"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
UURING Eestlased peavad keskklassi jõukamaks, kui see on tegelikult. Vaata, kuhu kuulud sina (1)
07. juuli 2022
Foto: Pixabay

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et inimesed tajuvad keskklassi sissetulekuid oluliselt kõrgemana, kui need tegelikult on. „Tundub, et Eesti elanikud on suured optimistid nii oma elu ja kui ka sissetulekute osas,“ ütles ta. „Kui uuringus inimesed ütlesid, et keskklassi võiksid kuuluda inimesed, kelle netosissetulek jääb 2000 euro kanti, siis tegelikult on see pilt oluliselt tagasihoidlikum.“

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jäägeri sõnul oli Norstati poolt juunikuus läbiviidud uuringu põhifookuseks küsida, kuidas Eesti elanikud keskklassi tajuvad ning mida peetakse keskklassi kõige paremini iseloomustavaks. „Uuring viidi läbi veebiküsitluse teel ning selles osales 1001 inimest vanuses 15-74,“ ütles ta. „Küsisime milliseks hinnatakse keskklassi minimaalset ja maksimaalset igakuist netosissetulekut. Milline peaks olema keskklassi igakuine vaba raha hulk. Kui suureks hinnatakse keskklassi osakaalu Eesti elanikkonnas ning kuidas tajutakse enda olukorda.“

Jäägeri sõnul arvasid vastajad, et umbes 31 protsenti elanikkonnast kuulub keskklassi. „On oluline välja tuua, et erinevad elanikkonna rühmad hindasid keskklassi osakaalu üsna sarnaselt,“ märkis ta. „Kui aga küsisime, et millisesse ühiskonnaklassi ennast paigutaksite, siis sealt selgus, et 33 protsenti paigutab ennast keskklassi. Kõige suurem osa (51 protsenti) inimestest loevad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning hea meel on tõdeda, et puudustkannatavate vastajate osakaal on vähenenud 14-lt protsendilt 10 protsendi peale. Jõukaks ja kõrgemaks keskklassiks peab ennast 6 protsenti vastanutest.“

Vanuseliselt pidasid ennast Jäägeri andmetel pigem heal järjel olevaks nooremad inimesed ning raskustes on pigem vanemaealised. „Jõukamasse ja kõrgemasse keskklassi hindasid ennast 18 kuni 34 aastased,“ ütles ta. „Keskklassi liigitasid ennast inimesed vanuses 25 kuni 34 ja puudust kannatavate hulgas olid peamiselt inimesed vanuses 65 kuni 74.“

Jäägeri lisas, et puudust kannatavate inimeste seas on suurenenud vanemate, eestlaste ja naiste osakaal.

Keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga inimesi

Jäägeri sõnul peetakse inimest keskklassi kuuluvaks siis, kui tema netosissetulek jääb vahemikku 1800-2400 eurot. „Kui uurisime, et kui suur peaks olema neljaliikmelise pere igakuine vaba raha hulk, et nad kuulus keskklassi, siis selleks summaks kujunes 970 eurot,“ rääkis ta.

Jääger loetles ka tunnuseid, mida peetakse keskklassile iseloomulikuks. „68 protsenti vastajatest tõi välja isikliku eluaseme omamist,“ märkis ta. „Teisel kohal on võimalus lubada endale lisakulusid ja siin on mõeldud just, et kui sul on põhikulutused ära tehtud – ostud, maksud, et sa saaksid lubada restoranis käimist, spaas käimist, teha soovikorral remonti. Kolmandat kohta jagavad kaks asja – uue auto ostmine või siis vähekasutatud auto ostmine, on see siis liisinguga või kohe väljaostmine ja samaväärselt kolmandik inimestest arvas, et puhkus üks kord aastas välismaal.“

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et inimesed tajuvad keskklassi sissetulekuid oluliselt kõrgemana, kui need tegelikult on. „Tundub, et Eesti elanikud on suured optimistid nii oma elu ja kui ka sissetulekute osas,“ ütles ta. „Kui uuringus inimesed ütlesid, et keskklassi võiksid kuuluda inimesed, kelle netosissetulek jääb 2000 euro kanti, siis tegelikult on see pilt oluliselt tagasihoidlikum.“

Elmiku sõnul on keskmine mediaansissetulek praegu Eestis sellest tajutavast 2000-st eurost umbes kaks korda väiksem ja jääb kusagile 1000 euro kanti kuus. „Kui me vaatame nii statistikaameti kui maksuameti numbreid, siis selle järgi võiks Eestis keskklassi kuuluda inimesed, kelle netosissetulek jääb 700 ja 1700 euro vahele,“ rääkis ta. „Nende piiride tõmbamine on mõnevõrra subjektiivne. See sõltub sellest, kui laiaks me tahame seda keskklassi teha – kui suur see varieeruvus keskmise sissetuleku ümber võiks olla.“

Säästude omamine on pigem jõukuse tunnus

Elmiku andmetel selgus uuringust, et keskklassi neljaliikmelistel perel võiks vaba raha olla kuus umbes 1000 eurot. „Tegelikkus on see, et neljaliikmelisel perel on seda vaba raha, mis kulub meelelahutusele, umbes kolm korda vähem – umbes 300 eurot kuus,“ nentis ta. „Ja kui me vaatame sääste, siis uuringu järgi arvasid küsitlusele vastanud, et sääste võiks keskklassil olla vähemalt kolme kuni kuue kuu sissetulekute jagu. Tegelikult on Eesti inimestel sääste vähe. Kui me vaatame Swedbanki klientide andmeid, siis 70-l protsendil on sääste vähem, kui on nende ühe kuu sissetulek. Ja ainult viiendikul on säästa rohkem, kui on nende kuue kuu sissetulek. Seega on säästud pigem jõukuse tunnus kui keskklassi tunnus.“

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kinnitusel annab suur keskklass ka suurema panuse majanduskasvu. „Läbi rohkema tarbimise ja ka läbi suuremate investeeringute,“ ütles ta. „Tugev ja suur keskklass peaks aitama kaasa ka demokraatlikumale ja ka mittepopulistlikule riigi juhtimisele.“

Lisaks sissetulekule on Mertsina sõnul võimalik keskklassi määratleda veel mitmel erineval moel. „Näiteks tarbimise järgi, varade järgi, väärtuste järgi,“ loetles ta. „Puhtalt juba sellepärast, et inimestel võivad olla sissetulekud väikesed, aga nende tarbimismudel hoopis teistsugune või hoopis suurem läbi säästude. Neil võivad olla väikese sissetuleku kõrval suured varad.“

Mertsina rõhutas ka väärtuste rolli. „Väärtuste järgi võib liigitada inimesi keskklassi kui sissetulekud on väikesed või keskpärased, aga see, kuidas nad oma raha kasutavad, kas siis oma pere jaoks kindlustuse jaoks, lastele hariduse andmise jaoks – see võib olla nende sissetulekute juures suure osakaaluga.“ selgitas ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

variant
9. juuli 2022 21:05
Looži Grand Orient de France häälekandja "Humanisme" 11/1982: "Mõisted nagu rass, riigipiirid, sotsiaalsed klassid jne tuleb kaotada, et jääks ruumi ülemaailmsele lõimumisele. See tähendab meie ajastu suurt revolutsiooni, ehtsalt revolutsiooni, mis on meile ülesandeks tehtud".