Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
fotod Raekoja esmamainimise 700. aastapäevale pühendatakse postmark (0)
07. juuli 2022

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna raekoja esmamainimise 700. aastapäevale postmargi pühendamine ilus žest väärikale hoonele. „Raekoja plats koos raekojaga koondab endas väga suurt osa Tallinna ajaloost ja see on kindlasti üks uhkeimaid kohti Tallinnas. Esmamainimise aastapäevale margi pühendamine toob ajalugu meile lähemale, aga ka loob seda juurde,“ sõnas linnapea.  

Vaata galeriid (29)

Raekoja esmamainimise 700. aastapäeva puhul andis Omniva välja postmargi, mille esitlus toimus neljapäeval, 7. juulil kell 12 raekojas.

Väljaande kujundaja on Indrek Ilvesja see trükiti trükikojas Vaba Maa. Postmark ja esimese päeva ümbrik on müügil esitlusel raekojas, Omniva e-poes ja postkontorites üle Eesti. Esimese päeva tempel on kasutusel Tallinnas Toompea postkontoris.

Euroopa vanimate hulka kuuluv Tallinna raekoda ilmus kirjalikesse allikatesse esimest korda 700 aastat tagasi. Keskaegses Euroopas oli raekoda linna omavalitsuse sümbol ja kodanikuuhkuse kehastus. Nimelt tähistas keskaegse linna sündi linnaõigus, millega maahärra andis kaupmeeste kogukonnale õiguse valida enda hulgast raad ja ise linna valitseda. Selle sümbolina püstitas raad linna tähtsamaisse paika, turuplatsile raekoja. Tallinna kodanikele kinnitas Taani kuningas 13. sajandi keskpaigas Lübecki linnaõiguse, mis liitis meid Euroopa õigus- ja kultuuriruumiga. Raekoda on selle reaalne tunnistus, euroopaliku linnakultuuri sümbol.

Esimene kirjalik märge Tallinna raekoja kohta pärineb rae kinnisvararaamatust. Selles märgitakse raekoda 1322. aastal kui consistorium, lad k nõupidamise koht, tähistades sellega „allpool raekoda“ asunud kivist aida asukohta. Kui tänavanimesid veel polnud, määratleti hoonete asukohta tuntud objektide, sealhulgas raekoja abil. Toona mainitud raekoda on osa praeguse raekoja esimesest korrusest ja keldrist, mida 14. sajandil mitmes etapis laiendati. Uus peakorrus, kaaristu ja torn lisandusid 15. sajandi alguses ning sellisel kujul ongi raekoda tänaseni säilinud.

Tallinna raekoja uhkete gooti võlvide all on säilinud haruldased kunstiteosed alates keskaegsetest raehärrade pinkidest kuni baroksete maalide ja puunikerdusteni välja. Kokku moodustab see haruldaselt hästi säilinud ideelise ja kunstilise terviku, mis väljendab rae arusaama targast valitsemisest ja õiglasest kohtumõistmisest.

Kõike seda saab imetleda raekojas juulis ja augustis, mil raekoda on avatud keldrist kuni pööninguni välja E-L kell 11-16, täpsem info raekoja kodulehel. Augusti lõpuni on iga päev kell 11-18 avatud ka raekoja torn.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.