"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Kaitseväe juhataja: Maakaitseüksustesse lisatakse 10 000 reservväelast (0)
05. juuli 2022
Foto: Albert Truuväärt

Kaitseväe sõjaaja struktuuri mehitamist teisipäeval tutvustanud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem märkis, et juba järgmisel aastal on plaanis olemasolevatele maakaitseüksustele lisada hea väljaõppega ligi 10 000 reservväelast.

Heremi sõnul on Ukraina sõda andnud Eestile kinnitust, et varasemalt kujundatud seisukohad on pädevad. „Esiteks kriisi ja eelkõige sõja korral tekib suur hulk vabatahtlikke, kes ei pruugi selleks hetkeks olla sõjaaja ametikohtadele määratud ja mobiliseeritud,“ ütles ta. „Nende organiseerimiseks tuleb olla paremini valmis ja ei ole mõtet ära oodata sõja hetke, seda tuleb teha varem.“

Heremi hinnangul tuleb selleks luua veelgi tugevam territoriaalkaitse, kui seda praegu teeb Kaitseliit. „Me suurendame maakaitset, mis on Kaitseliidu baasil ettevalmistatavad territoriaalsed üksused,“ selgitas ta. „Meie senine plaan on olnud 9500 võitlejat selles struktuuris ning tõenäoliselt kasvab Kaitseliit selle aasta lõpuks umbes 10 000 liikmeni.“

Heremi kinnitusel on valitsusele tehtud ettepanek suurendada territoriaalkaitseüksuste mahtu 20 000-ni ning valitsus on andnud selle jaoks ligi 30 miljonit eurot, mis kulub peamiselt individuaalvarustuse hankimisele. „2023. aastal, kui me näeme, kui suureks on kasvanud Kaitseliit, siis lisame maakaitseüksustele umbes 10 000 reservväelast,“ lausus ta. „Kõik need reservväelased määratakse konkreetsetesse maakaitseringkondadesse ja sealt edasi konkreetsetesse maakondadesse ehk malevatesse.“

Uutest reservväelastest saavad kergejalaväelased

Heremi sõnul on nende ülesanne sõjaaja mõistes täita kergejalaväe rolli ehk pidada kaitselahinguid, kuid mitte otsustavaid, vaid peamiselt vaenlast aeglustavaid ja kulutavaid. „Sellega seoses kaitseväe sõjaaja koosseis tõuseb 26 000 liikmelt 36 000-ni,“ märkis ta. „Seega igas maakonnas saab olema, sõltumata sellest, kus on meie brigaadid, keskimiselt 1000 organiseeritud, varustatud ja väljaõpetatud kaitseväelast. Nad on tulnud reservist ja tegutsevad igas piirkonnas. Vaenlane peab iga puu ja põõsa tagant tuld saama.“

Herem täpsustas, et reservistide määramisega alustatakse järgmise aasta esimesel poolel, valides välja umbes 10 000 inimest. „Järgmise aasta teisel poolel alustatakse juba reservõppekogunemistega, mille viivad läbi maakaitseringkonnad,“ lausus ta. „Proovime neid inimesi määrata võimalikult palju selle järgi, kus nad elavad, et nad tunneksid oma piirkonda.“

Need inimesed valitakse Heremi sõnul nii tulevastest, tänastest, kui ka eilsetest reservväelastest. „Meil on praegu suurusjärgus 20 000 reservväelast Eesti vabariigis välja õpetatud, kes ei kuulu kiirreageerimise reservi ja kes meie hinnangul on tervislikult sobivad ning kes ei ole hõivatud mingi muu ülesandega,“ selgitas ta. „Valime sisuliselt ikkagi nende hulgast, kes on juba ajateenistuse läbinud ja on läbinud pigem rohkem kui neli aastat tagasi. Aga edaspidi me võime sinna hakata neid ka otse määrama.“

Herem soovitas kõigil nendel reservistidel, kes soovivad oma kodumaad kaitsta, astuda ise koheselt Kaitseliitu.

Kaitseliit kasvab hoogsalt, kuid kõik ei kanna relva

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi märkis, et põhirõhk on kergetel üksustel ning Ukraina sõda on näidanud, et need toimivad vaenlase vastu päris hästi. „Probleem on olnud selles, kui vaatame ka Ukrainasse, et väljaõpetamata üksustega on omade kaotused päris suured,“ nentis ta.

Ühtegi märkis, et Kaitseliit on järjest kasvamas, kuid organisatsioonis on ka palju selliseid liikmeid, kes ühel või teisel põhjusel relvaga riiki ei kaitse. „Hetkel on meil kaitseliidus ligi 28 500 inimest kokku ja kui te nüüd küsite, et miks me ei võiks 20 000 sealt välja panna maakaitseks, siis põhiprobleem on see, et ligi 8000 nendest on lapsed,“ selgitas ta. „Ehk siis noorteorganisatsioonid ja 12 000 jaguneb meeste ja naiste vahel.“

Ühtegi rõhutas, et Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mis tähendab seda, et sinna võivad kuuluda igas vanuses inimesed. „Tervislik seisund ei ole oluline – peaasi, et mentaalselt korras on. Seetõttu kuuluvad sinna ka näiteks vanemad inimesed või siis need inimesed, kes ei ole veel kaitseväeteenistust läbinud.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.