"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
vaata videot Uue kava järgi muutuvad Tallinna kesklinna läbisõiduteed kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 km/h (3)
01. juuli 2022

“Olulisem on tänava kohaväärtus,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “See, et tänaval oleks hea olla, saaks avada uusi tänavakohvikuid, oleks rohkem elu ning kõik liiklejad saaksid turvaliselt liigelda,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “Konkreetsed ruumilised lahendused (k.a. sõidukite piirkiirus) töötatakse välja siis, kui läheb juba konkreetsete tänavate projekteerimiseks, ehitamiseks ning just siis selgub, kuidas tänav välja nägema hakkab.”

Tallinn jagab uue liikuvus-kavaga tänavad ja teed üheksasse gruppi (eeskujuks London), mis aitab määrata, millise iseloomuga liiklus linnaruumi sobib. Näiteks suur osa pealinna kesklinnast – Pärnu maantee, Narva maantee, Liivalaia tänav – peaks läbisõiduteede asemel muutuma kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 km/h. 

Liikuvuskava on osa Tallinna arengustrateegiast aastani 2035. Abilinnapea Madle Lippus ütles, et Tallinnas on puudus kvaliteetsest avalikust ruumist, mis oleks ohutu ja samas mugav kõigile. “Seega üks eesmärk ongi alla tuua ka autode piirkiirus teatud tänavatel, et vähendada raskete liiklusõnnetuste hulka,” lisas ta.

Lippuse sõnul kaovad kesklinnast niinimetatud magistraal- või läbisõidutänavad. “See tähendab, et hakkame rohkem rääkima tänavate kohaväärtustest,” rääkis ta. “Liikuvuskava kavandit, mis hetkel avalikul väljapanekul, vaadatakse tänavaid läbi maatriksi, mis näitab, millisel tänaval on liikumisväärtus väga suur aga, on ka tänavaid, kus on kohaväärtus väga suur. Ja Tallinna kesklinna tänavad, kesklinn üldse kui linna süda, on meie endi, kodanike, elanike jaoks, kõige olulisem paik, nii ka linna külalistele. Seetõttu kesklinna tänavate kohaväärtuse kasvatamine, see ongi Tallinna linnal plaanis.”

Tallinna asumikeskustes, kus piirkiirus peaks samuti olema 30 km/h, luuakse tänavaruum, mis ei vajagi eraldi rattateid, sest see toetab turvalist liikumist ka jalgratta või tõuksiga. Nii määratakse ära kõik linna tänavad ja teed. Ka parkimiskohtade põhimõtted muutuvad: mida vähem maa peal pargitakse, seda rohkem on linnas ruumi majadele ning linnaruumi saab tihendada, selle asemel, et seda parkimisplatsidele raisata.

Parkimise soodustamise asemel soodustatakse linna ühistranspordisüsteemi arengut. “Tallinna uus liikuvuskava ja kõik suuremad muudatused, ei ole midagi, mis muutub kohe ja üleöö,” selgitas Lippus. “Paljuski, mis mõjutab sõidukite liikumiskiirust Tallinna tänavaruumis, ei ole ju märk, vaid on ju see tänava ruumiline keskkond ise.”

Tulevikus peaks uus-elamurajoonide elanike sõidukite parkimine olema valdavalt korraldatud maa-alustes parklates või parkimismajades. Koostöös arendajatega nähakse ette võimalused parkimismajade ehitamiseks Mustamäe, Lasnamäe, Väike-Õismäe mikrorajoonide ja teiste korterelamute piirkondade välispiirile.

Liikuvuskava kavand on praegu avalikul väljapanekul ning läheb seejärel Tallinna transpordiameti kätte, kes vaatab üle ka laekunud muudatusettepanekud. Seejärel peab kava heaks kiitma linnavalitsus, misjärel läheb liikuvuskava linnavolikogu arutada.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tallinlane
4. juuli 2022 19:51
Igal linnal on oma geograafilised iseärasused, mis seab liikluse korraldamisele piirid.Tallinn ei ole London! Tallinn on kikilipsu kujuga, mille kesklinna ala jääb kõige kitsama koha peale. Kui soovite linnaosasid ühendavad senised kesklinna läbivad magistraalid ära blokkida/kaotada, siis tuleb kõigepealt uued ühendused luua. Selline lähenemine: „Kui läheb ehitamiseks ja siis selgub see kuidas see kõik väljanägema hakkab“, tekitab tahtmatult küsimuse: Kas linna liikluspoliitika korraldajad reaalselt ikka saavad aru, milliseid aega raiskavaid ja keskonda saastavaid ummikuid nad niimoodi tekitavad? Viimaseid uudiseid lugedes, kuidas Pirita Selverist kuni Lükati teeni soovitakse Pirita ja Lasnamäe linnaosasid ühendavat sõiduteed ümber ehitada künniste ja 30 km/h kiiruse piirangu kaudu nn. kvartalisiseseks teeks jääb küll mulje, et meie linna juhivad selles valdkonnas hetkel piiratud mõtlemisvõimega inimesed.
Tagurpidi loogika
1. juuli 2022 14:14
Kohaväärtus ei lähe kõrgemaks, kui kiirus langeb.
Aga
2. juuli 2022 10:07
Minu kui mitte autos istuja jaoks läheb. Liiklusmüra väheneb märgatavalt ja ei pea vestluse pidamiseks kogu aeg kaaslasele kõrva karjuma. Jalgratturid jms saavad turvaliselt sõiduteed kasutada ja ei slaalomita kõndijate vahelt.