"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Lootsi tänava koge osutus kraana jaoks liiga raskeks, plaan jäi tehnilistel põhjustel katki (0)
05. juuli 2022
Foto Albert Truuväärt

Kuigi ööl vastu teisipäeva pidi Tallinnas Lootsi tänavalt büroohoone ehitamise käigus leitud koge osade kaupa Lennusadamasse transporditama, jäi plaan tehnilistel põhjustel katki, vahendab BNS.

Kuna ajalooline laevavrakk on umbes 24 meetrit pikk, otsustati lõigata see neljaks ning niimoodi osadena treileritel Lennusadamasse vedada. Eelmisel reedel lõigati ära laeva vööriosa ja tehti ka selle proovitõstmine. Kogu operatsioon võttis aega üheksa tundi ning selgus, et laeva esimene veerand ei kaalunud mitte 4,5 tonni, nagu arvati, vaid umbes kolm korda rohkem. 

Esmaspäeva pärastlõunal prooviti tõsta järgmist osa ning selleks oli toodud kohale Eesti võimsaim kraana, mis suudab tõsta kuni 27,7-tonnist raskust. Paraku jäi ka sellisest võimsusest väheks. Kõigele lisaks lebas laevavrakk niiskel liival, mille küljest oli seda raske lahti saada. Kui see pärast mitmetunnist pusimist õnnestus, siis selgus, et koge tükk on liiga raske selleks, et tõsta see üle muinsuskaitse all oleva hoone katuse tänaval ootava treileri peale. Lihtsam olnuks tõsta see üle müüri Reidi teele, aga treileriga sinna sõitmiseks ei andnud Tallinna linn ehitajale luba.

Laeva jäänused avastati tänavu 31. märtsil. “Georadari uuring näitas, et sellel krundil on mingi anomaalia, aga laevavraki olemasolu veel ei selgunud. 31. märtsil tuli maa seest välja puitkonstruktsioon, mis osutus laeva osaks. Selle peale otsustati, et tuleb läbi viia täiemahulised arheoloogilised kaevamised,” lausus Muinasprojekt OÜ arhitekt Mihkel Tammet. 

Esialgu arvati, et laev on 12–14 meetri pikkune. “Aga mida rohkem me neid kontuure välja puhastasime, seda rõõmsamaks läksid arheoloogid ja seda murelikumaks muutus tellija,” rääkis Tammet. “Tegemist oli vähemalt 24 meetri pikkuse ja kaheksa meetri laiuse laevaga.”

Laeva sisemusest tuli muu hulgas välja tõenäoliselt maailma esimene stabiliseeritud või niinimetatud gürokompass. Selliste asjade kohta on küll kirjalikke teateid, aga ühtegi nii vana kompassi ei ole leitud. “See on väga märgiline leid, mis näitab, et Läänemerel ei sõidetud keskajal ainult Põhjanaela ja päikese järgi, vaid kasutati merekompasse,” selgitas Tammet. 

Dendrokronoloogilised uuringud näitasid, et tegemist võib olla laevaga, mille ehituseks kasutatud puud on langetatud võibolla juba kusagil 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Hiljem selgus, et laev on natuke uuem. “Kõige vanemad detailid, kus oli säilinud koorealune kiht, pärinesid aastast 1363. Ja kuna laeval oli osaliselt säilinud ka lastina veetud tammeprusside kogum, siis sealt võetud proovid näitasid, et laev on uppunud ilmselt 1375. aasta paiku. Ehk laeva eluiga oli umbes kaksteist aastat,” rääkis Tammet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid