"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Väikeettevõtjad on alampalga kiirkorras tõstmise vastu See võib kaasa tuua väikeettevõtete sulgemise (1)
09. juuli 2022
Pealinn

Alampalga tõstmisel on oluline mõju ettevõtete tööjõukulude kasvule. Kaks korda aastas alampalga tõstmine võib niigi raskes olukorras olevatele väikestele tööandjatele anda surmahoobi või tähendada lihtsalt töökohtade kaotamist,“ ütles Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa.

Eesti ametiühingud on esitanud parlamendile 5000 kogutud toetusallkirja alampalga erakorraliseks tõstmiseks praeguselt 654 eurolt 700 eurole.

Nakurt-Murumaa sõnul jätab ametiühingute aktsioon kahjuks tähelepanuta selle, et enamikke ametiühinguliikmeid ehk suurte ettevõtete töötajaid alampalk sisuliselt ei puuduta. Alampalga saajate hulk on Eestis olnud stabiilselt umbes 21 000 ning alampalka maksavad peamiselt mikro- ja väikeettevõtted. Seejuures on väga suur hulk alampalga saajaid ettevõtjad ise. „Arvestades, et just mikro- ja väikeettevõtetel on lõputute kriiside, sealhulgas koroonakriisi ja sellest tingitud ettevõtete sulgemiste ning energiahindade kolossaalse tõusu tõttu nagunii hing niidiga kaelas, tuleb just eriti kriisides hoolega kaaluda ka positiivse ja üllana näiva alampalga tõstmisega seotud mõju ettevõtetele,“ märkis ta.


Eestis on alampalgaga seotud mitmed riiklikud hüvitised, makstavad maksed ning sotsiaalmaksu alampiir. „Seega mõjutab alampalga suurus oluliselt suuremat hulka Eesti elanikke, kui vaid neid inimesi, kelle töötasu on määratud alampalgaga. Ja see mõju ei ole mitte positiivne vaid sageli toob kaasa suuremaid kulusid ehk kõrgem lasteaiatasu, jms,“ selgitas Nakurt-Murumaa.

Maksed alampalgast lahti

Samas on uut ja õiglast alampalka praegu aasta keskel välja öelda keeruline. Küll aga on hädavajalik, et edaspidi toimuks alampalga kokkuleppimine nii, et arutelusse oleksid kaasatud ka need, keda see reaalselt puudutab – ehk väikeettevõtjad läbi oma esindusorganisatsiooni EVEA. „Praegu lepivad alampalga kokku riigi poolt meelevaldselt valitud sotsiaalpartnerid, kes esindavad väikest osa Eesti tööandjatest ja töötajatest ning on võimalik, et neil pole piisavaid teadmisi või soovi arvestada teiste puudutatud gruppidega,“ kinnitas Nakurt-Murumaa.

EVEA seisukohalt peaks riik loobuma alustuseks alampalgalt tulumaksu kasseerimisest ning sellest võidaksid kõik maksumaksjad. Eriti tuntav oleks see väikesepalgalistele. Teise sammuna peaks alampalgast lahti siduma erinevad maksed ja tasud ning sotsiaalmaksu alammäära. „See annaks tuntava ja kiire efekti nii töötegijatele kui tööandjatele,“ kinnitas väikeettevõtjate organisatsiooni juht.

Euroopa alampalk pole jõukohane

Rääkides Euroopa Liidu hiljutisest alampalga kokkuleppest, siis inimlikust aspektist on see mõistetav ja sellest vaatenurgast on EL-i alampalga kokkulepe kindlasti hea, märkis Nakurt-Murumaa.

„Küll aga ei saa ka inimlikus plaanis heade kokkulepete puhul ära unustada, et ettevõtete majanduslik võimekus ei tõuse lihtsalt heade või inimlike soovide najal ning eriti just kriisiaegadel ei tule ei Eesti ega ka teiste EL-i riikide ettevõtjate raha nö seina seest. Tööandjad saavad maksta ikkagi jõukohast palka. Ja kui palk ei ole jõukohane, siis tuleb töökohad koondada,“ möönis ta.

Euroopa Liit sõlmis alampalka puudutava kokkuleppe, mille kohaselt on alampalga tase piisav, kui see tagab konkreetses riigis inimväärse äraelamise ning riik peab selle taseme välja arvestamiseks koostama reaalhindes arvestatava kaupade ja teenuste korvi. Teise võimalusena peab alampalk moodustama 60 protsenti mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast.

Ebapiisav lepe

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi arvates pole Euroopa palgalepe samuti piisav, aga „see on ainuke, milles kokku lepiti“.

Ta meenutas, et omal ajal tellis tema büroo küsitluse miinimumpalga teemadel, millest tuli välja, et ideed siduda miinimumpalk mediaanpalgaga toetab kolm neljandikku respondentidest. „Koos Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC) lootsin, et see idee realiseeritakse. Aga kokkulepet paraku ei sündinud. EL-is on riike, kus alampalka ei ole üldse. Nõnda määratakse Rootsis, Taanis ja Soomes alampalk ametiühingute kaudu ning need riigid mingit ülalt ettekirjutatud alampalka ei taha.“

Teisest küljest on ka riike, mis ei soovi neid kriteeriume (60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) majanduslikel põhjustel. Ning EL-is kehtiv subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et tegemist on liikmesriigi kompetentsiga.

„Brüssel küll üritas sekkuda, reguleerides miinimumpalga taset ühtse turu kaudu. Tulemuseks oli kompromiss koos ebaselge kriteeriumiga „inimväärne äraelamine“ ja nõudega tugevdada ametiühinguid ning rakendada rohkem kollektiivlepinguid, et kõikjal oleks nagu Rootsis.“

Üle 80 protsendi ametiühingus

Kusjuures Eesti suurim ametiühing ühendab vähem kui 5% töötajatest ja kollektiivlepingutega on seotud 19% töötajaid, märkis Toom. Taanis on see üle 80%, Rootsis 90%. Seal võitlevad ametiühingud oma õiguste eest. „Eestis on ametiühing nõukogude ajast saati peaaegu et sõimusõna. Seadusandlus neid samuti väga ei aita ja vaevalt see lähitulevikuski muutub. Nii et arenguruumi on meil kõvasti,“ nentis Europarlamendi saadik.

Toomi sõnul peab Eesti kokkuleppe siiski üle võtma, mis tähendab, et oleme kohustatud koostama tegevuskava, kuidas kollektiivlepingutega haaratud töötajate arv saab suuremaks kui 80 protsenti. „Ühel heal päeval hakkavad meie ametiühingud tegutsema sama efektiivsusega, sest nende taga on palju töötajaid, vähemalt selline on Euroopa Liidu lootus“ tõdes ta.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Rob
9. juuli 2022 18:01
Kui ettevõtte ei suuda isegi miinimumpalka maksta, siis tuleb ärimudel üle vaadata, või uksed kinni panna.