"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
video Euroopa üheks suurimaks osutunud Lootsi koge jõuab Lennusadamasse (0)
04. juuli 2022

Täna, 4. juuli keskööl jõuab Lootsi tänava büroohoone ehituse käigus päevavalgele tulnud Euroopa üks suurim keskaegne laevavrakk Lennusadamasse, kus Eesti Meremuuseum seda konserveerib ja eksponeerib.

„Niivõrd uhket suurleidu nagu Lootsi koge ei saa säilitamata ega näitamata jätta. Meie muuseumis nähtavad Maaslinna laeva ja Kadrioru koge vrakid toovad juba aastaid kokku uudistajaid üle Eesti ning palju kaugemaltki. Uus, neist suurem ja paremini säilinud vrakk avab veelgi põnevamat lugu. Selle esiletoomiseks ehitame Lennusadama alal laevahalli, kus Lootsi koget konserveerime. Anname parima, et huvilised saavad edasisi töid jälgida,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Laevavrakk jõuab Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsilt Lennusadama välialale 4.-5. juuli öösel. Vedu toimub marsruudil Lootsi – Ahtri – Mere pst – Põhja pst – Kalaranna – Vesilennuki.

„Kolm kuud kestnud tööd on olnud iga hetk erakordsed. Seninägemata lahendusi nõudis kõik leiuga seonduv – kuidas see välja kaevata, mida sellega edasi teha, kuidas see välja tõsta ja mis kujul muuseumisse toimetada. Heameel on, et koostöös asjatundjatega said lahendused leitud ja unikaalne ning meie kõigi jaoks oluline leid saab koha Eesti Meremuuseumis. Meie anname nüüd aga parima, et avatav büroohoone kannaks edasi koge väärikat hõngu,“ tõdes ehituse juht Tarmo Mill

Lootsi koget teevad veelgi väärtuslikumaks esemed, mis koos sellega päevavalgele jõudsid.

„Suurleid on tõeline leidude laegas. Rohkete ootuspäraste leidude nimekirja täiendab mitu unikaalset üllatust. Olgu näiteks metallist kompass ja selle roos, mis ilmusid välja laeva ahtriosast. Neile lisandub trümmist avastatud tõrv koos laevarottide jäänustega. Eelseisev uurimustöö annab vastuseid küsimustele nende päritolu, valmistamise ja kasutuse kohta. Seeläbi avame uue peatüki Eesti keskaegse merenduse ajaloos“, kinnitas kaevetöid eestvedanud arheoloog Mihkel Tammet.

Pressikonverentsil osalevad Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen, arheoloog Mihkel Tammet, Tallinna Linnaplaneerimise ameti arheoloog Ragnar Nurk ja ehituse juht Tarmo Mill.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.