"Kriisiolukordades on igasugused naljamehed väga nõutud, sest nad aitavad ventiili lahedamaks keerata. Võim, iseäranis autoritaarne, kardab saada välja naerdud."

Hardi Volmer, muusik ja filmimees
Ettevaatust, tõuks! Seadusandjatelt Toompeal ootaks näiteks miinimumvanuse seadustamist, kohalikult omavalitsuselt selgeid ja piiridega sõiduradasid tõuksidele (1)
04. juuli 2022
Foto Ilja Matusihis

Jaanipäeva ajal suri Tartus elektritõukerattaga õnnetusse sattunud 13-aastane laps. Ligi pooled suveaja liiklusõnnetustes osalejad on tõuksijuhid, paljud neist ka purjus. Tüüpiline näide: 6. juuni liiklusõnnetuste stastikas oli 6 liiklusõnnetuses 3 osaline elektritõukeratta juht. Tõuksijuhid põhjustavad rohkem õnnetusi kui jalakäijad ja jalgratturid kokku.

Kes keskealisest ja vanemast põlvkonnast ei teaks 1960. aastatel valminud Nõukogude mängufilmi „Ettevaatust, auto!“, kus peategelane ärandas üllatel eesmärkidel autosid. Tolle aja kohta polnud üllatav mitte masinate ärandamine, vaid uued liiklusvahendid massidele, mis pani nii mõnelgi pea pöörlema.

Praegu pöörlevad autojuhtide ja jalakäijate pead seepärast, et kas kusagilt nurga tagant ei tormaks välja järjekordne tõuks, kus juhiks teadmata kainusega ning vahel koos kaasreisijaga uljaspea.

Ma pole seda meelt, et tõuksid üldse ära keelata või piirata nende kasutamist ülirange korra järgi. Kuid mingid uued piirangud nende endi kasutajate tervise ja elu huvides tuleb kindlasti seada. Seadusandjatelt Toompeal ootaks näiteks miinimumvanuse seadustamist, kohalikult omavalitsuselt selgeid ja piiridega sõiduradasid tõuksidele. Jalakäijate sekka, eriti kesklinnas, olgu aga nende ilmumine out.

Tõuksipoliitika tuleb veel

Linnad üle maailma on pidanud hakkama üha tõsisemalt tõuksipoliitikaga tegelema. Tõukerataste jagamisteenused on saadaval sadades linnades üle maailma. Kui veel paar aastat tagasi oli jagamisteenuste poolt kasutusel alla miljoni tõukerast üle maailma, siis praeguseks on see number tõusnud mitme miljonini. Tõukerattad on kõige populaarsemad elektrilised sõidukid Euroopa linnades. Välivaatluste andmed on näidanud, et need on mõnes linnas populaarsemad kui klassikalised jalgrattad.

Kui varasemalt domineerisid tänavatel jalakäijad, jalgrattad ning autod, siis sai eristada kolme kiirustsooni: 4-7 km/h jalakäijatele, 15-25 km/h jalgratturitele ja 30-50 km/h autoga sõitjatele. Erinevate elektrisõidukite tulekuga, sealhulgas ka elektritõukerattad, on tänavaruumis kiirustsoonid täielikult muutunud, sest tõukeratastega sõidetakse kohati isegi ligilähedaselt auto kiirusega.

See tekitab mõju tänavaruumi jagamisele ning suurendab õnnetuste juhtumise võimalusi. Ameerika ühendriikides leiti 2020. aastal tehtud uuringu põhjal, mille viis läbi U.S. Consumer Product Safety Commission, et 2017. aastal oli 7700 erakorralise meditsiini osakonna visiiti seotud elektritõukeratastega, millest üks lõppes surmaga. 2018. aastal oli neid 14 500, millest suri 5 ning 2019. aastal juba 27 700 ja suri 21 kasutajat. Austin Public Healt Department tuvastas oma linnas kolme kuu jooksul 190 elektritõukerattaga juhtunud vigastust. Nendest vigastustes 35% olid luumurrud ning 80 klassifitseeriti rasketeks vigastusteks. Ainult üks kasutaja nendest kandis kiivrit.

Eraldi sõidutee

Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputöös aastast 2021, mis käsitles elektritõukerataste kasutamist ning sõiduturvalisust Eestis, näitas Gert Trofimov, et peamiseks probleemkohaks tõukeratta liikluses on infrastruktuur, mis on kas halvas seisukorras või on kohati puudulik. Infrastruktuuri probleemi toodi töös välja nii tõukeratta kasutajate, rendifirma kui ka Tartu ja Tallinna linnajuhtide poolt. Probleemina nähakse turvavarustuse mittekandmist ning mitmed kasutajad tõid välja, et kiivri kasutamine peaks olema kõigil sõitjatel kohustuslik. Samuti on kujunenud probleemkohaks elektritõukerataste kasutajate liikluskäitumise madal tase, mida sai järeldada uuringus välja toodud mitmetest konfliktiolukordadest liikluses.

Selleks, et vähendada konflikte jalakäijate ja tõukeratturite vahel, oleks Trofimovi meelest kõige lihtsam viis eraldada tõukerattaga sõitjatele täielikult eraldi sõidutee osa, mis hoiaks nad jalakäijatest lahus. Antud lahendus võtaks aga ilmselt mitmeid aastaid aega ning liikluskultuuri taset oleks vaja hakata tõstma kiiremini ja mõnel lihtsamal viisil.

Palju saavad ära teha ka tõukside rendifirmad. Näiteks Ühendriikides tegutseva tõukerataste rendiettevõte Bird pakub oma kasutajatele ohutuse tagamiseks järgmisi muudatusi: 1) Teenus ei ole kättesaadav peale südaööd. Varasemad uuringud kinnitasid, et liiklusõnnetused juhtuvad kõige rohkem öösel kella ühe ja viie vahemikul; 2) Teenusekasutaja peab kinnitama, et ta on vähemalt 18-aastane või vanem. Selline otsus tulenes sellest, et 2017. aastal juhtus 795 liiklusõnnetust (e-jalgratas ja e-tõukeratas), millest 51% kasutajatest olid 14-aastased või nooremad; 3) Kiirusepiirangud, mis on kooskõlastatud linna reeglitega; 4) Vastutustundlik parkimine, mida jälgitakse mobiilirakenduse abil ning ebakorrektse parkimise korral tuleb kohene teavitus.

Noored jalameesteks

Ohutuse vältimiseks Eesti linnade tänavail pole ookeanitagused meetmed sugugi liiast. Vähemalt kaalumiseks. Euroopas üldiselt lubati tõuksid nii jalakäijale kui ka jalgratturile mõeldud teedele ja teeosadele, sest meil ei ole nii head liikluskeskkonda, mis on loodud vaid jalgratturitele ja kergliikurjuhtidele. Ent mitmes Euroopa riigis, nagu Saksamaal ja Taanis, on praeguseks kergliikuriga keelatud liigelda alla 14-aastastel noortel. Nad on pidanud taas jalgratta välja võtma või hakkama jalameesteks.

Elektritõukerattaid liikluses võib endiselt pidada uustulnukateks, kuid nende populaarsus on kasvanud väga kiiresti. Niisamuti kui liiklusõnnetuste arv nendega.

On aeg suhtuda tõuksisse kui täieõiguslikku liiklusvahendisse ning vastava tõsidusega tema suhtes käituma. Muidu läheb nagu kunagises ülalmainitud nõukogude filmis, kus autot hakati aktsepteerima alles pärast sellega tehtud avariid.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
4. juuli 2022 10:54
Teatavasti kõik need spetsiaalsed rajad ka maksavad midagi ja paraku mitte sugugi vähe. Kui autotransport on meil läbi kütuseaktsiisi maksustatud, kust tuleb lõppkokkuvõttes ka vähemalt osa teedeehituseks kuluvast rahast, siis analoogselt oleks ehk juba aeg maksustada ka tõuksid, seda enam, et erinevalt jalgratastest ei ole kõik need mootorijõul liikuvad tõuksid nüüd küll mingid eriti tervislikud ja keskkonnasõbralikud liikumisvahendid mille kasutamist riik ja kohalikud omavalitsused kuidagi eriliselt soosima ja soodustama peaksid.