"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
kurnav kuumus Ülekuumeneva korteri probleemid peab lahendama omanik, sest tihtilugu täidavad kinnisvaraarendajad neile kehtestatud reegleid vaid paberil (2)
04. juuli 2022
Korterelamu Alasi 5 Foto Aleksandr Gužov

“Korteril on väga suured aknad ja kuna märtsikuus polnud puud veel lehtes, siis paistis päike päev läbi otse aknast sisse. See on iseenesest tore, aga tuba läheb soojaks nagu kasvuhoone,” märkis Reino, kelle sõnul oli suvel korteris tavapärane temperatuur juba 28-30 kraadi.

Uusarenduste ehitajad täidavad majaehitusel ülekuumenemise vältimiseks kehtestatud reegleid küll paberil, aga tegelikkuses ei pruugi see alati nii olla. Põhja-Tallinnas Alasi 5 asuva uuselamu elanik Reino kolis uude korterisse eelmise aasta veebruari lõpus ja juba märtsikuus hakkas ilmnema, et korteris on tavapäratult soe.

“Kui õues on sooja üle 25 kraadi, siis maja lihtsalt ei jahtu enam maha. Majal on küll toonitud aknaklaasid, aga sellest pole väga suurt kasu,” märkis ta.

Mõistlikuks lahenduseks oleks ööseks akende avamine, aga paraku pesitseb lähikonnas palju kajakaid ja kui nende kisa just unelauluna ei tundu, on sellises olukorras keeruline uinuda.

“Tuleb lihtsalt ära kannatada ja selleks suveks ostsin ma magamistuppa peegeldava välispinnaga rulood, mis peaksid olukorda pisut leevendama. Mul pole veel kõige hullem – naabrimees ütles, et tal on põrandaküte nulli keeratud ja juba talve lõpul oli toas 28 kraadi sooja,” muigas Reino.

TTJA: arusaam palavusest ja normaalsusest on subjektiivne

“Kui hoone on ehitatud projekti ja ehitusloa nõudeid järgides ning saanud kasutusloa, siis ehitusvigade puhul saab tarbija 2 aasta jooksul pöörduda müüja poole ning esitada pretensiooni. Kui müüja väidab, et ehitis on nõuetekohane ja vastab lepingule (sh projektile, ehitusnõuetele ja dokumentatsioonile), peab tarbija tõendama sel juhul  vastupidist,” selgitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ( TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees, kelle sõnul pole seni tarbijavaidluste komisjoni selliseid pöördumisi esitatud.

“Arusaam palavusest ja normaalsusest on väga erinev ja subjektiivne. Jahutussüsteemi olemasolus ja maja fassaadi mustas värvuses saab veenduda ka talvel korterit ostes. Kindlasti on arendaja/maakler valmis korteri ostu sooritamisel sellekohast infot andma, kui see selgitamist vajab,” arvas Kopamees.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist Riina Tamm selgitas, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad uutele ja oluliselt rekonstrueeritud hoonetele, mille ehitusluba on väljastatud peale 01.juulit 2009.

“Energiatõhususe arvutuse üks osa on ka suvise ruumiõhu temperatuuri kontroll, millega hinnatakse, kas hoone vajab aktiivset jahutust (jahutusseade ehk konditsioneer) või mitte,” lisas Tamm.

Elamutes ei ole aktiivset jahutust (seadmeid) vaja, kui ruumitemperatuur ei ületa 27C rohkem kui 150 kraadtunni võtta (°Ch) võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini, mitteelamutes on piirmääradeks 25C ja 100 kraadtundi.

Professor Kurnitski: paljud kortermajad ei suuda nõudeid tegelikult täita

Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, professor Jarek Kurnitski on kortermajade õhuvahetuse ja ülekuumenemisega seotud teemadega tööalaselt tegelenud juba aastaid.

“Kaks kuumalainet tagasi, aastal 2014 olid need nõuded olnud mõned aastad jõus ja siis vaatasime uute hoonete olukorda ning tegelikult 2/3  uutest korterelamutest tol ajal alles jõustunud hoone nõudeid hästi täita ei suutnud. Nii, et 1/3 täitis ja 2/3  ei täitnud. See tähendas aga seda, et mõnes toas võib olla 32 kraadi sooja ja päris pika aja vältel. See tähendab seda, et nõrgemad inimesed võivad selle peale “vedru välja visata”,” tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

“Loomulikult on see 27 kraadi on kompromiss, sellega ei ole veel väga mugav olla, aga see on tervise seisukohalt kindlasti ohutu temperatuur,“ märkis ta.

Lõunapoolsete korterite jaoks on Kurnitski sõnul rõdu ideaalne varjestus, aga nendes korterites, mille lõunapoolsed aknad on varjestamata, võib-olla põrgulikult kuum.

„Selle jaoks on olemas väga lihtsaid passiivseid lahendusi, ka renoveerimisel  – aknad vahetatakse välja ja lõuna-läänepoolse fassaadil, mis on kriitilised, võib kasutada kirkaid päikesekaitseklaase, mis leevendavad olukorda,“ kirjeldas Kurnitski, kelle sõnul ei pruugigi majade suurim probleem olla lõunapoolsed aknad. „Lääne pool on päike nii madalal, et seal on vaja paigaldada külgvarjestus. Ehk siis püstine ekraan akna kõrval võib seal olukorda leevendada.“

Baasarvutused ei arvesta tänapäevaste kuumalainetega

“Samas tuleb rõhutada, et kõik arvutused tuginevad nn.  baasaastale, mis põhineb üle-eestilisel 1970-2000 aasta väliskliima andmetel. Seetõttu võib olla olukordi, kus arvutuslikult on nõuded täidetud ja ruum ei kuumene baasaasta tingimustes üle, kuid kliima soojenemise tagajärjel esineb ka Eestis üha rohkem ekstreemsusi,” nentis TTJA ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist Riina Tamm.

Näitena võib tema sõnul tuua eelmise aasta juulikuu, kus välisõhu temperatuur oli pidevalt pikema aja jooksul üle 25C, seetõttu ei ole tagatud ka piisavalt jahe ruumiõhu temperatuur, aga see ei tähenda, et projekteerija või ehitaja oleks eksinud.

“TTJA ehitusosakonna poole pöördutakse pea igal suvel suvise ruumiõhu temperatuuri küsimustes. Kontrollida saame vaid neid hooneid, millele on ehitusluba väljastatud peale 01.07.2009. Eraldi järelevalvemenetlusi selle kohta olnud ei ole, oleme piirdunud nõustamisega. Suvise ruumiõhu temperatuuri kontrollarvutusi ega ekspertiise ei ole TTJA teinud,” ütles Tamm.

“Paneme tarbijatele südamele, et kinnisvara ost on alati väga kaalutletud otsus, mida tehes tuleks tutvuda kõigi ehitist puudutavate dokumentidega. Energiamärgise arvutuse lähteandmed ning arvutustulemused ja ka suvise ruumiõhu temperatuuri kontrolli info on leitav ehitisregistrist,” lisas ta. “Kui on soov kaebus esitada, peaks olema ehitise audit või projekti ekspertiis, mis tooks välja, et tingimused ei vasta õigusaktide nõuetele. Selle põhjal saaks pöörduda kinnisvara müüja poole (nt hinna alandamiseks). Muul juhul tuleks teha pigem koostööd arendajaga täiendava jahutusvõimaluse loomiseks.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kolhiida
1. juuli 2022 11:34
Kasutusloa väljaandja vastutab elaniku/omaniku ees materiaalselt. Valetas, raibe, et seal kõlbab elada. Ei kõlba ju! Pani raha tasku ja tegi end tähtsaks. Ahaa! Nüüd tehku korda, või maksku kinni. Olgu olla! Milleks siis kasutusluba? Milleks see KOV? Pursuid ja muidusööjad tuleb maksma panna.
lubaja
1. juuli 2022 20:19
https://www.tallinn.ee/et/kasutusluba