"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar: üksikvanemad moodustavad ligi kolmveerandi vanematest, kelle vanemlikke õigusi piiratakse või need ära võetakse (0)
08. juuli 2022
Foto Pixabay

„Kahjuks ei ole üksikvanemad lasterikaste peredega võrreldes sarnast poliitilist tähelepanu leidnud,“ rääkis Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar, kelle sõnul ohustavad nende perede majanduslikku toimetulekut ohustavad nii sooline palgalõhe kui ka partneri sissetuleku puudumine või ebapiisavus, millele võivad lisanduda vanemana toimetuleku raskused.

Kutsari sõnul moodustavad laste perest eraldamise statistika kohaselt üksikvanemad ligi kolmveerandi vanematest, kelle vanemlikke õigusi piiratakse või need ära võetakse.  

Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) juuni lõpus ilmunud raportis märgitakse ära Eesti valitsuse tähtsat eesmärki vähendada suhtelist vaesust riigi elanike hulgas 21 protsendilt 2020. aastal 15 protsendile 2023. aastaks. Selles pakutakse ka täiendavaid meetmeid palga- ja sotsiaalse lõhe vähendamiseks, mis on hoolimata viimaste aastate edusammudest endiselt märkimisväärne.

Eesti panustab sotsiaalkaitsekuludesse 13% SKPst, kuid see on ligi kuus protsendipunkti vähem kui Euroopa Liidu keskmine ning ei kata piisavalt tegelikke vajadusi. Kui Eestis elab suhtelises vaesuses üle viiendiku elanikkonnast, siis Euroopa Liidu keskmine on umbes 17 protsenti.

Üheks suureks teemaks on suhteline vaesus paljulapseliste ja üksikvanemaga peredes. „Samas üksikvanemate hulgas on vähe neid, kelle lapsel või lastel isakanne puudub. Seepärast on oluline, et eemal elava vanema osalus kasvaks,“ selgitas Kutsar.

Vaene üksikvanemast naine

Lastega perekonnad erinevad majandusliku toimetuleku poolest. Suurimas vaesusriskis on jätkuvalt paljulapselised ja üksikvanemate pered. Viimase aja poliitiliste meetmete mõjul on vähenenud nende lasterikaste perede osakaal, kelle majanduslik toimetulek nende endi hinnangul eelmise aastaga võrreldes on halvenenud.

Üksikvanemad on valdavalt naised. Nende perede majanduslikku toimetulekut ohustavad nii sooline palgalõhe kui ka partneri sissetuleku puudumine või ebapiisavus, millele võivad lisanduda vanemana toimetuleku raskused. „Kahjuks ei ole üksikvanemad lasterikaste peredega võrreldes sarnast poliitilist tähelepanu leidnud. Laste perest eraldamise statistika kohaselt moodustavad üksikvanemad ligi kolmveerandi vanematest, kelle vanemlikke õigusi piiratakse või need ära võetakse,“ märkis Kutsar.

Ühiskonna kestlikkuse riskina on tähenduslik ka esmassünnitaja keskmise vanuse jätkuv tõus (2020. aastal oli see 29 aastat). Sündide edasilükkamine kahandab naistel laste saamise perioodi, mistõttu mitmete tegurite koostoimel võib tegelik laste arv jääda soovitust väiksemaks. Sündivate laste arvu võivad kahandada ka teadlikud elukarjääri valikud.

Teiselt poolt, perekondade „kärjestumine“ (laste saamine uue partneriga) võib teatud piiris sündivate laste arvu kahanemist kompenseerida. Ka ühe või mitme pereliikme heaolu ohustavast perekeskkonnast väljumine ja uude sisenemine võib muutusena olla stressiloov, kuid kokkuvõttes subjektiivset heaolu ja laiemas mõttes ühiskonna kestlikkust toetav.

Kolm suundumust

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030 toob oluliste suundumustena välja rahvastiku vananemise ja arvulise kahanemise. Ühelt poolt viitab see sündide toetamise vajalikkusele ja teiselt poolt tuleviku ühiskonna sotsiaalse kvaliteedi tagamisele. Sidusa, koostöömeelse ühiskonna subjektid on igas vanuses inimesed, kes koos toimides loovad sotsiaalset sidusust.

Tegemist on mitmeid dilemmasid sisaldavate väljakutsetega nii riigi poliitikatele kui ka kogukondadele, inimrühmadele ja üksikindiviididele, millest olenevad ühiskonna sotsiaalsed arengud.

Esiteks dilemma sünde toetava riikliku poliitika ning laste ja perede heaolu vahel: lasterikkus võib olla edukas ühiskonna vananemise protsessi peatamisel, kuid eeldab ka suuremat ühiskonnapoolset panustamist sündivate laste arengusse ja heaolusse.

Teiseks dilemma eneseabi ja ühiskonna poolse toe vahel: üldise toimetuleku taustal võib ette tulla nii ajutisi kui ka kestvaid olukordi, kus isiklikud toimetulekuressursid ja -tahe osutuvad ebapiisavaks ning vajalik on ühiskonnapoolne sekkumine.

Kolmandaks dilemma isiklike valikute ning ühiskonnapoolsete ootuste ja eelistuste vahel: hea oleks, kui isiklikku ja ühiskonna arengut toetavad valikud oleksid tasakaalus.

Nendest valikutest joonistub välja kolm peamist ühiskonna kestlikkust ja sidusust mõjutavat suundumust, mis erinevate tegurite, sh poliitikakujundamise toimel võivad nii kahaneda kui ka võimenduda. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.