Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Pealinn plaanib suurhaigla projekteerimise lõpule viia ning hakkab alternatiivseid rahastusallikaid otsima (2)
05. juuli 2022

„Tallinna Haigla ehitamine ei ole mitte ainult raha ega meditsiini küsimus, vaid strateegilise ja eksistentsiaalse tähendusega projekt,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Seetõttu oleme otsustanud projekteerimisega jätkata, et rahastuse leidmise korral saaks ehitustöödega viivituseta alustada. Ilmselt ei teosta me esialgset plaani – hakata juba käesoleva aasta lõpul haiglale süvendit rajama, aga projekteerimistöödega jätkame kavandatud tempos.“

Riigikogu sotsiaalkomisjon kogunes esmaspäeval erakorralisele istungile seoses valitsuse otsusega lõpetada Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projekti rahastamine.

Valitsus tõi oma otsuses jätta Tallinna Haigla ilma 280 miljoni euro suurusest rahastusest ühe põhjusena välja Euroopa Komisjoni seatud ajagraafiku, mille kohaselt peab projekt valmima 2026. aasta suveks. Riski tähtaja ületamiseks pidas valitsus väga suureks ning samuti oli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul selgusetu, kes ikkagi katab taasterahastu finantseerimisest ja linna enda kinnitatud osalusest puudujääva osa rahastamise.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul püsis Tallinna Haigla projekt möödunud aastal Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud graafikus ning valitsusepoolsed etteheited ajakavale on olnud alusetud, kuna linnalt ei ole keegi vastavaid numbreid ega graafikuid küsinudki. “Loomulikult graafik on pingeline ja projekt läheb kallimaks,” ütles Kõlvart. “Aga absoluutselt kõik projektid lähevad kallimaks, tuleb valida prioriteete.”

Samuti avaldas linnapea pettumust, et vaatamata sellele, et haigla rajamisega tegeles linnasüsteemis sadu inimesi juba mitu aastat ning mullu leidis projekt Euroopa Komisjonis koos valitsusega kinnitust, sai linn rahastusest ilma jätmise otsusest teada meedia kaudu.

Komisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on Tallinna Haiglat inimestele väga vaja. „Valitsus tegi neljapäeval poliitilise otsuse, et riik ei toeta taasterahastust haigla rahastamist – see on jahmatav. Uut haiglahoonet on vaja meie inimestele, et suudaksime neile tervishoiuteenust pakkuda. Toonitan, et haigla ehitamine ei puuduta vaid Tallinna linna, vaid selle mõjualasse jääb kuni 600 000 inimest,“ märkis Kotka. „Ma väga loodan, et riik tunnetab oma vastutust ja näeb, et Tallinna Haigla ehitamisega tuleb edasi minna.”

Linn viib projekteerimise lõpule

Kõlvarti kinnitusel nägi kava ette järgmise aasta algul paralleelselt projekteerimisega alustada juba ka süvendi ehitamist. “Plaan oli läbi mõeldud sellisel viisil, et terve rida töid pidid käivituma paralleelselt. 2026. aastaks ei pidanud haigla olema terviklikult valmis, vaid pidi alustatama kasutusloa menetlusega. See on oluline vahe,” selgitas ta.

Samuti on Tallinna linn Kõlvarti sõnul teinud valitsusele korduvalt kulude jaotamiseks kirjalikke ettepanekuid. “Vastuseid me ei ole saanud, aga oleme jätkuvalt valmis aruteluks ja koostööks,” lisas linnapea.

Kuna tervisehoiteenuste korraldamine on vastavalt seadusele riigi kohustus, lähtub linn Kõlvarti sõnul eeldusest, et riik peab haigla projekteerimiskulud suurusjärgus vähemalt 18 miljonit eurot siiski katma. “Hoolimata sellest, kuhu me selle aruteluga jõuame, Tallinna linn viib projekteerimise lõpule,” kinnitas ta.

Ühe argumendina, miks haigla rahastusest ilma jääb, viitas valitsus ka riigikontrolli kirjale, mis juhtis tähelepanu tervisehoiuteenuste dubleerimise ohule. Riigikontrolör Janar Holm selgitas istungil, et tuginesid oma memorandumis muu hulgas 2019. aasta septembris Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) poolt sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumisele, mis võimalikele probleemidele viitas.

“Me ei saa riigina võtta riski, et dubleerime mingeid funktsioone, eriti kui selleks pole personali katet,” märkis Holm. “Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku kutsuda kokku PERH-i ja Tallinna Haigla esindajad, et oleks võimalik need asjad välja selgitada.”

Kõlvart rõhutas, et insitutsionaalselt pidi Tallinna Haigla tekkima kahe haigla – Ida- ja Lääne Tallinna Keskhaigla – ühendamisest, milleks oli loodud funktsionaalne arengukava juba kolm aastat tagasi, mistõttu jääb dubleerimisküsimus tema sõnul arusaamatuks.

“Kõik haiglad on meil mingil määral omavahelises konkurentsis, eelkõige rahastussüsteemi tõttu. Aga Tallinna Haigla projekt oli mõeldud sealhulgas ka selleks, et teenuseid optimeerida ja dubleerimist vältida, kuna pidi toimuma nii institutsionaalne kui ka sisusline haiglate ühendamine. See oli läbimõeldud ja dokumenteeritud,” ütles linnapea.

Praegused haiglahooned on amortiseerunud

Kõlvart tõdes, et kaasaegse meditsiinilinnaku loomise vajadus ei ole kuhugi kadunud, sest Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaiglad ei suuda seitsme-kaheksa aasta pärast praegustes hoonetes enam teenuseid pakkuda.

„Eestis ei ole ühtegi haiglat, kus oleks tagatud vajalikud tingimused nii epideemia kui ka sõjalise olukorraga toimetulekuks,“ rääkis Kõlvart. „Kui valitsus heitis ühe teemana ette, et linn initsieeris teise maa-aluse korruse ehitamise, siis see ei ole linna kapriis, vaid põhjalikul analüüsil tuginev reaalne vajadus. Kõik kriitiliste argumentidena välja toodud asjaolud olid teada juba 2021. aastal, kui Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse, et Tallinna Haigla projekt sobib ja saab rahastuse. Haigla projekteerimise ja ehitamise ettevalmistamisega on tegelenud sadu spetsialiste mitmete aastate jooksul, nende seas ka arstid ja arhitektid.“

Kõlvart ütles, et kaasaegse arstiabi kvaliteet sõltub kaasaegsest tehnoloogiast. “Selle jaoks on vaja kaasaegset füüsilist ruumi, kuid täielikult amortiseerunud haiglapinda on palju, mida tuleb vaatamata renoveerimisele kogu aeg juurde,” lausus ta. „Vaid kümme protsenti haiglapinnast on sellisel tasemel, et seal saaks veel 25 aastat rahulikult töötada. „Samuti on terav probleem haiglate siselogistika – praegu ei suuda ükski haigla pakkuda ruumi ja logistikat, mis oleks epideemiaks 100 protsenti valmis.”

Tervishoiusüsteemi tagamine on riiklik kohustus

„Väited, mille põhjal valitsus otsustas haigla rahastamisest loobuda, ei ole argumenteeritud ega vasta tõele,“ lisas Kõlvart. „Tallinna poolt on vajalik töö nõuetekohaselt ja tähtaegselt tehtud, ettepanekud ja rahajaotamise printsiibid on ministeeriumile esitatud. Linnal on sotsiaalministeeriumiga haigla arendamise leping ning hetkel lähtume sellest, et juriidiliselt on meil lepingupartneriga siduvad suhted.“

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et tervishoiuteenuste korraldamine on riigi kohustus, kuid sellegipoolest on Tallinn olnud nõus sellesse märkimisväärselt panustama. „Tallinna linn on võtnud suure vastutuse olgugi, et meditsiiniteenuse korraldamine on riigi kohustus,“ märkis ta. „Selles, et Tallinna Haiglat on vaja, ei kahtle komisjoniliikmetest keegi, küsimus on vaid rahastusallikates.“

Arstiabi kättesaadavuse vajadus on riigil kohustus tagada ka maakondades. „Samas pole Eesti ainult Tallinn, ei ole mõeldav, et ehituste kallinemisega seoses jäävad mujal Eestis juba pooleliolevad ehitused seisma,“ sõnas ta.

Kahetsusväärne otsus

Tervis- ja tööministri asendajast sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli haigla rahastamise ärajätmine vajalik, aga kahetsusväärne otsus. „Tallinna Haigla ehituse maksumus kujuneb üle poole võrra suuremaks selleks esialgu planeeritud summast,“ sõnas ta.

Riisalo nentis, et 30. juuniks tuli Euroopa Komisjonile edastada Eesti poolne seisukoht, kuidas vähendatud rahastuse ja kõigi projektide kallinemise suluseisust edasi liigutakse ja tegevusi planeeritakse. “Tuli vaadata, millised objektid on füüsiliselt alustatud ja millised alustamata ning milline on nende mõju laiemalt,” tõdes minister. 

Riisalo lisas, et tervisevaldkonna ja selle taristu arendamine on jätkuvalt oluline ning seetõttu tuleb kaasatud ministeeriumidel esitada valitsusele 10. augustiks riigikontrolli poolt markeeritud murekohtadele vastused, et haigla rajamise jätkamist vaadelda saaks. „Tuleb kindlasti Tallinna linnaga mõne nädala jooksul kokku saada, et arutada, kuidas edasi minna,“ lausus ta.

Paika tuleb saada, kuidas haigla ehitamisega kaasnevaid riske maandada. „Kui laiad kulukäärid võiksid üldse olla ning kuidas koormus eri osapoolte vahel võiks jaguneda,“ selgitas Riisalo. „Koos Tallinna Haiglaga vajab infrastruktuur miljardi euro suurust finantseerimist, näiteks Viljandi, Ida-Virumaa ja Hiiumaa haigla. Me ei vaidle selle üle, et Tallinna haiglad vajaksid kaasajastamist, selles osas oleme nõus.“

Arstiabi pakkumine on haiglates raskendatud

Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et 1970.a. rajatud hoonetes on töö tegemine muutunud raskeks. „Jahutussüsteemid puuduvad täielikult, ventilatsioon on puudulik,“ kirjeldas ta. „Erakorralise meditsiini osakonda laekub patsiente poolteist korda rohkem kui kümme aastat tagasi, aga laieneda ei ole võimalik. Teist aastat on sama probleem palavate ilmadega. Juba eelmisel aastal said töötajad palavusest tervisehäireid ning pidid minema EMOsse ja jääma haiguslehele.“

Holm lisas, et riigikontroll lähtus oma dokumendis teadmisest, et haigla tuleb ja sellele on Euroopa toetus kindel. „Küsimus, mis jääks õhku ka projektiga edasi minnes, kuidas katta ehitushindade kallinemine,“ kommenteeris ta. „Kogemus näitab, et suurprojektid lähevad ehitamise käigus alati kallimaks. Linn ja riik peaksid maha istuma ja rääkima. Samuti sellest, kuidas tagada, et ajalisel joonel ei mindaks üle ettevõetud piiri.“

Siiski kinnitasid kõik istungil osalenud, et tervisehoiuteenuste kättesaadavus ning Tallinna praeguste haiglahoonete amortisatsioon on oluline probleem. Järgmise sammuna algavad Riisalo sõnul arutelud ministeeriumite ning Tallinna linna vahel ning hiljemalt 10. augustiks peavad ministeeriumid esitama rahandusministeeriumile info ja plaani, kas ning kuidas minna edasi projektidega, mis kokkuleppeliselt rahastusest ilma jäeti.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
5. juuli 2022 14:32
https://epl.delfi.ee/artikkel/120019438/gabor-szirko-loodan-et-saame-niisama-arsti-juures-kaimisest-lahti
Oda
5. juuli 2022 13:32
Arstiabi osutamise korraldamine on riigi, mitte kohalike omavalitsuste, rida. Riiklik ja erameditsiin saavad hakkama. Tallinn ja teised KOV-d peaksid keskenduma üksnes sellele mis põhiseaduse ja seaduse järgi otseselt omavalitsuste pädevusse on pandud. Mitte sellele mida keegi teine ei tee või ei tee kellegi arvates piisavalt hästi. Tallinna areaalis on haigemajasid piisavalt. Helsingi kliinikud on seejuures lähemal kui Tartu kliinikud. Hakatuseks võiks silmakliiniku ja lastehaigla "rahvusvahelisele juudile" maha sahkerdada. Teiste linna haigemajade rahakraanid vaikselt koomale keerata ja nendega mitte tegelema. Vajadusel äriühinguteks ümber kujundada ja osakud müüki lasta. Vabanev ressurss kuluks sotsiaalsfääri kanaliseerida. Teenuste tootmiseks, sisse ostmiseks ja jagamiseks kulutada. Paldiskisse, Maardusse, Loksale, Kundasse, Sillamäele ja Aserisse seevastu tuleks kiiresti kaasaegsed haavakliinikud asutada, kus saadakse hakkama verejooksu sulgemisega, üledooside klaarimisega, nälginud, külmunud, kasimata ning hoolitsuseta jäänud kaasmaalaste turgutamisega. Selliseid sigineb peatselt kardetavasti hulgi. Nimetatud linnades saab nii sanitaride kui hädapärase võimetusega õdede värbamisega paremini toime. Paljukest neid arste seal ikka vaja on. Küll tuleb neid ka. Neid kes suurtes haigemajades läbi ei löö.

Seotud artiklid