakud kujutavad endast sõjakuritegu,” edastasid riigijuhid avalduses.

“Mõistame selle jälestusväärse rünnaku karmilt hukka,” lisati teadaandes.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

08:26

Macron nimetas ostukeskuse ründamist Ukrainas jõleduseks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron mõistis esmaspäeval karmilt hukka Venemaa õhulöögi Ukrainas asuva Krementšuki linna ostukeskusele ja nimetas seda muu hulgas jõleduseks, bahendab BNS.

Rahvusvaheline pahameel rünnakuga seoses kasvab ja seda koguneb teisipäeval arutama ÜRO Julgeolekunõukogu.

Vene rakett tabas esmaspäeval Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest. Poltava kuberner Dmõtro Lunin ütles, et kardetavasti ohvrite arv veel kasvab.

“Venemaa rünnak Krementšuki ostukeskuse vastu on jõledus. Jagame ohvrite perede valu ja viha sellise julmuse ees. Vene inimesed peavad nägema tõde,” kirjutas Macron suhtlusvõrgustikus Twitter.

Macroni postituse all olid videokaadrid leegitsevast kaubanduskeskusest, millest tõuseb paksu musta suitsu.

Ukraina kaitseministeerium teatas, et rünnak oli sihilikult ajastatud nii, et see langeks kokku kaubanduskeskuse kõige aktiivsema tööajaga ja tooks kaasa maksimaalse arvu ohvreid.

08:10

Johnson: Vabaduse eest tasub maksta

Briti peaminister Boris Johnson kaitses esmaspäeval Lääne toetust Ukrainale kui hinda, mida tasub maksta, meenutades liitlaste võitu natsi-Saksamaa üle, vahendab BNS. “Pidage meeles, et läinud sajandi keskel kulus demokraatiatel palju aega, kuni nad mõistsid, et peavad vastu seisma türanniale ja agressioonile,” ütles ta BBC-le Teisele maailmasõjale viidates.

“Aga diktaatorite, eriti Natsi-Saksamaa lüüasaamisega osteti endale kümneteks ja kümneteks aastateks stabiilsus,” ütles ta. “Vabaduse hind on tasumist väärt,” rõhutas ta.

Kuna Venemaa Ukraina sissetungi majanduslikud tagajärjed eskaleeruvad, tuues kaasa hüppeliselt tõusvad tarbijahinnad, toiduainete nappuse ja energiapuuduse, kasvab ka kartus ränga tagasilöögi ees.

G7 juhid on kutsunud kohale ka viie tärkava majandusega riigi juhid, et saavutada laiemat kandepinda Ukraina toetamisele.

Johnson võttis veidi hiljem sõna ka Venemaa viimaste raketirünnakute kohta.

“Venemaa raketirünnak rahvarohkele kaubanduskeskusele Ukrainas asuvas Krementšuki linnas demonstreerib Vene presidendi Vladimir Putini julmuse ja barbaarsuse sügavust,” ütles Johnson.

“Putin peab mõistma, et tema käitumine üksnes tugevdab ÜK ja kõigi teiste G7 riikide otsustavust seista Ukraina kõrval nii kaua kui vaja,” lisas peaminister.

Ukraina nõuab seoses Venemaa viimaste rünnakutega tsiviilsihtmärkide pihta ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, teatas esmaspäeval maailmaorganisatsioon.

Vene rakett tabas esmaspäeval Poltava oblastis Krementšuki linnas asuvat ostukeskust, kus oli rünnaku hetkel üle tuhande külastaja. Surma sai vähemalt 13 ja haavata enam kui 40 inimest, ütles Poltava kuberner Dmõtro Lunin, lisades, et kardetavasti ohvrite arv tõuseb.

“Teisipäeval korraldatava kohtumise keskmes on rünnak Krementšukile, aga ka teised viimased rünnakud muu hulgas Kiievi elurajoonidele,” ütles praegu ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruva eesistujariigi Albaania esinduse kõneisik.

27. juuni 2022

15:56

Zelenskõi palus G7-l piirata Vene nafta hinda

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus esmaspäeval juhtivate tööstusriikide ühendust G7 piirata Moskva poolt eksporditava nafta hinda, et sel viisil Venemaad sissetungi eest Ukrainasse veelgi rohkem pitsitada, vahendab BNS.

“Meie jaoks on tähtis G7 riikide järjekindel positsioon sanktsioonide küsimuses. Sanktsioone tuleb veelgi tugevdada, piirates agressori poolt eksporditava nafta hinda,” kirjutas Zelenskõi Telegramis pärast pöördumist G7 tippkohtumise poole.

Zelenskõi sõnul “tunneb Ukraina G7 riikide toetust”.

“Tänan teid kaitse- ja finantsabi eest meie riigile võitluses Venemaa sissetungi vastu,” ütles Ukraina president.

Kõrge USA ametiisik ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et läbirääkimised Vene naftale hinnalae määramise üle edenevad. Euroopast oluliselt vähem Vene naftast sõltuvad USA ja Kanada on Vene nafta sisseveo juba keelustanud.

14:54

Saksamaa asekantsler: Gaasipuudus võib viia tõsise majanduskriisini Euroopas

“Talve jooksul ähvardab stsenaarium, kus tegelikult tuleb kärpeid kehtestada,” vahendab Sky News Robert Habecki. “Minu arvates tooks see kaasa tõsise majanduskriisi Euroopas ja Saksamaal ning seda tuleb iga hinna eest vältida. Me veel ei ole seal, aga selleks, et mitte jõuda, on vaja otsustavat, ühist, solidaarsuspõhist ja eelkõige väga kiiret tegutsemist.”

Ta avaldas toetust USA juhitud plaanile kehtestada Venemaa naftaimpordile hinnapiir.

Venemaa on vähendanud oma gaasitarneid Euroopasse torujuhtme Nord Stream 1 kaudu, eriti rängalt tabas see Saksamaad.

13:03

Piirkonna kuberner kutsub tsiviilelanikke üles Lõssõtšanskist evakueerima

Ukraina Luganski kuberner Serhiy Haidai kutsus tsiviilelanikke Ida-Ukraina linnast evakueerima, öeldes, et olukord on “väga raske”, vahendab The Guardian.

“Lugupeetud Lõssõtšanski linna territoriaalse kogukonna elanikud ja nende sugulased. Seoses reaalse ohuga elule ja tervisele kutsume üles viivitamatult evakueeruma. Olukord linnas on väga raske. Päästke ennast ja oma lähedasi. Hoolitsege laste eest. Veenduge, et teie eest hoolitsetakse Ukraina territooriumil asuvates evakuatsioonilinnades,” kirjutas Haidai.

12:14

USA teatas G7 uutest sanktsioonidest Vene kaitsesektorile

Ühendriigid kuulutasid esmaspäeval välja juhtivate tööstusriikide G7 ühenduse uued sanktsioonid Venemaa kaitsetööstuse vastu, vahendab BNS.

“G7 liidrid laiendavad sihitud sanktsioone, et piirata veelgi Venemaa juurdepääsu lääne tehnoloogiale, mis võiks toetada Vene relvatööstust,” teatas Valge Maja.

“Ühendriigid võtavad ühtlasi agressiivselt sihikule Vene kaitsesektori tarneahelad ja piiravad Venemaa võimet asendada oma jõhkras sõjas juba kaotatud sõjatehnikat.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus esmaspäeval G7 tippkohtumisele kogunenud liidreid tegema kõik, mis nende võimuses, et lõpetada Venemaa kallaletung Ukrainale selle aasta lõpuks.

Zelenskõi ütles videopöördumises tippkohtumisele, et Ukraina vägede jaoks muutuvad lahingutingimused raskemaks ning kutsus seetõttu G7 juhte tegema kõik, et sõda lõpeks sel aastal, ütles tippkohtumise allikas.

Kui sõda kestaks üle talve, tooks see Zelenskõi sõnul ohu, et lahingutegevus venib veelgi pikemaks.

Hoolimata lääne karistusmeetmetest Moskva vastu, palus Zelenskõi, et survet ei vähendataks ning et Venemaa suhtes kehtestataks “raskeid ja ulatuslikke” sanktsioone.

10:58

Harkivi oblastis surid 21- aastane ja 57-aastane naine Venemaa mürskude tagajärjel

Lisaks tabas üleöö Vene rakett kooli hoovi ja kolm tsiviilisikut said plahvatusohtlikke vigastusi, vahendab The Guardian.

“Meie relvajõud jätkavad kokkupuutejoonel okupantide hävitamist. Harkivi suunas ründasid sissetungijad Dementiivka ja Pitomnõki suunas. Izjumi piirkonnas ei lakka vaenlane edasipürgimist. Meie kaitsjad osutavad vastupanu, hävitades okupantide tööjõudu ja soomusmasinaid,” kirjutas piirkonna kuberner Oleh Synyehubov.

09:50

Zelenskõi sõnul saab nädal olema kõigi jaoks väga oluline

President Volodõmõr Zelenski märkis pühapäevases videopöördumises tuleva nädala tähtsust Ukraina jaoks, vahendas ukrainlaste meediakanal Unian.

“See nädal saab olema meie kõigi jaoks väga oluline. Seetõttu jätkame tööd kõikidel tasanditel ega aeglusta oma tempot,” ütles riigipea oma videoläkituses 123. sõjapäeva lõpus.

Zelenskõi tõi välja, et rääkis pühapäeval Kanada peaministri Justin Trudeauga. Kõne puudutas kaitsetoetuse tõstmist Ukrainale ja seda, kuidas veelgi suurendada sanktsioonide survet Venemaale.

“Tänasin Justinit muidugi ka juba osutatud abi eest,” lisas president.

“Viivitused partnerite poolt meie riigile relvade üleandmisel on samas Venemaale üleskutseks korraldada aina uusi ja uusi rünnakuid,” tõdes Zelenskõi.

Presidendi sõnul jätkab ta nõudmistega, et partnerid annaksid kiiresti üle Ukraina relvajõududele vajalikud relvad.

Zelenskõi tõi välja, et Vene armee sooritas pühapäeval raketirünnakuid mitmele Ukraina linnale.

“Venemaa tulistas pealinna Kiievi pihta taas rakette. Hommikul. Maailma teine armee saavutas seekord “võiduka võidu” lasteaia ja elumaja üle. Hukkus mees, kes oli kõigest 37-aastane. On haavatuid ja nende hulgas on tüdruk, kelle nimi on Ženja ja ta on seitsmeaastane. Suurtüki- ja miinipildujatuli ei lõpe Harkivi oblastis, Sumõ oblastis ja Donbassis,” rääkis president.

Zelenskõi toonitas samas, et osa rakette lasti alla.

“Aga ainult osa sellest. Vajame võimsat õhutõrjet – kaasaegset ja täielikult efektiivset ja sellega meil tulebki tegeleda,” jätkas president.

“Okupante tuleb kõigest jõust peksta, et nad ei arvaks, et suudavad kedagi survestada või kuskil kedagi üle mängida. Millest need raketid täna räägivad? Millest räägivad eilsed 62 raketti? Need on Venemaa stiilis ehk eskaleeruda olukorda iga kord, kui rahvusvahelised sündmused toimuvad,” seletas riigipea.

Zelenskõi sõnul on see võimalik ainult siis, kui Ukraina saab kõik, mida küsib ja täpselt sel ajal, mil ta seda vajab – relvad, rahaline toetus ja sanktsioonid Venemaa vastu.

“Selles sõjas ei saa see teisiti olla. Sest just siin – taevas Kiievi kohal, merel Odessa lähedal, maal Harkivi oblastis, Donbassis, Hersonis ja Zaporižžja oblastis – seal otsustatakse, milline saab elu Euroopas tulevikus olema. Just siin Ukrainas otsustatakse seda ja mitte kusagil mujal,” ütles president.

Zelenskõi sõnul pole Venemaal nii palju rakette kui ukrainlastel on otsusekindlust.

“Aga ainult veel võimsamad relvad suudavad Vene relvi peatada,” jätkas president.

Ukraina kaitseminister Aleksei Reznikov rõhutas samuti pühapäeval pärast raketirünnakuid Kiievile, et Ukraina peab võimalikult kiiresti kasutusele võtma tõhusad raketitõrjesüsteemid.

22. juuni 2022

13:14

Vene vägi kinnitab kanda Lõssõtšanski lähedal

Vene vägi kinnitab kanda Lõssõtšanski ümbruse asulates, jätkuvad tänavalahingud Severodonetskis, ütles Luhanski sõjakuberner Serhi Haidai, vahendab BNS.

“Venelased lähenevad Lõssõtšanskile, kinnitades kanda selle lähedal asuvates asulates. Linna tulistatakse suurtükkidest, tankidest, pommitatakse lennukitelt. Haavata on saanud vähemalt kolm tsiviilisikut, mitu politseinikku sai vigastada. Politsei, prokuratuur, SBU hooned pidasid raketirünnakutele vastu,” kirjutas ta Telegramis.

Kuberneri sõnul jätkuvad tänavalahingud ka Severodonetskis – vaenlane avas taas tule Sõnetski ja Pavlogradi küla, juba hävinud sildade ja kahel korral Azoti tehase pihta. Kahjustada said puhastusseadmete ala üks keemiatehase kontrollpunktidest.

Venelased üritavad piirata sisse ka Ukraina üksusi Borovske ja Voronove lähistel.

Lisaks täheldatakse Popasnyansky suunas keerulist olukorda.

“Vaenlane sisenes Toškivkasse, mis võimaldas tal suurendada oma tulemõju teistele asulatele. Ustõnivkas, Podlesnes ja Mõrna Dolõnas on sissetungijad juba jalge alla võtmas, nad ründavad Bela Horat. Meie võitlejatel on Girske piirkonda rakse kaitsta,” rääkis kuberner.

Samas märkis ta, et Girskes hävis möödunud ööpäeva jooksul üheksa, Zolotes seitse ja Novoivanivkas 12 maja.

13:05

Kuberner: Vene naftatöötlemistehase põlengu võis põhjustada droon

Rostovi oblastis Ukraina piiri lähistel asuva Novošahtinski naftatöötlemistehase tulekahju võis põhjustada droonirünnak, vahendab BNS.

“Ühe versiooni järgi põhjustas tulekahju mehitamata lennumasina (UAV) rünnak tehase tehniliste rajatiste vastu,” ütles regiooni kuberner Vassili Golubev Telegrami suhtlusplatvormil. Sündmuskohal leiti drooni tükke, lisas ta.

12:48

Zelenskõi: Vene vägi on kurt ratsionaalsusele

Ukraina relvajõud tugevdavad kaitset Luhanski oblastis taktikaliste sammudega, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tavapärases teisipäevaõhtuses videokõnes, vahendab BNS.

“Seal on praegu kõige karmim. Sissetungijad suruvad peale. Pressivad ka Donetski suunas. Harkivi oblastit laastab julm ja küüniline Vene suurtükituli. Nad ei loovuta sissetungijatele midagi, aga Vene vägi on kurt mis tahes ratsionaalsusele. See lihtsalt hävitab, lihtsalt tapab, tõestades sellega oma juhatusele, et ei seisa paigal,” ütles Zelenskõi.

“Lõunas kaitseme oma Mõkolaivi oblastit, Zaporižžja oblastit. Vabastame järk-järgult Hersoni oblastit. Ja nii samamoodi, nagu me võitleme EL-i otsuse eest Ukraina kandidatuuri kohta, võitleme iga päev selle eest, et meie riiki oleks võimalik varustada kaasaegsete relvadega,“ rõhutas president.

“Meie partnerite kiirusest, selle kiirusest, kuidas nad oma Ukrainale abi andmise otsuseid ellu viivad, sõltuvad otseselt tuhandete inimeste elud,” ütles ta.

11:44

Luhanski kuberner: Severodonetskis on põrgu

Venemaa on koodanud jõud Severodonetski ja Lõssõtšanski vastu, linnad on pideva suurtükitule all, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai kolmapäeval, nimetades olukorda põrguks, vahendab BNS.

“Kõik meie positsioonid on olnud neli kuud tule all kõigist, ma rõhutan kõigist relvadest, mis Vene sõjaväel on,” ütles Haidai sotsiaalmeedias.

“Siin on lihtsalt põrgu,” lisas ta, rääkides Severodonetskist, mida Vene väed on nädalaid rünnakud, et kogu linn oma kontrolli alla saada.

“Meie poisid hoiavad oma positsioone ja teevad seda, nii kaua kui vaja,” kinnitas ta.

Vene väed on viimasel ajal suurendanud oma territooriumi Severodonetskis ja liikunud lähemale ka temast üle Donetsi jõe asuvale Lõssõtšanskile.

Haidai sõnul püüavad Vene väed Lõssõtšanskit sisse piirata, kuid linn on ikka veel Ukraina relvajõudude kontrolli all.

“Lõssõtšanskit pommitatakse ägedalt iga suure kaliibriga relvadest,” ütles ta ja lisas, et purustused on tohutud.

Evakuatsioon Lõssõtšanskist käib. “Me viime tasapisi inimesi välja,” ütles kuberner.

Severodonetskis on mitusada tsiviilelanikku Azoti keemiatehases lõksus ega saa ägedate lahingute tõttu sealt väljuda.

“Evakuatsioon oleks võimalik, kui oleks kokkulepe kõrgeimal tasemel, kui oleks relvarahu ja selgelt paika pandud marsruut,” ütles Haidai.

07:55

Lõssõtšansk on Vene vägede lakkamatu rünnaku all

Ukraina relvajõud on Donbassis Sjeverodonetsi ja Lõssõtšanski kaksiklinna kohal massiivse ja pideva Vene suurtükirünnaku all, vahendab BNS.

Nüüd tabab pommirahe järjest enam ka Sjeverodonetskist üle jõe asuvat Lõssõtšanskit, kinnitas Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai Telegrami kanalis.

“Nad lihtsalt hävitavad seal kõike… Nad hävitasid hooneid ja kahjuks on inimohvreid,” ütles ta.

Vene väed hõivavad ümberkaudseid külasid ning kontrolli saavutamine kahe linna üle võimaldaks neil Donbassis edasi liikuda.

Lõssõtšanskis jättis Venemaa rünnak senise politseijaoskonna kohale augu ning pihta said ka lähedal asuvad kortermajad, teatas AFP korrespondent linnast.

Esmaspäeva öösel politseijaoskonda tabanud löögis sai võimude sõnul 20 politseinikku viga. “Vaheseinad kukkusid maha ja uksed lendasid eest,” kirjeldas toimunut end Petrovitšiks nimetanud politsenik.

04:50

Ukraina: taristule tekitatud kahju ulatub üle 100 miljardi euro

Venemaa okupatsiooniväe tekitatud kahju suurus Ukraina taristule ulatub hinnanguliselt 100 miljardile eurole, Kremli täiemahulise sissetungi tulemusena on hävitatud kuni 30 protsenti kogu riigi infrastruktuurist, vahendab BNS.

Kahju hindas Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov usutluses Prantsuse ajalehele Le Monde.

Sõja tagajärjel hävisid teed, sillad, sadamad, raudteed ja lennuväljad, sõnas ta.

Ministri kohaselt ulatus 25. mai seisuga elu- ja mitteeluhoonete (koolid, haiglad, jne) ning taristu hävinguga Ukraina majandusele tekitatud otsese kahju kogusumma saja miljardi euroni, sealjuures transpordivahendeid hävis ligi 40 miljardi euro eest.

Kubrakov märkis, et riik üritab prioriteetseid rajatisi taastada, hoolimata edasise hävimise ohust. Mõnes vabastatud piirkonnas on taastamistöödega juba algust tehtud, kuid ressursside puudumise tõttu ei saa see kiiresti juhtuda.

Ministri sõnul said sissetungijate tegevuse tõttu enim kannatada Mariupol, Harkiv, Tšernihiv, Sjevjerodonetsk ja Lõssõtšansk. Oma kodu on kaotanud vähemalt 320 000 ukrainlast.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles varem, et Vene president Vladimir Putin tahab Ukrainat füüsiliselt hävitada eesmärgiga purustada idee Ukraina rahvast.

21. juuni 2022

21:54

Kuberner: Venemaa suurtükirünnakud Harkivi oblastis nõudsid 15 inimelu

Venemaa suurtükirünnakutes Harkivi oblastis sai teisipäeval surma vähemalt 15 inimest, kelle seas oli ka kaheksa aasta vanune laps, vahendab BNS.

“Viisteist inimest sai surma ja 16 haavata. Sellised on Vene päevaste suurtükirünnakute kohutavad tagajärjed Harkivi oblastis,” ütles Harkivi oblasti kuberner Oleg Sõnehubov oma Telegram kanalil.

Sõnehubovi sõnul oli tegemist nelja erineva vahejuhtumiga.

Vene väeüksused tulistasid Harkivi linnast 30 kilomeetri kaugusel olevat Tšuguivi linna, kus sai surma kuus ja haavata neli inimest, ütles Sõnehubov.

Viis inimest hukkus ja 11 sai viga Harkivis, kus suri ka kaheksa-aastane laps. Äärelinna tabanud suurtükitules sai hukkunud poisi ema vigastada.

Veel kolm inimest sai surma Zolotšivis, Harkivist 40 kilomeetri kaugusel põhjas.

“See on terrorism. Need on inimsusvastased kuriteod, mis peavad saama karistatud,” ütles Sõnehubov.

Venemaa piirist umbes 50 kilomeetri kaugusel asuv Harkiv sai sissetungi alguses Moskva okupatsiooniväelt kõvasti räsida, ent Ukraina relvajõududel õnnestus linn ja ümbruskond tagasi enda kontrolli alla saada.

Sestsaadik on venelased keskendunud Donbassi idapoolsetele aladele, peamiselt Donetski ja Luhanski oblastitele.

19:40

Ukraina: Vene väed kasutasid naftaplatvormi sõjalise rajatisena

Ukraina tunnistas teisipäeval Musta mere naftaplatvormi ründamist, öeldes, et Vene väed kasutasid seda sõjalise rajatisena, vahendab BNS.

Odessa piirkondliku sõjaväeadministratsiooni kõneisiki Serhi Bratšuki sõnul kasutas Venemaa platvormi sõjalise rajatisena “õhutõrje-, radari- ja luuretehnika” ladustamiseks, mis “aitab venelastel saavutada täielikku kontrolli Musta mere loodeosa üle”.

17:03

Ukraina sai kätte moodsad Saksa suurtükisüsteemid

Ukraina teatas teisipäeval, et on “lõpuks” enda käsutusse saanud Saksamaa tarnitud moodsad suurtükisüsteemid, vahendab BNS.

“Panzerhaubitze 2000 on lõpuks osa Ukraina suurtükiväe 155 mm haubitsate arsenalist,” kirjutas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov sotsiaalmeedias, tänades oma Saksa kolleegi Christine Lambrechti.

Saksamaa teatas läinud kuul, et saadab Ukrainasse seitse liikursuurtükki, kiirendades raskerelvade tarnimist, et aidata Kiievil võidelda Venemaa sissetungi vastu.

Saksa sõjaväel on ladudes umbes 100 sellist haubitsat, kuid ainult 40 on lahinguvalmis.

USA, Prantsusmaa ja teised Ukraina liitlased on lubanud Kiievile täiendavaid raskerelvi ning Washingtonist saabuvad tarned Ukrainasse sel kuul.

Lääs on saatnud Ukrainasse relvi, et aidata sel Kremli vägede vastu võidelda, kuid Kiiev kurdab, et on saanud vaid murdosa sellest, mida vajab, nõudes raskemat relvastust.

16:16

USA justiitsminister arutab Ukrainas sõjakuritegusid

USA justiitsminister Merrick Garland külastab teisipäeval Ukrainat, et arutada sõjakuritegudes osalenud isikute vastutusele võtmist riigis, millele Venemaa poolt veebruaris kallale tungis, ütles justiitsministeeriumi ametnik, vahendab BNS.

Garland kohtub Ukraina peaprokuröri Irõna Venediktovaga, et arutada USA ja rahvusvahelisi jõupingutusi aidata Ukrainal “tuvastada, tabada ja kohtu alla anda isikud, kes on seotud Ukrainas sõjakuritegude ja muude julmuste toimepanemisega”, ütles ametnik.

14:19

Musta mere naftaplatvorm põleb jätkuvalt

Venemaa annekteeritud Krimmi rannikul Ukraina vägede väidetava rünnaku järel puhkenud tulekahju naftaplatvormil on lähenemas puuraugule, vahendab BNS.

Moskva määratud Krimmi kuberner Sergei Aksjonov süüdistas rünnakus Kiievit, öeldes, et viga sai kolm inimest ja veel seitse jäi kadunuks.

“Mis puudutab tulekahju platvormil, see ei vaibu. Öösel lähenes tuli puuraugule,” ütles Krimmi senaator Olga Kovitidi uudisteagentuurile Interfax.

Kovitidi sõnul jäktub seitsme kadunud isiku otsimine. Kolm haavatut on haiglas, kuid nende elu pole ohus.

“Esialgsed andmed osutavad, et kõiki ei päästetud, kuid on lootust,” ütles Krimmi ametnik Oleg Krjutškov Telegramis.

Tegemist on esimese teadaoleva rünnakuga naftataristu vastu Krimmi rannikul alates Venemaa täiemahulise kallaletungi algusest Ukrainale 24. veebruaril.

Aksjonov, kelle Moskva määras kuberneriks pärast poolsaare annekteerimist 2014. aastal, ütles esmaspäeval, et rünnati kolme platvormi ja evakueeriti 94 inimest.

Platvormid kuuluvad Krimmis registreeritud nafta- ja gaasifirmale Tšernomorneftegaz, mis on 2014. aastast USA sanktsioonide all.

14:01

Ukraina: Venemaa on hõivanud Donbassis rindeküla Toškivka

Vene vägi tungis Donbassis teisipäeval veelgi sügavamale Ukraina territooriumile, teatades rindeküla Toškivka hõivamisest kaksiklinna Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski lähedal, kus viimastel nädalatel on käinud armutu sõjategevus okupatsiooniväe ja Ukraina relvajõudude vahel, vahendab BNS.

“Tänase seisuga, vastavalt meie teabele, kontrollivad venelased Toškivkat täielikult,” ütles Sjevjerodonetski kohaliku omavalitsuse juht Roman Vlassenko Ukraina riigitelevisioonile, lisades, et lahing Donbassi üle käib nüüd “täie hooga”.

Sõjale eelnenud ajal elas Toškivkas umbes 5000 inimest ning see paikneb umbes 25 kilomeetri kaugusel Sjevjerodonetskist lõunas.

“Kogu Luhanski oblast on nüüd Ukraina ja Vene armee vahelise lahingutegevuse epitsenter,” ütles ta.

11:34

Kuberner: Venemaa põhjustab Lõssõtšanskis katastroofilist hävingut

Ukraina teatas teisipäeval, et Donbassi tööstuslinna Lõssõtšansk on Vene vägede turmtule all, mis põhjustab katastroofilist hävingut, vahendab BNS.

Linn on olnud viimastel nädalatel Ukraina ja Vene vägede ägedate lahingute keskmes.

“Lahingud Sjevjerodonetski tööstusalal ja katastroofiline häving Lõssõtšanskis,” ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai sotsiaalmeedias, lisades, et Lõssõtšansk sai esmaspäeval Vene vägede ägedas tules suuri purustusi.

05:40

Ukraina-Poola piiripunkti läbilaskevõimet on jõudsalt suurendatud

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Poola ja Ukraina vahelise piiripunkti Korczowa-Krakovetsi läbilaskevõimet suurendatud 50 protsendi võrra.

Zelenskõi hinnangul suurendab see oluliselt eksporti ja importi üle piiri. Presidendi kinnitusel kaasajastatakse ka teisi Ukraina ja Euroopa Liidu vahelisi piiripunkte.

Nädalapäevad tagasi leppisid Ukraina ja Poola Ukraina avatud piiri projekti raames kokku piiripunkti läbilaskevõime suurendamises.

04:02

Vene ajakirjaniku Nobeli medal müüdi oksjonil Ukraina laste toetuseks

Sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja ja Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi Nobeli medal müüdi esmaspäeval oksjonil 103,5 miljoni dollari eest, et toetada Ukraina sõja eest põgenenud lapsi, vahendab BNS.

Müügi korraldanud oksjonimaja Heritage Auctions andmetel ostis medali ära veel tuvastamata telefonipakkuja.

Oksjonimaja andmetel läheb kogu raha ÜRO lastefondile UNICEF, mis suunab selle sõja tõttu ümberasustatud Ukraina lastele humanitaarabiks.

Muratov võitis auhinna 2021. aastal koos Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressaga muu hulgas “püüdluste eest kaitsta sõnavabadust”.

Novaja Gazeta oli sunnitud oma tegevuse Venemaal peatama, sest pärast riigi rünnakut Ukrainale muutus Venemaal objektiivse meedia töö võimatuks. 1993. aastal NSV Liidu ainsa presidendi Mihhail Gorbatšovi asutatud Novaja Gazeta oli ainus Venemaa suurleht, mis arvustas Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja tema poliitikat.

Märtsi lõpus teatas Novaja Gazeta, et peatab tegevuse ning hakkab trükis või digikujul uuesti ilmuma alles pärast Vene-Ukraina sõja lõppu. Teade järgnes järelevalveasutuse Roskomnadzori järjekordsele hoiatusele, mis ähvardas sellelt meediumi tegevusloa ära võtta.

Lätis ilmus mai alguses koostöös kirjastusega Rīgas viļņi ajalehe Novaja Gazeta Euroopa väljaanne.

Läti ajakirjanduslevisse jõudnud Novaja Gazeta Europe on Rīgas viļņi andmetel “sunnitud paguluses elavate vabakutseliste Vene ajakirjanike väljaanne ja nende sõltumatu vaade Ukraina sõja sündmustele ja protsessidele Venemaal”.

03:45

Podoljaki hinnangul ei piirdu Vene impeeriumi isud Ukrainaga

Ukraina presidendi kantseleiülema nõunik Mõhhailo Podoljak ütles esmaspäeval, et Venemaa ähvardused jõulise kättemaksuga Leedule tõestavad taas, et impeeriumi isud ei piirdu ainult Ukrainaga, vahendab BNS.

Podoljaki sõnul mõistab Moskva ainult jõukeelt ja peab teadma iga oma järgmise sammu hinda.

“Leedu vastase jõulise kättemaksu ähvardused Venemaa poolt tõestavad taas, et impeeriumi isud ei piirdu ainult Ukrainaga. Selline verejanuline retoorika peaks saama rahvusvahelise üldsuse tugeva reaktsiooni,” rõhutas Podoljak.

Vene välisministeerium nõudis esmaspäeval Leedult “avalikult vaenulike” piirangute tühistamist Euroopa Liidu (EL) sanktsioonide alla kuuluvate kaupade transiidile läbi Leedu Kaliningradi oblastisse.

“Kui kaubavedude transiit läbi Leedu Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Vene Föderatsiooni territooriumi vahel ei taastu, jätab Venemaa endale õiguse sammudeks oma riiklike huvide kaitseks,” märkis ministeerium avalduses.

Vene välisministeerium lisas, et kutsus välja Leedu ajutise asjuri, et protestida “provotseerivate ja avalikult vaenulike” meetmete vastu.

Ministeeriumi hinnangul rikub transiidikeeld 2002. aastal EL-i ja Venemaal vahel sõlmitud lepingut. 

Leedu välisministeerium edastas esmaspäeval Venemaa ajutisele asjurile Sergei Rjabokonile noodi, milles selgitas Euroopa Liidu meetmete rakendamist Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Venemaa vahel transporditavatele terase- ja mustmetallitoodete transiidile.

Kohtumisel lükati ümber Vene esindajate teave, et Leedu keelas väidetavalt sanktsioonide aluse kauba transiidi Kaliningradi oblasti ja Venemaa vahel, seisab ministeeriumi avalduses.

“Reisijate ja kaupade, mille suhtes Euroopa Liidu sanktsioonirežiim ei kehti, vedu jätkub läbi Leedu Kaliningradi oblastisse ja vastassuunas. Leedu ei ole kehtestanud sellele transiidile ühepoolseid, individuaalseid ega täiendavaid piiranguid. Leedu rakendab järjekindlalt Euroopa Liidu sanktsioone, millel on mitmesugused üleminekuperioodid ja jõustumiskuupäevad,” täpsustati teadaandes.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles esmaspäeval, et Leedu järgib teatud kaupade blokeerimisega Kaliningradi Euroopa Liidu sanktsioone.

“Leedu pole kehtestanud ühtegi ühepoolset piirangut ja rakendab vaid Euroopa Liidu sanktsioone,” ütles Borrell pärast kohtumist EL-i välisministritega. 

Leedu teatas läinud nädalal, et keelab kõigi EL-i sanktsioonide alla kuuluvate kaupade, muu hulgas kivisöe, metallide, ehitusmaterjalide ja kõrgtehnoloogia raudteetransiidi läbi oma territooriumi Kaliningradi.

02:02

Zelenskõi: Venemaa suhtub Ukraina tegevusse väga närviliselt

President Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäevases videopöördumises, et Venemaa suhtub Ukraina tegevusse väga närviliselt, vahendab BNS.

Zelenskõi sõnul peab ta eelkõige silmas edusamme Euroopa suunas liikumisel. President märkis, et järgmised nädalapäevad on tegusad.

“Me liigume Euroopa Ülemkogu peamise otsuse poole, mis võetakse vastu reedel. Nagu ma eeldasin, on Venemaa meie tegevuse pärast väga närvis. Taas Odessa ja Harkivi pommitamine, taas katsed Donbassis jõhkraks ründetegevuseks. On kurjus, mida saab rahustada vaid lahinguväljal,” rääkis president.

Zelenskõi sõnul kaitstakse praegu vihaselt Lõssõtšanskit ja Sjeverodonetskit.

“Kogu see regioon on kõige raskem. Seal on kõige raskemad lahingud. Aga meie turjakad mehed on seal. Sissetungijad saavad valusa vastuse oma sõjale meie vastu. Olen tänulik armeele ja luurele, kes seda vastust annavad,” ütles Zelenskõi.

Euroopa Komisjon näitas reedel üles tugevat toetust Ukrainale, kui soovitas Kiievile anda Euroopa Liidu (EL) kandidaatriigi staatus. Komisjoni säärane heakskiit võib lisada Ukraina juba järgmisel nädalal ühendusega liituda soovijate hulka.

“Jah, Ukrainat tuleks tervitada kandidaatriigina, see tugineb arusaamal, et tehtud on head tööd, kuid tähtsat tööd on ka veel ees,” ütles komisjoni president Ursula von der Leyen.

Ukraina kandidatuuri peavad heaks kiitma ühenduse kõigi 27 riigi liidrid järgmisel nädalal Brüsselis aset leidval tippkohtumisel. Eelmisel nädalal andsid kolme suure EL-i liikmesmaa – Prantsuse, Saksamaa ja Itaalia – liidrid oma täieliku toetuse visiidil Kiievisse.

Vaatamata sellele, et EL-i liikmestaatus võib olla aastate kaugusel, nimetas Zelenskõi vastavat otsust “ajalooliseks saavutuseks” ning ütles, et see toob nende võidu Venemaa vastu kahtlemata lähemale.

20. juuni 2022

23:46

Ukraina sõjavägi hävitas idasuunal 106 sissetungijat

Ukraina sõjavägi hävitas esmaspäeval idasuunal 106 sissetungijat ja jätkasid agressori ohjeldamist, vahendab BNS.

Samuti hävitati tank, soomustransportöör, kaks suurtükiväesüsteemi, viis miinipildujat, kaks drooni ja kaks laskemoonaladu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis varem, et ägedad lahingud Donbassis jätkuvad. Vene armee kasutab seal peamiselt suurtükiväge ja kõige parema väljaõppe saanud vägesid.

Uniani andmetel lasid Ukraina sõjaväelased ühtlasi Svetlodarski lähedal alla Venemaa ründelennuki Su-25 ja vangistasid seda juhtinud Vene erasõjafirma Wagneri piloodi.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureandmetel tegutsevad Venemaa väed Donbassis puuduliku isikkoosseisu ja üha rohkem killustatud rühmadena.

19:56

Biden peab vähetõenäoliseks Ukraina külastamist algaval Euroopa reisil

USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et suure tõenäosusega ei külasta ta oma sel nädalal algaval Euroopa ringreisil Ukrainat, vahendab BNS.

Biden ütles esmalt, et “sõltub”, kui talt küsiti võimaliku Ukraina-visiidi kavandamise kohta.

“Sellel reisil, vähetõenäoline,” vastas ta seepeale ajakirjanikele, kes püüdsid talt kätte saada kommentaare pikisilmi oodatud visiidist Kiievisse.

19:50

Zelenskõi: Venemaa on Aafrika pantvangi võtnud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval Aafrika Liidule (AL), et Aafrika on pantvangis Venemaa sõjategevuse tõttu tema riigis, mis on toonud kaasa üleilmse toidunappuse ja tõstatanud kartuse näljahäda laienemisest mustal mandril, vahendab BNS.

“Aafrika on tegelikult pantvang. Ta on nende pantvang, kes on algatanud selle sõja meie riigi vastu,” ütles Zelenskõi pöördumises Aafrika Liidu poole, kus ta süüdistas Venemaad Ukraina teraviljaekspordi blokeerimises.

Ent Zelenskõi sõnul peab Kiiev keerulisi läbirääkimisi Venemaaga oma Musta mere sadamates paikneva teravilja blokaadi lõpetamise nimel.

Venemaa sissetung ja Ukraina sadamate blokaad on teraviljaekspordi halvanud maailma ühes suuremas viljatootjariigis, vallandanud märkimisväärse teravilja ja väetiste puudujäägi ja asetanud sadade miljonite inimeste elu ja tervise ohtu.

“See sõda võib näida teile ja teie riikidele väga kaugena. Ent toiduhinnad, mis katastroofiliselt tõusevad, on juba toonud sõja miljonite Aafrika perekondade kodudesse,” ütles ta.

Ehkki üleilmne teraviljakriis kestab Zelenskõi sõnul nii kaua kui Venemaa jätkab oma “koloniaalsõjaga”, püüab Ukraina teha kõik võimaliku oma teraviljavarude vabastamiseks ja sadamate kaudu ekspordiks saatmiseks. Samuti tegeldakse Zelenskõi sõnul uue logistilise tarneahelaga, mille kaudu viia välja 25 miljonit tonni vilja, mis on lõksus Ukrainas.

Seni pole maailmaorganisatsioonidel õnnestunud Venemaad veenda sissetung lõpetada.

Zelenskõi sõnul tahab Kiiev tihendada dialoogi Aafrika Liidu liikmesriikidega ning nimetab peatselt ametisse Aafrika eriesindaja. Samuti tegi ta juba ettepaneku avada arutelu suure poliit- ja majanduskonverentsi üle, mille eesmärk oleks arendada suhteid Ukraina ja Aafrika vahel.

Senegali president ja Aafrika Liidu eesistuja Macky Sall tänas Zelenskõid Twitteris ja ütles, et Aafrika “jääb ustavaks rahvusvahelisest õigusest kinni pidamisele, konflikti rahumeelsele lahendusele ja kaubandusvabadusele”.

18:23

Zelenskõi: sadamate blokaadi lõpetamiseks peetakse keerulisi kõnelusi

Ukraina peab keerukaid läbirääkimisi oma sadamate vabastamiseks Venemaa blokaadi alt, ütles president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval, hoiatades, et teraviljakriis võib kesta sama kaua kui Venemaa “koloniaalsõda”, vahendab BNS.

“Me viime läbi keerulisi mitmetasandilisi läbirääkimisi Ukraina sadamate blokaadi lõpetamiseks. Kuid edusamme veel pole… Seetõttu jätkub ülemaailme toidukriis, kuni jätkub see koloniaalsõda,” ütles ta videopöördumises Aafrika Liidule.

17:03

Ukraina annab Venemaale kübervastulööke

Ukraina IT-vägi ründas 13. juunist 19. juunini rohkem kui 400 Venemaa veebiressurssi, sealhulgas Venemaa kohtuid ja terroriüksuste veebilehteti ajutiselt okupeeritud Ukraina alal, teatas esmaspäeval Telegramis Ukraina digiarenguministeerium, vahendab BNS.

Digiarengu ministeeriumi teatel sundisid Peterburi majandusfoorumi akrediteerimisbaasi vastu toimunud küberrünnakud Venemaa presidendi kõne tunni võrra edasi lükkama, mis rikkus tema kohtumise sõjakorrespondentidega ja vähendas kihutustöö hulka.

Lisaks on pidevate küberrünnakute tõttu Venemaa piirkonnakohtute ressursside teave olnud mitu nädalat kättesaamatu.

Samuti tõkestas IT-vägi ajutiselt Ukraina okupeeritud alal terroriüksuste võrguressursid ja jätkab rünnakuid Venemaa meedi veebilehtedele.

17:00

Aksjonov: Ukraina ründas naftapuurimisplatvorme

Venemaa annekteeritud Krimmi liider Sergei Aksjonov süüdistas esmaspäeval Ukrainat poolsaare rannikul asuvate naftapuurimisplatvormide ründamises, vahendab BNS.

“Täna hommikul ründas vaenlane Tšernomorneftegazi puurimisplatvorme. Olen ühenduses meie kolleegidega kaitseministeeriumis ja FSB-s, praegu tegeleme inimeste päästmisega,” kirjutas Aksjonov Telegramis.

Aksjonov ütles, et päästetud on viis inimest, kellest kolm on haavatud. Ülejäänute otsingud jätkuvad patrull-laevade ja lennukite abil, lisas Krimmi liider.

Aksjonov ei täpsustanud, milliseid platvorme rünnati. Tšernomorneftegazil on Mustal ja Aasovi merel mitu gaasi- ja naftavälja.

Tegemist on esimese teadaoleva rünnakuga Krimmi mereenergiataristu vastu alates Venemaa kallaletungist Ukrainale tänavu 24. veebruaril.

15:04

Ukraina keelustas Kremli-meelse partei tegevuse

Ukraina kohus keelustas esmaspäeval riigi suurima Kremli-meelse erakonna ja andis korralduse selle varade konfiskeerimiseks, vahendab BNS.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas märtsis määruse, mis keelas mitme julgeolekuteenistuste poolt Moskva-meelsena tuvastatud partei tegevuse.

Apellatsioonikohus keelas erakonna Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel tegevuse, teatas Ukraina justiitsminister Denõss Maljuska. “Kohus otsustas kanda kõik erakonna varad üle riigi omandusse.”

Erakonna Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel asutas 2018. aastal magnaat Viktor Medvedtšuk, keda peetakse Vene presidendi Vladimir Putini peamiseks liitlaseks Ukrainas. 2019. aasta parlamendivalimistel saavutas erakond Zelenskõi bloki järel teise tulemuse, enne partei keelustamist märtsis seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale oli erakonnal ülemraadas umbes 30 saadikut.

Justiitsministri teatel on Ukrainas keelustatud kümme Moskva-meelset parteid, kelle tegevus on tunnistatud Ukraina riiklikku julgeolekut õõnestavaks.

12:52

Jermak: Ukraina sõlmib julgeolekutagatiste raamlepingule lisaleppeid

Lisaks julgeolekutagatiste raamlepingule võib Ukraina tagajariikidega sõlmida kahepoolsed lepped, ütles Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak esmaspäeval portaalile LB.ua antutud usutluses, vahendab BNS.

“Igas riigis on erinevad sisemised protseduurid ja omapärad. Seetõttu võib see olla ulatuslik julgeolekutagatiste raamleping, mis sisaldab üldpõhimõtteid, parameetreid ja tööriistu. Sellele peavad alla kirjutama kõik või enamik garantriike,” ütles ta.

Jermaki sõnul peab see leping läbima parlamentides kõik siseprotseduurid, kohaliku seadustamise ja ratifitseerimise.

“Kuid selle alusel on vaja sõlmida iga garantriigiga täiendavad kahepoolsed tagatislepingud. Need sisaldavad rohkem selgeid üksikasju. Samuti tuleb need allakirjastanud riikides täielikult ratifitseerida,” ütles Jermak.

„Püüame kasutada ära rahvusvahelise õiguse arengu ning enne ja pärast 24. veebruari partneritega koostöös saadud parimaid kogemusi,“ ütles ta.

11:01

Borrell: Ukraina viljaekspordi blokeerimine on sõjakuritegu

Kui Venemaa jätkab Ukraina teraviljaekspordi blokeerimist, tuleks Moskva selle eest vastutusele võtta, ütles esmaspäeval Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell, vahendab BNS.

“On võimatu kujutleda, et Ukrainas on blokeeritud miljoneid tonne nisu, samal ajal kui ülejäänud maailmas on inimesed näljas. See on tõeline sõjakuritegu,” ütles Borrell EL-i välisministrite kohtumisel.

Lääs nõuab, et Venemaa lõpetaks Ukraina Musta mere sadamate blokaadi, mis võimaldaks toimetada maailmaturule hiigelsuuri viljavarusid. EL toetab ÜRO püüdlusi vahendada kokkulepet Ukraina, Venemaa ja Türgi vahel vilja väljavedamiseks, kuid seni ei ole edu saavutatud.

Ühtlasi püüab EL kummutada Moskva väiteid, et hinnatõusus ja toidunappuses Lähis-Idas ja Aafrikas on süüdi EL-i poolt Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

“Tahan rõhutada, et seda kriisi ei põhjusta Euroopa sanktsioonid. Meie sanktsioonid ei võta sihikule toitu ega väetisi,” ütles Borrell. “Probleemi põhjus on Venemaa, Ukraina teravilja blokeerimine Venemaa poolt.”

Prantsuse välisminister Catherine Colonna nõudis, et Moskva, kes püüab leida võimalusi lääne mõjutamiseks, “lõpetaks mängud üleilmse näljahädaga”.

“Teravilja blokeerimine on maailma stabiilsusele ohtlik,” ütles Colonna EL-i välisministrite kohtumisel.

10:56

Ukraina kaotas kontrolli Severodonetskiga külgneva küla üle

Ukraina teatas esmaspäeval, et kaotas kontrolli Severodonetski linnaga külgneva Metjolkine küla üle, vahendab BNS.

“Kahjuks ei kontrolli me enam Metjolkinet. Vaenlane jätkab reservide koondamist,” teatas Luhanski kuberner Serhi Haidai sotsiaalmeedias.

Enne sõda elas Metjolkines umbes tuhat inimest.

Haidai lisas, et Vene väed tulistavad pidevalt Severodonetski Azoti keemiatehast, kus Ukraina teatel on varjul sadu tsiviilelanikke.

Severodonetski linnavalitsuse juht Oleksandr Strjuk ütles esmaspäeval Ukraina televisioonile, et Vene armee kontrollib nüüd suurt osa linna elurajoonidest.

“Kui rääkida kogu linnast, siis meie relvajõud kontrollivad endiselt enam kui kolmandikku. Ülejäänu on Vene vägede käes,” ütles Strjuk.

“Linnas käivad ööpäevaringselt tänavalahingud. Vaenlane paiskab pealetungile aina enam elavjõudu, et linn tormijooksuga vallutada ja meie sõdurid välja tõrjuda. “

03:41

Sjevjerodonetskis tapeti nädalaga 28 kadõrovlast

Eelmisel nädalal likvideeriti Sjevjerodonetski lahingute ajal 28 Venemaa sissetungijate ridades teenivat kadõrovlast, vahendas pühapäeval ukrainlaste meediakanal Unian kohaliku ajakirjaniku ja blogija Roman Tsõmbaljuki informatsiooni, teatab BNS.

Tsõmbaljuki sõnul sai tšetšeenlaste üksuses haavata veel vähemalt 47 võitlejat.

Tsõmbaljuki andmetel olid hukkunute seas Doldajev Makhmud, Musajev Movla, Bakmurzajev Khovaži, Ibliev Magomed, Džabrailov Malik, Ljubkhan Zainul, Yandiev Aslan ja teised.

Ajakirjanik tõi välja, et kadõrovlased kandsid kaotusi vaatamata sellele, et nad ei osalenud otsestes lahingutes Ukraina kaitsjatega.

“Tuleb märkida, et Ahmati üksus ei osale otseses lahingutegevuses, vaid ainult tänavate ja majade puhastamises,” kirjutas Tsõmbaljuk.

02:45

Zelenskõi: Ukraina armee peab vastu hoolimata ägedatest lahingutest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas pühapäevaõhtuses pöördumises, et Ukraina armee peab Donbassis vastu hoolimata ägedatest lahingutest, vahendab BNS.

Zelenskõi andmetel kasutab Vene armee seal praegu kõige rohkem suurtükiväge ja kõige parema väljaõppega vägesid.

“Aga Sjeverodonetsk, Lõssõtšansk, Avdijivka, Krasnogorovka ja teised kuumad kohad peavad vastu. Meil lihtsalt on sellised inimesed. Meie armee peab vastu. Ja ma olen tänulik kõigile, kelle tugevus täna on meie homne võit,” rõhutas president.

Unian tõi uudises lisaks välja, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on presidenti üritatud viis korda mõrvata. Kõik tapmiskatsed pandi Zelenskõi enda sõnul toime veebruari lõpus ja märtsi alguses. Rünnakute üksikasju pole avaldatud, kuid räägitud on muu hulgas näiteks tšetšeeni võitlejate salgast, kelle ülesandeks oli Zelenskõi tapmine, kuid kes “täielikult hävitati”.

02:30

Zelenskõi sõnul on oodata vaenlase vaenutegevuse aktiivsuse kasvu

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole, et uuel nädalal on oodata Venemaa vaenutegevuse aktiivsuse kasvu muu hulgas seoses Euroopa Liidu otsusega riigi staatuse osas, vahendab BNS.

“Homme algab ajalooline nädal. Nädal, mil kuuleme Euroopa Liidust otsust seoses Ukraina kandidatuuri staatusega. Ma arvan, et kõigile on ilmselge, et alates 1991. aastast on Ukraina jaoks olnud vähe nii tähtsaid otsuseid. Ja ma olen kindel, et ainult positiivne otsus vastab kogu Euroopa huvidele,” ütles president.

Zelenskõi kinnitas ütles, et kasutab sel nädalal kõiki võimalusi Ukraina Euroopa-perspektiivi kaitsmiseks. Eelkõige on kavas terve rida uusi pöördumisi eurooplaste poole.

“Ilmselt peaks sellisel nädalal ootama ka Venemaa vaenuliku aktiivsuse kasvu. Ja mitte ainult Ukraina, vaid ka teiste Euroopa riikide vastu. Tuleb valmistuda ja valmis olla. Hoiatame oma partnerid,” lisas president.

Sõjablogi varasemad postitused on nähtavad SIIN.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
27. juuni 2022 18:33
KUI ENDALE NÄPPU LÕIGATA, siis on valus jah, sest kuidas see oligi: "Kanada kehtestatud sanktsioonide tõttu on Siemens Energyl pregu võimatu kapitaalremonditut turbiine kliendile tagasi saata, ...", teatab err.ee. Klient on teadaga Gazprom ja turbiinid on vajalikud Nord Stream 1 kaudu Saksamaale gaasi pumpamiseks. Pole turbiine, pole gaasi.
Minu Arvamus
27. juuni 2022 14:59
Saksamaa asekantsler: Gaasipuudus võib viia tõsise majanduskriisini Euroopas. Aga kas see siis ei olegi sanktsioonide eesmärk?
diplomaat
24. juuni 2022 22:20
h ttps://www.youtube.com/watch?v=fE404dKWtNU Miks Iisrael deporteerib riiki tulnud Venemaa ja Ukraina kodanikke? h ttps://eestinen.fi/2022/06/briti-peaminister-riiki-saabuvad-ukrainlased-voidakse-saata-rwandasse/