"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
videolugu Vabatahtlike abiga remonditud Ukraina sõjapõgenike korterite eest soovib riik turuhinnast kõrgemat üüritasu (1)
06. juuli 2022

„Elan ühetoalises korteris koos oma teismelise tütrega,” lausus Ukraina põgenik Olja, kelle sõnul tuleb Kopli majas korteri üürimiseks maksta 600 kuni 800 eurot. “Suured üürisummad käivad meile üle jõu. Arvestades, et saame kandideerida ainult kõige madalama palgaga töökohtadele, teenime peamiselt miinimumpalka.”

Ligi 70 Ukraina põgenike pere suunati kevadel pärast kuu ajalist hotellis elamist Põhja-Tallinnas asuvasse riigile kuuluvasse kortermajja. Inimestele öeldi, et aasta lõpuni saavad nad seal elada makstes ainult kommunaalkulusid.  Nüüd on aga olukord muutunud ja edaspidi peavad nad hakkama maksma ka üüri, mille suurus ehmatas kõiki sealseid elanikke.

“Meil ei ole olnud keelelise sisseelamise programmi, seega ei oska kõik veel eesti keelt,” rääkis Olja. “Seepärast  suuremaks sissetulekuks meil võimalust ei ole. Vaatamata sellele, et meie seas on väga palju kõrgharidusega inimesi, saame töötada eelkõige koristajatena ja nõudepesijatena.”

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap tegi kolmapäeval, 29. juunil enda Facebookis postituse, kus selgitas, kuidas vabatahtlikud teevad kortermaja korda, kuid riik võtab põgenikelt kogu tulu.

„Aprillikuus said Ukraina põgenikud, kes olid majutatud hotellidesse, teada, et nad majutatakse ümber ja neil tuleb hotellist lahkuda päeva pealt,” kirjutas Pihlap. “Sajad põgenikud majutati riigile kuuluvasse hoonesse Kopli tänaval. Tegemist oli äärmiselt kehvas seisus elamispindadega, kus puudusid väga paljud normaalseks eluks vajalikud esemed, ka mööbel. Olen ise selles majas korduvalt käinud ja kinnitan, et see maja polnud oma algses seisus just külalislahkeim paik kodumaalt lahkuma sunnitud inimeste vastuvõtuks. Talutavaks muutus maja alles suure hulga vabatahtlike ja paljude teiste abistajate pingutuste tulemusel.“

Pildid on tehtud 1. aprillil, mil põgenikud Kopli majja kolisid
Pilt: Manuela Pihlap

Korterid olid elamiskõlbmatud

Vabatahtlik sõjapõgenike aitaja Kadri Viirand ütles, et korterid, kuhu ukrainlased asusid, olid kevadel sisse kolides mitte ainult möbleerimata, vaid ka väga kehvas seisus. „Me kogusime annetusi, mööbleid ja aitasime neil korterid ära möbleerida,“ rääkis ta. „Tühjadest ilma kardinateta korteritest on saanud väikesed hubased kodud.“

Pihlap lisas, et Ukraina põgenikud küsisid üle, millistel tingimustel neil seal elada lubatakse, sest paljud neist olid sissetulekuta. „4. aprillil edastas Sotsiaalkindlustusamet mulle kinnituse, et põgenikud üüri tasuma ei pea, tasuda tuleb üksnes kommunaalkulud,” lisas Pihlap enda postituses. “Selle teadmisega jäid sõja eest põgenenud emad oma lastega sellesse majja elama. Paar nädalat tagasi said Kopli majas elavad põgenikud teada, et lisaks kommunaalarvetele tuleb neil tasuda ka üür, mis on isegi kõrgem kui turuhind. Väikese korteri eest tuleb tasuda lausa 600-800 eurot.“

Pihlap lisas postitusse omapoolsed küsimused sotsiaalministeeriumile, millele Pealinn ministeeriumilt vastused sai. „Sooviksin vastust, kas minister on isiklikult kursis olukorraga Kopli majutuskohas? Kas minister on kursis sealsete elutingimustega?“ küsis Pihlap. „Mis pani sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit loobuma aprillikuisest seisukohast, et põgenikelt küsitakse majutuskohas vaid kommunaalmakseid? Mida täpsemalt pidas sotsiaalministeerium silmas oma 14. aprillil valitsusele tehtud ettepanekus, soovitades lepingu üüritasu põgenike majutuskohtades määrata turupõhiselt?”

Lisaks soovis Pihlap vastust, miks RKASi pakutud lepingutes ületavad hinnad turuaset. “Üürilepingute tegemist on arutanud koos nii sotsiaalministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui ka Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,” lisas Pihlap. “Senistest kommentaaridest järeldub, et ühise arusaamani pole jõutud. Kui ka edaspidi ei jõuta asutuste vahel ühise seisukohani ja RKAS esitab Ukraina põgenikele mainitud suuruses üüriarved, mis moodustab suure osa kogu nende sissetulekust, siis mida minister kavatseb ette võtta põgenike olukorra leevendamiseks?“

Tavaolukorras riigile kuuluvaid kortereid üürile ei anta

Sotsiaalministeeriumi kommentaarid olukorrast edastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe. „Valitsuskabinet arutas ministeeriumide valitsemisel olevate elamispindade kasutusse andmist 21.04.2022 nõupidamisel ja otsustas, et riigiasutused peavad panustama põgenikele eluruumide leidmisse, kaasates kinnisvara haldamiseks vajadusel RKASi. Põgenike abistamine on Eestis meie kõigi ühine ülesanne,“ sõnas ministeerium. „Riigile kuuluvad hooned ei ole ka tavalised üüripinnad – tavaolukorras neid üürile ei anta.”

Sotsiaalministeeriumi seisukoht on algusest peale olnud, et üürimäärade kehtestamisel tuleb võtta arvesse sarnaste eluruumide üürimäärasid, üürile andmisega kaasnevaid kulusid ja asjaolu, et konkreetne hoonete omanik annab ruumid kasutusse vaid kommunaalkulude eest. “Arvestamata ei saa jätta ka üürnike ja vabatahtlike poolt juba tehtud remonditöid, mis on eluruumide seisukorda oluliselt parandanud,” märkis sotsiaalministeerium. “Ka RKIK (hoone omanik) on nelja kuu jooksul hoone seisukorda parandanud.“

Pildid on tehtud 1. aprillil, mil põgenikud Kopli majja kolisid
Pilt: Manuela Pihlap

RKAS peaks küsima sotsiaalministeeriumi sõnul sellist hinda, mis katab ära korterite haldamisega seotud kulud. „Seni pakutud hinnad riivavad nii põgenike kui ka pindadesse panustanud vabatahtlike õigustunnet ja ei tundu meile kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud,“ kommenteeris ministeerium. „Oleme RKASil palunud üürihindade kujundamisel eeltooduga arvestada ja jätkame selle nimel tööd.“

Põgenikel tuleb iseseisvalt uus elamispind leida

Kopli maja elanikud on seni elanud riigi majutusel ja nende eluasemekulud perioodil aprillist juulini tasub sotsiaalkindlustusamet. „Alates 1. augustist on kõikidele seal elavatele põgenikele tehtud ettepanek hakata samu kortereid kasutama pikaajalise elamispinnana, mis tähendab ka vastutust hakata ise tasuma oma elamiskulude eest samamoodi nagu kõik teised Eestis elavad inimesed,“ sõnas sotsiaalministeerium. „Ka näiteks laeval ja hotellides ajutiselt majutatud inimestel tuleb hiljemalt nelja kuu möödudes leida pikaajaline elukoht või sõlmida üürileping.“

Sotsiaalministeerium ütles, et neile, kes ei soovi Kopli hoone pindadele jääda, leitakse vajadusel kuni kaheks kuuks muu ajutine majutus Eestis. „Selle aja jooksul tuleb neil iseseisvalt leida uus pind elamiseks,“ lisas ministeerium. „Samas me väga loodame, et üürihindades leitakse kõigile sobiv lahendus.“

Sotsiaalkindlustusameti andmetel omavad riigi ajutisel majutusel olevatest inimestest umbes 80% sissetulekuid Eestis kas palgatulu, pensioni või näiteks perehüvitiste näol, samuti saadakse toimetulekutoetust. „Üürilepingu sõlmimise järel on toimetulekutoetusest võimalik saada täiendavat abi ka üürikulude katmisel – sarnaselt kõigi teiste Eesti elanikega,“ lisas sotsiaalministeerium.

Põgenikud peavad väärikalt elama

Üürnikke esindavad vabatahtlikud annavad endast parima, et ebareaalselt kõrge üürihind selliste algselt väga kehvas seisus väikeste korterite eest, kujuneks siiski mõistlikumaks. „Oleme nii-öelda laua taga ja esindame põgenikke,“ märkis Viirand. „Üritame jõuda mingisuguse kompromissini, mis rahuldaks kõiki osapooli ja mis annaks põgenikele ka siin väärika elu. Ilmselgelt praegused summad ei ole realistlikud.“

Täna ei ole üürnikel muud teha kui loota oma kõige suuremate abistajate ehk vabatahtlike peale, kes jätkavad läbirääkimisi, et Põhja-Tallinnas asuvate suhteliselt kehvas seisus asuva maja üürihinnad kujundataks sõja eest põgenenud naistele ja lastele võimalikult jõukohaseks.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
6. juuli 2022 10:26
Arvestades ukraina vägede jätkuvat edu ja vene armee peatset kokkuvarisemist on põgenikel aeg juba tegelikult tagasi koju minekule mõtlema hakata. Selle paari kolme kuu üüri, mis neil siin veel tuleb ehk veeta võib ju ka riik omast taskust tasuda. Või siis aitab kogu meie abivalmis rahvas selleks raha annetada. Ei tohiks ju väga suur summa enam olla.