"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Analüütik USA eluasemeturu langus Balti riikide majandusi ei mõjuta (1)
02. juuli 2022
cblgroup.com

Jaanuaris alanud USA eluasemeturu langus jõudis aprillis kahe aasta madalaimale tasemele, ent madalseisu otsene mõju ei ole Citadele tütarettevõtte CBL Asset Managementi majandusanalüütiku Simona Striževska hinnangul Eesti ja teiste Balti riikide majandustele märkimisväärne. 

Striževska sõnul on kinnisvarasektor viimasel kahel aastal kiiresti arenenud paljudes riikides, eriti Ameerika Ühendriikides. Selle põhjusena nimetab analüütik pandeemia ajal majanduse toetamiseks rakendatud ulatuslikke fiskaal- ja rahapoliitilisi stiimuleid, mis suurendasid märkimisväärselt USA leibkondade nõudlust kõige järele, mida viirusepiirangud ei mõjutanud, sealhulgas uute eluasemete järele. Müügis olevate eluasemete nappuse tõttu tõusid järsult ka nende hinnad.

Tänavu aprillis olid USA uute kodude keskmised hinnad 50 protsenti kõrgemad kui enne pandeemiat ning kasutatud kodude hinnad 30 protsenti kõrgemad, märkis Striževska pressiteates.

Alates aasta algusest on eluasemete müük Ameerika Ühendriikides järsult langenud nii uute kodude osas kui ka järelturul, jõudes aprillis kahe aasta madalaimale tasemele. Sektori aeglustumist süvendab analüütiku selgitusel ka keerulisem ehitusturg, mida ei mõjuta mitte ainult nõudluse aeglustumine, vaid ka ehituskulude tõus. 

Liiga kõrged eluasemehinnad on nõudlust osaliselt pärssinud ka varem, kuid USA eluasemeturu jahenemise peamiseks põhjuseks on USA Föderaalreservi rahakursi muutus. Kuna nüüd minnakse üle agressiivsele inflatsioonivastasele režiimile, on USA 30-aastase hüpoteegi intressimäär viimase viie kuuga tõusnud veidi enam kui 3 protsendilt 5,3 protsendile. Sellega on elanikkonna eluasemelaenud oluliselt kallinenud.

Striževska sõnul ei tähenda see tingimata, et USA majandus libiseb aeglaselt languse suunas. Riigi eesmärk inflatsioonivastases võitluses on nõudlust USA-s järsult piirata ja sihipärased intressitõusud lähitulevikus tähendaksid USA majanduse palju aeglasemat kasvu või isegi stagnatsiooni. Samas ei paista analüütiku sõnul vähemalt esialgu punased tuled teistes reaalmajanduse näitajates. Vaatamata kõrgele inflatsioonile on nõudlus Ameerika Ühendriikides endiselt tugev ja ettevõtete meeleolu nõrk, kuid jääb optimistlikuks. 

Seega võib loota, et USA eluasemesektori madalseisu otsene mõju Eesti ja teiste Balti riikide majandustele ei ole märkimisväärne. Olulise aspektina tõi Striževska välja, et eurotsooni rahapoliitika muutub sarnaselt USA omaga. Kõrge ja püsiv inflatsioon on sundinud Euroopa Keskpanka tõstma intressimäära alates 2011. aastast. Erinevalt USA hüpoteeklaenuvõtjatest ei ole aga Eestis intressimäärad fikseeritud ja sõltuvad otseselt Euroopa Keskpanga otsustest. Seega ei mõjuta intressitõusud euroalal mitte ainult uusi ostjaid, vaid ka Eesti olemasolevaid laenuvõtjaid, selgitas Striževka.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvaja
3. juuli 2022 09:30
Otsene mõju ehk tõesti puudub, kuid ei tasu unustada, et Eesti majandus on vahetus ja peaaegu täielikus sõltuvuses lääneriikide majandusest tervikuna osa millest on aga lõpuks ka seesinane USA eluasemeturg. Seega juba iga liblika tiivaripsutus USA-s või Saksamaal on tuntav meil paratamatult kui kotka nokahoop vastu eestimaalase pead! Suurematest tiivaripsutustest rääkimata.