"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Hariduse tulevik Iga teine õpetaja on viimasel ajal ametist lahkumisele mõelnud (0)
08. juuli 2022
Foto Pixabay

“Meie läbi viidud küsitlus näitas, et pea 60%  õpetajatest on viimasel ajal õpetajaametist lahkumisele mõelnud, mis on ikkagi kohutavalt suur hulk. Põhiliste põhjustena tuuakse välja suur töökoormus, stress ja õpetajate enda tunne, et ühiskond ei väärtusta neid,” ütles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis 1700 õpetaja seas läbi uuringu, et kaardistada Eesti õpetajaskonna vaimset tervist ja keerulisel ajal hakkamasaamist. Nii suure valimiga õpetajate töömeeleolude küsitlust polnud läbi viidud vähemalt 10 aastat.

Küsimusele, kas ollakse kogenud tööl läbipõlemist, vastas jaatavalt 92 protsenti uuringus osalenud õpetajatest, sealjuures on pidevalt kurnatud 23 protsenti vastanutest.

“Ei ole uudis, et õpetajate ülekoormus on probleemiks, aga tuli üllatusena, et peaaegu kõik õpetajad on kogenud läbipõlemist. Peamised põhjused on valdkonnas tegutsejatele teada: õpetajate puudus, eriti väiksemates koolides, mistõttu peab üks õpetaja sageli katma erinevaid aineid, samuti ebapiisav töötasu, mis sunnib tegema ületunde,” kommenteeris Voltri.

Kriisi peamiseks põhjuseks on väike palk

“Õpetajate kriis ikkagi algab tegelikult palgast, sest Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist ja seega siis peaks saama ka Eesti teiste kõrgharidusega töötajatega võrreldavat palka. Teadaolevalt on Eestis kõrgharidustöötajate keskmine töötasu 20% kõrgem kui üldine keskmine, aga õpetajate töötasu on oluliselt väiksem võrreldes teiste kõrghariduse töötajatega, see ongi see põhiline kurjajuur,” ütles Voltri.

Õpetajate keskmine töötasu on täna 1412 eurot kuus, aga küsitluse järgi algab motiveeriv palk 2000 eurost, mis ongi Eesti kõrgharidusega töötajate keskmine palk. Peale palga on oluliseks näitajaks ka töökoormus ja need on kaks suuremat mõjutajat,  mis panevad õpetajaid mõtlema ka töökoha vahetusele.

“Meie läbi viidud küsitlus näitas, et pea 60%  õpetajatest on viimasel ajal õpetajaametist lahkumisele mõelnud, mis on ikkagi kohutavalt suur hulk ja põhiliste põhjustena tuuaksegi just välja suur töökoormus, stress ja õpetajate enda tunne, et ühiskond ei väärtusta neid,” selgitas Voltri.

Üks stressi ja töökoormust lisav asjaolu on Voltri sõnul ka see, et paljudes koolides ja lasteaedades on õpilasi, kes vajavad lisatuge ja selleks õpetajatel ei jätku jõudu ega ressurssi.

“Siin ongi nüüd vaja lahendada ka see, et meil igal pool oleks haridusasutustes kvalifitseeritud tugispetsialistid, kes suudavad abi ja tuge vajavaid õpilasi professionaalselt toetada,“ rääkis ta. „See võtaks väga palju koormust õpetajalt ära ja õpetaja saaks tegeleda ikkagi eelkõige õppekasvatustööga, aga mitte nii palju üksikute abi ja lisatuge vajavate õpilastega.”

Vaid veerand koolituse läbinud õpetajatest jääb ametisse

Eesti on kõige vanema õpetajaskonnaga riiki – meil on juba praegu 55% õpetajatest üle 50 aasta vanad ja pealekasvuga on kehvasti. Koolid võiksid küll koolitada pisut rohkem, aga tegelik põhjus on hoopis selles, et ka õpetajahariduse saanutest ei lähe suur osa üldse sel alal tööle.

“Statistika on selline, et pooled õpetajakoolituse lõpetanutest lähevad üldse kooli tööle ja nendest omakorda pooled veel töötavad nelja aasta pärast. Teisisõnu – kui me võtame niimoodi, et ülikooli lõpetab ära x arv õpetajakoolituse tudengeid, siis nelja aasta pärast töötab neist koolis 25%. Ja põhiline põhjus on ikkagi kehvad palgatingimused ja suur töökoormus,” kinnitas Voltri.

“Noored ise ütlevad ikkagi, et üheks probleemiks ka karjäärivõimaluste puudumine – kui ma tulen noore õpetajana tööle, siis põhimõtteliselt Eesti on üks ainulaadne riik, kus õpetajatel põhimõtteliselt puudub igasugune karjäärivõimalus ja seega siis ka võimalus oma töötasu mõjutada läbi professionaalsuse tõusu või kogemuste kasvu.”

Süsteem vajab põhjalikku muutust

Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ütles, et  tema koolis suuremat õpetajate puudust ei ole, aga kui vaadata terve Eesti konteksti, siis ilmselgelt on “süüde” vale. 

 “Õpetajate läbipõlemisega on küll niisugune lugu, et põlemine on õpetajatele iseenesest normaalne nähtus – selle tule valguses õpilasi õpetatakse ja kasvatataksegi. Aga kui õpetaja “süüde on vale” ehk ta panustab valedel aegadel valedesse kohtadesse, siis ta põleb kas liiga ruttu läbi või ei põle üldse ehk tööst pole mitte mingisugust kasu. Seetõttu on minu kui direktori asi seda põlemist õigesse kohta sättida,” sõnas ta.

“Ühest küljest on need inimesed, kes pingutavad naba paigast ära ja tahavad saada riigieksamitel häid tulemusi, mis ei õnnestu puhtalt süsteemi pärast ja siis on ka neid, keda võetakse tööle lihtsalt “auke lappima” ja kes ei hakkagi kunagi seda tööd oskama.”

Piiburi sõnul ei maksa arvata, et palgatõus on võluvits, mis koolimajad hetkega noorte ja entusiastlike õpetajatega täidab.

“Õpetajate koha pealt on kaks varianti – kas võtame tööle need, kes ei oska õpetada, sest meil on hästi palju õpetajaid vaja, et neid aineid õpetada ja siis lõpuks tõdeme, et keegi mitte midagi ei oska ja kõik läheb järjest hullemaks. Või jätame vähem õpetajaid tööle ja nad teevad oma tööd efektiivsemalt,” lisas ta.

“Meil ei ole kellegi palka tõsta. Ei ole neid inimesi, kellel oleks spetsiaalne ettevalmistus. Samamoodi võime me ju kirurgide palka tõsta, aga sellest kirurge juurde ei teki.”

Õppekava mahtu tuleb vähendada

Selleks, et õpetajate puudust leevendada, on Piiburi hinnangul vaja vähendada riikliku õppekava mahtu ja mitte enam tuupida sellises mahus praeguseid õppeaineid, vaid ennekõike juhendada õpilasi ja lasta neil iseseisvalt rohkem õppida.

“Oluline on õppimise selgeks õppimine, mitte nende asjade õpetamine, mida praeguses mahus õpetatakse ja milleks lihtsalt inimesi ei jätku ega hakkagi mitte kunagi jätkuma. Oluline on see, et kui õpilane saab selgeks õpioskused, siis ta oskab neid rakendada muusikas, füüsikas ja matemaatikas ja eesti keeles ehk ta oskab planeerida oma aega ja neid tulemusi, mille nimel ta pingutab. Praegu sellega enamasti koolides ei tegeleta, vaid panustatakse asjade “ära tegemisele” ja siis mõeldakse, miks õpilased hakkama ei saa ja miks on eksamitulemused madalad,” tõdes koolijuht.

Piibur ütles, et mida kiiremini see muutus teha, seda kiiremini tulemusi näeb. „Põhimõtteliselt on see võimalik juba järgmisest aastast, aga selleks on vaja ministri julgust. Tulemuste saavutamine käib ühe aastaga,” lisas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.