"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
video Kas oled külastanud Peeter I suvemõisa Kadrioru pargis? (3)
10. juuli 2022

Kadrioru pargi ilu keskelt leiab mitte väga silmapaistva olemisega hoone, mis tegelikult ei olegi nii tagasihoidlik. Tegu on Vene keiser Peeter I paleega, kus ta aeg-ajalt suvitamas käis. Täna annab väikseks lossiks nimetatud hoone aimu sellest, millistes tingimustes elas keiser 17. sajandil, kui ta Tallinnas käis. Maja ümber oleva iluaia pühendas keiser enda armastatud abikaasale Katariina I.

“See on koht, kus sai alguse Kadrioru park,” ütles Peeter I majamuuseumi külastusjuht Marika Tomberg. “Peeter I ostis 100 ha maad ja kohe kui algas lossiehitus, siis hakkas keiser ka seda parki rajama.”

Peeter I külastas Tallinna suvemõisa teadaolevalt 11 korda. Teenritel oli keisri ja keisrinna saabumisel tükk tööd. “Vähegi jahedamal õhtul oli tarvis sütega voodit soojendada,” näitas Tomberg. “Vahel tuli varahommikul söögitoamööbel tarida maja juurde paeklindi otsa, et keiser saaks hommikusöögi ajal jälgida Tallinna lahte veendumaks, et vaenlaste laevad ohtlikult lähedale ei jõua.”

Tomberg lisas, et keiser armastas lihtsat toitu. “Katarina I valmistas tihti ise süüa,” rääkis ta. “Näiteks saatis keisrile hapukurke ja need kurgid olid siit samast aiast korjatud.”

Emotsioone, elu ja katkendeid Peeter I ja Katarina suhtest leiab ka armastuskirjadest, mida keiser Tallinnas olles oma armsamale saatis ning mis on tõlgitud kujul kodumuuseumis väljapanekul. “Välja loeb sealt näiteks seda, et keiser järjest rohkem armus oma naisesse ning hakkas teda rohkem hindama,” lausus Tomberg. “Nad abiellusid alles hiljem, kui neil oli juba mitu last.”

Majamuuseumi restaureerimise käigus on välja tulnud ka hulk originaalesemeid ajast, mil keiser seal aega veetis: veinipeekrid, sigaretid ja palju muud. Muuseas olles tubakat väga palju armastanud, oli Peeter I ka vastutav selle eest, et Venemaal sai toona suitsetamine hoo sisse. “Varem oli suitsetamine kiriku poolt keelatud, aga Peeter I legaliseeris selle, et võib suitsetada,” märkis Tomberg. “Toona hakati isegi rääkima, et suitsetamine on tervislik ja kasulik ning aitab näiteks peavalu vastu, erinevate haiguste ja valude vastu.”

Peale esemete eksponeeritakse muuseumi galeriis ka Vene riigi valitsejate portreid. Seal on kujutatud ka Peeter I suurim vaenlaneb- Rootsi kuningas Karl XII. Vanim kõigist majas olevatest portreedest on 17. sajandi esimesel poolel maalitud Mihhail Romanovi originaal portree.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Piret Kivi
10. juuli 2022 10:04
Selline "armas" lugu on tõsiselt haige, perversne ja amoraalne. Miks? Sest välja on jäänud TOHUTUD kannatused, mida Peeter I põhjustas eestlastele. Sobilik oleks isegi kasutada sõna 'genotsiid'. Märksõna: Põhjasõda. Rääkida Eesti Vabariigis (!!!) ehk rahvusriigis Peeter I majakesest nii nagu seda tehti Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal peaks olema tabu. Peeter I oli jälk ja julm olevus. See fakt ei tohi temast rääkides mitte kunagi ununeda.
Lea
10. juuli 2022 10:31
Likvideerime ka Kadrioru ära?!
Piret Kivi
10. juuli 2022 17:34
Ma ei saa aru, miks peaks Kadrioru likvideerima. Peaks aga mitte rääkima juttu, mis kattub sellega, mida räägiti juba Brežnevi ajal. Tegelikult on see praegune venemeelne jutt isegi hullem. Lisandunud on hapukurgid!!! Vaja oleks aga mainida, et Peeter I oli julm massimõrvar. Ega siis asjata tema kuju müntideks ei vermitud. Tänapäeval muidugi seda enam ei tehtaks. Venemeelne ja -keelne linnavalitsus pomiseks midagi à la Maarjamäe memoriaal, mida pole mingil kummalisel põhjusel siiani õhku lastud. Kuigi muidugi peaks.