"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Haridusameti juhataja Andres Pajula lahkub ametist 8. juulil (0)
04. juuli 2022
Andres Pajula

Linnavalitsuse korraldusega vabastatakse Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula teenistusest 8. juulil 2022 omal soovil.

Andres Pajula asus haridusametit juhtima 17. märtsil 2003 ja on Eesti suurima – ligikaudu 200 asutusest koosneva haridusvõrgu juht olnud üle 19 aasta. Selle ajaga on Tallinna haridusmaastikul toimunud hulgaliselt suuri muutusi ja hüppelisi arenguid, jõudu ja pühendumist on nõudnud ka koroonapandeemiast ja Ukraina sõjast põhjustatud kriisid.

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et Andres Pajula on oma töös lähtunud missioonist luua Tallinna haridusasutustesse parim võimalik õpikeskkond, mis toetaks hariduse kvaliteedi jõudmist maailma parimate hulka.

“See eesmärk on tänaseks saavutatud – meil on maailma parim haridus, mida juba mitmel korral on tõestanud PISA testid,” lausus ta. “Kui veel 15 aasta eest käisid meie haridusametnikud tutvumas Soome eesrindliku haridussüsteemiga, siis nüüd külastavad Tallinna igal aastal kümned haridustöötajate delegatsioonid maailma eri paigust.“

Korda on tehtud üle 90 protsendi munitsipaalkoolidest

Belobrovtsevi sõnul on tipptulemuseni on jõutud ühiste pingutuste ja meeskonnatöö tulemusel, kuid juhi rolli selles alahinnata ei saa. “Tänan linnavalitsuse nimel Andres Pajulat pikaajalise teenistuse ja suure panuse eest linna haridussüsteemi arengusse ning soovin edu edaspidistes ettevõtmistes,“  lausus ta.

Haridusamet on oma järgmiseks suureks eesmärgiks seadnud, et õppijad oleksid õnnelikud – see on saanud osaks ka Tallinna arengustrateegiast 2035. Oma missioonist tulenevalt saab amet selle saavutamiseks panustada nii füüsilist kui ka vaimset õpikeskkonda parendades.

Praeguse seisuga on korda tehtud üle 90 protsendi Tallinna munitsipaalkoolidest, sealhulgas 48 hoonet on renoveeritud või ehitatud Andres Pajula ametiajal. Viimastel aastatel on rekonstrueeritud või ehitatud näiteks Tondi kool, Tallinna saksa gümnaasium, Merivälja kooli laiendus ning Prantsuse lütseumi võimla ja Nõmme gümnaasiumi spordihoone ja mitmed teised.

Aastal 2007 rakendati esmakordselt PPP mudelit, mis toona võimaldas paljude halvas seisus olevate koolimajade kiiret renoveerimist ning mis oli haridussüsteemis uudne. Uuendatud on paljude koolide ventilatsioonisüsteeme, mis on eriti oluline koroonapandeemia tingimustes. Koolidesse on loodud kaasaegne IKT-keskkond, mis võimaldas toime tulla distantsõppega COVID kriisi ajal. Koolivõrgu ümberkorraldamisel on sulgetud 20 kooli ja laiendatud 7 kooli, nt Kadrioru saksa gümnaasium (Mäe maja), Gustav Adolfi gümnaasium (Kotzebue maja) jt. Rajatud on 2 uut huvikooli: Tondiraba huvikool ja Lasnamäe muusikakool.

Asutatud ja ehitatud on 7 täiesti uut lasteaeda ning laiendanud ja renoveerinud üle 20 lasteaiahoone. Lasteaiakohtade nappuse leevendamiseks võeti 2013. aastal kasutusele Eestis uudne lahendus – moodullasteaiad. Kahel korral on ellu viidud projekt „100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele.“

Juba üle 10 aasta on igal aastal tõstetud õpetajate töötasusid

Andres Pajula eestvedamisel on haridusamet teinud järjepidevat tööd haridusasutuste juhtide arenguprogrammidega. Muuseas loodud juhtide tulemushindamise süsteem, mis on olnud eeskujuks kogu riigis. Alustavaid direktorite toetuseks loodi aastal 2006 mentorprogramm, mis toimib tänaseni. Koostöös Heateo Haridusfondiga käivitati Tallinna haridusjuhtide praktikaprogramm eraettevõtetes, mida peeti nominatsiooni vääriliseks ka üleriigilisel konkursil „Eesimaa õpib ja tänab 2021“. 

Juba üle 10 aasta on igal aastal tõstetud õpetajate töötasusid ning lasteaiaõpetajate palgad on hoitud samal tasemel kooliõpetajatega. Haridusameti juht on pidanud väga oluliseks hea töö märkamist ja inimeste tunnustamist. Haridustöötajate tunnustamiseks on algatatud arvukalt konkursse, mis on kogunud üha enam populaarsust – tosina kandidaadiga alanud võistlustele esitatakse nüüd igal aastal ligikaudu 800 õpetajat.

Konkursse korraldatakse ka õpilastele – igal aastal viiakse läbi umbes 40 erinevat konkurssi ning aine- ja spordivõistlust, kus osaleb ligikaudu 10 000 õpilast. Õpilasüritustest on üheks meeldejäävamaks traditsiooniline „Aabitsapidu“ esimeste klasside õpilastele, mida koroonaaja alguseni peeti igal aastal 1. septembril Vabaduse väljakul. Moodsa õppimise festival „iduEDU“ on toonud kokku igas eas õppijaid ning pälvinud samuti tunnustuse üleriigilisel konkursil (2020). Koostöös Tallinna alushariduse ja koolijuhtide ühendustega oli ta heategevusliku programmi „Märka ja aita!“ algatajaks, mis on võimaldanud toetada lapsi ja õpilasi, kellel on raske majanduslik olukord.

Tallinna Linnavalitsus on Andres Pajulat tunnustanud Tallinna teenetemärgiga (2018), talle on antud tiitel „Humanitaarse pedagoogika rüütel“ (2014) ja Tallinna hariduse missioonipreemia (2020). Harjumaa Omavalitsuste Liit tunnistas ta 2012. aastal auhinna „Väike HOLMER“ vääriliseks.

Tallinna Linnavalitsus tänab haridusameti juhatajat Andres Pajula pikaajalise teenistuse eest Tallinna linnas. Tallinna põhimääruse kohaselt võib ameti juhataja tema omal soovil teenistusest vabastamisel maksta hüvitist kuni kuue kuu põhipalga ulatuses, pikaaegsele haridusameti juhatajale makstakse lahkumishüvitist 29 400 eurot.

Alates 9. juulist 2022 kuni haridusameti uue juhataja ametisse nimetamiseni täidab haridusameti juhataja ülesandeid hariduskorralduse osakonna juhataja Marika Pettai.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.